Inimõigused Eestis

Inimõigused on Eesti ühiskonna alustala. Need tagavad ühiskonna stabiilsuse ja turvalisuse ning igaühe vaba eneseteostuse võimalused.

Inimõigused on iga inimese kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Need on kõigil, need on võrdsed ning nendest kinnipidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis riigilt või valitsuselt.

sizeholder

Inimõiguste aruanne

Aruandes annavad valdkonna eksperdid ülevaate ning analüüsivad inimõiguste olukorra arenguid Eestis erinevate peatükkide lõikes.

Loe edasi
sizeholder

Eesti elanike hoiakud LGBT teemadel

Keskus on ajavahemikul 2012-2023 tellinud kuus avaliku arvamuse uuringut LGBT õiguste kohta. Uuringud viis läbi Turu-uuringute AS.

Loe edasi
sizeholder

Võrdse kohtlemise võrgustik

Võrdse kohtlemise võrgustik koondab vabaühendusi, mis seisavad oma sihtgrupi võrdsete õiguste tagamise eest.

Loe edasi
sizeholder

Inimõiguste giid

Igaühel on õigus teada oma õigusi. Inimõiguste giid on hariv veebiressurss, mis pakub abi inimõiguste mõistmisel erinevates olukordades.

Loe edasi
sizeholder

ÜRO inimõiguste ülevaatus

Võrdse kohtlemise võrgustik esitas oktoobris 2020 ÜRO-le aruande inimõiguste olukorra kohta Eestis.

Loe edasi
sizeholder

Inimõiguste podcast

Keskuse juubeli tähistamiseks alustasime 2019. aastal jutusaateid, kus tutvustame oma tööd asjatundjate selgituste ja inimlike lugude läbi.

Loe edasi

Inimõigused

Inimõigusi saab jagada poliitilisteks ja kodanikuõigusteks ning majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. Esimene grupp on enam tuntud ja sinna kuuluvad näiteks õigus elule, õigus sõnavabadusele, õigus eraelu puutumatusele. Teise kategooria õigused on abstraktsemad hõlmates näiteks õigust tööle, õigust tervisele, õigust haridusele.

Eestis on inimõiguste kaitse aluseks Eesti Vabariigi Põhiseadus ja üheks olulisemaks valvuriks selle 2. peatükis nimetatud õiguste kaitsmisel on kohtute kõrval õiguskantsler.

Rahvusvahelisel tasandil on inimõigused kaitstud mitmete lepingute ja organisatsioonide kaudu. Inimõiguste kaitset sellel tasandil saab jagada kaheks: institutsionaalne (kaitse, mida pakuvad erinevad rahvusvahelised organisatsioonid läbi oma asutuste) ja lepinguline (kaitse, mille osas on riigid omavahel kokku leppinud erinevate lepingute kaudu).

Eesti on laias laastus tegev kahes suuremas inimõigustega tegelevas rahvusvahelises organisatsioonis – ÜRO ning Euroopa Nõukogu (lisaks näiteks Euroopa Liidule ja OSCEle, mille tegevus puudutab samuti suuremal või vähemal määral inimõigusi). Nii ÜROs kui Euroopa Nõukogus on mitmeid institutsioone, mille esindajad aeg-ajalt külastavad Eestit, et kontrollida siinset inimõiguste olukorda, mis nõuavad aruandeid inimõiguste olukorra kohta Eestis või koguvad muud moodi infot Eesti kohta.

Inimesed

Ostukorv