Inimõigused Eestis

Inimõigused on Eesti ühiskonna alustala. Need tagavad ühiskonna stabiilsuse ja turvalisuse ning igaühe vaba eneseteostuse võimalused.

Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Need on kõigil, need on võrdsed ning nendest kinnipidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis riigilt või valitsuselt.

sizeholder

ÜRO inimõiguste ülevaatus

Võrdse kohtlemise võrgustik esitas oktoobris 2020 ÜRO-le aruande inimõiguste olukorra kohta Eestis.

Loe edasi
sizeholder

Inimõiguste aruanne

Aruandes annavad valdkonna eksperdid ülevaate ning analüüsivad inimõiguste olukorra arenguid Eestis erinevate peatükkide lõikes.

Loe edasi
sizeholder

Inimõiguste giid

Igaühel on õigus teada oma õigusi. Inimõiguste giid on teavitav ja hariv veebiressurss ja eneseabi vahend. See pakub abi inimõiguste mõistmisel erinevates olukordades.

Loe edasi
sizeholder

Inimõiguste saadikud

Inimõiguste saadikud on programm, mille raames Eesti Inimõiguste Keskus otsib kogukondadest üle Eesti inimesi, kes tahavad oma kodukandis inimõigusi edendada.

Loe edasi
sizeholder

Inimõiguste podcast

Keskuse juubeli tähistamiseks alustasime 2019. aastal jutusaateid, kus tutvustame oma tööd asjatundjate selgituste ja inimlike lugude läbi.

Loe edasi
sizeholder

Inimõiguste ümarlaud

Inimõiguste ümarlaud koondab Eesti inimõiguste valdkonnas tegutsevaid vabaühendusi.

Loe edasi

Inimõigused

Inimõigusi saab jagada poliitilisteks ja kodanikuõigusteks ning majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. Esimene grupp on enam tuntud ja sinna kuuluvad näiteks õigus elule, õigus sõnavabadusele, õigus eraelu puutumatusele. Teise kategooria õigused on abstraktsemad hõlmates näiteks õigust tööle, õigust tervisele, õigust haridusele.

Eestis on inimõiguste kaitse aluseks Eesti Vabariigi Põhiseadus ja üheks olulisemaks valvuriks selle 2. peatükis nimetatud õiguste kaitsmisel on kohtute kõrval Õiguskantsler.

Rahvusvahelisel tasandil on inimõigused kaitstud mitmete lepingute ja organisatsioonide kaudu. Inimõiguste kaitset sellel tasandil saab jagada kaheks: institutsionaalne (kaitse, mida pakuvad erinevad rahvusvahelised organisatsioonid läbi oma asutuste) ja lepinguline (kaitse, mille osas on riigid omavahel kokku leppinud erinevate lepingute kaudu).

Eesti on laias laastus tegev kahes suuremas inimõigustega tegelevas rahvusvahelises organisatsioonis – ÜRO ning Euroopa Nõukogu (lisaks näiteks Euroopa Liidule ja OSCE-le, mille tegevus puudutab samuti suuremal või vähemal määral inimõigusi). Nii ÜRO-s kui Euroopa Nõukogus on mitmeid institutsioone, mis aeg-ajalt külastavad Eestit, et kontrollida selle inimõiguste olukorda, nõuavad aruandeid inimõiguste olukorra kohta Eestis või koguvad muud moodi infot Eesti kohta.

Projektid

Inimesed