
Inimõigused Eestis
Inimõigused on Eesti ühiskonna alustala. Need tagavad ühiskonna stabiilsuse ja turvalisuse ning igaühe vaba eneseteostuse võimalused.
Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Need on kõigil, need on võrdsed ning nendest kinnipidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis riigilt või valitsuselt.

Inimõiguste aruanne
Aruandes annavad valdkonna eksperdid ülevaate ning analüüsivad inimõiguste olukorra arenguid Eestis erinevate peatükkide lõikes.

Inimõiguste giid
Igaühel on õigus teada oma õigusi. Inimõiguste giid on hariv veebiressurss, mis pakub abi inimõiguste mõistmisel erinevates olukordades.

ÜRO inimõiguste ülevaatus
Võrdse kohtlemise võrgustik esitas oktoobris 2020 ÜRO-le aruande inimõiguste olukorra kohta Eestis.

Inimõiguste saadikud
Inimõiguste saadikute programmi raames otsib Eesti Inimõiguste Keskus üle Eesti inimesi, kes tahavad oma kodukandis inimõigusi edendada.

Inimõiguste podcast
Keskuse juubeli tähistamiseks alustasime 2019. aastal jutusaateid, kus tutvustame oma tööd asjatundjate selgituste ja inimlike lugude läbi.

Inimõiguste ümarlaud
Inimõiguste ümarlaud koondab Eesti inimõiguste valdkonnas tegutsevaid vabaühendusi.
Inimõigused
Inimõigusi saab jagada poliitilisteks ja kodanikuõigusteks ning majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. Esimene grupp on enam tuntud ja sinna kuuluvad näiteks õigus elule, õigus sõnavabadusele, õigus eraelu puutumatusele. Teise kategooria õigused on abstraktsemad hõlmates näiteks õigust tööle, õigust tervisele, õigust haridusele.
Eestis on inimõiguste kaitse aluseks Eesti Vabariigi Põhiseadus ja üheks olulisemaks valvuriks selle 2. peatükis nimetatud õiguste kaitsmisel on kohtute kõrval Õiguskantsler.
Rahvusvahelisel tasandil on inimõigused kaitstud mitmete lepingute ja organisatsioonide kaudu. Inimõiguste kaitset sellel tasandil saab jagada kaheks: institutsionaalne (kaitse, mida pakuvad erinevad rahvusvahelised organisatsioonid läbi oma asutuste) ja lepinguline (kaitse, mille osas on riigid omavahel kokku leppinud erinevate lepingute kaudu).
Eesti on laias laastus tegev kahes suuremas inimõigustega tegelevas rahvusvahelises organisatsioonis – ÜRO ning Euroopa Nõukogu (lisaks näiteks Euroopa Liidule ja OSCE-le, mille tegevus puudutab samuti suuremal või vähemal määral inimõigusi). Nii ÜRO-s kui Euroopa Nõukogus on mitmeid institutsioone, mis aeg-ajalt külastavad Eestit, et kontrollida selle inimõiguste olukorda, nõuavad aruandeid inimõiguste olukorra kohta Eestis või koguvad muud moodi infot Eesti kohta.
Seotud uudised


Ootamatu kohtuotsus: Venemaal tagakiusatud pere puhul kehtivad ka Eestis Venemaa seadused
17. mai 2023
Võrdse kohtlemise võrgustiku arvamus perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta
12. mai 2023
Inimõiguste keskuse seisukohad perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta
9. mai 2023Projektid
Periood | Nimi |
---|---|
1.01.2020 - 31.07.2021 | Regionaalse meetme arendamine inimõiguste saadikute programmi läbi |
1.01.2020 - 31.01.2022 | Inimõiguste hariduse koolitusprogramm avalikule sektorile |
1.11.2018 - 1.11.2022 | Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uurimisvõrgustiku FRANET Eesti koordinaator |
22.10.2018 - 31.01.2020 | Seirearuannete koostamine romade kaasamise poliitika ja meetmete rakendamise kohta Eestis |
1.04.2018 - 30.04.2019 | Selge sõnum |
1.05.2017 - 31.10.2017 | Inimõigused ja inimõiguste alusväärtused Eesti koolis ja hariduspoliitikas |
8.12.2016 - 31.12.2017 | Inimõiguste e-giid |
2.06.2015 - 15.12.2015 | Inimõiguste aruande Inimõigused Eestis 2015 koostamine ja avaldamine |
1.06.2014 - 31.12.2014 | Inimõiguste olukorra edendamine Eestis |
1.04.2014 - 28.02.2015 | Annetuste kogumine ja vabatahtlike kaasamine inimõiguste kaitseks |
Inimesed

Egert Rünne
Juhataja
egert.rynne@humanrights.ee