Lühikirjeldus:

Juhen soolise ja seksuaalse ahistamise ennetamise kohta. Ühelt poolt puudutab see soolise diskrimineerimise teemat, teiselt poolt psühhosotsiaalse ohutegurina ka töötervishoiu teemat. Juhendi eesmärk on anda võimalikult lihtsalt ja selgelt edasi, mis on sooline ja seksuaalne ahistamine. Samuti selgitatakse selles seadustega tööandjale pandud vastutust ja kohustusi ning töötajate õigusi ja võimalusi.

Lühikirjeldus:

Juhised Balti regiooni koolitajate koolitamiseks vaenukuritegude teemal ja selle käsitlemiseks kodanikuühiskonna vaatenurgast. Inglise keeles.

Lühikirjeldus:

Balti regiooni koolitajate koolituse õppekava vaenukuritegude teemal ja kuidas seda käsitleda kodanikuühiskonna vaatenurgast. Inglise keeles.

Lühikirjeldus:

Poliitikasoovitused puuetega inimeste vastu suunatud vaenukuritegudega tegelemiseks Balti riikides. Inglise keeles.

Lühikirjeldus:

Poliitikasoovitused puuetega inimeste vastu suunatud vaenukuritegudega tegelemiseks Balti riikides. Eraldi välja toodud soovitused Eestile.

Lühikirjeldus:

Mais 2020 tähistame Euroopa mitmekesisuse kokkulepete 10. sünnipäeva. Kokkulepete võrgustik ühendab 24 Euroopa riigi mitmekesisuse kokkuleppeid.

Lühikirjeldus:

ÜRO inimõiguste ülevaatuse infovoldik

Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) on sõltumatu valitsusväline inimõigusorganisatsioon, mille missioon on luua koos toetajatega iga inimese inimõigusi austav Eesti. Keskuse visioon on olla aastaks 2020 mõjus ja pädev Eesti sõltumatu inimõigusliikumise eestvedaja.

EIK korraldab oma tegevust vastavalt ühiskondlikele vajadustele. Meie fookuses on võrdne kohtlemine ja mitmekesisuse edendamine, varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõigused. Oleme Eesti mitmekesisuse kokkuleppe koordinaatorid. Jälgime üldist inimõiguste olukorda Eestis ning avaldame 2007. aastast aruannet inimõiguste olukorrast Eestis. Oleme ÜRO pagulasameti UNHCR partnerid Eestis.

EIK tegevus digitaalõiguste valdkonnas on seni olnud piiratud, aga käesoleva projekti raames uurime võimalusi, kuidas strateegiliselt sekkuda.

2014. aastast oleme aeg-ajalt tegelenud sideandmete säilitamise teemaga. Oleme olukorda uurinud ning küsinud korduvalt infot erinevate asutuste ja ettevõtete käest, et paremat ülevaadet saada. Oleme ka pöördunud riigi poole ettepanekuga lõpetada ebaseaduslik sideandmete säilitamise kohustus ning reguleerida täpselt ja selgelt sideandmete kasutamine. Osaliselt ka meie töö tulemusel algatas justiitsministeerium 2018. aasta lõpus seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse.

Oleme tegelenud koostöös Euroopa Põhivabaduste Ühendusega LIBERTIES internetis leviva käitumusliku reklaami teemaga, mille osas esitasime samaaegselt mitmete teiste sõltumatute inimõigusorganisatsioonidega kaebuse järelevalveasutusele (Eestis Andmekaitse Inspektsioon), et need uuriksid käitumusliku reklaami kooskõla isikuandmete kaitse reeglitega.

Vaenukõne piiramiseks internetis teeme koostööd Euroopa Komisjoni ja sotsiaalmeedia- platvormidega, et seirata regulaarselt vaenukõne sisaldava sisu eemaldamist. Lisaks oleme partnerid projektis Op-Code, mille eesmärkideks on laiendada ja tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioonide koalitsiooni, mis tegeleks süstemaatiliselt online-vaenukõne monitoorimisega; ning avatud koodi lahenduste arendamine ja edendamine, mis võimaldaksid modereerida vaenulikku sisu.

Oleme tehnoloogiaga seonduvaid teemasid kajastanud järjepidevalt inimõiguste aruannetes, eelkõige eraelu puutumatust käsitlevates peatükkides.

Toeta Eesti Inimõiguste Keskuse tegevust püsiannetusega kodulehel www.humanrights.ee/anneta

Ekspertidega kohtumistest võrsus palju häid ideid nii teadlikkuse tõstmiseks kui muul viisil inimõiguste paremaks kaitseks digitaalvaldkonnas.

Kui me tahame parandada olukorda, siis meditsiinimetafooride eeskujul peaks andma lihtsaid soovitusi (mitte koolitada kõiki immunoloogideks, vaid öelda, et pese käsi). Esialgu peaks tulema väga praktilised soovitused, sinna peale tuleb inimõiguste kiht, sinna peale tehniline pool. – fookusgrupis osalenud ekspert

Ideed teadlikkuse tõstmiseks:

  • lihtsas keeles ja lugusid jutustavad teavituskampaaniad, mis kasutavad visuaalset keelt ning ei oleks keelud ja käsud, vaid pigem positiivsest lood
  • artiklid ja lood ebatraditsioonilistes kohtades, nt naisteajakirjades
  • haridussüsteemis viia teemad sisse juba alusharidusest
  • plaanitav MOOC gümnaasiumiõpilastele
  • paroolimuutmise päev
  • alternatiivse narratiivi vajalikkus
  • levitada avatud lähtekoodiga platvorme, nn “fair trade” tehnoloogiaid
  • luua lihtsad tarkvarakomplektid, mida inimesed saavad kasutada
  • tunnustada eetilisi ettevõtteid, mis inimõigusi austavad, ning häbimärgistada neid, mis reegleid ei järgi

Kirjeldus

Digitaalõiguste valdkonnas on üheks suuremaks väljakutseks väljendusvabaduse tagamine sotsiaalmeedias viisil, mis ei soodustaks samas valeuudiste levikut, terrorismi, laste kuritarvitamist või vaenu õhutamist.

Ühest küljest on sotsiaalmeedia platvormid toonud erakordsed võimalused omavahel suhelda ning olla püsivas kontaktis inimestega, kes võivad elada tuhandete kilomeetrite kaugusel. Need on aidanud inimestel organiseeruda, samuti on sotsiaalmeedia platvormid pannud aluse ning aidanud kaasa ettevõtluse arengule. Ligipääs infole ja kättesaadava info laius on võtnud hoomamatult suured mõõtmed.

Sotsiaalmeedia platvormid ise ei ole aga piisavalt pingutanud, et oma platvormidel reeglite järgmist tagada. Facebooki süüdistatakse selles, et aitas Myanmaris kaasa Rohingyade genotsiidile. Facebook, Twitter ja YouTube annavad valimatult platvormi neile, kelle eesmärgid on inimõiguste mõtte vastased.

Omaette probleem on inimõiguste üle otsuste tegemise andmine suurkorporatsioonidele nagu Facebook ja Google, kelle jaoks lõpuks on kõige olulisem siiski nende enda maine ja äri, mitte inimeste põhiõigused. Vaid käputäis suuri korporatsioone, mis asuvad peamiselt USAs, kontrollivad täna platvorme, kus enamik inimestest oma väljendusvabadust kasutab. Neil on enneolematu võim vaigistada või võimendada.

Praegu toimub sotsiaalmeedias ebasobiva sisu eemaldamine peamiselt kümnete ja kümnete tuhandete töötajate abil, kes kasutajate teavitatud sisu üle vaatavad ja siis vastavalt ettevõtete sise-eeskirjadele sisu kas eemaldavad või mitte. Sotsiaalmeediaplatvormide reeglid võivad olla või näida diskrimineerivad või ebaõiglased, sest nad rakendavad oma reegleid sageli ebaselgete kriteeritumite alusel. Ühest küljest peavad nad kontrollima kooskõla enda eeskirjadega, teisalt ka nende reeglitega, mis kehtivad riikides, kus nende platvormi kasutatakse, ning lõpuks muidugi ka universaalsete inimõigusnormidega.

Võimalused ja ohud

Sotsiaalmeedia on loonud uued võimalused väljendusvabaduse kasutamiseks, samuti ühinemisvabaduseks ja info saamiseks. Sotsiaalmeedia kaudu saab lihtsalt ja kiirelt reageerida inimõiguste rikkumistele.

Sotsiaalmeedia ohustab õigust elule, vabadusele ja turvalisusele, kui võimaldab levitada näiteks terroristlikku sisu, laste seksuaalset kuritarvitamist või õhutada genotsiidile või vaenule. Ohustatakse ka õigust tervisele ja õiglastele töötingimustele, sest töötamine sisu modereerijana ei pruugi hästi mõjuda vaimsele tervisele. Samuti võidakse ohustada õigust võrdsele kohtlemisele.

Lahendused ja soovitused

  1. Pöörata senisest enam tähelepanu sotsiaalmeediaplatvormide inimõigustest kinnipidamisele. Kasutada teiste riikide eeskujul võimalusi survestada platvorme inimõigustest ja Eesti Põhiseadusest ning teistest seadustest kinni pidama.
  2. Suurendada teadlikkust sotsiaalmeedia kasutamisega seotud ohtudest ja viisidest ennast kaitsta, eelkõige laste ja noorte seas.