Kõiki ühiskondi iseloomustab sotsiaal-majanduslik kihistumine ja ebavõrdsus. Ühiskonna jätkusuutliku arengu nimel on paljudes riikides püstitatud suundumus suurema võrdsuse saavutamisele ja sotsiaalse, majandusliku, staatusliku ebavõrdsuse vähendamisele, et võimalikult paljud ühiskonnaliikmed saaksid oma õigusi ja vabadusi kasutada.

Igaühe inimõiguste ja põhivabaduste austamine „tegemata vahet rassi, soo, keele ja usundi alusel“ on kõikide inimõigustealaste rahvusvaheliste lepingute eesmärk. See põhimõte, mida on arendatud alates teise maailmasõja lõpust, on kujunenud inimõiguste põhireegliks kõigis rahvusvahelistes lepingutes ja riikide põhiseadustes. Rahvusvahelises tavaõiguses on diskrimineerimise keeld soo, rassi ja etnilise päritolu põhjal norm, millest kinnipidamine on rahvusvahelise üldsuse poolt tervikuna kokku lepitud ning eraldi leppeid selle reegli tunnustamiseks enam vaja ei ole (Makkonen 2007). Ka enamik muid diskrimineerimiskeelu aluseid seostuvad kaasasündinud omaduste või muude selliste teguritega (omistatud tunnustega), mis jäävad väljapoole isiku enda otsustusvõimet.

Euroopa Liidu diskrimineerimisvastased õigusaktid tulenevad ühenduse ühisturu loomise nõuetest, vajadusest vältida ebaõiglast konkurentsi, mis võib kahjustada rahvusvahelist turgu. Näiteks sätestati Prantsusmaa nõudel norm maksta naistele ja meestele sama töö eest võrdset palka 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingu artikliga 119, et välistada teistel liikmesriikidel ebaõiglaste eeliste saamine seetõttu, et neil sellise diskrimineerimise keeld siseriiklikes seadustes puudus. Algselt töötasualase diskrimineerimisega piirdunud erisäte on siseriiklikul ja EL-i tasandil toimunud võrdse kohtlemise põhimõtte üldise tunnustamise käigus arenenud teisesest EL-i õigusest ja Euroopa Kohtu õigusemõistmisest tulenevalt üldiseks nõudeks.

Nüüdseks on soolist diskrimineerimist käsitlevatel meetmetel, soolise ebavõrdsuse vähendamise ja võrdõiguslikkuse edendamisel EL-i vanemates liikmesriikides mitmekümneaastane kogemus. Üha enam on juurdunud ka veendumus, et õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele pole mitte ainult inimeste põhiõigus ja ühine väärtus, vaid hädavajalik tingimus majanduskasvuks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks. Kõigi võrdne põhiõiguste ja -vabaduste kaitse ning ausa konkurentsi tagamine liikmesriikide tööandjatele ühesuguste diskrimineerimist keelavate normide sätestamise teel on selle olemuslikuks osaks.

Eestis võttis Riigikogu võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi VõrdKS) vastu 2008. aasta sügisel. Selle eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Seaduse eelnõu Riigikogus menetlemise materjalidest nähtub, et selle vastuvõtmist peeti vajalikuks eelkõige vastavate Euroopa Liidu võrdse kohtlemise direktiivide ülevõtmiseks ning seaduses on lähtutud Amsterdami lepingu artikli 13 alusel vastuvõetud direktiivides 2000/43/EÜ (rassilise võrdse kohtlemise direktiiv) ja 2000/78/EÜ (tööalase võrdse kohtlemise direktiiv) toodud miinimumnõuetest. Tollane arvamus oli, et Eestis massilist inimõiguste rikkumist ei esine ja õiguskaitse on juba tagatud põhiseaduse normidega.

Kuna võrdse kohtlemise seadus võeti tollal vastu viisil, mille tulemusel on seaduses erinev kaitse erinevatele vähemusgruppidele, siis on valitsused korduvalt arutanud vajadust muuta VõrdKS-i selliselt, et see tagaks siiski kõigile vähemusgruppidele ühesuguse kaitse kõigis eluvaldkondades. Viimati, 2017. aasta augustis, saatis tollane tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kooskõlastusele VõrdKS-i muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja, et laiendada seaduse kohaldamisala. Eelnõu menetlemine lõppes, kuna lõppesid Riigikogu XIII koosseisu volitused ja võrdse kohtlemise seaduse seis on aastal 2022 pea sama, mis selle vastuvõtmisel.

See näitab, et Eesti ja Ida-Euroopa riikide lähiajalugu on jätnud jälje inimeste mõttemaailma ja arusaamadesse inimõigustest. Meie väärtusi ja hoiakuid mõjutab siiani nõukogude periood, kus puudus demokraatia ja inimeste tegelik väärtustamine. Tollel perioodil tihti kõlanud sõnale „võrdsus“ pole veel meil jõutud anda seda tähendussisu, mis tal  on pikema demokraatiatraditsiooniga lääneriikides. Selle ajastu mõjud ilmnevad senini keelekasutuses, mõtlemisviisis, mõistetes, mida arutlustes kasutatakse, hirmudes ja eelarvamustes.

Mõtteviisi omaksvõtmine, mille kohaselt tuleks näha inimsust igas inimeses, tunnustada iga inimese isikuvabadusi ja inimväärikust, võtab jätkuvalt aega. Vähemusgruppide võrdse kohtlemise kaitset ja edendamist sätestavad normid peaksid aga selle mõtteviisi kujunemisele kaasa aitama. Samuti mõjutavad nad sidususe ja sallivuse arengut ühiskonnas.

Väljaanne, mida praegu loete, on „Võrdse kohtlemise seaduse käsiraamatu“ kolmas täiendatud versioon. Esimene versioon anti välja 2010. aastal, olles sellisel kujul esimene taoline käsiraamat võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS-i) kohta. Kaheteistkümne aasta jooksul on toimunud mitmeid muutusi, mis väärivad kajastamist. Samuti on oluliselt arenenud valdkondlik kohtupraktika ning oma panuse on valdkonna edendamisse andnud nii võrdse kohtlemise voliniku kui ka töövaidluskomisjonide töö. Samuti on kodanikuühiskonna poolt võrdse kohtlemise teemadel silma peal hoidnud ja puudujääkidele tähelepanu juhtinud Eesti Inimõiguste Keskus koostöös võrdse kohtlemise võrgustikuga, kuhu kuuluvad lisaks keskusele Eesti LGBT Ühing, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Vegan Selts, Lastekaitse Liit, Oma Tuba, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Pagulasabi, Naiste Tugi- ja Teabekeskus ning URALIC Keskus.

Muutunud ei ole käsiraamatu eesmärk – anda esmane ülevaade isikute võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise teemast ja seonduvatest seadustest Eestis. Kuigi need mõisted toodi Eesti õigussüsteemi 1992. aastal Eesti Vabariigi põhiseadusega, jõuti esimese diskrimineerimist keelustava eriseaduseni alles 2004. aastal, mil jõustus soolise võrdõiguslikkuse seadus. 2008. aastal võeti vastu võrdse kohtlemise seadus, mis laiendab diskrimineerimise keeldu ka teistele alustele: rahvus (etniline kuuluvus), rass, nahavärvus, usutunnistus või veendumus, vanus, puue ja seksuaalne sättumus.

Samas on nii Eesti vabaühendused, erinevad institutsioonid kui ka rahvusvahelised organisatsioonid juba üle kümne aasta juhtinud tähelepanu VõrdKS-is sisalduvale õiguste kaitse hierarhiale, kuid senini pole mitmetele plaanidele vaatamata seadust muudetud. Nimelt ei vasta kehtiv VõrdKS põhiseaduse paragrahvis 12 sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse põhimõttele, kuna selle kohaldamisala pole kõigile vähemustele ühetaoline. Usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel on diskrimineerimine keelatud üksnes tööeluga seotud küsimustes ja kutsealase ettevalmistuse saamisel. Rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse alusel on diskrimineerimise keeld ulatuslikum ja ebavõrdne kohtlemine on keelatud ka sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuste ja -toetuste, hariduse ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluaseme) saamise õiguste valdkonnas. Jääme lootma, et ühel hetkel selline vahetegemine seaduse tasemel siiski kaob ning autoritel on taas põhjust käsiraamatut uuendada.

Väljaanne on mõeldud laiale lugejaskonnale, kes ühel või teisel põhjusel puutub oma töös kokku võrdse kohtlemise seadusega või kes on valdkonnast muul põhjusel huvitatud. Samuti sobib käsiraamat näiteks nii koolituste ettevalmistamiseks kui ka iseseisvaks tutvumiseks. Selle koostamisel on üritatud võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise teemat võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt lahti kirjutada, andes samal ajal infot ka üldise sotsiaalse konteksti kohta, milles need põhimõtted toimima peavad.

Käsiraamatus ei käsitleta põhjalikumalt soolise diskrimineerimise ja sugude võrdsuse küsimusi, mis on erinevad nii oma olemuselt kui ka rakendusalalt ning lähevad tunduvalt kaugemale võrdse kohtlemise seaduses nimetatud vähemusrühmadesse kuuluvate isikute kaitsest. Samuti on soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohta välja antud juba mitmeid trükiseid.[1]

Käsiraamat koosneb viiest peatükist, millest esimene annab ülevaate kasutatavatest põhimõistetest „võrdsus“ ja „võrdne kohtlemine“ ning nendega seotud mõistetest; teine peatükk avab diskrimineerimise mõiste; kolmas peatükk selgitab erinevate asjaosaliste kohustusi ja vastutust; neljas peatükk annab nõu, kuidas toimida diskrimineerimise kahtlustuse korral ja dokumenteerida sellekohaseid asjaolusid ning kellel ja mis ulatuses on tõendamiskohustus; viies peatükk jagab näpunäiteid, kuidas isik ja/või huvikaitsega tegelev esindusorganisatsioon peab edasi toimima, kui ebasoodsama kohtlemise kahtlustus on tekkinud ning mida tegema diskrimineerimises kahtlustatav organisatsioon.

Käsiraamatu kolmanda versiooni suurimaks väärtuseks on varasemate versioonide täiendamine arvukate praktiliste näidete ja kohtulahendite kokkuvõtetega. Loodame seega, et käsiraamat on nii sisuliseks kui praktiliseks abiks kõigile Eesti inimestele ‒ töötajatele ja nende esindajatele, vabaühendustele, ametnikele ja tööandjatele, kohalikele omavalitsustele, haridusasutuste juhtidele ja pedagoogidele, kes võrdse kohtlemise norme peavad järgima. Samuti võiks see inimõiguste valdkonna käsiraamat olla lisamaterjaliks juristidele ja õigusteaduse üliõpilastele, juhatades neid tutvuma lisaks seaduses sätestatule ka selle rakendamise erinevatele aspektidele.

Viimaste aastate suurim ühiskonna mõjutaja ‒ koroonapandeemia ‒ pole küll käsiraamatus käsitlemist leidnud, kuid me teame, et see tõi kaasa ühiskonna polariseerumise. Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Egert Rünne on tõdenud, et lõhestumist on vähem riikides, kus on tegeletud võrdsete võimaluste loomisega ja kus inimesed austavad kõigi õigusi ning hoolivad oma kaaskodanike käekäigust ja heaolust. Seega aitab võrdse kohtlemise edendamine kaasa sellise Eesti kujunemisele, kus lisaks seaduse kaitsele me ka mõistame ja hoiame teineteist.

Eesti Inimõiguste Keskus

Mai 2022 Tallinnas


[1] Nt. Albi, K., Laidvee, J., Papp, Ü.-M. ja Sepper, M.-L. (2010) „Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne“. Juura, Tallinn.

Selle väljaande kahte esimest trükki toetati Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi PROGRESS (2007‒2013) raames. Kolmandat versiooni rahastas Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mille operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga ja Sotsiaalministeerium.

Kahe esimese trüki autorid: Merle Albrant, Marianne Meiorg, Ülle-Marike Papp

Kolmanda versiooni (üksnes veebis ilmunud) autorid: Marianne Meiorg, Kelly Grossthal

Toimetaja: Grete Anton

Lühikirjeldus:

Projekti "OpCode – online vaenukõne vastu" raames valminud soovitused poliitikutele vaenuvabaks poliitikaks.

soovitused poliitikutele
Lühikirjeldus:

Projekti "OpCode – online vaenukõne vastu" raames valminud soovitused meediaväljaannetele vaenuvaba suhtlusruumi loomiseks.

soovitused meediaväljaannetele
Lühikirjeldus:

Projekti "OpCode – online vaenukõne vastu" raames valminud soovitused suunamudijatele vaenuvaba suhtlusruumi loomiseks

vaenuringist välja, soovitused suunamudijatele
Lühikirjeldus:

Projekti "OpCode – online vaenukõne vastu" raames valminud soovitused vaenu õhutava käitumise vältimiseks.

soovitused "vaenuringist välja"
Välja antud:
2021
Lühikirjeldus:

Lühike kaardistus pagulaste palkamisest Eesti tööturul tööandjate ja tuge pakkuvate organisatsioonide vaatepunktist.

Käesoleva esialgse kaardistuse eesmärk on anda ülevaade Eesti tööturust pagulaste kaasamise aspektist ning täpsemalt tööandjate kogemustest varjupaigataotlejate või pagulaste palkamisel ja toetamisel. See kaardistus põhineb veebipõhistel kohtumistel organisatsioonidega, mis pakuvad teatud tüüpi tuge tööturule sisenevatele pagulastele, ja tööandjatega, kellel on kogemusi või huvi pagulaste palkamise vastu. 

Kaardistus on saadaval ka ingliskeelsena (veebilehe ülal vasakul tuleb valida EN).

Võtmeteemad

  • COVID-19 levikuga kaasnesid majanduslikud probleemid: inimesed haigestusid, nende töökoormust ja/või töötasu vähendati, või jäid nad töötuks ettevõtte majanduslike raskuste tõttu jms.
  • Suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal on viimastel aastatel püsinud 21–22% ringis, kuid absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal on järjepidevalt vähenenud.
  • Viimasel kümnel aastal on eeldatav eluiga Eestis kasvanud kiiremini kui EL-is
    Samas püsib tervisenäitajates suur sooline, sotsiaalmajanduslik ja piirkondlik ebavõrdsus.[1]

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

Poliitilisel ja institutsionaalsel tasandil on aastatel 2020–2021 tööhõives ja sotsiaalses kaitses valdavalt lähtutud 2016. aastal valitsuses heaks kiidetud heaolu arengukavast. 2021. aastal alustas Sotsiaalministeerium uue riikliku heaolu arengukava 2023–2030 väljatöötamist (see on jätkuks eelmisele arengukavale). Arengukava peaks jõustuma 01.01.2023.[2] Loodav dokument koondab tulemusvaldkonda „Heaolu“ kuuluvate poliitikavaldkondade – sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus, vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste võrdse kohtlemise edendamine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, rahvastikupoliitika ning laste ja perede heaolu suurendamine – strateegilised eesmärgid aastateks 2023–2030, arvestades sealjuures nii riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud strateegiliste sihtide kui ka ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide ning Euroopa Liidu suundade ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega.

Valitsus kiitis  2020. aastal heaks Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“, mille põhieesmärgid on keskmise oodatava eluea ja tervena elatud aastate kasv ning  ebavõrdsuse vähendamine  tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel).[3]

Seadusandlikud arengusuunad

2020. aastal võttis valitsus vastu kaks seaduste muutmise paketti, et luua seaduslik baas COVID-19 viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2020. aasta lisaeelarvega. Selle alla kuulusid näiteks ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus,  maksusätted, millega kergendatakse majanduslikku toimetulekut ja toetatakse ettevõtjaid, sotsiaalvaldkonna seadused, millega tagatakse eriolukorras teatud tegevuste jätkumine ning eriolukorras sotsiaalset kaitset pakkuvad seadused.  Ka 2021. aastal võttis valitsus vastu seaduste paketi, et rakendada meetmeid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning nende tagajärgede leevendamiseks. Selle rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega. Sellest 16 miljonit eurot oli hädavajalik abi sotsiaalvaldkonnale, mille toel saavad omavalitsused hankida meditsiini- ja hügieenitarbeid ning suurendada vajalikke sotsiaalse kaitse kulusid.[4]

2021. aasta alguses seadustas Riigikogu teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise, mille jõustumisel 2021. aastal, muutus teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks. Poliitikute hinnangul  suurendab  muudatus  inimeste vabadust ja parandab  teadlikkust pensionisüsteemist; eeldati,  et laienevad investeerimisvõimalused ja suureneb konkurents fondide vahel, kuhu oma kogutud raha paigutada.[5] Muudatus tekitas  palju poleemikat ja ka vastuseisu, mis jõudis isegi riigikohtusse. Eesti Vabariigi president lükkas esmalt  teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise seaduse tagasi ja saatis eelnõu menetlemiseks Riigikohtusse ning seejärel, olles ära oodanud Riigikohtu lahendi, võttis seaduse siiski vastu.[6]

Põhjuseks oli presidendi  soov ennetada  vaesust ja toimetulekuraskuseid pensionieas. Kersti Kaljulaidi sõnul vähendab pensionifondidesse kogutud vahendite väljavõtmine ja nende vaba kasutamine pensionisüsteemi suutlikkust täita talle pandud eesmärke. Kuivõrd Eestis tulevikus pensionäride arv kasvab ja tööealiste isikute arv väheneb, nägi president seaduses ka ohtu, et vaesusriski sattuvate inimeste arv hakkab kasvama.[7] Ka riigikontroll, kes andis Riigikohtu menetluses omapoolse hinnangu teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise kohta, tõdes, et pensionisüsteemi muutmise tõttu võib tulevikus olla rohkem inimesi, kes ei saa äraelamiseks piisavalt suurt pensionit, samuti võib muudatus mõjutada praeguste pensionäride sissetulekuid.[8]

Eestis on vanaduspõlves riikliku pensioni abil inimestele tagatud vaid baassissetulek. Seda ületava ehk asendussissetuleku tagamine peaks toimuma vabatahtliku kogumispensioni abil, nii tööandja kui töötaja enda investeeringute kaudu (ja see osa Eesti vanemaealistel ja ka lähituleviku pensionäridel praktiliselt puudub).
2021. aasta sügisel oli  teisest sambast lahkumas üle 150 000 inimese (ca viiendik teise sambasse investeerijatest), reservidest oli  välja jooksmas 1,3 miljardit eurot ehk pea veerand kogutud varast. 32–40-aastastest on teisest sambast lahkumas 30 või enam protsenti.[9] Asjatundjate hinnangul peaksid   teisest sambast lahkujad oma pensioniraha iseseisvalt ja tulusalt investeerima, vastasel juhul ootab  neid inimesi tulevikus  praegusest madalam riiklik baaspension.[10]

2021. aastal muutis valitsus riikliku pensionikindlustuse seadust, mille tulemusel muutus pension 2021. aastast paindlikumaks. Inimesed saavad ise valida sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt, või oma pensioni maksmist soovi korral peatada.

Statistika ja uuringud

COVID-19 levikust  tingitud majanduslangus tõi kaasa ettevõtete likvideerimisi ja pankrotte, ning  ka märgatava  töötuse kasvu. 2020. aasta  lõpus oli Töötukassas arvel  50 000 töötut, mis oli märksa rohkem (19 250 inimest), kui 2019. aastal. 2021. aasta oktoobrikuus  on töötute arv  44 000,  mis on küll vähem kui 2020. aastal, kuid mis ületab 2019. aasta taset 13 250 inimese võrra.[11]

Statistikaameti andmetel elas Eesti elanikkonnast 2019. aastal suhtelises vaesuses 284 300 (21,7%) ja absoluutses vaesuses 31 400 (2,4%).[12] 2019. aastal elas allpool absoluutse vaesuse piiri ehk arvestuslikku elatusmiinimumi (221 eurot kuus) 2,4% Eesti elanikest ehk  31 400 inimest.

Sissetulekutega allpool suhtelise vaesuse piiri (611 eurot kuus) pidi toime tulema 20,7% Eesti elanikest ehk 275 000 inimest. Nii absoluutne kui suhteline vaesus ohustavad Eestis enam naisi, puudega inimesi ja töötuid. Suhtelises vaesuses elavate laste osakaal on viimastel aastatel vähenenud, kuid absoluutses vaesuses elavate laste osakaal on jäänud samale tasemele või mõnevõrra suurenenud.[13]

6,5% Eesti  elanikkonnast oli 2020. aastal tõsiselt materiaalselt ilmajäetud, mis tähendab, et nende elutingimusi mõjutas tõsiselt ressursside puudus, näiteks see, et nad ei saanud endale lubada oma arvete tasumist, kodu piisavalt soojana hoidmist või ühe nädala puhkust kodust eemal. See osakaal on võrreldes 2019. aastaga vähenenud (7,6%). Sooliselt kuulus sellesse gruppi naisi 2019. aastal 8,1% ja mehi 7,0%. Kõige kõrgem oli ilmajäetute määr 50–64-aastaste hulgas (9%) ja kõige madalam 25–49-aastaste vanuserühmas (4,7%).[14]

Pensionivaesus

Vanaduspensioniikka jõudes on suuremal osal inimestest peamiseks regulaarseks sissetulekuks pension. Eesti pensionid on võrreldes palkadega madalad ja seetõttu on paljud (2019. aastal 41,4%) üle 65-aastased suhtelises vaesuses, üksi elavatest vanemaealistest on suhtelises vaesuses üle 75%.[15] Eesti keskmine pension (2021. aastal 552 eurot) moodustab keskmisest palgast umbes 40% ja see hoiab vanemaealised absoluutsest vaesusest väljas, aga jätab nad suhtelisse vaesusesse (suhtelise vaesuse piir 2019. aastal 611 eurot).

Töötute vaesus

Võrreldes EL-i keskmisega, on Eestis töötute vaesusrisk kõrgem (2019. aastal vastavalt 49,1% ja 52,5%). Eesti  panustab osakaaluna SKP-st vähem passiivsetesse tööpoliitika meetmetesse, kui Euroopas keskmiselt (vastavalt 0,41% ja 0,66% 2019. aastal).[16]

Tööhõives osalemine sõltub olulisel määral tööelu kvaliteedist. 2020. aastal tuvastasid tööinspektorid 11 530 töötervishoiu, tööohutuse, töösuhete, meretöö või sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja rikkumist. Rikkumisi tuvastati ca 83%-is kontrollitud ettevõtetes. Registreeriti 3622 tööõnnetust, sh oli raskeid tööõnnetusi 915, ja surmaga lõppenud tööõnnetusi 9. Raskeid tööõnnetusi oli viiendiku võrra vähem kui 2019. aastal.[17]

Terviseseisund

Oodatav eluiga on Eestis alates 2000. aastast pikenenud rohkem kui üheski teises EL-i riigis. Eesti elanike tervislik seisund läheneb praegu EL-i keskmisele ja see tuleneb peamiselt südame isheemiatõvest ja insuldist tingitud surmade vähenemisest. Paraku püsib Eestis   tervises  suur sooline, sotsiaalmajanduslik ja piirkondlik ebavõrdsus. Naised elavad keskmiselt peaaegu üheksa aastat kauem kui mehed.  2020. aastal oli Eestis meeste oodatav eluiga 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Naiste oodatav eluiga jäi samale tasemele võrreldes 2019. aastaga, meestel pikenes 0,1 aasta võrra. Eesti väheharitud elanike hulgas on ebavõrdsus isegi äärmuslikum. 30-aastased väheharitud naised elavad 10 aastat kauem kui väheharitud mehed. Eesti elanike oodatavas elueas on tajutav ka piirkondlik ebavõrdsus, eelkõige linna- ja maapiirkondade vahel. Näiteks linnalise Tartu maakonna elanike oodatav eluiga on 4,5 aastat pikem kui riigi kirdeosas asuva Ida-Viru maakonna elanikel.[18]

Tervena elavad mehed 55,5 ja naised 59,5 eluaastat. 2019. aastaga võrreldes elavad Eesti mehed ühe aasta ja viis kuud tervemana. Eesti naiste tervena elatud aastad on pikenenud aasta ja 11 kuu võrra.[19]

Olulisemad avalikud arutelud

Keskseks kujunes 2020–2021.aastatel  pensionite teema. Kuigi Eestis on kõrge pensionäride vaesusrisk, ei ole  Eesti inimesed aktiivsed pensionieaks valmistujad. Eestis suunatakse  euroala keskmisega võrreldes oluliselt vähem raha aktsiatesse, vabatahtlikesse pensionifondidesse ja muudesse investeeringutesse. Vabatahtlikesse pensionifondidesse investeerib euroalal 23% inimestest, Eestis aga vaid 7,8%.[20]

Vähene valmisolek tuleviku pensioniks kui ka teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine käivitasid Eestis laiaulatusliku debati. Teravalt kritiseeriti puuduseid seni kehtinud pensionisüsteemis, mis on mitmete ekspertide hinnangul olnud  ühekülgne ja inimeste huve vähe arvestav. Kriitikute hinnangul  on analüütikutel  aeg tunnistada, et kogumispensioni peamine eesmärk ei ole kunagi olnud elanikkonna pensionipõlve heaolu parandamine, vaid kapitaliturgude arendamine. Nende arvates oligi kogumispensioni loomise esmaseks eesmärgiks kapitaliturgude odava rahaga arendamine. Odav raha tähendab seda, et pangad säästetakse raha kogumise kuludest ning kohustusest raha tegelikele omanikele, st inimestele, mingit kindlat tootlust tagada.[21] Kriitikud panid kahtluse alla kogumispensionite süsteemi tervikuna.

Talle vastandub TTÜ Ragnar Nurkse instituudi fiskaalse valitsemise professor Ringa Raudla, kelle  hinnangul on kõige kindlam viis end pensioniks kindlustada spetsiaalsetesse pensionifondidesse investeerides. Ta kritiseerib teise samba vabatahtlikuks muutmist  ja väidab, et pensionireformiga on inimestele antud küll vabadus, aga see ei pruugi nende elu sugugi kergemaks teha, kuna oluline viis end pensioniks kindlustada on neilt reformi tulemusel ära võetud. Ka paneb Ringa Raudla  kahtluse alla muud variandid pensionipõlveks raha kogumisel, investeerida kogutud vara näiteks kinnisvarasse või aktsiatesse ja loota, et need pakuvad elu lõpuni piisavalt tootlust. See võib anda küll suuremat tootlust kui kindlustusleping seda ehk pakuks, aga investeeringutega kaasneb kindlasti ka ebakindlus ja mitte kõigil inimestel pole soovi või oskust investeerimisega pärast pensionile minekut tegeleda. Ka on investeeringute puhul probleemiks finantskriisid, mis varade väärtust oluliselt võivad kahandada ja täiendav sissetulek võib halvimal juhul isegi haihtuda.[22]

Tuleb nõustuda  Ringa Raudla seisukohtadega. Nii Eesti kui kogu maailma pensionisüsteemid liiguvad inimeste vastutuse suurenemise suunas, järjest olulisemaks muutub ka kogumispensioni roll. Paljud arenenud riigid on loonud tingimusi, mis soodustavad  täiendavat vabatahtlikku kogumist nende ühiskonnagruppide seas, kellel on võimalik rohkem säästa.

Pensionidebattidest oli märgatavat abi ja nii selgus 2021. aasta SEB Balti Pensionivalmiduse uuringust,  et pensionireformide kommunikatsioon Balti riikides on pannud inimesi rohkem huvituma oma tuleviku sissetulekust. Kui eelnevatel aastatel oli oma pensionivara vastu huvi tundnud 20% inimestest, siis nüüd 40%. Samas, Eesti inimesed on olnud passiivsemad, kui Läti ja Leedu elanikud. Peamisi põhjuseid, miks inimesed ei taha pensioni planeerimisega tegeleda, on selle keerukus. Kuna pensioniiga saabub alles aastakümnete pärast, ei ole kerge ennustada, millised me siis oleme, milline on meie tervis, milline on meie majanduslik olukord, kes on meie lähedased jne. Ligi kolmveerand Eesti inimestest mõistab, et neil ei ole pensionipõlves toimetulekuks piisavalt varasid ja sääste, aga sellest hoolimata ei plaani enamik ka täiendavalt pensioniks säästmist alustada.[23]

Sama kinnitavad ka teadusuuringud majanduspsühholoogia ja käitumisökonoomika valdkonnas. Inimesed ei pruugi teha ratsionaalseid otsuseid isegi siis, kui neil on palju informatsiooni ja head finantsteadmised, sest inimesed eelistavad lühiajalisi eesmärke pikaajalistele, tuleviku heaolu on liialt hoomamatu, et selle nimel täna raha kulutamata jätta. Veelgi enam, me ei pruugi tuleviku-mina iseendana tajuda, kauge tuleviku nimel raha kasvama panemist tajuvad inimesed oma rahast ilmajäämisena. Teiselt poolt kipuvad inimesed olema optimistlikud ja enesekindlad, mistõttu alahinnatakse sissetulekute vähenemise võimalust. Pigem nähakse ette positiivseid sündmusi nagu palgatõusu või ametikõrgendust, vähem mõeldakse terviseriskidele ja muudele negatiivsetele stsenaariumitele.[24]

Eestis valitsevatele ohtudele tulevikupensioni osas viitab ka OECD. Lähtuvalt OECD vaatenurgast  elatakse Eestimaal liialt tänases ja kulutatakse; tulevik on kuskil kaugel ja selle üle ei tunta muret. 2020. aasta lõpul avaldatud OECD 2020. aasta pensionide ülevaade rõhutab pensioni kogumise pikaajalisust ja vajadust jätkata seda ka kriisi ajal.[25]

Esiletõstmist väärib ka 2021. aastal Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toimunud Paide Arvamusfestivali arutelu teemal „Tühjad pihud või väärikas pensionipõlv?“, kuhu olid esinema kutsutud  Aimar Altosaar (MTÜ Kuldliiga), Tõnu Pekk (Tuleva), Georg Männik (sotsiaalkindlustus- ja tervishoiuekspert) ja Kristjan Kangro (Change Invest).

Arutelu peegeldas varasemates debattides ilmnenud vastandlikke  vaatenurki tuleviku pensioni kohta, kuid põhijäreldustes oldi üsnagi ühel meelel, et oleme kvalitatiivselt uues olukorras, kus riigi poolt tagatud pension ei ole lahenduseks, et vanaduspõlves majanduslikult toime tulla. Vanaduseks tuleb hakata valmistuma varakult ja on oluline inimesi informeerida ja julgustada kasutama erinevaid viise pensionipõlveks raha kogumiseks, on selleks siis investeeringud teise või kolmandasse pensionisambasse, aktsiatesse, kinnisvarasse, krüptoraha investeerimine  vms.  Ka  võib paljude jaoks olla lahenduseks  pensionipõlves töötamine kui uus normaalsus, mis eeldab nii  tervislikku ja sportlikku eluviisi kui ka pidevat enesetäiendamist ja õppimist, et ka 65+ vanuses tööturul konkurentsivõimeline olla. Ka lapsed võivad olla parim pensionisammas, kuigi siinosas arvamused vastandusid. Kriitikud leidsid, et lastele ei tuleks siiski sellist koormat asetada, et oma vanemaid pensionipõlves ülal pidada. Ühiselt leiti, et oluline on tõsta inimeste teadlikkust, et tänased valikud mõjutavad otseselt iseseisvat hakkamasaamist tulevikus.

Lootustandvad ja head tavad

Eestis on arenenud digitaalne tervishoiuinnovatsioon ja riik pakub paljusid tervisega seotud töövahendeid ja teenuseid internetis. Nende hulka kuuluvad digilugu, digiarhiiv, digiretsept, digisaatekiri, e-kiirabi ja e-konsultatsioon. Hiljuti võttis Eesti vastu arstivastuvõtule registreerimise kesksüsteemi. Enam kui 96%-l Eesti elanikest on ID-kaart, mis võimaldab digitaalselt autentimist ja juurdepääsu e-teenustele interneti kaudu.

Eriti heal tasemel digitaliseeritus võib viia paremate tervisenäitajateni. Näiteks saavad arstid internetis juurdepääsu teabele kõikide patsientide varem väljakirjutatud ravimite kohta, mis aitab vältida ravimite soovimatut koostoimet.

Juhtumikirjeldus

Levila avaldas artikli „Kodutute talveõhtud“, kus uuriti, millest unistavad kahe Tallinna varjupaiga kodutud külmadel talveõhtutel.

Oma kohta ühikasse tahaks. Sellist, kus võib päeval ka olla. Siis ei pea bussiga sõitma. Päris oma töö ja kõik värgid. […] Üks peab veel natuke plaani. Aga hästi natuke, sest on ennegi peetud ja ikka jälle siia tagasi jõutud. On olnud nii selles kui teises varjupaigas, on olnud SMÜ-s, viimati üüris puha ise korterit. Praegu käib Toidupangas tööl. Laos on abi vaja, annab naistele pakke ette. Raiub külmunud liha. Poest tulevad kümnekilosed kolakad, neid ei saa niisama laiali jaotada. Tuleb portsjonid valmis teha ja ära kiletada. Kõik nõuete järgi, puhas värk.  Varem jagas haiglas toitu laiali, ta teab küll seda tööd. Ega palju ei maksta, 3.80 päev. Aga kuu peale paistab sellest SMÜ koha jaoks juba nagu aitavat. Aga muule kulub ka. Süüa saab tööl ka – teistsugust kui supiköögis. Sööki antakse ka kaasa, sest eks kulub ära. Neli tahvlit Annekest kotis. Pajaroog purgis.“[26]

Soovitused

  • Eesti inimesi tuleb sihipärasemalt pensionieaks ette valmistada. Selleks, et ennetada tulevaste pensionäride vaesusriski, on vaja arendada inimeste finantsteadmisi,   julgustada neid säästma ja suunama raha vabatahtlikesse pensionifondidesse ning  muudesse investeeringutesse.
  • Terviseharitust tuleb suurendada, et vähendada tervisekäitumise riske. Enam kui pool enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest Eestis tuleneb riskiteguritest või riskikäitumisest.
  • Eesti tööelu kvaliteet nõuab tõsisemat tähelepanu, liiga palju on töötervishoiu, tööohutuse, töösuhete rikkumisi ja raskeid tööõnnetusi. Arendada tuleb töötajate ja tööandjate teadlikkust  tööelu eri aspektidest. Töötajad ja tööandjad ei ole piisavalt kursis tööalaste õiguste ja kohustuste ega ka töö tegemise riskide ja võimalustega.

[1] Tervise Arengu Instituut. Tervena elatud aastaid tuleb tasapisi juurde, Terviseinfo.ee, 11.09.2018.

[2] Sotsiaalministeerium. 2021. Heaolu arengukava 2023–2030 koostamise ettepanek.

[3] Sotsiaalministeerium. 2021. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030.

[4] Kohalik Omavalitsus. 2021. Omavalitsustele kavandatakse lisaeelarvega 46 miljonit eurot, 19.03.2021.

[5] Rahandusministeerium. 2019. Seletuskiri kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu juurde.

[6] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.06.2020. a määrus kohtuasjas nr 5-20-3.

[7] Kook, U. 2020. President jättis kogumispensioni reformi seaduse välja kuulutamata, ERR, 07.02.2020.

[8]  Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.06.2020. a määrus kohtuasjas nr 5-20-3.

[9] Pensionikeskus. 2021. Koduleht.

[10] Rahandusministeerium. 2021. II samba küsimused ja vastused.

[11] Eesti Töötukassa. 2021. Peamised statistilised näitajad, 19.06.2020.

[12] Statistikaamet. 2021. Suhteline vaesus.

[13] Ibid.

[14] Statistikaamet. 2021. Vaesuse ja ilmajäetuse määr vanuserühma ja soo järgi.

[15] Statistikaamet. 2020. Suhtelises vaesuses elavate inimeste arv vähenes.

[16] Eurostat. 2019. European Statistical Recovery Dashboard.

[17] Tööinspektsioon. 2021. Töökeskkond 2020.

[18] Tervise Arengu Instituut. 2021. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas.

[19] Statistikaamet. 2021. Statistikaamet: oodatava eluea kasv on pidurdunud, ERR, 25.08.2021.

[20] Eesti Pank. 2019. Estonian Household Finance and Consumption Survey: Results from the 2017 wave.

[21] Männik, G. 2019. Georg Männik Eesti Panga hoiatusest: inimene ei pea riskima oma pensioni pärast kõigega, Eesti Päevaleht, 15.10.2019.

[22] Raudla, R. 2020. Ringa Raudla: pensionireformi kahjulik mõju, 03.12.2020.

[23] Luminor. 2020. Värske uuring: pensioniks ei olda valmis, kuid ka koguda ei soovita, Rahageenius, 09.07.2020.

[24] Arenguseire Keskus. 2019. Tuleviku-minu rahaline heaolu.

[25] Arenguseire Keskus. 2021. Pensioniks tuleb koguda ka kriisi ajal, 15.02.2021.

[26] Mets, M. 2021. Kodutute talveõhtud, 01.03.2021.

Ostukorv
  • Ostukorv on tühi.