ÜRO inimõiguste ülevaatus

Inimõigused on osa meie kõigi igapäevast – need on õigused, mis puudutavad võrdsust ja isikuvabadust. Inimõigus on tunda end turvaliselt ja täisväärtusliku ühiskonna liikmena, vaatamata oma puudele, soole, vanusele, rahvusele, keelele, seksuaalsusele, religioonile või nahavärvile. Inimõigus on õigus perekonnaelu puutumatusele ja tööle ning õigus saada haridust ja arstiabi. Inimõigused on meie kõigi õigused, inimõigustega ühiskond on õnnelik ühiskond. 

2021. aasta 4. mail ootab Eestit ÜRO inimõiguste nõukogus ees järjekorras kolmas korraline ülevaatus. See tähendab, et inimõiguste olukord meie riigis saab olema suurendatud rahvusvahelise tähelepanu all. Ülevaatusel hindavad maailma riigid tööd, mida Eesti on viimase 5 aasta jooksul teinud inimõiguste tagamiseks, ja jagavad soovitusi, kuidas riik saaks veel paremini rahva õigusi kaitsta.

Inimõiguste ülevaatuse aluseks on erinevad omavahel sõltumatud aruanded. Vastukaaluks Eesti riiklikule raportile esitab võrdse kohtlemise võrgustik oktoobris ÜRO-le omapoolse variraporti. See annab võimaluse ka kõige vaiksemal ja kaugemal häälel saada kõlapinda. Kui välisministeeriumi raport on vaade inimõigustele riikliku pilgu läbi, siis valitsusväliste organisatsioonide roll on viia rahvusvahelisele tasandile just rahva hääl.

Iga Eesti inimene saab anda panuse, et ülevaatusel esitatakse Eestile sisukaid küsimusi ja soovitusi, tänu millele inimõiguste kaitse Eestis tugevneb. Jaga kogemusi, et variraport näitaks, kuidas Eestis päriselt inimõigustega lood on!

 

Võrdse kohtlemise võrgustiku projekti VÕIVIK rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mille operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Tõde ja õigused

Võrdse kohtlemise võrgustik kohtus Eesti inimestega inimõiguste teemalistel aruteluõhtutega.

Enne eriolukorra kehtestamist jõudsime käia Raplas, Narvas, Kuressaares ja Pärnus, kuid edasi lükkusid kolm külastust. Septembris käis keskus koos Lastekaitse Liiduga Tapal, et koguda Eesti inimeste lugusid seoses inimõiguste olukorraga Eestis. Rõuge ja Jõgeva kohtumised jäid koroonariski tõttu ära.

––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

Jaga oma kogemusi üritusel “Tõde ja õigused: kas Sinu inimõigused on kaitstud?”

Rapla 19. veebruar | Narva 4. märts | Kuressaare 11. märts | Pärnu 12. märts | Rõuge 9. september (jäi ära)| Jõgeva 10. september (jäi ära) | Tapa 18. september

Veebruaris-märtsis ja septembris toimusid üle Eesti avalikud kohtumised. Inimesed olid oodatud avaldama oma arvamust, kust nende meelest Eesti inimõiguste king pigistab või millega saame teistele riikidele eeskujuks olla. Kohtumistel said kõik jagada vahetult ja pingevabalt oma mõtteid võrdse kohtlemise võrgustiku liikmetega.

Inimõigused on meie kõigi õigused, olenemata meie haridusest, vanusest, seksuaalsusest, kodukohast või palganumbrist. Inimõigustega ühiskond on õnnelik ühiskond. Õnnelikus ühiskonnas on kõigil õigus tunda end turvaliselt ja kaitstult ning osaleda ühiskonnaelus.

Võrdse kohtlemise võrgustiku eesmärk oli kokku koguda aus peegeldus inimõiguste olukorrast Eestis ja tuua sellele maailma tähelepanu. Iga Eesti inimene sai anda panuse, et Eestile esitataks ülevaatusel sisukaid küsimusi ja soovitusi ning et inimõiguste olukord riigis paraneks, sest ÜRO inimõiguste ülevaatus toetab veel stabiilsema ja turvalisema Eesti ühiskonna loomist. Ja kui inimõiguste olukord Eestis tugevneb, saavad meie kõigi õigused paremini kaitstud.

Eesti inimõiguste ülevaatus

4. mail 2021 ootab Eestit ees juba kolmas ÜRO inimõiguste ülevaatus, kus rahvusvahelisel tasandil hinnatakse Eesti riigi panust inimõiguste tagamisele ja kaitsmisele. Riikide soovitustest ja hinnangutest koostatakse põhjalik kokkuvõte, millest saab oluline inimõiguste kaiste tööriist nii riigile kui ka valitsusvälistele organisatsioonidele. Mais annab Eesti aru, kuidas eelmisel korral saadud soovitusi on viimase viie aasta jooksul rakendatud.

ÜRO lõi 2006. aastal inimõiguste ülevaatuse (Universal Periodic Review, UPR), mille eesmärk on hinnata maailma riikides inimõiguste valdkonna arenguid ja kohustuste täitmist iga nelja-viie aasta tagant. Ülevaatuse käigus on teistel riikidel võimalus anda parasjagu vaatluse all olevale riigile soovitusi, kuidas inimõigusi paremini kaitsta. ÜRO inimõiguste ülevaatuse aluseks on riigi poolt esitatud aruanne, ÜRO asutuste kokkuvõtlik aruanne ja valitsusväliste organisatsioonide variraportid. Vastukaaluks välisministeeriumi poolt koostatud Eesti riiklikule raportile esitab seitset vabaühendust liitev võrdse kohtlemise võrgustik oktoobris ÜRO-le omapoolse variraporti.

Loe lisa ÜRO inimõiguste ülevaatuse kohta.

Tutvu Eesti 2011. aasta ülevaatuse materjalidega.

Inimesed

Ostukorv