Mitmekesisus ja kaasatus

Mitmekesisus on inimeste elu osa nii Eestis kui kõikjal maailmas. Inimesed erinevad üksteisest oma väljanägemise, päritolu, huvide ja tegevuste, valikute ja võimete poolest, aga meil kõigil on ühesugune inimväärikus. Demokraatlik riik kohtleb inimesi võrdselt ja arvestab inimeste eripäradega. See tähendab, et ühiskondlikud reeglid ja sotsiaalsed normid peavad neid erinevusi arvestama, et tagada kõigile võrdsed võimalused ja kaasatus.

Eesti Inimõiguste Keskus koordineerib 2012. aastal loodud Mitmekesisuse kokkulepet, korraldab 2015. aastast Mitmekesisuse päeva tähistamist ning annab 2018. aastast välja Mitmekesise töökoha märgist “Austame erinevusi”.

sizeholder

Mitmekesisuse kokkulepe

Vabatahtlik kokkulepe, millega liitudes kinnitab ettevõte, vabaühendus või avaliku sektori organisatsioon, et austab inimeste mitmekesisust ning väärtustab võrdse kohtlemise põhimõtet nii oma töötajate, partnerite kui klientide seas. Kokkuleppega on liitunud juba 124 organisatsiooni.

Loe edasi
sizeholder

Mitmekesisuse päev

Igakevadise mitmekesisuse päeva eesmärk on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ja erakordsust nii ettevõtetes ja organisatsioonides kui ühiskonnas laiemalt. Mitmekesisuse päeva tähistamist veavad eest mitmekesisuse kokkuleppe organisatsioonid ja EIK, aga kaasa lööma on oodatud kõik!

Loe edasi
sizeholder

Mitmekesise tööandja märgis

Märgis "Austame erinevusi" on kvaliteedimärk, mis näitab, et ettevõte on atraktiivne tööandja, mis ootab tööle talente sõltumata nende soost või taustast. See saadab väärtuspõhise sõnumi ka klientidele ja koostööpartneritele, et ettevõte hoolib Eestist ja maailmast.

Loe edasi

Eesti ühiskond on mitmekesine

Kõik inimesed erinevad üksteisest oma väljanägemise, huvide ja tegevuste, valikute ja võimete poolest, aga on võrdselt inimesed. See tähendab, et ühiskondlikud reeglid ja sotsiaalsed normid peavad neid erinevusi arvestama, et tagada kõigile ühiskonnas võrdsed võimalused. Kõik peaksid saama ühiskonnas kasutada oma potentsiaali maksimumini. Ühelt poolt tähendab see nende eripärade austamist ja teiselt poolt ühiskonda, mis põhineb võrdsel kohtlemisel.

Inimestena oleme paljuski erinevad: meil on erinevad elukogemused, erinev haridustee ja töökogemused. Samuti oleme erinevatest rahvustest, soost, vanusest – ja just need eripärad annavad igaühele meist unikaalse elukogemuse ja võimaluse panustada.

Kuigi mitmekesisus on ühiskonnas alati olemas olnud, hakati sellega teadlikult arvestama ja kaitsma alles üsna hiljuti. Nii näiteks loodi Ameerika Ühendriikides 1961. aastal riiklik komisjon, mille eesmärk oli parandada naiste staatust tööturul ning 1963. aastal järgnes võrdse palga seadus. Euroopa Liidus ulatub mitmekesisuse teema ajalugu tagasi aega, kui me saime rääkida alles Euroopa Majandusühendusest. 1957. aastal allkirjastatud Rooma lepingusse kaasati võrdse töö eest võrdse tasu põhimõte. Tänaseks on Euroopa Liit vastu võtnud mitmeid soolist võrdõiguslikkust ja muudel alustel võrdset kohtlemist kaitsvaid dokumente ning käivitanud üleeuroopalise võrgustiku, millega edendatakse mitmekesisust töökeskkonnas koostöös liikmesriikide ja äriühingutega.


Projektid