Eesti ühiskond on mitmekesine

Kõik inimesed erinevad üksteisest oma väljanägemise, huvide ja tegevuste, valikute ja võimete poolest, aga on võrdselt inimesed. See tähendab, et ühiskondlikud reeglid ja sotsiaalsed normid peavad neid erinevusi arvestama, et tagada kõigile ühiskonnas võrdsed võimalused. Kõik peaksid saama ühiskonnas kasutada oma potentsiaali maksimumini. Ühelt poolt tähendab see nende eripärade austamist ja teiselt poolt ühiskonda, mis põhineb võrdsel kohtlemisel.

Inimestena oleme paljuski erinevad: meil on erinevad elukogemused, erinev haridustee ja töökogemused. Samuti oleme erinevatest rahvustest, soost, vanusest – ja just need eripärad annavad igaühele meist unikaalse elukogemuse ja võimaluse panustada.

Kuigi mitmekesisus on ühiskonnas alati olemas olnud, hakati sellega teadlikult arvestama ja kaitsma alles üsna hiljuti. Nii näiteks loodi Ameerika ühendriikides 1961. aastal riiklik komisjon, mille eesmärk oli parandada naiste staatust tööturul ning 1963. aastal järgnes võrdse palga seadus. Euroopa Liidus ulatub mitmekesisuse teema ajalugu tagasi aega kui me saime rääkida alles Euroopa Majandusühendusest. 1957. aastal allkirjastatud Rooma lepingusse kaasati võrdse töö eest võrdse tasu põhimõte. Tänaseks on Euroopa Liit vastu võtnud mitmeid soolist võrdõiguslikkust ja muudel alustel võrdset kohtlemiset kaitsvaid dokumente ning käivitanud üle-Euroo- palise võrgustiku, millega edendatakse mitmekesisust ettevõtluses koostöös liikmesriikide ja äriühingutega.