KKK

Pagulased, rändesurve ja inimõiguste keskuse roll

Kes on pagulane?

Pagulane on inimene, kes on põgenenud oma koduriigist, sest teda tagakiusatakse rassi, rahvuse, usu, poliitiliste vaadete või sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu, ja kellele Eesti riik pärast tema juhtumiga tutvumist on otsustanud anda rahvusvahelise kaitse. See tähendab, et tal on Eesti elamisluba ja mitmed Eesti elanikega võrdsed õigused. Loe lähemalt välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seadusest.

Mis vahe on pagulasel, varjupaigataotlejal ja ebaseaduslikult riigis viibival inimesel?

• Rahvusvahelise kaitse taotleja (varjupaigataotleja) on inimene, kelle taotlust alles menetletakse. Talle ei laiene õigused, mis antakse pagulasele või täiendava kaitse saajale. Näiteks ei ole tal lubatud liikuda vabalt Euroopa Liidu riikide vahel ega õigust Eesti elanikele ette nähtud teenustele ja toetustele.
• Pagulane on inimene, kellele on kaitse antud (vt lisainfot ülal).
• Täiendava kaitse saaja on inimene, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid keda kodumaal ähvardaks tõsine oht – näiteks surmanuhtlus, piinamine või sõjaline vägivald -, mistõttu teda ei saa sinna tagasi saata (näiteks Ukraina kodanikud, kes viibisid sõja puhkemise ajal riigist väljas).
• Ajutise kaitse saaja on inimene, kellel kehtib ELi riikides eraldi kiirmenetlus (hetkel nt Ukraina sõjapõgenikud). Loe lähemalt
• Ebaseaduslikult riigis viibiv inimene on inimene, kellel puudub selles riigis viibimise õigus.

Mis asjaoludel saab inimene Eesti riigilt rahvusvahelist kaitset ehk varjupaika? Mida selleks tegema peab?
Rahvusvahelise kaitse saamiseks on vaja esitada taotlus Politsei- ja Piirivalveametile. Üldjuhul peab taotleja kaitse saamise õigust tõendama – lisama täpsetele ja usaldusväärsetele ütlustele ka tõendid juhtunu kohta.

Kes otsustab, kas inimene saab rahvusvahelise kaitse ehk pagulase staatuse?
Eestis teeb otsuse Politsei- ja Piirivalveamet. Vajaduse korral kontrollib seda kohus.

Mida otsustavad õigusnõustajad?
Õigusnõustajad ei otsusta midagi, vaid aitavad inimestel oma olukorda ja menetlust mõista ning oma seisukohta esitada.

Mida tähendab mittetagasisaatmise põhimõte?
Riik ei tohi saata inimest tagasi kohta, kus teda ähvardab tagakiusamine, piinamine või muu tõsine kahju. See kehtib ka siis, kui inimene tuli riiki ebaseaduslikult. Seetõttu tuleb iga juhtum eraldi läbi vaadata.

Mida tähendab inimkaubandus?
Inimkaubandus on inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida. Ekspluateerimise ehk ära kasutamise all mõeldakse teise isiku prostitutsioonis või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist.

Olukord Eestis sügisel 2026

Kui palju inimesi on Eestisse saabunud? Kust nad tulevad?
ERRi 27. oktoobri andmetel on PPA alates juulist kinni pidanud 388 välismaalast, kes on saabunud Eestisse seadusliku aluseta. Politsei märgib, et teekond algab sageli Venemaalt ja Valgevenest, kus inimesed suunatakse piiri ületama.

Kas tegemist on pagulaskriisiga?
Politsei kirjeldab praegust olukorda viimaste aastate suurima ebaseadusliku rändesurvena.

Olen kuulnud, et osad Eestisse jõudnud inimestest saadetakse tagasi Lätti. Miks?
Vastavalt Euroopa Liidu õigusele peab inimene taotlema varjupaika esimesest liikmesriigist, kuhu ta saabub. Seetõttu saadetakse enamik Eestisse jõudnud inimesi tagasi Lätti, kus nad viibisid enne Eestisse jõudmist.

Inimõiguste keskuse roll

Mida inimõiguste keskus pagulaste heaks teeb?
Inimõiguste keskuses töötab viis juristi, kes nõustavad rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja pagulasi ning vajaduse korral esindavad neid kohtus.

Miks inimõiguste keskus pagulastele õigusnõustamist pakub?
Igal inimesel on õigus taotleda rahvusvahelist kaitset. See on mõeldud inimestele, kelle elu on koduriigis ohus. Menetlus on keeruline, tähtajad on ranged ja ilma nõustamiseta võib inimene oma õiguse rahvusvahelisele kaitsele kaotada ka siis, kui tal oleks selleks õigus. Kvaliteetne nõustamine aitab riigil menetlust kiiremini ja selgemalt läbi viia. Selle tulemusena antakse kaitse neile, kellel on selleks õigus, ja saadetakse kiiresti ja väärikalt tagasi need, kellel seda õigust ei ole.

Kas inimõiguste keskus aitab inimestel Eestisse jääda või neid siit välja saata?
Inimõiguste keskus on sõltumatu valitsusväline inimõigusorganisatsioon, mille töö põhineb seadusel ja rahvusvahelistel inimõigustealastel kohustustel. Nõustamisleping on sõlmitud Eesti riigiga avaliku hanke kaudu. Inimõiguste keskus ei püüa tagada, et keegi Eestisse jääks, ega seda, et keegi siit lahkuks. Nõustatud inimene võib kaitse saada, aga võib saada ka eitava otsuse ja siis saadetakse ta tagasi. Meie eesmärk on, et menetlus oleks õiglane ja inimene mõistaks, mis toimub.

Mida inimõiguste keskuse pakutav õigusnõustamine endast kujutab?

Laias laastus võib öelda, et saame rääkida õigusnõustamisest tavajuhtudel ja erandjuhtudel.

• Tavajuhtudel pöördub õigusnõustaja poole Eesti piirile (olgu lennujaamas, sadamas või maismaapiiril) saabunud inimene, kes on põgenenud oma koduriigist otse Eestisse ja soovib taotleda rahvusvahelist kaitset. Samuti pöörduvad õigusnõustajate poole seaduslikult Eestis viibivad inimesed, kelle koduriigis on olukord muutunud, tehes ohutu koju naasmise võimatuks. Selliseks näiteks on Eestis töötanud Ukraina kodanikud, kes pidid sõja puhkedes taotlema rahvusvahelist kaitset, et säilitada õigus Eestisse jääda.
• Erandjuhtudel hakkab inimese rahvusvahelise kaitse taotlust lahendama mitte Eesti, vaid see Euroopa Liidu liikmesriik, kuhu kaitse taotleja saabus esimesena. Selleks peab Eesti viima läbi üleandmiseks vajalikud toimingud. Näiteks annab Eesti Lätile üle isikud, kes saabusid Euroopa Liitu läbi Läti Vabariigi. Sellisel juhul on õigusnõustaja roll eelkõige inimese informeerimine üleandmise vajalikkusest ning võimalusest jätkata oma menetlust teises liikmesriigis. Juhul, kui esinevad üleandmist välistavad asjaolud (näiteks pere olemasolu Eestis), saab õigusnõustaja aidata neid asjaolusid tõendada ning PPA-d sellest teavitada.

Mis on kinnipidamiskeskus? Kes sinna satub?
Kui inimene siseneb riiki ilma viisa või elamisloata ning ilma isikut tõendavate dokumentideta, võib ta sattuda kinnipidamiskeskusesse. Kinnipidamiskeskuse peab ta viibima asjaolude väljaselgitamiseni – näiteks isiku tuvastamise ja julgeolekuohtude välistamiseni.

Kes pagulaste nõustamist rahastab?
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) sõlmis inimõiguste keskuse ja kahe teise organisatsiooniga riigihanke tulemusena kolmeaastase raamlepingu õigusnõustamise tagamiseks rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Inimõiguste keskus osales hankes koostöös advokaadibürooga LUMIO. PPA tellib teenust projekti „Õigusteenuse tagamine rahvusvahelise kaitse ja kohtumenetluses“ raames, mida kaasrahastab Euroopa Liit. Muud tegevused, näiteks elamislubade, kodakondsuse, reisidokumentide ja perekondade taasühinemise küsimused, on seni (alates 2014. aastast) toimunud koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR).

Euroopa Liidus on varjupaiga taotlemisele kehtestatud ühtsed nõuded. Loe lähemalt (PDF)…

 Loe lisaks PPA, sotsiaalministeeriumi või Arengukoostöö Ümarlaua lehelt.