Varjupaigataotlejate arv Eestis on sarnaselt teiste Euroopa riikidega tõusuteel. Lisaks on Eesti lubanud aastatel 2016 ning 2017 Euroopa Komisjoni rändekava alusel ümberpaigutada ja -asustada 580 sõjapõgenikku ning 2017 aasta veebruari keskpaigaks on Eestisse saabunud 107 põgenikku.

Eesti Inimõiguste Keskus tegeleb pagulasvaldkonnas huvikaitsetegevusega, sh kommenteerime õigusaktide eelnõusid ning seisame selle eest, et pagulaste inimõigused oleks tagatud. Oleme ka ÜRO pagulasameti UNHCR rakenduspartnerid Eestis: aitame tagada varjupaigamenetlust, mis oleks rahvusvaheliste kohustustega kooskõlas. Loe lähemalt:

Teemast lähemalt

Kes on kes?

Kuna pagulasi ja varjupaigataotlejaid aetakse sageli segamini majandusmigrantidega või illegaalidega, on oluline selgeks teha vajalik terminoloogia:

  • Varjupaigataotleja on isik, kes taotleb võõrast riigist kaitset ja elamisõigust seetõttu, et ta on oma kodumaal tagakiusatav. Tagakiusamise põhjuseks võib olla usutunnistus, rass, rahvuslik kuuluvus, poliitilised tõekspidamised või see, et isik kuulub teatud ühiskondlikku rühmitusse. Varjupaigataotleja staatus kestab kuni Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) või kohtu otsuse jõustumiseni.
  • Pagulane on isik, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Pagulane ei ole isik, kes saab ise otsustada, millal ta lahkub kodumaalt ja millal võib kodumaale naasta. Majandusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu.
  • Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sh surmanuhtluse, piinamise, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis-või karistamisviiside kasutamise või tema elu ohtu sattumise või relvakonflikti sattumise
  • Inimkaubandus on inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida. Ekspluateerimisena käsitletakse teise isiku prostitutsiooni ärakasutamist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist.
  • Immigrant on isik, kes tuleb teise riiki vaba tahte alusel elama või töötama.
  • Töömigrant on inimene, kes on palgatud rahalisele tööle riigis, mille kodanik ta ei ole.
  • Ebaseaduslikult riigis viibiv isik on inimene, kellel puudub õigus (luba) riiki saabumiseks või riigis viibimiseks. Sageli nimetatakse ka illegaaliks.

Seega tunnustab Politsei- ja Piirivalveamet pagulasena välismaalast, kes:

  • kardab kodumaal tagakiusamist,
  • see kartus on objektiivsete asjaoludega põhjendatud ja
  • seotud taotleja rassi, rahvuse, usu, ühiskondlikusse rühmitusse kuulumise või tema poliitiliste veendumustega.

Euroopa Liidus on varjupaiga taotlemisele kehtestatud ühtsed nõuded. Loe lähemalt (PDF)…

 Loe lisaks PPAsotsiaalministeeriumi või Arengukoostöö Ümarlaua lehelt. 

Tegevused