Pagulased

2022. aastal taotles Euroopa Liidus varjupaika ligi miljon inimest, mida on poole võrra rohkem kui aasta varem – seejuures küündib asüülitaotlejate arv peaaegu seitsme aasta taguse rändekriisi tippaja tasemele. ELi riigid koos Norra ja Šveitsiga võtsid eelmisel aastal vastu umbes 966 000 varjupaigataotlust (2021. aastal 623 000), teatas Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA).

Eesti Inimõiguste Keskus tegeleb pagulasvaldkonnas huvikaitsetegevusega, sh kommenteerime õigusaktide eelnõusid ning seisame selle eest, et pagulaste inimõigused oleks tagatud. Oleme ka ÜRO pagulasameti UNHCR rakenduspartnerid Eestis: aitame tagada varjupaigamenetlust, mis oleks rahvusvaheliste kohustustega kooskõlas.

sizeholder

Varjupaigataotlejate ja pagulaste nõustamine

Loe edasi
sizeholder

Pagulase teekond

Loe edasi
sizeholder

Ebaregulaarsed sisserändajad – küsimused ja vastused

Loe edasi

Kes on kes?

Kuna pagulasi ja varjupaigataotlejaid aetakse sageli segamini majandusmigrantidega või illegaalidega, on oluline selgeks teha vajalik terminoloogia:

  • Varjupaigataotleja on isik, kes taotleb võõrast riigist kaitset ja elamisõigust seetõttu, et ta on oma kodumaal tagakiusatav. Tagakiusamise põhjuseks võib olla usutunnistus, etniline päritolu, rahvuslik kuuluvus, poliitilised tõekspidamised või see, et isik kuulub teatud ühiskondlikku rühmitusse. Varjupaigataotleja staatus kestab kuni Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) või kohtu otsuse jõustumiseni.
  • Pagulane on isik, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema etnilise päritolu, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Pagulane ei ole isik, kes saab ise otsustada, millal ta lahkub kodumaalt ja millal võib kodumaale naasta. Majandusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu.
  • Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse- või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba.
  • Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib kaasa tuua tõsise ohu, nt surmanuhtluse, piinamise, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise, tema elu ohtu sattumise või relvakonflikti sattumise.
  • Inimkaubandus on inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida. Ekspluateerimisena käsitletakse teise isiku prostitutsioonis või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist.
  • Immigrant on isik, kes tuleb teise riiki vaba tahte alusel elama või töötama.
  • Töömigrant on inimene, kes on palgatud rahalisele tööle riigis, mille kodanik ta ei ole.
  • Ebaseaduslikult riigis viibiv isik on inimene, kellel puudub õigus (luba) riiki saabumiseks või riigis viibimiseks. Sageli nimetatakse ka illegaaliks.

Seega tunnustab Politsei- ja Piirivalveamet pagulasena välismaalast, kes:

  • kardab kodumaal tagakiusamist,
  • see kartus on objektiivsete asjaoludega põhjendatud ja
  • seotud taotleja etnilise päritolu, rahvuse, usu, ühiskondlikusse rühmitusse kuulumise või tema poliitiliste veendumustega.

Euroopa Liidus on varjupaiga taotlemisele kehtestatud ühtsed nõuded. Loe lähemalt (PDF)…

 Loe lisaks PPAsotsiaalministeeriumi või Arengukoostöö Ümarlaua lehelt. 

Projektid

Inimesed

Ostukorv