Eesti elanike hoiakud LGBT teemadel

Inimõiguste keskus on kümne aasta jooksul tellinud viis avaliku arvamuse uuringut LGBT-õiguste teemadel. Uuringud viis läbi Turu-uuringute AS aastatel 2012, 2014, 2017, 2019 ja 2021.

2021. aasta uuring näitab, et Eesti elanike suhtumine lesbidesse ja geidesse on kahe aasta taguse ajaga oluliselt positiivsemaks muutunud. Suhtumise muutus on toimunud nii eesti kui ka muukeelse elanikkonna hulgas.

Suhtumine

Esimest korda peavad homoseksuaalsust täiesti või pigem vastuvõetavaks üle poole vastanutest (53%). Nende Eesti elanike arv, kes peavad homoseksuaalsust vastuvõetavaks, on võrreldes 2019. aastaga tõusnud 12 protsendipunkti. Eestikeelsest elanikkonnas peab homoseksuaalsust vastuvõetavaks 61% ja muukeelsest elanikkonnast 38%. Kõige avatumad on 15–19-aastased: 73% neist arvab, et homoseksuaalsus on normaalne osa ühiskonnast.

Homoseksuaalsust peavad täiesti või pigem vastuvõetamatuks 42% vastanutest. Erinevused suhtumises seonduvad eelkõige vanuse, koduse keele ja haridustasemega. Homoseksuaalsust peetakse valdavalt vastuvõetamatuks seetõttu, et see on vastanute arvates ebanormaalne või ebameeldiv.

Vastajad arvavad jätkuvalt, et ühiskond on homoseksuaalsuse suhtes sallimatum, kui see tegelikult on. Vaid 34% vastajatest arvas, et ühiskonnale on homoseksusaalsus vastuvõetav.

Olmeline suhtlus homoseksuaalsete inimestega (müügimees, arst, keegi seltskonnas) on enamikule vastajatest aastast aastasse üha vastuvõetavam. Mõnevõrra vähem vastuvõetav on elanikele aga see, kui homoseksuaalsus puudutab nende laste elu (vastavateemalised TV-saated või filmid; mängimine sõprade kodus, kus on homoseksuaalsed vanemad; homoseksuaalne õpetaja). Samas on siingi toimunud murranguline areng: kui varasemalt oli ülekaalus sellist mõju vastuvõetamatuks pidanute osakaal, siis nüüdseks on ülekaalus vastuvõetavaks pidanute osakaal.

Nagu varasemates uuringutes, nii ka nüüd erinevad eesti- ja venekeelsete vastajate seisukohad silmatorkavalt. Kui eestikeelsete vastajate puhul olid ülekaalus väidetega nõustujad, siis venekeelsete vastajate puhul on ülekaalus väidetega mittenõustujad. Samas, võrreldes 2019. aasta uuringuga on ka muukeelse kogukonna suhtumine keskmiselt 10 protsendipunkti positiivsemaks muutunud.

Õigused

Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on hoiakud LGBT-inimeste õiguste osas muutunud oluliselt positiivsemaks. Kahanemas on arusaam, et abielude lubamine samast soost elukaaslaste vahel vähendaks naise ja mehe vahelise abielu väärtust.

Homoseksuaalsete paaride lapsendamisõigust puudutavate küsimuste osas eristub selgelt sooline ja vanuseline erinevus: naised nõustuvad, mehed pigem ei nõustu. Ülekaalukalt nõustuvad alla 30aastased.

Kuigi muukeelse elanikkonna suhtumine homoseksuaalsete inimeste õigustesse on aastatega märgatavalt paranenud, on nende suhtumine siiski palju resoluutsem: nii homoseksuaalsete abielu kui ka lapsendamise küsimuste osas on ülekaalus vastumeelsus. Samuti ollakse muudes küsimustes eesti keelt kõnelevatest kaasmaalastest keskmiselt 20 protsendipunkti vähem positiivsed.

Kooseluseadus

Kooseluseaduse toetajate hulk on jätkuvalt tõusutrendis. 64% vastanutest toetab või pigem toetab kooseluseadust (2019. a oli see näitaja 49%) ning 29% ei toeta või pigem ei toeta (2019. a oli see näitaja 39%). Eestikeelse elanikkonna hulgast toetab kooseluseadust 72% ja muukeelse elanikkonna hulgast 47%. Suurim toetus kooseluseadusele on vanusegrupis 20–29 aastat, kus seda toetab lausa 82% vastanutest.

Kooseluseaduse kohta käivates spetsiifilistes küsimustes jättis üsna suur osa vastajatest selge arvamuse avaldamata (20-33%), kuid selge arvamuse avaldajate seas oli kõigi väidete puhul nõustujaid oluliselt enam kui mittenõustujaid. Samuti on kõikide väidetega nõustujaid aja jooksul lisandunud – kui veel kaks aastat tagasi jagunesid kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise osas avamused pooleks, siis nüüdseks on pooldajaid enam kui vastaseid.

Inimesed

egert rünne inimõiguste keskus

Egert Rünne

Juhataja

Ostukorv
  • Ostukorv on tühi.