Eesti elanike hoiakud LGBT teemadel

Inimõiguste keskus on kümne aasta jooksul tellinud kuus avaliku arvamuse uuringut LGBT-õiguste teemadel. Uuringud viis läbi Turu-uuringute AS aastatel 2012, 2014, 2017, 2019, 2021 ja 2023.

2023. aasta uuring näitab, et Eesti elanikud suhtuvad lesbidesse ja geidesse kahe aasta taguse ajaga võrreldes veelgi positiivsemalt. Eriti palju on muutunud muukeelse elanikkonna suhtumine.

Suhtumine

Homoseksuaalsust peab täiesti või pigem vastuvõetavaks üle poole vastanutest (56%). Eestikeelsest elanikkonnas peab homoseksuaalsust vastuvõetavaks 64% ja muukeelsest elanikkonnast 39%. Kõige avatumad on 20–29-aastased: 83% neist arvab, et homoseksuaalsed inimesed on normaalne osa ühiskonnast.

Homoseksuaalsust peavad täiesti või pigem vastuvõetamatuks 38% vastanutest. Erinevused suhtumises seonduvad eelkõige vanuse, koduse keele ja haridustasemega. Homoseksuaalsust peetakse vastuvõetamatuks valdavalt seetõttu, et see on vastanute arvates loomu- ja loodusevastane, ebatraditsiooniline.

Vastajad arvavad jätkuvalt, et ühiskond on homoseksuaalsuse suhtes sallimatum, kui see tegelikult on. Vaid 42% vastajatest arvas, et ühiskonnale on homoseksusaalsus vastuvõetav.

Üha rohkem inimesi ei tunneks end ebamugavalt seltskonnas, kus on gei või lesbi. Võrreldes 2021. aasta uuringuga on muutus liikunud 10 protsendipunkti võrra positiivsemaks. Olmeline suhtlus homoseksuaalsete inimestega (müügimees, arst, keegi seltskonnas) on enamikule vastajatest aastast aastasse üha vastuvõetavam. Mõnevõrra vähem vastuvõetav on elanikele aga see, kui homoseksuaalsus puudutab nende laste elu (vastavateemalised TV-saated või filmid; mängimine sõprade kodus, kus on homoseksuaalsed vanemad; homoseksuaalne õpetaja). 

Nagu varasemates uuringutes, nii ka nüüd erinevad eesti- ja venekeelsete vastajate seisukohad silmatorkavalt, seda eriti lastega seotud teemades: kui eestikeelsete vastajate puhul olid ülekaalus väidetega nõustujad, siis venekeelsete vastajate puhul väidetega mittenõustujad.

Õigused

Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on just muukeelse elanikkonna hoiakud LGBT-inimeste õiguste osas muutunud oluliselt positiivsemaks. Kogu elanikonna puhul on homoseksuaalsete paaride lapsendamisõigust puudutavate küsimustes toimunud viimase kahe aastaga suurem positiivne areng.

Kuigi muukeelse elanikkonna suhtumine homoseksuaalsete inimeste õigustesse on aastatega märgatavalt paranenud, on nende suhtumine siiski palju negatiivsem.

Kooseluseadus

65% vastanutest toetab või pigem toetab kooseluseadust. Eestikeelse elanikkonna hulgast toetab kooseluseadust 71% ja muukeelse elanikkonna hulgast 50%. Suurim toetus kooseluseadusele on vanusegrupis 20–29 aastat, kus seda toetab lausa 86% vastanutest.

Kooseluseaduse kohta käivates spetsiifilistes küsimustes jättis üsna suur osa (20-33%) vastajatest selge arvamuse avaldamata, kuid selge arvamuse avaldajate seas oli kõigi väidete puhul nõustujaid oluliselt enam kui mittenõustujaid.

Abieluvõrdsus

Täna toetab abieluvõrdsust 53 protsenti Eesti inimestest. Seda on 6 protsendipunkti enam kui kaks aastat tagasi. Võttes arvesse, et 2012. aastal oli pooldajaid 34% ja vastaseid 60%, on kümne aasta jooksul toimunud areng olnud kiire ja ühesuunaline.

!function(e,i,n,s){var t=”InfogramEmbeds”,d=e.getElementsByTagName(“script”)[0];if(window[t]&&window[t].initialized)window[t].process&&window[t].process();else if(!e.getElementById(n)){var o=e.createElement(“script”);o.async=1,o.id=n,o.src=”https://e.infogram.com/js/dist/embed-loader-min.js”,d.parentNode.insertBefore(o,d)}}(document,0,”infogram-async”);

Inimesed

Egert Rünne

Juhataja

Ostukorv