Lühikirjeldus:

Juhend annab ülevaate, miks on töö- ja pereelu ühitamine tööandja jaoks oluline teema ning ühtlasi leiab praktilisi näpunäiteid ja soovitusi.

Lühikirjeldus:

Kes me oleme? Mis me teinud oleme? Mis me teeme? Kuidas meid aidata?

Lühikirjeldus:

Eesti Inimõiguste Keskus on välja töötanud mitmekesisuse märgise “austame erinevusi”, mis koos mitmekesisuse kokkuleppe ja iga-aastase mitmekesisuse päevaga pakuvad võimalusi oma organisatsiooni või ettevõtet edendada.

Lühikirjeldus:

Lühike ülevaade mitmekesisuse märgise kasulikkusest.

Lühikirjeldus:

Aruande saab paberkujul osta Apollo raamatukauplustest: https://www.apollo.ee/catalog/product/view/id/127693/s/inimoigused-eestis-2016-2017/

Aruande saad paberkujul osta Apollo raamatukauplustest.

Inimõigusi kui progressiivse poliitika alusraamistikku on viimastel aastatel üha tugevamini kritiseeritud. Ajalooliselt on inimõiguste diskursust kasutatud eeskätt indiviidi õiguste kaitsmiseks riigivõimu kuritarvitamise eest. Mõelgem Harta 77 peale, mis vastustas sotsialistlikku Tšehhoslovakkia riiki sõnavabaduse, õiglase kohtupidamise, kogunemisvabaduse jmt riivamise eest. Mõelgem 1990ndate humanitaarsetele interventsioonidele Balkanimaades.

Inimõiguste kaitsmise nimel oli neil hetkil võimalik luua suuri koalitsioone, kus muidu väga erinevaid ideoloogiaid kandvad inimesid nõustusid, et olgu nende vahel mistahes muud erinevused, piinamise, kaikakohtute ja poliitiliste repressioonide ebaõigluses suudavad nad kõik kokku leppida.

Ent kui inimõiguste raamistik on ennast tõestanud retoorilise ja institutsionaalse relvana, mille abil on võimalik ära hoida kõige hullemat julmust ja tagada korda, mida filosoof Judith Shklar on nimetanud „hirmu liberalismiks“, siis 21. sajandi väljakutsed tunduvad olevat tehtud teisest puust. Eestis on sõltumatu kohtuvõim, siin ei represseerita inimesi nende poliitiliste vaadete eest, siin ei alandata inimväärikust. Need üldtunnustatud põhiõigused on kaitstud.

Ometi ei tähenda paljude inimeste jaoks formaalne inimõiguste kaitstus veel seda, et nad saaksid oma individuaalseid vabadusi ühiskonnas täiel määral kasutada. Kuigi me deklareerime, et sugusid koheldakse Eestis võrdselt, on meil jätkuvalt Euroopa suurimaid palgalõhesid. Paljusid võrdset kohtlemist jälgivaid institutsioone rahastatakse Norra projektirahadest või EL struktuurifondidest ning nende jätkumine kolme-nelja aasta pärast on aina suurema küsimärgi all. Õigusnõustamine on nõrgendatud gruppidel kättesaadav vaid piiratud mahus. Süveneva ebavõrdsuse ajastul on üha selgem, et tegeleda tuleb mitte lihtsalt formaalse ebavõrdsusega seaduse ees, vaid ka mõelda välja uusi viise kuidas võimustada inimesi, nii et nad oma õigusi päriselt ka kasutada saaksid. Siinkohal aga konsensus inimõiguste universaalsuse osas kaob. Astutakse poliitika maailma, kus olukord, mis tundub ühe inimese jaoks mõne sotsiaalse õiguse riivena võib tunduda mõne teise jaoks jällegi ettevõtlusvabadust või eraomandikäsutamisvabadust piiravana.

Vastukaaluks kriitikutele, kellele tundub, et seadusandlusele ja riigiinstitutsioonidele keskenduval inimõiguste-diskursusel pole reaalselt süveneva ebavõrdsuse kohta midagi öelda, toob 2016-2017. aasta inimõiguste raport välja just rea kitsaskohti, mis puudutavad formaalsete õiguste sisustamist aktiivse tegevusega. Psühhiaatriliste haigete inimväärikuse tagamine jälgimisruumides, haavatavate gruppide õigusnõustamise tagamine, andmekaitseküsimused nii riigi kui eraettevõtete (Facebooki jt sotsiaalvõrgustike) tasandil, avatud valitsemine muutmine deklaratiivsest sisuliseks tegevuseks – need on kõik teemad, mis vajavad lahendamiseks positiivset, aktiivset tegutsemist, mitte lihtsalt riigivõimu haarde piiramist.

Samuti toob raport välja samme, mis seavad küll ühiskonnale tervikuna uusi kohustusi, ent võimustavad selle hinnaga haavatavaid indiviide: näiteks 2016. aastal riiklikult rahastatud elatisabi fondi loomine, mis võimaldab maksta elatisabi ka neile üksikvanematele, kes teiselt vanemalt elatisabi mingil põhjusel kätte ei saa. Oma tegevuse teraviku suunamine neile teemadele tähendaks inimõiguslastelt suuremat politiseerumist ning eesti ühiskonnalt domineeriva turufundamentalistliku liberalismi ümbermõtestamist millekski sotsiaalsemaks ja ühisloomelisemaks. See muutus oleks ainult tervitatav.

Puuetega inimeste olukord

2017. aasta alguses oli Eestis 149 900 puudega inimest ehk 11,4% elanikkonnast, mis tähendab, et võrreldes eelmise aastaga lisandus peaaegu 3600 puudega inimest.[1] Enamus puudega inimestest kuuluvad vanemasse eagruppi (üle 2/3 on vähemalt 55-aastased).

2016. aastal käivitunud töövõimereform tõi valdkonda mitu uuendust. Nüüd hinnatakse töövõimetuse asemel alates 2016. aasta 1. juulist inimeste säilinud töövõimet. Töövõimetuspensioni asemel makstakse vähenenud töövõimega inimestele töövõimetoetust ning vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamiseks arendatakse aktiivselt tööturumeetmeid. Süsteemsete ümberkorralduste tulemusel vastutab nüüd tööealiste isikute ning osalise töövõimega inimeste toetamise eest Töötukassa.[2] Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegeleb puude raskusastme tuvastamisega ning laste, vanaduspensioni-ealiste ja puuduva töövõimega tööealiste isikutega. Muudatuste eesmärk on toetada puuetega inimeste aktiivsust, naasmist tööturule. Lisaks sellele liikus 2017. aasta alguses raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamise kohustus koos juhtumiplaanide koostamisega SKA-lt kohalikele omavalitsustele (KOV).

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

2016. aasta juunis kiitis valitsus heaks „Heaolu arengukava 2016-2023“, mis koondab töö-, sotsiaalkaitse-, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise poliitikate strateegilised eesmärgid aastateks 2016-2023.[3] Arengukava üks eesmärk on sotsiaalteenuste pakkumise ja korraldamise arendamine ning teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine.

2015. aasta lõpus esitas Eesti riik esimese ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise perioodilise aruande, põhinedes perioodi 2012-2015 tegevusele.[4] Tuginedes rahvusvahelisele praktikale, alustas Eesti Puuetega Inimeste Koda 2016. aastal enda sõltumatu raporti koostamist puuetega inimeste olukorra kohta Eestis.

2015. aastal jätkas riik erihoolekande teenuskohtade kaasajastamist.[5] Arengusuunad tuginevad ka erihoolekande arengukaval aastateks 2014-2020.[6] Muudatuste elluviimiseks on Euroopa Liidu 2014-2023 eelarveperioodi struktuurivahenditest kavandatud reorganiseerida erihoolekande taristut ning parandada teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.[7] Planeeritud on ümber kujundada 1200 erihooldekodude kohta, luua vähemalt 200 uut kohta ning asendada suure ühiselamu tüüpi erihooldekodud väiksemate, kuni 30-kohalistega. Teenuskohtade muutmise protsessi nimetatakse deinstitutsionaliseerimiseks. Samas ei ole teenusepakkujate seisukoht alati kattunud teenusekasutajate, nende lähedaste ning ümbritseva kogukonnaga.[8] [9] [10]

Olulist tähelepanu on pööratud hooldajate hoolduskoormuse vähendamisele ja nende tööturul osalemise võimaluste suurendamisele.[11] Omastehooldajate hoolduskoormuse leevendamiseks loodi 2015. aasta detsembris Riigikantselei juurde Hoolduskoormuse rakkerühm (edaspidi rakkerühm). Rakkerühm, mille ülesanne oli kaardistada lähedaste hooldamisega seotud probleemid ning töötada välja inimeste vajadustest lähtuvad lahendused.[12] Rakkerühma tegevuse ühe tulemusena valmis 2017. aastal Maailmapanga uuring pikaajalise hoolduse olukorrast Eestis.[13] Raport soovitab Eestil märkimisväärselt suurendada pikaajalise hoolduse valdkonna rahastamist, et vastata elanikkonna vananemisest tulenevale nõudlusele. Lisaks kirjeldab raport, et pikaajalise hoolduse korraldus on sotsiaal- ja tervishoiusektorite vahel killustunud ning asetab pereliikmetele ja lähedastele ebaproportsionaalselt suure hoolduskoormuse.[14] Lahendustena soovitatakse luua ühtsed hooldajatoetuste määramise kriteeriumid ning arendada omastehooldajate tugivõrgustikke ja nõustamist koos valdkonna rahastamise suurendamisega.

Infosüsteem SKAIS 2, mis pidi valmima 2016. aasta lõpuks ning on mõeldud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmete vahetamiseks, pole siiani valminud ja kasutusse võetud.[15] Samuti ei ole senini rakendunud elektrooniline abivahendi kaart, mis tähendab abivahendi taotlemisel puudega inimese „jooksutamist“ erinevate institutsioonide ja teenuspakkujate vahel. Probleeme on põhjustanud ka puudulikud andmed e-tervises, mille alusel on hinnatud inimeste töövõimet valesti või ole seda võimalik üldse teha. Puudulikud andmed tähendavad, et inimene peab töövõime hindamise ja puude otsust kauem ootama.

Seadusandlikud arengusuunad

2016. aastal jõustus uus sotsiaalhoolekande seadus, mis sätestab tingimused, kuidas jaguneb vastutus sotsiaalteenuste osutamisel riigi ja KOV-i vahel. Probleeme on põhjustanud KOV-ide seaduse erinev tõlgendamine. Sellele juhtis tähelepanu ka õiguskantsler oma pöördumises linnade ja valdade poole.[16] Lisaks on probleemkohana esile tõstetud viipekeele tõlketeenuse puudumist KOV-ide sotsiaalteenuste loetelus, seda ei ole ka riigiteenusena määratletud.[17]

2016. aastal jagati rehabilitatsioonisüsteem kaheks – sotsiaalne rehabilitatsioon ning tööalane rehabilitatsioon. Sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk on saavutada võimalikult iseseisev elamine ning võimetekohase hariduse ja tööks vajalike oskuste omandamine koos osalemisega ühiskonnaelus. Tööalase rehabilitatsiooni eesmärk on tõsta inimese töövõimet ning toetada tema aktiivsust tööturul. Siiski esineb rehabilitatsiooni kättesaadavusega probleeme, sest hetkel näiteks Hiiumaal teenuseosutajad puuduvad.[18]

2016. aasta alguses muudeti abivahendite süsteemi ning maavalitsuste ja KOV-ide asemel korraldab seda nüüd SKA. Muutus on positiivne, pidades silmas, et enam ei mõjuta abivahendi saamist või abi mahtu inimese elukoht ning avatud turg peaks langetama konkurentsi kaudu abivahendite hinda. Samas seab uus süsteem puudega inimestele ja nende pereliikmetele ebaproportsionaalselt suure koormuse abivahendite kohta informatsiooni hankimisel ja võrdlemisel, et langetada informeeritud valik. Seni puudub ühtne võrdlev infosüsteem abivahendite kirjelduste, hindade ja pakkujate lõikes.

2017. aasta algusest ei ole lastele rehabilitatsiooniplaani koostamine enam puude otsuse tegemise eelduseks ning sama aasta juulist muutus esmakordselt puuet taotlevate laste otsuste tegemise aeg kiiremaks. Varasema 88 päeva (keskmine protseduuri pikkus) asemel teeb SKA nüüd piisavate terviseandmete olemasolul otsuse teatavaks 15 tööpäeva jooksul.[19]

Haridus- ja Teadusministeerium kavandab hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse muutmist. Muudatuste eesmärk on pakkuda õpilastele senisest terviklikumat tuge hariduse omandamisel ning tagada koolidele laiem teadmine õpilaste vajadustest. [20]

2017. aasta augustis saatis Sotsiaalministeerium kooskõlastamisele võrdse kohtlemise seaduse muudatused, mis annaksid ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve üle võrdõiguslikkuse volinikule (edaspidi volinik). Peatüki kirjutamise hetkel pole eelnõu veel ministeeriumist edasi valitsusse liikunud. Siiani on Eestis ÜRO puuetega inimeste konventsiooni ratifitseerimisega 2012. aastal kohustuseks võetud järelevalve seaduse tasandil reguleerimata. Kui varasemalt oli vähemusgruppidel voliniku poole või kohtusse õigus pöörduda seoses diskrimineerimisega töö saamisel ning töösuhetes ja kutseõppel, siis eelnõu vastuvõtmisel saab volinikult nõustamist küsida ja kohtusse pöörduda hariduse, sotsiaaltoetuste- ja teenuste saamise, tervishoiu või kaupade ja teenuste tarbimise takistuse puhul.[21]

Statistika ja uuringud

2016. aastal valmis uuring “Sotsiaalteenuste arendamine maakondades”, mis tõi välja, et sotsiaaltranspordi arendamise vajadus on kõigis maakondades.[22] Sotsiaaltransporti peetakse teiste sotsiaalteenuste kättesaadavust silmas pidades baasteenuseks ning see on KOV-i pakutavate teenuste seast üks, mille kvaliteediga on enim probleeme olnud.[23]

2017. aasta veebruaris avaldas Riigikontrolli audit uuringu “Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisel”.[24] Uuring tõi välja, et tööandjate valmisolek töövõimekaoga inimesi palgata on väike. 31% tööandjatest oli valmis töövõimekaoga inimesi tööle võtma, 44% ei näinud selleks võimalust ning ülejäänud ei osanud seisukohta võtta. Uuring tõi veel välja, et suureks takistuseks töövõimereformi õnnestumisel on omavalitsuste erinev võimekus pakkuda töö otsimist ning tööl käimist toetavaid sotsiaalteenuseid. Omavalitsustel on keeruline tugiisikuid leida, kuigi vajadus nende järele aina kasvab.

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar avaldas 2017. aastal uuringu “Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus”.[25] Uuring tõi välja, et puudega laste võimalused saada tugimeetmeid erinevad piirkonniti märgatavalt ning kaasava hariduskorralduse rakendamist takistavad ühiskondlikud hoiakud. Lahendustena pakuti näiteks tugispetsialistide arvu suurendamist, ühiskondlike hoiakute suunamist ning piirkondliku koostöö suurendamist hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks.

Hea praktika

Hea praktika näitena korraldas Sotsiaalministeerium 2016. aastal universaalse disaini konkursi tudengiprojektidele, mille eesmärk oli leida universaalse disaini põhimõtetest lähtuvaid lahendusi meid ümbritsevale elukeskkonnale.[26] Samas ei ole siiani jõustunud ligipääsetavust reguleeriv määrus ning puuetega inimeste valdkonnaga seotud ühingud teostavad tihti ise ligipääsetavuse järelevalvet.

2016. aastal algatati pilootprojekt, mille eesmärgiks on parandada erivajadustega inimeste elutingimusi. Piloteerimine toimus Tallinnas ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste eluruumi kohandamist toetati 45-l korral. [27] Järgnevatel aastatel jätkub projekt üle Eesti ning kokku on 2023. aastaks planeeritud 2000 kodu kohandamine.

2017. aastal kiitis valitsus heaks eelnõu, mis annab õiguse alates 1. jaanuarist 2018 raske puudega laste vanematel taotleda õppelaenu riigipoolset tühistamist, siiani oli õppelaenu kustutamise õigus sügava puudega laste vanematel ning puuduva töövõimega isikutel.[28]

2017. aasta aprillis allkirjastasid Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Sotsiaalministeerium ühiste kavatsuste protokolli eesmärgiga pakkuda vähenenud töövõimega inimestele sõltumatut nõustamist. Selle aasta teises pooles käivitunud teenusega on võimalik saada nõustamist töövõime hindamist puudutavates küsimustes ning olemas on spetsialist, kellega koos ka vaiet esitada.[29]

Puuetega inimeste valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud on andnud välja erinevaid käsiraamatuid. Eesti Pimedate Liit pani kokku käsiraamatu “Kui kohtad nägemispuudega inimest” ning MTÜ Kakora koostatud on “Käsiraamat ligipääsetavate ja mitmekülgsete kultuuriürituste korraldamiseks”.[30] Eesti Puuetega Inimeste Koda koostas palju tähelepanu saanud raamatu “Teekond erilise lapse kõrval”, mis on mõeldud puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele.[31] Viipekeelse suhtluse tutvustamiseks ning parandamiseks arendas Eesti Kurtide Liit välja rahvusvahelise viiplemise e-sõnastiku, mida saab kasutada nii eesti kui ka inglise keeles.[32]

Olulisemad avalikud arutelud

Abivahendite reformi käivitumisel 2016. aasta alguses said 200 inimest ette teatamata ootamatult suured abivahendite arved.[33] 2017. aastal jätkus abivahendite teema avalikkuse tähelepanu all koos mitmete skandaalidega abivahendite süsteemiga seoses, kus väidetavalt erinevad Haigekassa partnerid esitasid neile võltsarveid.[34] Selle aasta augustis leidis võimalikke arvepettusi ka SKA.[35]

Sarnaselt tekitasid sotsiaalvaldkonnas palju kõneainet sotsiaalse rehabilitatsiooni järjekorrad, kus vahendid teenuste osutamiseks lõppesid juba 2017. aasta alguses ning järjekorrad venisid väga pikaks. Lisaks sellele külmutati aasta alguses erihoolekande valdkonnas rahalised vahendid uute teenuskohtade loomiseks ning umbes tuhandest inimesest koosnevast järjekorrast pääseb teenusele ainult siis, kui mõni praegune teenusekasutaja lahkub.[36] Palju on tähelepanu saanud eriarstide järjekordade küsimus, mis mõjutab teravalt ka puudega inimesi. 2017. aastal oli avalikkuses palju arutelusid ka uue töövõimereformi otsustega kaasnenud vaiete osas, mis on viinud lausa kohtuasjadeni. [37]

Soovitused    

  • Kehtestada KOV-i poolt osutatavatele sotsiaalteenustele miinimumnõuded ning efektiivne järelevalve nende kvaliteedi osas.
  • Analüüsida haldusreformi mõju sotsiaalhoolekandesüsteemi korraldusele ning teenuste kättesaadavusele erinevates omavalitsustes.
  • Pakkuda konkreetseidonkreetsed tegevusi pikaaegsete hooldajate hoolduskoormuse vähendamiseks ning omastehooldajate tugivõrgustike arendamiseks.
  • Anda võrdõiguslikkuse volinikule ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve funktsioon
  • Toetada töövõimereformi tõhusaks käivitumiseks tööandjaid senisest enam ning siduda puuetega inimeste haridus paremini tööturu ootustega.

__________________________

[1] Eesti Statistika Kvartalikiri. (2017) 2. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/valjaanne-2017_eesti-statistika-kvartalikiri-2-17

[2] Töötukassa koduleht. Töövõimereform. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.tootukassa.ee/toovoimereform

[3] Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016 – 2023. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023

[4] ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni Eesti esimene aruanne. (2015) Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/puudega_inimesele/pik_aruanne_eesti_keeles.pdf

[5] Õigusakt. Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine. (2015). RT I, 22 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/115092015022

[6] Sotsiaalministeerium. Erihoolekande arengukava aastateks 2014 – 2020. (2014). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/erihoolekande_arengukava_2014-2020.pdf

[7] Sotsiaalministeerium. Erihoolekande arengukava aastateks 2014 – 2020. (2014). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/erihoolekande_arengukava_2014-2020.pdf

[8] Artikkel internetis. Kangur, M. (2015). Psüühiliste erivajadustega inimeste peremaja kerkimist kerkimist naabrusse Tartus veel peljatakse. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/536400/psuuhiliste-erivajadustega-inimeste-peremaja-kerkimist-naabrusesse-tartus-veel-peljatakse

[9] Artikkel internetis. Kaasik, M. (2016). Suured erihooldekodud kaovad, lähedased on reformi eel mures. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/578547/suured-erihooldekodud-kaovad-lahedased-on-reformi-eel-mures

[10] Artikkel internetis. Pott, T. (2017) Erihooldekodu krundivalik pealinnas tekitab vaidlusi. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/588342/erihooldekodu-krundivalik-pealinnas-tekitab-vaidlusi

[11] Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016 – 2023. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023

[12] Hoolduskoormuse rakkerühm. (2015). Arvutivõrgus kättesaadav: https://riigikantselei.ee/et/hoolduskoormus

[13] World Bank Group. Reducing the burden of care in Estonia. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf

[14] Riigikantselei. Maailmapank soovitab Eestil märkimisväärselt suurendada pikaajalise hoolduse rahastamist. (2017). https://riigikantselei.ee/et/uudised/maailmapank-soovitab-eestil-markimisvaarselt-suurendada-pikaajalise-hoolduse-rahastamist

[15] Riigikontroll. Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisel. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/950/language/et-EE/Default.aspx

[16] Õiguskantsler. Sotsiaalteenused kohalikus omavalitsuses. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/sotsiaalteenused_kohalikus_omavalitsuses.pdf

[17] Õigusakt. Sotsiaalhoolekande seadus. (2017). RT I, 7.  Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv

[18] Sotsiaalkindlustusamet. Tegevuskohad. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/tegevuskohad_070316.pdf

[19] Eesti Puuetega Inimeste Koda. Esmakordselt puuet taotleva laste otsuste tegemise aeg muutub kiiremaks. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.epikoda.ee/esmakordselt-puuet-taotleva-laste-otsuste-tegemise-aeg-muutub-kiiremaks/#more-10528

[20] Haridus- ja Teadusministeerium. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse muutmine. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.hm.ee/sites/default/files/pgs_eelnou_tuge_vajavate_opilaste_infomaterjal.pdf

[21] Sotsiaalministeerium. Võrdse kohtlemise seadus tagab edaspidi kõigi diskrimineerimistunnuste alusel samaväärse kaitse. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.sm.ee/et/uudised/vordse-kohtlemise-seadus-tagab-edaspidi-koigi-diskrimineerimistunnuste-alusel-samavaarse

[22] Analüüs. Sotsiaalteenuste arendamine maakondades 2016 – 2020. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalteenuste_ja_-toetuste_andmeregister_STAR/Lisainfo/mak_analuus_toimetatud.pdf

[23] Analüüs. Sotsiaalteenuste arendamine maakondades 2016 – 2020. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalteenuste_ja_-toetuste_andmeregister_STAR/Lisainfo/mak_analuus_toimetatud.pdf

[24] Riigikontroll. Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisel. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/950/language/et-EE/Default.aspx

[25] Eesti Rakendusuuringute keskus Centar. (2017), Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.centar.ee/uus/wp-content/uploads/2017/01/P%C3%B5hiraport-final.pdf

[26] Sotsiaalministeerium. Algas universaalse disaini konkurss. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/et/uudised/algas-universaalse-disaini-konkurss

[27] Tallinn. Kodukohanduse projekt. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tallinn.ee/est/Kodukohanduse-pilootprojekt-2

[28] Sotsiaalministeerium. Raske puudega laste vanematel tekib õigus õppelaenu kustutamiseks. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/et/uudised/raske-puudega-laste-vanematel-tekib-oigus-oppelaenu-kustutamiseks

[29] Sotsiaalministeerium. Eesti Puuetega Inimeste Koda ning tervise- ja tööminister allkirjastasid ühiste kavatsuste protokolli. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/et/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koda-ning-tervise-ja-toominister-allkirjastasid-uhiste-kavatsuste

[30] MTÜ Kakora. Sündmusi kõigile! Käsiraamat ligipääsetava ja mitmekülgse kultuuriürituse korraldamiseks. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kakora.sarasyl.com/et/Kultuur/K%E4siraamat.pdf

[31] Teekond erilise lapse kõrval. Käsiraamat puudega ja erivajadustega laste ning noorte lähedastele. Habicht, A., Kask, H. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2012/03/Teekond-erilise-lapse-k%C3%B5rval.pdf-WEB.pdf

[32] Rahvusvaheline viiplemise e-sõnastik. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://rv-sonastik.ead.ee/

[33] Riigikogu sotsiaalkomisjon. Sotsiaalkomisjon leidis abivahendite reformi käivitamisel puudusi. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/pressiteated/sotsiaalkomisjon-et-et/sotsiaalkomisjon-leidis-abivahendite-reformi-kaivitamisel-puudusi/

[34] Postimees. Lakson, P. Haigekassalt väidetavalt raha välja petnud firma suhtes algatati kriminaalasi. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.postimees.ee/4055859/haigekassalt-vaidetavalt-raha-valja-petnud-firma-suhtes-algatati-kriminaalasi

[35] Raieste, A. Sotsiaalkindlustusamet uurib 32 000 euro ulatuses võimalikke arvepettusi. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/613786/sotsiaalkindlustusamet-uurib-32-000-euro-ulatuses-voimalikke-arvepettusi

[36] Eesti Puuetega Inimeste Koda. Eesti Puuetega Inimeste Koda: Olukord sotsiaalvaldkonnas on kriitiline. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.epikoda.ee/eesti-puuetega-inimeste-koda-olukord-sotsiaalvaldkonnas-on-kriitiline/

[37] Eesti Päevaleht. Ibrus, K. Värske töövõimereformi otsused on juba viinud esimeste kohtuasjadeni. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://epl.delfi.ee/news/eesti/varske-toovoimereformi-otsused-on-viinud-juba-esimeste-kohtuasjadeni?id=77685466

Aastaid tagasi ühes Chicago kirikus isadepäeval peetud kõnes rõhutas tollane senaator, hilisem 44. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama: „Ma olen aru saanud, et inimese elu pole kuigi palju väärt, kui ta ei ole valmis andma oma väikest panust selleks, et jätta lastele – meie kõigi lastele – veidi parem maailm.“ Globaliseeruvas maailmas ülerahvastatuse, hübriidsõdade ja ökoloogilise kriisi ajajärgul on meil kõigil vaja leida aega, et mõelda sellele, millise maailma me lastele jätame, ja anda oma panus. Nii üksikisikuna, kogukonnana kui ka riigina tervikuna.

Lapse õigustesse panustamine aitab kaasa õiglasema ja kaasavama ühiskonna loomisele. Positiivne on tõdeda, et aastatel 2016-2017 oli Eesti lapse õiguste edendamisel rahvusvaheliselt eesliinil. Ka siseriiklikult olid lapsed[1] ja lapse õigused fookuses, toimus mitmeid märkimisväärseid arenguid ja algatusi, millest valikut käsitletkakse ka käesolevas peatükis.

Aastal 2016 tähistas Eesti ÜRO lapse õiguste konventsiooni[2] vastuvõtmise 25. aastapäeva. Eesti suursaadik ÜRO juures oli ÜRO lastefondi UNICEF nõukogu president ja Eestile anti ÜRO partnerorganisatsiooni IFFD (International Federation for Family Development) poolt auhind, millega tunnustati riigi järjepidevat ja jõulist tegevust laste ja perede heaolu parandamisel. Euroopa Nõukogu eesistujana keskenduti muuhulgas ka lapse õigustele, algatades arutelu Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegia 2016-2021[3] rakendamiseks.[4] Strateegia prioriteedid – võrdsete võimaluste loomine kõikidele lastele; laste osalusõigus;[5] vägivallavaba elu; lapsesõbralik õigusemõistmine; lapse õigused digitaalses keskkonnas – on kõik võrdselt aktuaalsed ka Eesti jaoks. Juulist detsembrini 2017 on Eesti esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, eesmärgiga aidata luua kaasavat ja kestlikku Euroopat. Kuigi Euroopa Liit ei ole ÜRO lapse õiguste konventsiooniga liitunud, on Euroopa Liit väljendanud tahet olla seotud konventsioonis sätestatud lapse õiguste põhimõtetega;[6] mida kinnitati ka 2017. aastal välja antud suunistes „EU Guidelines for the Promotion and Protection of the Rights of the Child“.[7]

Eestil on konventsioonijärgne kohustus esitada iga viie aasta tagant konventsiooni järelvalevorganile, ÜRO Lapse Õiguste Komiteele riiklikku olukorda kirjeldav aruanne.[8] Riik esitas oma teise aruande 2014. aastal, 2015. aastal esitasid komiteele aruanded MTÜ Lastekaitse Liit valdkondlike kodanikuühenduste esindajana[9] ning Õiguskantsleri Kantselei lasteombudsmanina.[10] 2016. aasta veebruaris esitlesid MTÜ Lastekaitse Liidu ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad ühiselt Genfis, ÜRO Lapse Õiguste Komitee ees oma aruandeid ning vastasid komitee liikmete küsimustele.[11] Komitee esitas riigile lõppjäreldused märtsis 2017,[12] kus tervitas 1. jaanuaril 2016 jõustunud lastekaitseseaduse vastuvõtmist, soovitades samas Eestil kehtestada vajalikud määrused ja teha ka eelarvelised eraldised kehtivate seadusandlike meetmete, sealhulgas lastekaitseseaduse tulemuslikuks rakendamiseks. Soovitus kinnitab Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruandes „Inimõigused Eestis 2014/2015“ märgitut, et lapsed on inimesed nüüd ja praegu, kelle õiguste tagamiseks ei piisa vaid seaduste vastuvõtmisest, vaja on ka toetavaid tegevusi ja olukorra muutust tervikuna, nn law in books law in action.[13] Komitee soovitas parandada mh lastega seonduvate andmete kogumist, erinevate lapsega töötavate spetsialistide koolitamist, väärkoheldud lapse abistamist, koolikiusamisevastast võitlust, tugispetsialistide palkamist, 15-18-aastastel lastel Eesti kodakondsuse omandamist, aga ka seda, et Eesti reguleeriks täiendavalt kohalike omavalitsuste kohustusi lastekaitsetöötajate ametikohtade loomise osas. Enamik komitee tehtud soovitusi ühtivad nii Lastekaitse Liidu täiendava aruande kui ka Õiguskantsleri Kantselei rapordiga.

Eesti regionaalse arengu peamine mõju sotsiaalse kaitse vajaduste kujunemisele ja selle korraldamisele tuleneb kohalike omavalitsuste tasandil elanikkonnas ja sissetulekutes toimunud diferentseerumisest.[14] Aastate võrdluses on vähenenud eelkõige alla 18-aastaste laste ja noorte[15] ning suurenenud 65-aastaste ning vanemate inimeste osakaal rahvastikus. Elanike arvu vähenemisel ja elanike vananemisel ning ümberpaiknemisel on otsene mõju omavalitsuste jätkusuutlikkusele.[16] Uuringu „Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja arendamine“[17] tulemused kinnitasid taaskord, et lastekaitsetöö korraldus, tavad ja töömeetodid on omavalitsustes väga erinevad, sõltudes eelkõige KOV-i tüübist, st kas tegu on olulise sotsiaalmajandusliku mõjuga, regioonikeskust ümbritseva või regiooni ääreala väikese omavalitsusega. Probleemiks on lastekaitsetöötajate ülekoormatus ja ajapuudus, mistõttu kannatab ennetustegevus. Haldusreformist tingitud väljakutsed on lähedal. On väga oluline, et seoses haldusreformi ning valdade ühinemisega ei väheneks valdkonna ametnike ring veelgi, ning lapsed haavatava sihtgrupina ei jääks reformirataste vahele, vaid tekiks omavalitsustes rohkem võimekust tegeleda laste ja perede heaolu tagamisega. Koostöö ja valdkondade ülesed arendused aitaksid edaspidi riigi abivajajale lähemale tuua ja olemasolevaid ressursse otstarbekamalt kasutada.

Institutsioonaalne areng

2017. aasta juunis kogunes esmakordselt lastekaitseseaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt loodud lastekaitse nõukogu,[18] mille ülesanne on riigi lastekaitsepoliitika eesmärkide seadmine ja elluviimine, lapse heaolu tagamist ja õiguste kaitset puudutavate ettepanekute esitamine ning lastekaitsealaseks ennetustegevuseks soovituste andmine. Olukorras, kus erinevad valdkonnad käsitlevad last tihti vaid oma vaatenurgast ning lastega seonduvad tegevused on sageli killustunud, on oluline valitsuse tasandil omada lapse õigustest ja heaolust tervikpilti.

Uus lastekaitseseadus[19] suurendas kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste rolli. Lastekaitseseaduse jõustumisega 2016. aasta 1. jaanuaril sai Sotsiaalkindlustusamet (SKA), kuhu on loodud lastekaitse osakond, lastekaitsetöö taseme tõstmise ja üle-eestilise kvaliteetse abi kättesaadavuse toetamise rolli. Samuti on SKA ülesanne lastekaitse korraldamine, riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine. Seoses haldusreformi raames maavalitsuste töö lõpetamisega 2018. aastal korraldab alates 2017. aastast SKA ka riigisisest lapsendamist.

Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu[20] kohaselt on 15–19 aastastest noortest 32% kogenud seksuaalset väärkohtlemist, seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor, kusjuures iga kuues noor oli juhtumi ajal alla 14-aastane. Alates 2017. aastast pakub SKA lapsesõbralikku ja multidistsiplinaarset Lastemaja teenust,[21] mille abil saab paremini toetada väärkoheldud lapsi ja tuvastada enam väärkohtlemise juhtumeid. Teenus toetab lastekaitse- ja õiguskaitsesüsteemi tihedamat koostööd, aitab seada esikohale lapse parimad huvid ning kohandada kriminaalmenetlus lapsesõbralikumaks.

Seadusandlik areng

UNESCO erisaadik Hollandi printsess Laurentien rõhutas 2017. aasta oktoobris Haagis toimunud ISPCAN (International Society for the Prevention of Child Abuse and Neglect)[22] rahvusvahelisel konverentsil, et lapsed ei ole meie tulevik, nad on meie olevik. Laste igasuguse väärkohtlemise tõkestamise ja ennetamisega on vaja tegeleda igapäevaselt. Seda eesmärki toetavad lisaks vägivalla ennetamise strateegiale aastateks 2015–2020 ja laste ja perede arengukavale 2012–2020 ka aruandlusperioodil Eestis vastu võetud Euroopa Nõukogu Lanzarote[23] ja Istanbuli[24] konventsioonid.

Jätkuvalt on suureks probleemiks elatisvõlgnike suur arv (ligikaudu 8900 võlgnikku), kes ei maksa oma lapsele (üle 11 000 lapse) elatisraha. Aastal 2017 käivitus elatisabiskeem, samuti karmistati elatisvõlglaste suhtes rakendatavaid meetmeid. Positiivsena saab välja tuua noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavat riiklikku toetamist. Aruandeperioodil võeti hoolimata huvigruppide vastuseisust vastu töölepingu seaduse muudatused,[25] mis peaksid avardama alaealiste töötamise võimalusi ning muutma nende palkamise ettevõtjatele lihtsamaks.

ÜRO Lapse Õiguste Komitee andis 2016 välja üldkommentaari nr 19,[26] mis annab esmakordselt ÜRO tasandil riikidele konkreetsed juhised lastesse investeerimise kohtat, rõhutades, et riigid peavad järgima avatud, kaasavat ja vastutustundlikku ressursside mobiliseerimist ning kulutusi, sh peavad riigid lapsi ja noori kaasama eelarve planeerimisel. Nüüd jääb vaid loota riigi ja omavalitsuste tasandil edaspidi eelarvestamisel ka sellest kommentaarist lähtumist.

Valitsus on algatanud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmise) eelnõu (453 SE), mis on ajendatud valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõust (360 SE), millega tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2018. aastast alaealiste mõjutusvahendite seadus kehtetuks ja kaotatakse alaealiste komisjonid. Toimumas on muudatus paradigmas – ollakse liikumas karistavalt õiguselt taastavale õigusele ning alaealist õigusrikkujat koheldakse pärast vastavate seadusmuudatuste jõustumist kui abivajavat last.

Kohtumenetlus ja –praktika

Riigikohtu mitmed lahendid puudutasid lapse ülalpidamist, nt oli Riigikohus seisukohal, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, kuid seejuures ei saa vanemalt nõuda, et nad teeniks sissetulekut, mis võimaldab tasuda miinimummäärast suuremat elatist (3-2-1-15-17).[27] Aktuaalne oli ka Haagi 1980. aasta (nn rahvusvahelise lapseröövi) konventsiooni kohaldamine, Riigikohus leidis muuhulgas, et vanema nõusolekule lapsega teise riiki kolimiseks konventsiooni art 13 lg 1 lit a mõttes ei ole ette nähtud kindlat vorminõuet, kuid nõusolek peab siiski olema piisavalt selge (3-2-1-179-16).[28] Taas tõstatus lapse parima huvi küsimus vangistuses viibinud ema suhtes, kus kohus leidis, et vangistusseaduse § 54 lg 1 järgi ei ole vangistuses viibival emal igal juhul õigust lapsega koos elada, vaid selle üle otsustatakse iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes (3-2-1-26-16).[29] Samuti nentis Riigikohus, et lapse igakordse viibimiskoha määramine ei ole tavahoolduse küsimus, vaid lapsega seotud olulise asja otsustamine (3-2-1-35-16),[30] lasteaiale kaasneb lastehoiuteenusega lepinguline vastutus (3-2-1-128-16),[31] ning et ka samasoolistel paaridel on õigus perekonnaelu kaitsele (3-3-1-19-17).[32]

Euroopa Inimõiguste Kohus rõhutas aruandeperioodil muuhulgas, et lahuselava vanemaga suhtlemisõiguse otsustamisel tuleb kohtul muuhulgas lähtuda lapse hiljutisest seisukohast (asjas nr 23280/08  Moog vs. Saksamaa);[33] lapsega suhtlemise korra otsustamisel ei ole kohtul lubatud toetuda aastatetagusele ekspertarvamusele (asjas nr 68884/13 Cincimino vs. Itaalia);[34] riigil on kohustus aktiivselt toetada lahuselava vanema ja lapse suhete säilimist (asjas nr 76171/13 Solarino vs. Itaalia)[35] ja otsustusprotsessis tuleb lähtuda laste parimate huvide doktriinist (asjas nr 71776/12 N.Ts. vs. Georgia).[36] 2017. aasta oktoobris rõhutas Euroopa Inimõiguste Kohus (asjas nr 23022/13, D.MD. vs. Rumeenia),[37] et konventsiooniosalised riigid peaksid püüdlema sõnaselgelt ja kõikehõlmavalt laste väärikuse kaitsmise poole. Praktikas nõuab see kohase õigusliku raamistiku olemasolu, mis võimaldab lastele kaitset koduvägivalla eest, seahulgas a) tõhusat heidutust sellise isikliku terviklikkuse tõsiste rikkumiste vastu, b) mõistlikke samme väärkohtlemise ennetamiseks, millest võimud on teadlikud või peaksid teadlikud olema, ning c) tõhusat ametlikku uurimist, kui isik on esitanud usutava väärkohtlemise väite.

Statistika ja uuringud

Võrreldes 2014. aastaga on vähenenud nii laste, noorte kui ka keskealiste vaesus. Samas UNICEF-i 2016. aastal valminud uuringu kohaselt esineb Eestis kõige vaesematest peredest lastel 28% enam  tervisekaebusi võrreldes kõige rikkamate perede lastega. Erinevad uuringud näitavad, et paljud lapsed on ülekaalulised,[38] haigestumine kroonilistesse haigustesse on kasvuteel, vaimse tervise probleeme täheldatakse järjest enam, lapsed suitsetavad ja tarvitavad alkoholi varem kui teistes riikides ning liiguvad vähem. Murelikuks tegev on puuetega laste arvu kasvutempo, mis on aastaid olnud kordades kiirem kui tööealistel või vanemaealistel. Laste osatähtsus puuetega inimeste seas on 2017. aastaks kasvanud 41%-ni, sh psüühika ja käitumishäired on võrreldes 2010. aastaga kasvanud 3,4 korda.[39] Riigikontrolli auditi „Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel“[40] kohaselt vajab Eesti laste tervishoiukorraldus kiireid muutusi, kuna laste haigusi ei märgata piisavalt vara, lapsed ei jõua õigeaegselt ravile, ravi ei ole alati järjepidev ja riigil puudub ülevaade haigete laste arvust ja nende haigustest.

Registreeritud perevägivallajuhtumitest oli 2016. aastal vähemalt 26% juhtudel perevägivalla pealtnägijaks või kannatanuks laps. Lapsed langesid perevägivallajuhtumites kõige sagedamini (ligi 80%) kehalise väärkohtlemise ohvriks (nt esines lapse löömist käega, rihmaga, jalgadega peksmist), 13% juhtudel sattusid lapsed seksuaalse väärkohtlemise ja 4% ähvardamise ohvriks.[41]

Positiivne on tendents, et kümne aastaga on alaealiste toime pandud kuritegude arv vähenenud veidi üle kolme korra. Aastal 2016 registreeriti 1016 alaealiste poolt toime pandud kuritegu, mida on võrreldes 2015. aastaga 29% vähem. Vähenenud on ka alaealiste väärtegude arv.[42] Seksuaalkuritegusid toime pannud alaealistele mõeldud erisekkumise vajaduse ja võimaluste analüüsist[43] selgus, et alaealistel, kes on süüdi mõistetud seksuaalkuritegude toimepanemises ning kannavad vanglakaristust või on kriminaalhooldusalused, ei ole eraldi alaealiste kohtlemise standardmudelit ning neil puudub võimalus saada õigusrikkumise spetsiifikast tulenevat professionaalset abi.

Üldiselt on suurenenud õppivate ja töötavate noorte osatähtsus. Asenduskodudest elluastuvate noorte uuring[44] tõi välja asendushoolduse noorte keskmiselt madalama haridustaseme põhjustajad: lüngad haridustees (sh õpingute katkestused erinevates kooliastmetes); raskused katkenud haridustee jätkamisel (sh raskused töö ja õppimise ühitamisega); noorte madalamad hariduslikud ambitsioonid ja suhteliselt madal teadlikkus asendushoolduse noortele suunatud toetusvõimalustest.

Hea praktika

Hea praktikana saab välja tuua Eesti Noorteühenduste Liidu poolt koordineeritud projekti „Noored valimisvalvurid“,[45] mille eesmärk on suunata noori vanuses 16-19 osalema oma kodukandi valimiskomisjoni töös, proovima ametliku valimisvaatleja rolli või kaasa lööma valimiste valvurite tegemistes.

MTÜ Lastekaitse Liidu eestvedamisel tõlgiti eesti keelde ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaar nr 12,[46] mis selgitab, mida tähendab lapse õigus olla ära kuulatud. LÕK-i artiklite sisu paremaks mõistmiseks jätkab Lastekaitse Liit ka järgnevatel aastatel Lapse Õiguste Komitee üldkommentaaride eesti keelde tõlkimist.

Viimasel paaril aastal on kõige levinum alaealiste ärakasutamise liik olnud ärakasutamine inimkaubanduse eesmärgil.[47] Justiitsministeerium viis veebruaris 2017 läbi kampaania 1ELU, kutsudes märkama inimkaubandusega seotud juhtumeid,[48] valmis ka noortele mõeldud lühifilm 1ELU, mis avab noortega seotud inimkaubandusjuhtumeid.[49]

Uuest lastekaitseseadusest tulenevalt (LasteKS § 14 lõige 2) alustati 2016. aastal lastekaitsetöötajate täiendkoolitustega.[50] Lapse õiguste koolitusmoodul koostati ja viiakse ellu Lastekaitse Liidu eestvedamisel koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga. Osalejatelt hea tagasiside saanud lapse õiguste koolitused jätkuvad ka aastal 2018.

Kuuendat korda oli Pimedate Ööde filmifestivali laste- ja noortefilmide (Just Film) kavas laste õiguste programm, mis valmis koostöös Just Filmi, õiguskantsleri, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Lastekaitse Liiduga.

Valik avalikest aruteludest

Avalikkuse tähelepanu all oli erakoolide rahastamine. Riigikogu võttis 7. juunil 2016 vastu  seadusemuudatuse, millega asendati senine riigi kohustuslik erakooli tegevuskulude katmises osalemine kohaliku omavalitsuse vabatahtliku tegevuskulude katmises osalemisega.[51]

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel alustas 2017. aastal tööd kooliõpilaste tervisekaitse töörühm, mis arutab, kas erinevad laste tervise kaitseks seatud õppekorralduslikud piirangud on piisavalt hästi rakendunud.[52] Töörühma soovituste põhjal valmistatakse ette muudatused kehtivas õiguskorras.

Õiguskantsler[53] algatas arutelu, kas lapse spordiklubi vahetamisel on õigustatud küsida üleminekutasu. Arutelus osalesid mitu spordialaliitu, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Noorsootöö Keskus, Eesti Olümpiakomitee ning Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Trend

2017. aasta oktoobris said esmakordselt kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel osaleda ka vähemalt 16-aastased noored. Siiani on vaid üksikud Euroopa riigid taolist haruldast valimisõiguse laiendamist rakendanud. Muudatuse mõjust saab rääkida tulevikus, kuid valimisea langetamisega seotud riskide ennetamiseks aitas õiguskantsler koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga Haridus- ja Teadusministeeriumil koostada juhendi „Valimised ja kool: põhimõtted, kuidas tagada haridusasutuse neutraalsus KOV valimiste ajal“.[54] Üheks põhjuseks, miks laste ja noorte osalus on ühiskonnale vajalik, on lapse õiguste aspekt, mille kohaselt on lapsed täieõiguslikud ühiskonnaliikmed ning inimestena peavad neile laienema ka ühiskonnaelus ja -protsessides osalemise õigused.[55] Lastekaitse Liidu korraldatud kordusküsitlusest „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides“[56] selgus, et võrreldes 2006. ja 2013. aastaga on omavalitsused laste ja noorte kaasamise algatamise osas aktiivsemad ja kasutavad mitmekülgsemaid kaasamise vorme ning kanaleid, sealjuures on suurenenud otsesuhtluse osakaal. Siiski selgitavad omavalitsused oluliselt vähem laste ja noorte arvamust välja kohaliku kultuurielu, keskkonna ning kohaliku transpordi küsimustes. Küsitluses osalenud lastest ja noortest on 63% teadlikud oma õigusest avaldada arvamust kohaliku elu korraldamises. Mõnevõrra on võrreldes 2013. aastaga vähenenud laste ja noorte valmisolek kohaliku elu korraldamises kaasa rääkida. „Laste ja noorte osalemine enda ja ümbritseva elu korraldamisel ning vabatahtlikus tegevuses loob baasi tugeva kodanikuühiskonna arengule, milles noored on aktiivseks sotsiaalsete muutuste osapooleks,“ rõhutasid Dalia Doman ja Linda Tälli Lastekaitse Liidu Noortekogust oma ettekandes märtsis toimunud 13. linnade ja valdade päeval. Selleks, et laste ja noorte häälel oleks erinevates keskkondades arvestatavam kaal, on vaja anda panus nii üksikisiku, kogukonna kui ka riigi tasandil.

Soovitused

  • Tagada senisest efektiivsem ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendamine (sh laste sotsiaalsete põhiõiguste tagamine). Koguda süsteemselt statistilist teavet (sh esitada regulaarselt raporteid), mille analüüsile tuginevalt lapse õigusi tagavaid poliitikaid kujundada.
  • Suurendada laste võimalusi kaasa rääkida ühiskonda, kogukonda ja koolielu puudutavates küsimustes. Kaasata lapsi enam otsustusprotsessidesse kõikides keskkondades.
  • Süvendada multidistsiplinaarset koostööd, ning lastega töötavate uurijate, kohtunike ja teiste spetsialistide teadmisi ja oskusi lapsesõbralikust menetlusest (pakkudes neile mh koolitusi laste küsitlemise kohta).
  • Arendada koolisüsteemi tervikuna kaasava hariduspoliika efektiivsemaks rakendamiseks (sh korraldada koolitusi õpetajatele, kohandada vajalikku õpikeskkonda).
  • Tagada lastele, sh puuetega lastele ligipääs järjepidevatele tervishoiuteenustele, samuti tagada tugispetsialistide kättesaadavus koolides.
  • Teavitada ühiskonda senisest enam lapse õigustest, sh tutvustada nii täiskasvanutele kui ka lastele ja noortele ÜRO lapse õiguste konventsiooni. Suurendada inimõiguste hariduse mahtu erinevatel koolitasemetel ning lastega seotud ametialade täiendõppes.

_________________________

[1] Laste ja noorte kultuuriaasta (2017) raames toimus muuhulgas XII noorte laulu– ja tantsupidu „Mina jään” ja käivitus EV100 lastele mõeldud ürituste sari, elamustuur Laste Vabariik.

[2] ÜRO lapse õiguste konventsioon. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/24016

[3] Council of Europe Strategy for the Rights of the Child (2016-2021). Arvutivõrgus kättesaadav: https://rm.coe.int/168066cff8

[4] Tallinnas 3.-4. novembril 2017 Inimõiguste Instituudi, Lastekaitse Liidu, Välisministeeriumi ja Õiguskantsleri kantselei koostöös toimunud konverentsi Conference on Children’s Rights in the Migration Crisis and in the Digital Environment keskmes olid lapse õigused ja nende suurem kaasamine otsustusprotsessidesse ning lapse õigused digitaalses keskkonnas ning migratsioonikriisis. Loe lähemalt: http://childrensrights.humanrightsestonia.ee/

[5] Euroopa Nõukogu töötas välja 10-st indikaatorist koosneva hindamisvahendi, mille eesmärgiks on hinnata laste osaluse tagatust riigis kolmel erineval tasandil: osalemisõiguse kaitse, osaluse edendamine ja sellest teavitamine ning osaluse jaoks ruumi loomine. Kokku piloteerisid seda hindamisvahendit kolm riiki – Iirimaa, Rumeenia ning Eesti. Eestis piloteeris hindamisvahendit MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/et_laste_osalusprojekt_raport_2015_21_07_2015.pdf

[6] 2006. a otsuses asjas C-540/03 Euroopa Parlament vs. nõukogu tunnustas Euroopa Kohus põhimõtet, et hindamaks EL-i õiguse vastavust laste põhiõigustele, tuleb lähtuda ÜRO lapse õiguste konventsioonist, mis on liikmesriikidele siduv (otsuse p-d 35–37).

[7]EU Guidelines for the Promotion and Protection of the Rights of the Child Arvutivõrgus kättesaadav:

[8] ÜRO lapse õiguste konventsioon. Artikkel 44.

[9] MTÜ Lastekaitse Liit (2015). ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne. Eesti valitsusväliste

organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud. Tallinn, 2015. Arvutivõrgus kättesaadav:

http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/02/ÜRO-LAPSE-ÕIGUSTE-KONVENTSIOONI-TÄIENDAV-ARUANNE.pdf;

[10] Õiguskantsleri Kantselei. 2015. Eesti Vabariigi õiguskantsleri raport ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmisest Eesti Vabariigi kolmanda ja neljanda perioodilise aruande kohta. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/LÕK-i%20raport-eesti-FINAL.pdf

[11] Saar, H., Gornischeff, K. 2016. ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavast aruandest. Sotsiaaltöö 4, 2016.. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tai.ee/images/2016_4_31kuni37.pdf

[12] Komitee arutas Eesti kombineeritud teist kuni neljandat perioodilist aruannet (CRC/C/EST/2-4) oma 2167. ja 2169. kohtumisel (CRC/C/SR. 2167 ja 2169), mis peeti 17. ja 18. jaanuaril 2017, ning võttis oma 2193. kohtumisel, mis peeti 3. veebruaril 2017. Lõppjäreldused Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta. ÜRO Lapse Õiguste Komitee. CRC/C/EST/CO/2-4. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.sm.ee/et/lapse-oigused-ja-heaolu-0

[13] Saar, H. 2015.  Lapse õigused. Inimõigused Eestis 2014/2015. Inimõiguste Keskus. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/teemad/inimoigused-eestis/inimoiguste-aruanne/inimoigused-eestis-2014-2015/lapse-oigused/

[14] Kõre, J., Keskpaik, A. 2017. Regionaalareng ja sotsiaalne kaitse Eestis: seosed ja vastastikused mõjud. Sotsiaaltöö. 2016 erinumber. Arvutivõrgus kättesaadav: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/146789980772_ST2_eri_2016_web.pdf

[15] Eestis elas statistikaameti andmetel 2015. aastal ca 258 000 kuni 18-aastast last, moodustades 20% rahvastikust. Viimase kümne aastaga on laste arv vähenenud ligi 30 500 lapse võrra ehk ca 11%.

[16] Loe lähemalt: http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2014/01/kiri2-4.pdf

[17] Viira, A. 2017. Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja jätkusuutlik arendamine. Sotsiaalministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/kohaliku_tasandi_lastekaitsetoo_tulemuslikkuse_suurendamine_ja_jatkusuutlik_arendamine.pdf

[18] Nõukogusse kuuluvad Lastekaitse Liidu, Eesti linnade liidu, Eesti maaomavalitsuste liidu, Eesti õpilasesinduste liidu ja Eesti noorteühenduste liidu esindajad, samuti ka haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, justiitsminister, siseminister, rahandusminister ning Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudi direktorid. Nõukogu esimees on sotsiaalkaitseminister, kelle vastutusalasse kuulub lastekaitsepoliitika koordineerimine.

[19] Lastekaitseseadus. RT I, 06.12.2014.  Arvutivõrgus kättesaadav:  https://www.riigiteataja.ee/akt/LasteKS

[20] Seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring Eestis. 2016. Justiitsministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/raport.pdf

[21] Lastemaja (Barnahus) mudelit on Islandil kasutatud töös väärkoheldud lastega juba 1998. aastast.  Loe Lastemaja teenusest lähemalt: http://www.tai.ee/images/Lastemaja.pdf

[22] Loe lähemalt: https://www.ispcan.org/

[23] Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus. RT II, 03.11.2016, 1. Arvutivõrgus kättesaadav:

[24] Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon. RT II, 26.09.2017, 2. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/203112016001

[25] Töölepingu seadus. RT I 2009, 5, 35. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv

[26] General comment No. 19 (2016) on public budgeting for the realization of children’s rights. Artikkel 4.

[27] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-15-17

[28] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-179-16

[29] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-26-16

[30] Arvutivõrgus kättesaadav: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-2-1-35-16

[31] Arvutivõrgus kättesaadav: 3-2-1-128-16

[32] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-3-1-19-17

[33] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-166950

[34] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-162220

[35]  Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-170838

[36] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-160313

[37] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-177226

[38] Ülekaaluliste kooliõpilaste arv on 2006–2014 kasvanud 7,4%-lt 11,3%-ni.

[39] Kreitzberg, M. 2017. Puuetega inimeste arv, suundumused ja osatähtsus rahvastikus. Sotsiaaltöö, 3/2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tai.ee/images/uudiskirja_Puuetega_inimeste_arv.pdf

[40] Riigikontroll. 2.11.2016. Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel. Arvutivõrgus kättesaadav:

            https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2414&FileId=13823

[41] Kraas, K., Tammiste, B. 2016. Seksuaalkuritegusid toime pannud alaealistele mõeldud erisekkumise vajaduse ja võimaluste analüüs. Kriminaalpoliitika analüüs. Justiitsministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/seksuaalkuritegusid_toime_pannud_alaealiste_erisekkumiste_vajaduse_ja_voimaluste_analuus_2016.pdf

[42] Kuritegevus Eestis 2016. Alaealiste kuritegevus. Lk 24-53. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_est_web_0.pdf

[43] Ibid.

[44] Osila, L., Turk, P., Piirits, M., Biin, H., Anniste, K., Masso, M. 2016. Asendushoolduselt elluastuvate noorte uuring. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Asendushooldus/asendushooldus_loppraport_praxis_final.pdf

[45] Projekti „Noored valimisvalvurid“ on algatanud Eesti Noorteühenduste Liit koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga, Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantseleiga ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga.

[46] Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/05/%C3%9CRO-Lapse-%C3%95iguste-Komitee-%C3%9Cldkommentaar-nr-12-Lapse-%C3%B5igus-olla-%C3%A4ra-kuulatud-eesti-keeles.pdf

[47] Aastal 2016 registreeriti alaealiste ärakasutamisjuhtumeid (§ 175) 8–18aastaste laste suhtes 59-l korral. Suurema osa ärakasutamisjuhtumeid panid kurjategijad toime Facebooki, Skype’i, veebikeskkondade ja muude suhtlusvõrgustike (nt Snapchati, VKontakte) veebi-kaamera vahendusel, kasutades eri kasutajakontosid ja -nimesid.

[48] Kriminaalpoliitika koduleht. Sotsiaalkampaania 1ELU alaleht. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuriteoennetus/sotsiaalkampaania-kutsub-markama-inimkaubandusega-seotud-juhtumeid

[49] Loe lähemalt: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuriteoennetus/valmis-luhifilm-noortega-seotud-inimkaubanduse-juhtumitest

[50] Loe lähemalt lastekaitsetöötajate täiendkoolitustest Tervise Arengu Instituudi kodulehelt: http://www.tai.ee/et/tegevused/koolituskeskus/koolitused/lastekaitsetootajate-koolitused

[51] Erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus – RT I, 16.06.2016, 1;

[52] MTÜ Lastekaitse Liit küsitlusest „Sinu lapse koolikott“ selgus, et 85%-l õpilastest on koolikoti kogukaal üle sotsiaalministri määrusega nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ kehtestatud piirmäära. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/05/Uuring-Sinulapsekoolikott.pdf

[53] Aruandeperioodil pöörduti õiguskantsleri poole muuhulgas laste õiguste kaitseks suhetes meediaga; küsimustega mis puudutasid: kontrolltööde korraldamist koolides; kas ja mis vanuses võib lapsi ajutiselt üksi koju jätta; kas koolide kehtestatud piirangud nutiseadmete kasutamisele on põhiseaduspärased; hariduslike erivajadustega laste õpet, jne. Vt. täiendavalt: Õiguskantsleri aastaülevaade 2015/2016. Arvutivõrgus kättesaadav:  riigi järjepidevat ja jõulistseles kohus rõhutab, etus inud ema suhtes, kus kohus leidis, et tal olt algatatudhus ja alaealiste riigi järjepidevat ja jõulistseles kohus rõhutab, etus inud ema suhtes, kus kohus leidis, et tal olt algatatudhus ja alaealiste http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2016/lapsed-ja-noored

[54] Loe lähemalt: https://www.hm.ee/sites/default/files/kool_ja_valimised_pohimotted.pdf

[55] Farthing, R. 2012. Why Youth Participation? Some Justifications and Critiques of Youth Participation Using New Labour’s Youth Policies as a Case Study. Youth&Policy. Nr 109. September 2012. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.researchgate.net/profile/Rys_Farthing/publication/298745098_Why_Youth_Participation_Some_Justifications_and_Critiques_of_Youth_Participation_Using_New_Labour’s_Youth_Policies_as_a_Case_Study/links/56eab5c108ae8c97677b9fa9/Why-Youth-Participation-Some-Justifications-and-Critiques-of-Youth-Participation-Using-New-Labours-Youth-Policies-as-a-Case-Study.pdf

[56] MTÜ Lastekaitse Liit. 2017. Kordusküsitluses „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides“, osales  49 kohalikku omavalitsust, 856 last ja noort (kellest 698 olid eesti ja 158 vene emakeelega). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2017/10/Laste-osalus-ja-kaasamine-otsustusprotsessidesse-3.pdf

2016. aastal suurenes Euroopa Liidus varjupaigataotlejate arv hüppeliselt. Statistika kohaselt ületas esmaste varjupaigataotlejate arv 1,2 miljonit, kellest enamuse moodustasid süürlased, afgaanid ning iraaklased.[1] Võrreldes 2014. aastaga suurenes varjupaigataotlejate arv 2015.aastal rohkem kui poole võrra – süürlastest varjupaigataotlejate arv pea kahekordistus, afgaanidest varjupaigataotlejate arv neljakordistus ning iraaklastest varjupaigataotlejate arv pea seitsmekordistus.[2] Kõik see mõjutas arengusuundi ka 2016. ja 2017. aastaks – Eesti andis nõusoleku paigutada kahe aasta jooksul (2016-2017) Eestisse ümber 550 varjupaigataotlejat Itaaliast ja Kreekast. Alates 2016. aastast kuni 2017. aasta 30. juunini paigutati Eestisse ümber 136 varjupaigataotlejat. Täiendavalt asustati Türgist Eestisse ümber 20 varjupaigataotlejat. Eesti on andnud rahvusvahelist kaitset alates 1997. aastast, mil ühineti ÜRO pagulasseisundi konventsiooni[3] (1951) ning pagulasseisundi protokolliga (1967).  Aastatel 1997–2016 on Eestile esitatud 957 varjupaigataotlust, neist kokku 326-le isikule on antud rahvusvaheline kaitse.[4]

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

9. septembril 2015. aastal tuli Euroopa Komisjon seoses üha suureneva rändekriisiga välja uue kavaga rändesurve leevendamiseks.[5] „Lisaks eelnevalt liikmesriikide vahel kokkulepitud 40 000 juba Euroopa Liidus oleva inimese ümberpaigutamisele, tegi komisjon ettepaneku veel 120 000 inimese jaotamiseks liikmesriikide vahel kohustusliku kvoodi alusel.“[6] Ümberasustamine puudutab 20 000 inimest väljapool Euroopa Liitu asuvates põgenikelaagrites, kes on ÜRO poolt pagulasteks tunnistatud ning Eesti osa on kahe aasta jooksul ümber asustada 20 inimest. Ümberpaigutamine puudutab kokku 160 000 inimest, kes on Euroopa Liidus (Itaalias, Kreekas), kuid kelle taotlusi tuleb veel menetleda ning nende osas on Eesti valmis vastu võtma kuni 550 varjupaigataotlejat.

21.11.2015 esitas Vao majutuskeskuses viibiv varjupaigataotleja õiguskantsleri büroole taotluse kontrollida varjupaigataotlejate majutuskeskuse tegevust tema turvalisuse tagamisel. Õiguskantsleri büroo jõudis seisukohale, et varjupaigataotlejate majutuskeskuse tegutsemine andis märku keskuse valmisolekust tekkinud olukord kiirelt ja eesmärgipäraselt lahendada ning turvalisuse tagamisel käituti õiguspäraselt.[7] Seisukohas selgitati, et: „Varjupaigataotlejate majutuskeskuses viibivad üheaegselt erineva kultuurilise, keelelise ja religioosse taustaga inimesed. Arvestada tuleb ka keskuses viibijate olukorraga, mida pingestavaks asjaoluks on teadmatus varjupaigamenetluse otsuse suhtes ja ebastabiilsus tuleviku osas. Seetõttu on mõistetav, et majutuskeskuses viibijate vahel võib tekkida vaidlusi, hõõrumisi ja konflikte. Konfliktide lahenduseks ei saa alati olla toa või toanaabrite vahetamine.“

12.09.2016 arutas põhiseaduskomisjon Riigikogu otsust „Rahvahääletuse korraldamine Eesti rahvusvahelise kaitse saajate piirarvu kehtestamiseks“ (229 OE) ning ka EKRE fraktsiooni esitatud eelnõud „Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liidu immigrantide ümberjaotamise kava osas“, et peatada Eesti osalemine pagulaste ümberjaotamise mehhanismis. Eelnõu 229 OE nägi ette rahvahääletuse korraldamist välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise aluspõhimõtete osas, et Eesti Vabariik määraks igal aastal inimeste arvu piirmäära, kellele Eesti Vabariik pakub rahvusvahelist kaitset. Ei Riigikogu otsus 229 OE ega EKRE eelnõu ei saanud vajalikku toetust.

Edasiminekuna tuleks välja tuua ka seda, et lisaks varjupaigataotlejate majutuskeskusele Vaos  jõudsid 2016. aasta suvel Jõgevamaal Vägeva külas lõpule uue varjupaigataotlejate majutuskeskuse remonditööd ning sinna asusid esialgu elama viis peret.[8] Vägeva majutuskeskus on mõeldud vaid perekondadele ning sinna üksikuid varjupaigataotlejaid ei paigutata. Mõlemates keskustes viidi läbi renoveerimine 2016.aastal, et suurendada mahutavust.[9]

Toimetulekutoetust on rahvusvahelise kaitse saajatel õigus taotleda samadel alustel kui teistel Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavatel isikutel, ning peretoetusi makstakse juhul, kui pere elab Eestis sarnasetel alustel nii alaliste elanike kui tähtajalise elamisõiguse alusel elavate inimestega.[10]

Seadusandlikud arengusuunad

2016-2017 viidi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusesse (edaspidi VRKS) sisse muudatusi kolmel korral – 01.01.2016, 01.05.2016 ning 18.01.2017. Nii saab välja tuua asjaolu, et alates 2016. aasta 1. maist on eesti keele õppimine pagulastele kohustuslik. VRKS-i kohaselt on töövõimelisel 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel rahvusvahelise kaitse saajal kohustus osaleda korraldatavas eesti keele õppes ning selle kohustuste täitmist võetakse arvesse elamisloa pikendamise või uue elamisloa andmise otsustamisel.

aasta üheks suurimaks arenguks oli 1. mail jõustunud VRKS-i säte, mis sätestas lõpliku otsuse definitsiooni. Lõplik otsus sätestab kui kaua käsitletakse isikut varjupaigataotlejana. Sätte kohaselt on lõplik otsus a) taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta tehtud Politsei- ja Piirivalveameti otsus, mida ei ole kaebetähtajal halduskohtus vaidlustatud; b) Politsei- ja Piirivalveameti otsus taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, mille kohta esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata; või c) Politsei- ja Piirivalveameti otsus, sealhulgas vastavast halduskohtu suunisest lähtuv otsus, tunnustada taotlejat pagulase või täiendava kaitse saajana ja anda talle rahvusvaheline kaitse.

01.05.2017 jõustunud seaduse muudatustes olid muuhulgas ka sätted ümberasustamise ja ümberpaigutamise kohta ning säte, mis andis Politsei- ja Piirivalveametile õiguse kehtestada turvaliste päritoluriikide nimekirja.

Kohtupraktika

2016 ja 2017. aastad tõid juurde palju olulisi kohtulahendeid, nii kinnipidamise, kolmanda turvalise riigi määratlemise, riigi õigusabi tagamise kui ka lõpliku otsuse definitsiooni osas.

2016. märtsi 2016. aasta määruses nentis Riigikohtu halduskolleegium (asjas 3-3-1-14-16), et üle 18 kuu kestev varjupaigataotleja kinnipidamine kinnipidamiskeskuses on igal juhul ebaproportsionaalne. Tegemist on olulise lahendiga, mis sätestab maksimumtähtaja varjupaigataotlejate kinnipidamisele. Varasemalt maksimaalset tähtaega varjupaigataotlejate kinnipidamise suhtes ei eksisteerinud. Riigikohus sedastas, et varjupaigamenetluse raames ning väljasaatmismenetluse raames kinnipidamisel ei saa kinnipidamise kestust summeerida – ehk isik ei tohi olla järjest kinni peetud üle 18 kuu kummaski menetluses. Riigikohus on täpsustanud 16.06.2017 otsusega asjas 3-3-1-24-17, et kuigi VRKS-i ja VSS-i alusel toimunud kinnipidamisi ei saa summeerida, võib korduvate kinnipidamiste pikk kestus muuta kinnipidamise ebaproportsionaalseks. Kohus lisas, et PPA ja kohtud ei saa prognoosotsuse tegemisel loobuda isiku varasema käitumise hindamisest ning, et PPA-l ja kohutel on välismaalase kinnipidamisel kohustus igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hinnata.

Samuti oli 2016-2017 aastal kohtutes menetluses mitmeid taotlusi seoses Venemaa kolmanda turvalise riigina määratlemisega. Kohtud (Tallinna Halduskohus, Tallinna Ringkonnakohus) jõudsid järeldusele, et automaatselt ei saa Venemaa Föderatsiooni pidada kolmandaks turvaliseks riigiks. Tallinna Halduskohus tõi 21.09.2016 haldusasja 3-16-1087 otsuses välja, et  piisav ei ole vaid see, kui riik on ratifitseerinud Genfi ja EIK konventsiooni, vaid riik peab neid ka tegelikkuses järgima; samuti peab riik tegelikkuses tagama nõuetekohase varjupaigamenetluse (lisaks normide kehtestamisele ka nende rakendamise) ning võimaldama tõhusate õiguskaitsevahendite kasutamise. Seda on kinnitanud ka Ringkonnakohus, tuues 14.11.2016 määruses haldusasjas 3-16-1061 välja, et jääb 18.08.2016 otsuses nr 3-15-2702 toodud seisukoha juurde, et:

„VRKS-i § 8 lg 2 p-e 2-4 ei saa tõlgendada selliselt, et nendes sätestatud eelduste täitmiseks piisaks üksnes ühinemisest Genfi pagulasseisundi konventsiooniga ja varjupaigamenetluse regulatsiooni olemasolust. Nii VRKS-i § 8 lg 2 p-dest 2-4 kui ka direktiivi 2013/32/EL art 39 lg-st 2 nähtub, et turvalise kolmanda riigi määratlemisel on oluline kontrollida, kas vastavas riigis järgitakse ka tegelikult Genfi konventsiooni sätteid. Selline tõlgendus on kooskõlas rahvusvahelise kaitse andmise üldiste põhimõtetega ning isikute õiguste kaitse eesmärkidega. Pelgalt deklaratsioonide olemasolust ja põhimõtteliselt põhiõiguste järgimist tagavate rahvusvaheliste lepingute heakskiitmisest ei piisa, et tagada sobiv kaitse väärkohtlemise ohu eest, kui usaldusväärsetest allikatest ilmneb ametiasutuste tegevus või nende poolt sallitav tegevus, mis on ilmselgelt vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) põhimõtetega (nt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 28.02.2008 otsus asjas nr 37201/06: Saadi vs. Itaalia, p 147; Euroopa Kohtu 06.09.2016 otsus asjas nr C-182/15: Petruhhin, p 57).“

Oluline otsus kinnipidamise osas tehti ringkonnakohtu poolt 18.08.2017 haldusasjas 3-17-1361, kus muuhulgas tõi kohus välja, et puudutatud isiku põgenemisohtu ei saa küll täielikult välistada (mis ongi reeglina objektiivselt võimatu), kuid kinnipidamiseks peab oht olema piisavalt suur. Kohus lisas, et: „sääraselt isikult (kes viibib Eesti territooriumil seaduslikult) vabaduse võtmiseks VRKS-i järgi peaks olema iseäranis kaalukad põhjused. Eestisse ebaseaduslik saabumine ja väidetav ebakõla ütlustes varem külastatud EL-i riikide kohta ei näita nende asjaolude kontekstis põgenemissoovi sellisel määral, et oleks täidetud ranged eeldused haavatavate isikute hulka kuuluva varjupaigataotleja kinnipidamiseks.“

2. märtsil 2017. aastal tegi Riigikohtu halduskolleegium kohtumääruse asjas nr 3-3-1-54-16, mis puudutas paljusid varjupaigataotlejaid, kelle rahvusvahelise kaitse taotlust pole rahuldatud ning kes vastava otsuse on edasi kaevanud. VRKS-i § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel kaebetähtajal ja kohtumenetluse ajal VRKS-is nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Kolleegium tõi välja, et lõplik otsus on PPA otsus taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Siinjuures on oluline välja tuua, et lahend ei pea olema jõustunud. Kolleegium rõhutas, et lõplik otsus lõpetab rahvusvahelise kaitse menetluse, kuid ei välista isiku üldist kaebeõigust ega ka õigust taotleda õiguskaitsevahendi kohaldamist. VRKS-i kohaselt on isikul Eestis viibimisalus kuni lõpliku otsuse tegemiseni, kuid kohus võib lubada isikul Eestis viibida ka edasiste kohtumenetluste ajal. Kolleegium selgitas, et pärast halduskohtu otsuse tegemist, millega jäeti rahuldamata kaebus PPA otsuse üle, ei ole isikul enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatust.

PPA-ga koostöös lõpetati Eesti Inimõiguste Keskuse esindatavatega kaks kohtuasja kokkuleppega, ning PPA nõustus ümberpaigutatud varjupaigataotlejate osas koheselt tegema sisulise otsuse, mitte tegema kõigi osas esialgselt täiendava kaitse andmise otsuse, mis tuleks aasta hiljem uuesti üle vaadata.

Statistika ja uuringud

Eestis taotles 2016. aastal rahvusvahelist kaitset 111 isikut (neist 27 olid korduvtaotlused ning 22 taotlused perekonnaliikmega koos elamiseks) ning 2017. aastal (31.08.2017 seisuga) 80 isikut (neist 6 olid korduvtaotlused ning 14 perekonnaliikmega koos elamiseks). Kõige rohkem on varjupaigataotlejaid (ajavahemikul 01.01.2016–31.08.2017) olnud Ukrainast (27) ja Venemaalt (25). Pagulasstaatuse sai 2016. aastal 44 isikut (9 Venemaalt, 9 Iraagist, 7 Afganistanist, 5 Sudaanist, 3 Gruusiast, 3 Sri Lankalt, 2 Pakistanist, 2 Palestiinast, 1 Beninist, 1 Gambiast, 1 Nigeeriast, 1 Süüriast), täiendavat kaitset said 2016. aastal 21 isikut Ukrainast. 2017. aastal (31.08.2017 seisuga) sai pagulasstaatuse 6 isikut (2 Gruusiast, 2 Süüriast, 1 Türgist ning 1 Venemaalt) ning täiendava kaitse samuti 6 isikut (5 Ukrainast, 1 Sudaanist). Perekonnaga taasühinemiseks  sai elamisloa 2016. aastal 16 inimest ning 2017 aastal (31.08.2017 seisuga) 20 inimest.

Olulise uuringuna tuleb välja tuua UNHCR-i 27.01.2017 uuring „Integration of refugees in Estonia: Participation and Empowerment“, mis tutvustab ja räägib pagulaste integratsioonist Eestis.[11]

6. detsembril 2016. aastal avalikustati avaliku arvamuse uuring, millest selgus, et Eesti elanike üldine suhtumine migratsiooni ja pagulastesse on aasta jooksul oluliselt paranenud.[12] 75% uuringus osalenutest arvas, et inimestel on õigus vabalt rännata ning hädas olevate inimeste vastuvõtmise poolt oli 56% vastajatest, 2015. aasta juunis arvas sama vastavalt 63% ja 43% vastanutest. Pagulastesse suhtus uuringu kohaselt 2016. aastal ülikriitiliselt 30% elanikest, 2015. aastal oli sama number peaaegu 40%.

Hea praktika

Efektiivsema kommunikatsiooni ning teabe liikumise tagamiseks töötas Vabariigi Valitsus välja kodulehe, kus saab informatsiooni pagulasküsimuste osas, sh on välja toodud asjakohased terminid.[13]

Hea praktikana saab välja tuua Vao köögi, mis pakub toitlustamisteenust koos varjupaigataotlejate abiga. Eesmärgiks on luua toidu abil sidemeid kohalike elanike ja varjupaigataotlejate vahel, kus kokad roteeruvad ning toitlustust on käidud pakkumas nii Sudaani, Ukraina, Albaania, Gruusia, Dagestani, Iraani kui ka Sri Lanka köökidega.[14]

Täiendavalt saab hea praktikana välja ka tuua Pagulasabi tegevuse ning Johannes Mihkelsoni Keskuse ja Pagulasabi poolt pakutava tugiisikute teenuse. IOM-i abiga saavad isikud, kes soovivad vabatahtlikult päritoluriiki naasta, seda lihtsamini teha ning täiendavalt ka väikese rahalise toetuse.

Eesti Inimõiguste Keskus jätkas varjupaigataotlejatele õigusabi pakkumist UNHCR-iga koostöös ja UNHCR-i rahastusel. Selle kaudu esindati mitmeid varjupaigataotlejaid ka kohtumenetlustes.

Trend

Kohati on karistatud ebaregulaarselt Venemaa-Eesti riigipiiri ületanud varjupaigataotlejaid riigituludesse laekuva rahatrahviga. See praktika ei ole järjepidev, kuid aeg-ajalt seda siiski kohaldatakse.

Ligipääs lasteaiakohale on majutuskeskuses viibivatele varjupaigataotlejatele jätkuvalt komplitseeritud finantsilise situatsiooni tõttu. Kuna majutuskeskuses viibivate varjupaigataotlejate elukoht ei ole sinna registreeritud, siis peaksid nad maksma suuremat lasteaiatasu kui kohalikud, kelle elukoht on registreeritud Väike-Maarja valda. Nagu ka eelnevas aruandes välja toodud, käib see summa aga varjupaigataotlejatele üle jõu.

Eesti Inimõiguste Keskus on saanud korduvalt kaebusi varjupaigataotlejatelt, et neile ei pakuta varjupaigamenetluse kestel ning edasises kohtumenetluses kas üldse või pakutakse kehva kvaliteediga õigusabi.

Kinnipidamiskeskusesse paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad üldjuhul kuni kaheks kuuks, kuni kinnipidamisaluste äralangemiseni. Tegelikkuses ei nähtu, et kinnipidamise aluseid hinnatakse jooksvalt piisavalt efektiivselt, mistõttu, kui kohus on andnud loa isik kinni pidada kuni kaks kuud, siis PPA peab isikut kinni maksimaalses ulatuses või mõned päevad vähem.

Soovitused

  • Võimaldada varjupaigataotlejatele samadel alustel lasteaiakoht ning koha maksumus kui elukohta registreerunud kohalikele.
  • Paigutada varjupaigataotlejad kinnipidamiskeskusesse viimasel võimalusel, kui muud alternatiivid ei ole võimalikud.
  • Kinnipidamise jooksul hinnata, kas kinnipidamise alused on varjupaigataotleja suhtes ära langenud ja mitte pidada isikut kinni maksimaalses võimalikus ulatuses imperatiivselt.
  • Pakkuda varjupaigataotlejatele kvaliteetset õigusabi.

_______________________

[1] Eurostat news release 44/2016, 04.03.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/7203832/3-04032016-AP-EN.pdf/

[2] Ibid.

[3] Pagulasseisundi konventsioon (1951) – Riigi Teataja RT II 1997, 6, 26.

[4] Politsei- ja Piirivalveamet. Rahvusvahelise kaitse statistika 1997-2016. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.politsei.ee/dotAsset/218156.pdf

[5] Vabariigi Valitsus. Pagulasküsimus. Arvutivõrgus kKättesaadav: https://www.valitsus.ee/et/pagulased

[6] Ibid.

[7] Õiguskantsleri 07.01.2016 seisukoht varjupaigataotlejate majutuskeskuses turvalisuse tagamise osas. Arvutivõrgus kKättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_oigusrikkumise_puudumise_kohta_turvalisuse_tagamine_varjupaigataotlejate_majutuskeskuses.pdf

[8] ERR. Varjupaigataotlejad kolitakse Vaolt Vägevale. 21.06.2016. Arvutivõrgus kKättesaadav: http://www.err.ee/562110/varjupaigataotlejad-kolitakse-vaolt-vagevale

[9] Helen Mihkelson (Postimees). Ettevõte saab Vao ja Vägeva majutuskeskuste renoveerimiseks 350 000 eurot. 29.02.2016. Arvutivõrgus kKättesaadav: http://www.postimees.ee/3600147/ettevote-saab-vao-ja-vageva-majutuskeskuste-renoveerimiseks-350-000-eurot

[10] Siseministeerium. Teenused ja toetused pagulastele. Arvutivõrgus kKättesaadav: https://www.sm.ee/et/teenused-ja-toetused-pagulastele

[11] Arvutivõrgus kKättesaadav: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/unhcr-print_version_estonia-integration_mapping.pdf

[12] Vabariigi Valitsus. Eesti elanike üldine suhtumine migratsiooni ja pagulastesse on oluliselt paranenud (06.12.2016). Arvutivõrgus kKättesaadav: https://www.valitsus.ee/et/uudised/eesti-elanike-uldine-suhtumine-migratsiooni-ja-pagulastesse-oluliselt-paranenud

[13] Vabariigi Valitsus. Pagulasküsimus. Arvutivõrgus kKättesaadav: https://www.valitsus.ee/et/pagulased

[14] Merilin Pärli (ERR). Vao köök toob varjupaiga elanikud eestlaste sekka (04.09.2017). Arvutivõrgus kKättesaadav: http://www.err.ee/616524/vao-kook-toob-varjupaiga-elanikud-eestlaste-sekka