Lühikirjeldus:

Aruande saab paberkujul osta Apollo raamatukauplustest: https://www.apollo.ee/catalog/product/view/id/127693/s/inimoigused-eestis-2016-2017/

Aruande saad paberkujul osta Apollo raamatukauplustest.

Inimõigusi kui progressiivse poliitika alusraamistikku on viimastel aastatel üha tugevamini kritiseeritud. Ajalooliselt on inimõiguste diskursust kasutatud eeskätt indiviidi õiguste kaitsmiseks riigivõimu kuritarvitamise eest. Mõelgem Harta 77 peale, mis vastustas sotsialistlikku Tšehhoslovakkia riiki sõnavabaduse, õiglase kohtupidamise, kogunemisvabaduse jmt riivamise eest. Mõelgem 1990ndate humanitaarsetele interventsioonidele Balkanimaades.

Inimõiguste kaitsmise nimel oli neil hetkil võimalik luua suuri koalitsioone, kus muidu väga erinevaid ideoloogiaid kandvad inimesid nõustusid, et olgu nende vahel mistahes muud erinevused, piinamise, kaikakohtute ja poliitiliste repressioonide ebaõigluses suudavad nad kõik kokku leppida.

Ent kui inimõiguste raamistik on ennast tõestanud retoorilise ja institutsionaalse relvana, mille abil on võimalik ära hoida kõige hullemat julmust ja tagada korda, mida filosoof Judith Shklar on nimetanud „hirmu liberalismiks“, siis 21. sajandi väljakutsed tunduvad olevat tehtud teisest puust. Eestis on sõltumatu kohtuvõim, siin ei represseerita inimesi nende poliitiliste vaadete eest, siin ei alandata inimväärikust. Need üldtunnustatud põhiõigused on kaitstud.

Ometi ei tähenda paljude inimeste jaoks formaalne inimõiguste kaitstus veel seda, et nad saaksid oma individuaalseid vabadusi ühiskonnas täiel määral kasutada. Kuigi me deklareerime, et sugusid koheldakse Eestis võrdselt, on meil jätkuvalt Euroopa suurimaid palgalõhesid. Paljusid võrdset kohtlemist jälgivaid institutsioone rahastatakse Norra projektirahadest või EL struktuurifondidest ning nende jätkumine kolme-nelja aasta pärast on aina suurema küsimärgi all. Õigusnõustamine on nõrgendatud gruppidel kättesaadav vaid piiratud mahus. Süveneva ebavõrdsuse ajastul on üha selgem, et tegeleda tuleb mitte lihtsalt formaalse ebavõrdsusega seaduse ees, vaid ka mõelda välja uusi viise kuidas võimustada inimesi, nii et nad oma õigusi päriselt ka kasutada saaksid. Siinkohal aga konsensus inimõiguste universaalsuse osas kaob. Astutakse poliitika maailma, kus olukord, mis tundub ühe inimese jaoks mõne sotsiaalse õiguse riivena võib tunduda mõne teise jaoks jällegi ettevõtlusvabadust või eraomandikäsutamisvabadust piiravana.

Vastukaaluks kriitikutele, kellele tundub, et seadusandlusele ja riigiinstitutsioonidele keskenduval inimõiguste-diskursusel pole reaalselt süveneva ebavõrdsuse kohta midagi öelda, toob 2016-2017. aasta inimõiguste raport välja just rea kitsaskohti, mis puudutavad formaalsete õiguste sisustamist aktiivse tegevusega. Psühhiaatriliste haigete inimväärikuse tagamine jälgimisruumides, haavatavate gruppide õigusnõustamise tagamine, andmekaitseküsimused nii riigi kui eraettevõtete (Facebooki jt sotsiaalvõrgustike) tasandil, avatud valitsemine muutmine deklaratiivsest sisuliseks tegevuseks – need on kõik teemad, mis vajavad lahendamiseks positiivset, aktiivset tegutsemist, mitte lihtsalt riigivõimu haarde piiramist.

Samuti toob raport välja samme, mis seavad küll ühiskonnale tervikuna uusi kohustusi, ent võimustavad selle hinnaga haavatavaid indiviide: näiteks 2016. aastal riiklikult rahastatud elatisabi fondi loomine, mis võimaldab maksta elatisabi ka neile üksikvanematele, kes teiselt vanemalt elatisabi mingil põhjusel kätte ei saa. Oma tegevuse teraviku suunamine neile teemadele tähendaks inimõiguslastelt suuremat politiseerumist ning eesti ühiskonnalt domineeriva turufundamentalistliku liberalismi ümbermõtestamist millekski sotsiaalsemaks ja ühisloomelisemaks. See muutus oleks ainult tervitatav.

Puuetega inimeste olukord

2017. aasta alguses oli Eestis 149 900 puudega inimest ehk 11,4% elanikkonnast, mis tähendab, et võrreldes eelmise aastaga lisandus peaaegu 3600 puudega inimest.[1] Enamus puudega inimestest kuuluvad vanemasse eagruppi (üle 2/3 on vähemalt 55-aastased).

2016. aastal käivitunud töövõimereform tõi valdkonda mitu uuendust. Nüüd hinnatakse töövõimetuse asemel alates 2016. aasta 1. juulist inimeste säilinud töövõimet. Töövõimetuspensioni asemel makstakse vähenenud töövõimega inimestele töövõimetoetust ning vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamiseks arendatakse aktiivselt tööturumeetmeid. Süsteemsete ümberkorralduste tulemusel vastutab nüüd tööealiste isikute ning osalise töövõimega inimeste toetamise eest Töötukassa.[2] Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegeleb puude raskusastme tuvastamisega ning laste, vanaduspensioni-ealiste ja puuduva töövõimega tööealiste isikutega. Muudatuste eesmärk on toetada puuetega inimeste aktiivsust, naasmist tööturule. Lisaks sellele liikus 2017. aasta alguses raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamise kohustus koos juhtumiplaanide koostamisega SKA-lt kohalikele omavalitsustele (KOV).

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

2016. aasta juunis kiitis valitsus heaks „Heaolu arengukava 2016-2023“, mis koondab töö-, sotsiaalkaitse-, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise poliitikate strateegilised eesmärgid aastateks 2016-2023.[3] Arengukava üks eesmärk on sotsiaalteenuste pakkumise ja korraldamise arendamine ning teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine.

2015. aasta lõpus esitas Eesti riik esimese ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise perioodilise aruande, põhinedes perioodi 2012-2015 tegevusele.[4] Tuginedes rahvusvahelisele praktikale, alustas Eesti Puuetega Inimeste Koda 2016. aastal enda sõltumatu raporti koostamist puuetega inimeste olukorra kohta Eestis.

2015. aastal jätkas riik erihoolekande teenuskohtade kaasajastamist.[5] Arengusuunad tuginevad ka erihoolekande arengukaval aastateks 2014-2020.[6] Muudatuste elluviimiseks on Euroopa Liidu 2014-2023 eelarveperioodi struktuurivahenditest kavandatud reorganiseerida erihoolekande taristut ning parandada teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.[7] Planeeritud on ümber kujundada 1200 erihooldekodude kohta, luua vähemalt 200 uut kohta ning asendada suure ühiselamu tüüpi erihooldekodud väiksemate, kuni 30-kohalistega. Teenuskohtade muutmise protsessi nimetatakse deinstitutsionaliseerimiseks. Samas ei ole teenusepakkujate seisukoht alati kattunud teenusekasutajate, nende lähedaste ning ümbritseva kogukonnaga.[8] [9] [10]

Olulist tähelepanu on pööratud hooldajate hoolduskoormuse vähendamisele ja nende tööturul osalemise võimaluste suurendamisele.[11] Omastehooldajate hoolduskoormuse leevendamiseks loodi 2015. aasta detsembris Riigikantselei juurde Hoolduskoormuse rakkerühm (edaspidi rakkerühm). Rakkerühm, mille ülesanne oli kaardistada lähedaste hooldamisega seotud probleemid ning töötada välja inimeste vajadustest lähtuvad lahendused.[12] Rakkerühma tegevuse ühe tulemusena valmis 2017. aastal Maailmapanga uuring pikaajalise hoolduse olukorrast Eestis.[13] Raport soovitab Eestil märkimisväärselt suurendada pikaajalise hoolduse valdkonna rahastamist, et vastata elanikkonna vananemisest tulenevale nõudlusele. Lisaks kirjeldab raport, et pikaajalise hoolduse korraldus on sotsiaal- ja tervishoiusektorite vahel killustunud ning asetab pereliikmetele ja lähedastele ebaproportsionaalselt suure hoolduskoormuse.[14] Lahendustena soovitatakse luua ühtsed hooldajatoetuste määramise kriteeriumid ning arendada omastehooldajate tugivõrgustikke ja nõustamist koos valdkonna rahastamise suurendamisega.

Infosüsteem SKAIS 2, mis pidi valmima 2016. aasta lõpuks ning on mõeldud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmete vahetamiseks, pole siiani valminud ja kasutusse võetud.[15] Samuti ei ole senini rakendunud elektrooniline abivahendi kaart, mis tähendab abivahendi taotlemisel puudega inimese „jooksutamist“ erinevate institutsioonide ja teenuspakkujate vahel. Probleeme on põhjustanud ka puudulikud andmed e-tervises, mille alusel on hinnatud inimeste töövõimet valesti või ole seda võimalik üldse teha. Puudulikud andmed tähendavad, et inimene peab töövõime hindamise ja puude otsust kauem ootama.

Seadusandlikud arengusuunad

2016. aastal jõustus uus sotsiaalhoolekande seadus, mis sätestab tingimused, kuidas jaguneb vastutus sotsiaalteenuste osutamisel riigi ja KOV-i vahel. Probleeme on põhjustanud KOV-ide seaduse erinev tõlgendamine. Sellele juhtis tähelepanu ka õiguskantsler oma pöördumises linnade ja valdade poole.[16] Lisaks on probleemkohana esile tõstetud viipekeele tõlketeenuse puudumist KOV-ide sotsiaalteenuste loetelus, seda ei ole ka riigiteenusena määratletud.[17]

2016. aastal jagati rehabilitatsioonisüsteem kaheks – sotsiaalne rehabilitatsioon ning tööalane rehabilitatsioon. Sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk on saavutada võimalikult iseseisev elamine ning võimetekohase hariduse ja tööks vajalike oskuste omandamine koos osalemisega ühiskonnaelus. Tööalase rehabilitatsiooni eesmärk on tõsta inimese töövõimet ning toetada tema aktiivsust tööturul. Siiski esineb rehabilitatsiooni kättesaadavusega probleeme, sest hetkel näiteks Hiiumaal teenuseosutajad puuduvad.[18]

2016. aasta alguses muudeti abivahendite süsteemi ning maavalitsuste ja KOV-ide asemel korraldab seda nüüd SKA. Muutus on positiivne, pidades silmas, et enam ei mõjuta abivahendi saamist või abi mahtu inimese elukoht ning avatud turg peaks langetama konkurentsi kaudu abivahendite hinda. Samas seab uus süsteem puudega inimestele ja nende pereliikmetele ebaproportsionaalselt suure koormuse abivahendite kohta informatsiooni hankimisel ja võrdlemisel, et langetada informeeritud valik. Seni puudub ühtne võrdlev infosüsteem abivahendite kirjelduste, hindade ja pakkujate lõikes.

2017. aasta algusest ei ole lastele rehabilitatsiooniplaani koostamine enam puude otsuse tegemise eelduseks ning sama aasta juulist muutus esmakordselt puuet taotlevate laste otsuste tegemise aeg kiiremaks. Varasema 88 päeva (keskmine protseduuri pikkus) asemel teeb SKA nüüd piisavate terviseandmete olemasolul otsuse teatavaks 15 tööpäeva jooksul.[19]

Haridus- ja Teadusministeerium kavandab hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse muutmist. Muudatuste eesmärk on pakkuda õpilastele senisest terviklikumat tuge hariduse omandamisel ning tagada koolidele laiem teadmine õpilaste vajadustest. [20]

2017. aasta augustis saatis Sotsiaalministeerium kooskõlastamisele võrdse kohtlemise seaduse muudatused, mis annaksid ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve üle võrdõiguslikkuse volinikule (edaspidi volinik). Peatüki kirjutamise hetkel pole eelnõu veel ministeeriumist edasi valitsusse liikunud. Siiani on Eestis ÜRO puuetega inimeste konventsiooni ratifitseerimisega 2012. aastal kohustuseks võetud järelevalve seaduse tasandil reguleerimata. Kui varasemalt oli vähemusgruppidel voliniku poole või kohtusse õigus pöörduda seoses diskrimineerimisega töö saamisel ning töösuhetes ja kutseõppel, siis eelnõu vastuvõtmisel saab volinikult nõustamist küsida ja kohtusse pöörduda hariduse, sotsiaaltoetuste- ja teenuste saamise, tervishoiu või kaupade ja teenuste tarbimise takistuse puhul.[21]

Statistika ja uuringud

2016. aastal valmis uuring “Sotsiaalteenuste arendamine maakondades”, mis tõi välja, et sotsiaaltranspordi arendamise vajadus on kõigis maakondades.[22] Sotsiaaltransporti peetakse teiste sotsiaalteenuste kättesaadavust silmas pidades baasteenuseks ning see on KOV-i pakutavate teenuste seast üks, mille kvaliteediga on enim probleeme olnud.[23]

2017. aasta veebruaris avaldas Riigikontrolli audit uuringu “Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisel”.[24] Uuring tõi välja, et tööandjate valmisolek töövõimekaoga inimesi palgata on väike. 31% tööandjatest oli valmis töövõimekaoga inimesi tööle võtma, 44% ei näinud selleks võimalust ning ülejäänud ei osanud seisukohta võtta. Uuring tõi veel välja, et suureks takistuseks töövõimereformi õnnestumisel on omavalitsuste erinev võimekus pakkuda töö otsimist ning tööl käimist toetavaid sotsiaalteenuseid. Omavalitsustel on keeruline tugiisikuid leida, kuigi vajadus nende järele aina kasvab.

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar avaldas 2017. aastal uuringu “Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus”.[25] Uuring tõi välja, et puudega laste võimalused saada tugimeetmeid erinevad piirkonniti märgatavalt ning kaasava hariduskorralduse rakendamist takistavad ühiskondlikud hoiakud. Lahendustena pakuti näiteks tugispetsialistide arvu suurendamist, ühiskondlike hoiakute suunamist ning piirkondliku koostöö suurendamist hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks.

Hea praktika

Hea praktika näitena korraldas Sotsiaalministeerium 2016. aastal universaalse disaini konkursi tudengiprojektidele, mille eesmärk oli leida universaalse disaini põhimõtetest lähtuvaid lahendusi meid ümbritsevale elukeskkonnale.[26] Samas ei ole siiani jõustunud ligipääsetavust reguleeriv määrus ning puuetega inimeste valdkonnaga seotud ühingud teostavad tihti ise ligipääsetavuse järelevalvet.

2016. aastal algatati pilootprojekt, mille eesmärgiks on parandada erivajadustega inimeste elutingimusi. Piloteerimine toimus Tallinnas ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste eluruumi kohandamist toetati 45-l korral. [27] Järgnevatel aastatel jätkub projekt üle Eesti ning kokku on 2023. aastaks planeeritud 2000 kodu kohandamine.

2017. aastal kiitis valitsus heaks eelnõu, mis annab õiguse alates 1. jaanuarist 2018 raske puudega laste vanematel taotleda õppelaenu riigipoolset tühistamist, siiani oli õppelaenu kustutamise õigus sügava puudega laste vanematel ning puuduva töövõimega isikutel.[28]

2017. aasta aprillis allkirjastasid Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Sotsiaalministeerium ühiste kavatsuste protokolli eesmärgiga pakkuda vähenenud töövõimega inimestele sõltumatut nõustamist. Selle aasta teises pooles käivitunud teenusega on võimalik saada nõustamist töövõime hindamist puudutavates küsimustes ning olemas on spetsialist, kellega koos ka vaiet esitada.[29]

Puuetega inimeste valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud on andnud välja erinevaid käsiraamatuid. Eesti Pimedate Liit pani kokku käsiraamatu “Kui kohtad nägemispuudega inimest” ning MTÜ Kakora koostatud on “Käsiraamat ligipääsetavate ja mitmekülgsete kultuuriürituste korraldamiseks”.[30] Eesti Puuetega Inimeste Koda koostas palju tähelepanu saanud raamatu “Teekond erilise lapse kõrval”, mis on mõeldud puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele.[31] Viipekeelse suhtluse tutvustamiseks ning parandamiseks arendas Eesti Kurtide Liit välja rahvusvahelise viiplemise e-sõnastiku, mida saab kasutada nii eesti kui ka inglise keeles.[32]

Olulisemad avalikud arutelud

Abivahendite reformi käivitumisel 2016. aasta alguses said 200 inimest ette teatamata ootamatult suured abivahendite arved.[33] 2017. aastal jätkus abivahendite teema avalikkuse tähelepanu all koos mitmete skandaalidega abivahendite süsteemiga seoses, kus väidetavalt erinevad Haigekassa partnerid esitasid neile võltsarveid.[34] Selle aasta augustis leidis võimalikke arvepettusi ka SKA.[35]

Sarnaselt tekitasid sotsiaalvaldkonnas palju kõneainet sotsiaalse rehabilitatsiooni järjekorrad, kus vahendid teenuste osutamiseks lõppesid juba 2017. aasta alguses ning järjekorrad venisid väga pikaks. Lisaks sellele külmutati aasta alguses erihoolekande valdkonnas rahalised vahendid uute teenuskohtade loomiseks ning umbes tuhandest inimesest koosnevast järjekorrast pääseb teenusele ainult siis, kui mõni praegune teenusekasutaja lahkub.[36] Palju on tähelepanu saanud eriarstide järjekordade küsimus, mis mõjutab teravalt ka puudega inimesi. 2017. aastal oli avalikkuses palju arutelusid ka uue töövõimereformi otsustega kaasnenud vaiete osas, mis on viinud lausa kohtuasjadeni. [37]

Soovitused    

  • Kehtestada KOV-i poolt osutatavatele sotsiaalteenustele miinimumnõuded ning efektiivne järelevalve nende kvaliteedi osas.
  • Analüüsida haldusreformi mõju sotsiaalhoolekandesüsteemi korraldusele ning teenuste kättesaadavusele erinevates omavalitsustes.
  • Pakkuda konkreetseidonkreetsed tegevusi pikaaegsete hooldajate hoolduskoormuse vähendamiseks ning omastehooldajate tugivõrgustike arendamiseks.
  • Anda võrdõiguslikkuse volinikule ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve funktsioon
  • Toetada töövõimereformi tõhusaks käivitumiseks tööandjaid senisest enam ning siduda puuetega inimeste haridus paremini tööturu ootustega.

__________________________

[1] Eesti Statistika Kvartalikiri. (2017) 2. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/valjaanne-2017_eesti-statistika-kvartalikiri-2-17

[2] Töötukassa koduleht. Töövõimereform. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.tootukassa.ee/toovoimereform

[3] Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016 – 2023. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023

[4] ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni Eesti esimene aruanne. (2015) Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/puudega_inimesele/pik_aruanne_eesti_keeles.pdf

[5] Õigusakt. Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine. (2015). RT I, 22 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/115092015022

[6] Sotsiaalministeerium. Erihoolekande arengukava aastateks 2014 – 2020. (2014). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/erihoolekande_arengukava_2014-2020.pdf

[7] Sotsiaalministeerium. Erihoolekande arengukava aastateks 2014 – 2020. (2014). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/erihoolekande_arengukava_2014-2020.pdf

[8] Artikkel internetis. Kangur, M. (2015). Psüühiliste erivajadustega inimeste peremaja kerkimist kerkimist naabrusse Tartus veel peljatakse. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/536400/psuuhiliste-erivajadustega-inimeste-peremaja-kerkimist-naabrusesse-tartus-veel-peljatakse

[9] Artikkel internetis. Kaasik, M. (2016). Suured erihooldekodud kaovad, lähedased on reformi eel mures. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/578547/suured-erihooldekodud-kaovad-lahedased-on-reformi-eel-mures

[10] Artikkel internetis. Pott, T. (2017) Erihooldekodu krundivalik pealinnas tekitab vaidlusi. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/588342/erihooldekodu-krundivalik-pealinnas-tekitab-vaidlusi

[11] Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016 – 2023. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023

[12] Hoolduskoormuse rakkerühm. (2015). Arvutivõrgus kättesaadav: https://riigikantselei.ee/et/hoolduskoormus

[13] World Bank Group. Reducing the burden of care in Estonia. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf

[14] Riigikantselei. Maailmapank soovitab Eestil märkimisväärselt suurendada pikaajalise hoolduse rahastamist. (2017). https://riigikantselei.ee/et/uudised/maailmapank-soovitab-eestil-markimisvaarselt-suurendada-pikaajalise-hoolduse-rahastamist

[15] Riigikontroll. Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisel. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/950/language/et-EE/Default.aspx

[16] Õiguskantsler. Sotsiaalteenused kohalikus omavalitsuses. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/sotsiaalteenused_kohalikus_omavalitsuses.pdf

[17] Õigusakt. Sotsiaalhoolekande seadus. (2017). RT I, 7.  Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv

[18] Sotsiaalkindlustusamet. Tegevuskohad. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/tegevuskohad_070316.pdf

[19] Eesti Puuetega Inimeste Koda. Esmakordselt puuet taotleva laste otsuste tegemise aeg muutub kiiremaks. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.epikoda.ee/esmakordselt-puuet-taotleva-laste-otsuste-tegemise-aeg-muutub-kiiremaks/#more-10528

[20] Haridus- ja Teadusministeerium. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse muutmine. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.hm.ee/sites/default/files/pgs_eelnou_tuge_vajavate_opilaste_infomaterjal.pdf

[21] Sotsiaalministeerium. Võrdse kohtlemise seadus tagab edaspidi kõigi diskrimineerimistunnuste alusel samaväärse kaitse. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.sm.ee/et/uudised/vordse-kohtlemise-seadus-tagab-edaspidi-koigi-diskrimineerimistunnuste-alusel-samavaarse

[22] Analüüs. Sotsiaalteenuste arendamine maakondades 2016 – 2020. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalteenuste_ja_-toetuste_andmeregister_STAR/Lisainfo/mak_analuus_toimetatud.pdf

[23] Analüüs. Sotsiaalteenuste arendamine maakondades 2016 – 2020. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalteenuste_ja_-toetuste_andmeregister_STAR/Lisainfo/mak_analuus_toimetatud.pdf

[24] Riigikontroll. Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisel. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/950/language/et-EE/Default.aspx

[25] Eesti Rakendusuuringute keskus Centar. (2017), Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.centar.ee/uus/wp-content/uploads/2017/01/P%C3%B5hiraport-final.pdf

[26] Sotsiaalministeerium. Algas universaalse disaini konkurss. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/et/uudised/algas-universaalse-disaini-konkurss

[27] Tallinn. Kodukohanduse projekt. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tallinn.ee/est/Kodukohanduse-pilootprojekt-2

[28] Sotsiaalministeerium. Raske puudega laste vanematel tekib õigus õppelaenu kustutamiseks. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/et/uudised/raske-puudega-laste-vanematel-tekib-oigus-oppelaenu-kustutamiseks

[29] Sotsiaalministeerium. Eesti Puuetega Inimeste Koda ning tervise- ja tööminister allkirjastasid ühiste kavatsuste protokolli. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/et/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koda-ning-tervise-ja-toominister-allkirjastasid-uhiste-kavatsuste

[30] MTÜ Kakora. Sündmusi kõigile! Käsiraamat ligipääsetava ja mitmekülgse kultuuriürituse korraldamiseks. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kakora.sarasyl.com/et/Kultuur/K%E4siraamat.pdf

[31] Teekond erilise lapse kõrval. Käsiraamat puudega ja erivajadustega laste ning noorte lähedastele. Habicht, A., Kask, H. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2012/03/Teekond-erilise-lapse-k%C3%B5rval.pdf-WEB.pdf

[32] Rahvusvaheline viiplemise e-sõnastik. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://rv-sonastik.ead.ee/

[33] Riigikogu sotsiaalkomisjon. Sotsiaalkomisjon leidis abivahendite reformi käivitamisel puudusi. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/pressiteated/sotsiaalkomisjon-et-et/sotsiaalkomisjon-leidis-abivahendite-reformi-kaivitamisel-puudusi/

[34] Postimees. Lakson, P. Haigekassalt väidetavalt raha välja petnud firma suhtes algatati kriminaalasi. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.postimees.ee/4055859/haigekassalt-vaidetavalt-raha-valja-petnud-firma-suhtes-algatati-kriminaalasi

[35] Raieste, A. Sotsiaalkindlustusamet uurib 32 000 euro ulatuses võimalikke arvepettusi. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/613786/sotsiaalkindlustusamet-uurib-32-000-euro-ulatuses-voimalikke-arvepettusi

[36] Eesti Puuetega Inimeste Koda. Eesti Puuetega Inimeste Koda: Olukord sotsiaalvaldkonnas on kriitiline. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.epikoda.ee/eesti-puuetega-inimeste-koda-olukord-sotsiaalvaldkonnas-on-kriitiline/

[37] Eesti Päevaleht. Ibrus, K. Värske töövõimereformi otsused on juba viinud esimeste kohtuasjadeni. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://epl.delfi.ee/news/eesti/varske-toovoimereformi-otsused-on-viinud-juba-esimeste-kohtuasjadeni?id=77685466

Aastaid tagasi ühes Chicago kirikus isadepäeval peetud kõnes rõhutas tollane senaator, hilisem 44. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama: „Ma olen aru saanud, et inimese elu pole kuigi palju väärt, kui ta ei ole valmis andma oma väikest panust selleks, et jätta lastele – meie kõigi lastele – veidi parem maailm.“ Globaliseeruvas maailmas ülerahvastatuse, hübriidsõdade ja ökoloogilise kriisi ajajärgul on meil kõigil vaja leida aega, et mõelda sellele, millise maailma me lastele jätame, ja anda oma panus. Nii üksikisikuna, kogukonnana kui ka riigina tervikuna.

Lapse õigustesse panustamine aitab kaasa õiglasema ja kaasavama ühiskonna loomisele. Positiivne on tõdeda, et aastatel 2016-2017 oli Eesti lapse õiguste edendamisel rahvusvaheliselt eesliinil. Ka siseriiklikult olid lapsed[1] ja lapse õigused fookuses, toimus mitmeid märkimisväärseid arenguid ja algatusi, millest valikut käsitletkakse ka käesolevas peatükis.

Aastal 2016 tähistas Eesti ÜRO lapse õiguste konventsiooni[2] vastuvõtmise 25. aastapäeva. Eesti suursaadik ÜRO juures oli ÜRO lastefondi UNICEF nõukogu president ja Eestile anti ÜRO partnerorganisatsiooni IFFD (International Federation for Family Development) poolt auhind, millega tunnustati riigi järjepidevat ja jõulist tegevust laste ja perede heaolu parandamisel. Euroopa Nõukogu eesistujana keskenduti muuhulgas ka lapse õigustele, algatades arutelu Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegia 2016-2021[3] rakendamiseks.[4] Strateegia prioriteedid – võrdsete võimaluste loomine kõikidele lastele; laste osalusõigus;[5] vägivallavaba elu; lapsesõbralik õigusemõistmine; lapse õigused digitaalses keskkonnas – on kõik võrdselt aktuaalsed ka Eesti jaoks. Juulist detsembrini 2017 on Eesti esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, eesmärgiga aidata luua kaasavat ja kestlikku Euroopat. Kuigi Euroopa Liit ei ole ÜRO lapse õiguste konventsiooniga liitunud, on Euroopa Liit väljendanud tahet olla seotud konventsioonis sätestatud lapse õiguste põhimõtetega;[6] mida kinnitati ka 2017. aastal välja antud suunistes „EU Guidelines for the Promotion and Protection of the Rights of the Child“.[7]

Eestil on konventsioonijärgne kohustus esitada iga viie aasta tagant konventsiooni järelvalevorganile, ÜRO Lapse Õiguste Komiteele riiklikku olukorda kirjeldav aruanne.[8] Riik esitas oma teise aruande 2014. aastal, 2015. aastal esitasid komiteele aruanded MTÜ Lastekaitse Liit valdkondlike kodanikuühenduste esindajana[9] ning Õiguskantsleri Kantselei lasteombudsmanina.[10] 2016. aasta veebruaris esitlesid MTÜ Lastekaitse Liidu ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad ühiselt Genfis, ÜRO Lapse Õiguste Komitee ees oma aruandeid ning vastasid komitee liikmete küsimustele.[11] Komitee esitas riigile lõppjäreldused märtsis 2017,[12] kus tervitas 1. jaanuaril 2016 jõustunud lastekaitseseaduse vastuvõtmist, soovitades samas Eestil kehtestada vajalikud määrused ja teha ka eelarvelised eraldised kehtivate seadusandlike meetmete, sealhulgas lastekaitseseaduse tulemuslikuks rakendamiseks. Soovitus kinnitab Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruandes „Inimõigused Eestis 2014/2015“ märgitut, et lapsed on inimesed nüüd ja praegu, kelle õiguste tagamiseks ei piisa vaid seaduste vastuvõtmisest, vaja on ka toetavaid tegevusi ja olukorra muutust tervikuna, nn law in books law in action.[13] Komitee soovitas parandada mh lastega seonduvate andmete kogumist, erinevate lapsega töötavate spetsialistide koolitamist, väärkoheldud lapse abistamist, koolikiusamisevastast võitlust, tugispetsialistide palkamist, 15-18-aastastel lastel Eesti kodakondsuse omandamist, aga ka seda, et Eesti reguleeriks täiendavalt kohalike omavalitsuste kohustusi lastekaitsetöötajate ametikohtade loomise osas. Enamik komitee tehtud soovitusi ühtivad nii Lastekaitse Liidu täiendava aruande kui ka Õiguskantsleri Kantselei rapordiga.

Eesti regionaalse arengu peamine mõju sotsiaalse kaitse vajaduste kujunemisele ja selle korraldamisele tuleneb kohalike omavalitsuste tasandil elanikkonnas ja sissetulekutes toimunud diferentseerumisest.[14] Aastate võrdluses on vähenenud eelkõige alla 18-aastaste laste ja noorte[15] ning suurenenud 65-aastaste ning vanemate inimeste osakaal rahvastikus. Elanike arvu vähenemisel ja elanike vananemisel ning ümberpaiknemisel on otsene mõju omavalitsuste jätkusuutlikkusele.[16] Uuringu „Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja arendamine“[17] tulemused kinnitasid taaskord, et lastekaitsetöö korraldus, tavad ja töömeetodid on omavalitsustes väga erinevad, sõltudes eelkõige KOV-i tüübist, st kas tegu on olulise sotsiaalmajandusliku mõjuga, regioonikeskust ümbritseva või regiooni ääreala väikese omavalitsusega. Probleemiks on lastekaitsetöötajate ülekoormatus ja ajapuudus, mistõttu kannatab ennetustegevus. Haldusreformist tingitud väljakutsed on lähedal. On väga oluline, et seoses haldusreformi ning valdade ühinemisega ei väheneks valdkonna ametnike ring veelgi, ning lapsed haavatava sihtgrupina ei jääks reformirataste vahele, vaid tekiks omavalitsustes rohkem võimekust tegeleda laste ja perede heaolu tagamisega. Koostöö ja valdkondade ülesed arendused aitaksid edaspidi riigi abivajajale lähemale tuua ja olemasolevaid ressursse otstarbekamalt kasutada.

Institutsioonaalne areng

2017. aasta juunis kogunes esmakordselt lastekaitseseaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt loodud lastekaitse nõukogu,[18] mille ülesanne on riigi lastekaitsepoliitika eesmärkide seadmine ja elluviimine, lapse heaolu tagamist ja õiguste kaitset puudutavate ettepanekute esitamine ning lastekaitsealaseks ennetustegevuseks soovituste andmine. Olukorras, kus erinevad valdkonnad käsitlevad last tihti vaid oma vaatenurgast ning lastega seonduvad tegevused on sageli killustunud, on oluline valitsuse tasandil omada lapse õigustest ja heaolust tervikpilti.

Uus lastekaitseseadus[19] suurendas kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste rolli. Lastekaitseseaduse jõustumisega 2016. aasta 1. jaanuaril sai Sotsiaalkindlustusamet (SKA), kuhu on loodud lastekaitse osakond, lastekaitsetöö taseme tõstmise ja üle-eestilise kvaliteetse abi kättesaadavuse toetamise rolli. Samuti on SKA ülesanne lastekaitse korraldamine, riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine. Seoses haldusreformi raames maavalitsuste töö lõpetamisega 2018. aastal korraldab alates 2017. aastast SKA ka riigisisest lapsendamist.

Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu[20] kohaselt on 15–19 aastastest noortest 32% kogenud seksuaalset väärkohtlemist, seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor, kusjuures iga kuues noor oli juhtumi ajal alla 14-aastane. Alates 2017. aastast pakub SKA lapsesõbralikku ja multidistsiplinaarset Lastemaja teenust,[21] mille abil saab paremini toetada väärkoheldud lapsi ja tuvastada enam väärkohtlemise juhtumeid. Teenus toetab lastekaitse- ja õiguskaitsesüsteemi tihedamat koostööd, aitab seada esikohale lapse parimad huvid ning kohandada kriminaalmenetlus lapsesõbralikumaks.

Seadusandlik areng

UNESCO erisaadik Hollandi printsess Laurentien rõhutas 2017. aasta oktoobris Haagis toimunud ISPCAN (International Society for the Prevention of Child Abuse and Neglect)[22] rahvusvahelisel konverentsil, et lapsed ei ole meie tulevik, nad on meie olevik. Laste igasuguse väärkohtlemise tõkestamise ja ennetamisega on vaja tegeleda igapäevaselt. Seda eesmärki toetavad lisaks vägivalla ennetamise strateegiale aastateks 2015–2020 ja laste ja perede arengukavale 2012–2020 ka aruandlusperioodil Eestis vastu võetud Euroopa Nõukogu Lanzarote[23] ja Istanbuli[24] konventsioonid.

Jätkuvalt on suureks probleemiks elatisvõlgnike suur arv (ligikaudu 8900 võlgnikku), kes ei maksa oma lapsele (üle 11 000 lapse) elatisraha. Aastal 2017 käivitus elatisabiskeem, samuti karmistati elatisvõlglaste suhtes rakendatavaid meetmeid. Positiivsena saab välja tuua noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavat riiklikku toetamist. Aruandeperioodil võeti hoolimata huvigruppide vastuseisust vastu töölepingu seaduse muudatused,[25] mis peaksid avardama alaealiste töötamise võimalusi ning muutma nende palkamise ettevõtjatele lihtsamaks.

ÜRO Lapse Õiguste Komitee andis 2016 välja üldkommentaari nr 19,[26] mis annab esmakordselt ÜRO tasandil riikidele konkreetsed juhised lastesse investeerimise kohtat, rõhutades, et riigid peavad järgima avatud, kaasavat ja vastutustundlikku ressursside mobiliseerimist ning kulutusi, sh peavad riigid lapsi ja noori kaasama eelarve planeerimisel. Nüüd jääb vaid loota riigi ja omavalitsuste tasandil edaspidi eelarvestamisel ka sellest kommentaarist lähtumist.

Valitsus on algatanud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmise) eelnõu (453 SE), mis on ajendatud valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõust (360 SE), millega tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2018. aastast alaealiste mõjutusvahendite seadus kehtetuks ja kaotatakse alaealiste komisjonid. Toimumas on muudatus paradigmas – ollakse liikumas karistavalt õiguselt taastavale õigusele ning alaealist õigusrikkujat koheldakse pärast vastavate seadusmuudatuste jõustumist kui abivajavat last.

Kohtumenetlus ja –praktika

Riigikohtu mitmed lahendid puudutasid lapse ülalpidamist, nt oli Riigikohus seisukohal, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, kuid seejuures ei saa vanemalt nõuda, et nad teeniks sissetulekut, mis võimaldab tasuda miinimummäärast suuremat elatist (3-2-1-15-17).[27] Aktuaalne oli ka Haagi 1980. aasta (nn rahvusvahelise lapseröövi) konventsiooni kohaldamine, Riigikohus leidis muuhulgas, et vanema nõusolekule lapsega teise riiki kolimiseks konventsiooni art 13 lg 1 lit a mõttes ei ole ette nähtud kindlat vorminõuet, kuid nõusolek peab siiski olema piisavalt selge (3-2-1-179-16).[28] Taas tõstatus lapse parima huvi küsimus vangistuses viibinud ema suhtes, kus kohus leidis, et vangistusseaduse § 54 lg 1 järgi ei ole vangistuses viibival emal igal juhul õigust lapsega koos elada, vaid selle üle otsustatakse iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes (3-2-1-26-16).[29] Samuti nentis Riigikohus, et lapse igakordse viibimiskoha määramine ei ole tavahoolduse küsimus, vaid lapsega seotud olulise asja otsustamine (3-2-1-35-16),[30] lasteaiale kaasneb lastehoiuteenusega lepinguline vastutus (3-2-1-128-16),[31] ning et ka samasoolistel paaridel on õigus perekonnaelu kaitsele (3-3-1-19-17).[32]

Euroopa Inimõiguste Kohus rõhutas aruandeperioodil muuhulgas, et lahuselava vanemaga suhtlemisõiguse otsustamisel tuleb kohtul muuhulgas lähtuda lapse hiljutisest seisukohast (asjas nr 23280/08  Moog vs. Saksamaa);[33] lapsega suhtlemise korra otsustamisel ei ole kohtul lubatud toetuda aastatetagusele ekspertarvamusele (asjas nr 68884/13 Cincimino vs. Itaalia);[34] riigil on kohustus aktiivselt toetada lahuselava vanema ja lapse suhete säilimist (asjas nr 76171/13 Solarino vs. Itaalia)[35] ja otsustusprotsessis tuleb lähtuda laste parimate huvide doktriinist (asjas nr 71776/12 N.Ts. vs. Georgia).[36] 2017. aasta oktoobris rõhutas Euroopa Inimõiguste Kohus (asjas nr 23022/13, D.MD. vs. Rumeenia),[37] et konventsiooniosalised riigid peaksid püüdlema sõnaselgelt ja kõikehõlmavalt laste väärikuse kaitsmise poole. Praktikas nõuab see kohase õigusliku raamistiku olemasolu, mis võimaldab lastele kaitset koduvägivalla eest, seahulgas a) tõhusat heidutust sellise isikliku terviklikkuse tõsiste rikkumiste vastu, b) mõistlikke samme väärkohtlemise ennetamiseks, millest võimud on teadlikud või peaksid teadlikud olema, ning c) tõhusat ametlikku uurimist, kui isik on esitanud usutava väärkohtlemise väite.

Statistika ja uuringud

Võrreldes 2014. aastaga on vähenenud nii laste, noorte kui ka keskealiste vaesus. Samas UNICEF-i 2016. aastal valminud uuringu kohaselt esineb Eestis kõige vaesematest peredest lastel 28% enam  tervisekaebusi võrreldes kõige rikkamate perede lastega. Erinevad uuringud näitavad, et paljud lapsed on ülekaalulised,[38] haigestumine kroonilistesse haigustesse on kasvuteel, vaimse tervise probleeme täheldatakse järjest enam, lapsed suitsetavad ja tarvitavad alkoholi varem kui teistes riikides ning liiguvad vähem. Murelikuks tegev on puuetega laste arvu kasvutempo, mis on aastaid olnud kordades kiirem kui tööealistel või vanemaealistel. Laste osatähtsus puuetega inimeste seas on 2017. aastaks kasvanud 41%-ni, sh psüühika ja käitumishäired on võrreldes 2010. aastaga kasvanud 3,4 korda.[39] Riigikontrolli auditi „Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel“[40] kohaselt vajab Eesti laste tervishoiukorraldus kiireid muutusi, kuna laste haigusi ei märgata piisavalt vara, lapsed ei jõua õigeaegselt ravile, ravi ei ole alati järjepidev ja riigil puudub ülevaade haigete laste arvust ja nende haigustest.

Registreeritud perevägivallajuhtumitest oli 2016. aastal vähemalt 26% juhtudel perevägivalla pealtnägijaks või kannatanuks laps. Lapsed langesid perevägivallajuhtumites kõige sagedamini (ligi 80%) kehalise väärkohtlemise ohvriks (nt esines lapse löömist käega, rihmaga, jalgadega peksmist), 13% juhtudel sattusid lapsed seksuaalse väärkohtlemise ja 4% ähvardamise ohvriks.[41]

Positiivne on tendents, et kümne aastaga on alaealiste toime pandud kuritegude arv vähenenud veidi üle kolme korra. Aastal 2016 registreeriti 1016 alaealiste poolt toime pandud kuritegu, mida on võrreldes 2015. aastaga 29% vähem. Vähenenud on ka alaealiste väärtegude arv.[42] Seksuaalkuritegusid toime pannud alaealistele mõeldud erisekkumise vajaduse ja võimaluste analüüsist[43] selgus, et alaealistel, kes on süüdi mõistetud seksuaalkuritegude toimepanemises ning kannavad vanglakaristust või on kriminaalhooldusalused, ei ole eraldi alaealiste kohtlemise standardmudelit ning neil puudub võimalus saada õigusrikkumise spetsiifikast tulenevat professionaalset abi.

Üldiselt on suurenenud õppivate ja töötavate noorte osatähtsus. Asenduskodudest elluastuvate noorte uuring[44] tõi välja asendushoolduse noorte keskmiselt madalama haridustaseme põhjustajad: lüngad haridustees (sh õpingute katkestused erinevates kooliastmetes); raskused katkenud haridustee jätkamisel (sh raskused töö ja õppimise ühitamisega); noorte madalamad hariduslikud ambitsioonid ja suhteliselt madal teadlikkus asendushoolduse noortele suunatud toetusvõimalustest.

Hea praktika

Hea praktikana saab välja tuua Eesti Noorteühenduste Liidu poolt koordineeritud projekti „Noored valimisvalvurid“,[45] mille eesmärk on suunata noori vanuses 16-19 osalema oma kodukandi valimiskomisjoni töös, proovima ametliku valimisvaatleja rolli või kaasa lööma valimiste valvurite tegemistes.

MTÜ Lastekaitse Liidu eestvedamisel tõlgiti eesti keelde ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaar nr 12,[46] mis selgitab, mida tähendab lapse õigus olla ära kuulatud. LÕK-i artiklite sisu paremaks mõistmiseks jätkab Lastekaitse Liit ka järgnevatel aastatel Lapse Õiguste Komitee üldkommentaaride eesti keelde tõlkimist.

Viimasel paaril aastal on kõige levinum alaealiste ärakasutamise liik olnud ärakasutamine inimkaubanduse eesmärgil.[47] Justiitsministeerium viis veebruaris 2017 läbi kampaania 1ELU, kutsudes märkama inimkaubandusega seotud juhtumeid,[48] valmis ka noortele mõeldud lühifilm 1ELU, mis avab noortega seotud inimkaubandusjuhtumeid.[49]

Uuest lastekaitseseadusest tulenevalt (LasteKS § 14 lõige 2) alustati 2016. aastal lastekaitsetöötajate täiendkoolitustega.[50] Lapse õiguste koolitusmoodul koostati ja viiakse ellu Lastekaitse Liidu eestvedamisel koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga. Osalejatelt hea tagasiside saanud lapse õiguste koolitused jätkuvad ka aastal 2018.

Kuuendat korda oli Pimedate Ööde filmifestivali laste- ja noortefilmide (Just Film) kavas laste õiguste programm, mis valmis koostöös Just Filmi, õiguskantsleri, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Lastekaitse Liiduga.

Valik avalikest aruteludest

Avalikkuse tähelepanu all oli erakoolide rahastamine. Riigikogu võttis 7. juunil 2016 vastu  seadusemuudatuse, millega asendati senine riigi kohustuslik erakooli tegevuskulude katmises osalemine kohaliku omavalitsuse vabatahtliku tegevuskulude katmises osalemisega.[51]

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel alustas 2017. aastal tööd kooliõpilaste tervisekaitse töörühm, mis arutab, kas erinevad laste tervise kaitseks seatud õppekorralduslikud piirangud on piisavalt hästi rakendunud.[52] Töörühma soovituste põhjal valmistatakse ette muudatused kehtivas õiguskorras.

Õiguskantsler[53] algatas arutelu, kas lapse spordiklubi vahetamisel on õigustatud küsida üleminekutasu. Arutelus osalesid mitu spordialaliitu, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Noorsootöö Keskus, Eesti Olümpiakomitee ning Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Trend

2017. aasta oktoobris said esmakordselt kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel osaleda ka vähemalt 16-aastased noored. Siiani on vaid üksikud Euroopa riigid taolist haruldast valimisõiguse laiendamist rakendanud. Muudatuse mõjust saab rääkida tulevikus, kuid valimisea langetamisega seotud riskide ennetamiseks aitas õiguskantsler koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga Haridus- ja Teadusministeeriumil koostada juhendi „Valimised ja kool: põhimõtted, kuidas tagada haridusasutuse neutraalsus KOV valimiste ajal“.[54] Üheks põhjuseks, miks laste ja noorte osalus on ühiskonnale vajalik, on lapse õiguste aspekt, mille kohaselt on lapsed täieõiguslikud ühiskonnaliikmed ning inimestena peavad neile laienema ka ühiskonnaelus ja -protsessides osalemise õigused.[55] Lastekaitse Liidu korraldatud kordusküsitlusest „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides“[56] selgus, et võrreldes 2006. ja 2013. aastaga on omavalitsused laste ja noorte kaasamise algatamise osas aktiivsemad ja kasutavad mitmekülgsemaid kaasamise vorme ning kanaleid, sealjuures on suurenenud otsesuhtluse osakaal. Siiski selgitavad omavalitsused oluliselt vähem laste ja noorte arvamust välja kohaliku kultuurielu, keskkonna ning kohaliku transpordi küsimustes. Küsitluses osalenud lastest ja noortest on 63% teadlikud oma õigusest avaldada arvamust kohaliku elu korraldamises. Mõnevõrra on võrreldes 2013. aastaga vähenenud laste ja noorte valmisolek kohaliku elu korraldamises kaasa rääkida. „Laste ja noorte osalemine enda ja ümbritseva elu korraldamisel ning vabatahtlikus tegevuses loob baasi tugeva kodanikuühiskonna arengule, milles noored on aktiivseks sotsiaalsete muutuste osapooleks,“ rõhutasid Dalia Doman ja Linda Tälli Lastekaitse Liidu Noortekogust oma ettekandes märtsis toimunud 13. linnade ja valdade päeval. Selleks, et laste ja noorte häälel oleks erinevates keskkondades arvestatavam kaal, on vaja anda panus nii üksikisiku, kogukonna kui ka riigi tasandil.

Soovitused

  • Tagada senisest efektiivsem ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendamine (sh laste sotsiaalsete põhiõiguste tagamine). Koguda süsteemselt statistilist teavet (sh esitada regulaarselt raporteid), mille analüüsile tuginevalt lapse õigusi tagavaid poliitikaid kujundada.
  • Suurendada laste võimalusi kaasa rääkida ühiskonda, kogukonda ja koolielu puudutavates küsimustes. Kaasata lapsi enam otsustusprotsessidesse kõikides keskkondades.
  • Süvendada multidistsiplinaarset koostööd, ning lastega töötavate uurijate, kohtunike ja teiste spetsialistide teadmisi ja oskusi lapsesõbralikust menetlusest (pakkudes neile mh koolitusi laste küsitlemise kohta).
  • Arendada koolisüsteemi tervikuna kaasava hariduspoliika efektiivsemaks rakendamiseks (sh korraldada koolitusi õpetajatele, kohandada vajalikku õpikeskkonda).
  • Tagada lastele, sh puuetega lastele ligipääs järjepidevatele tervishoiuteenustele, samuti tagada tugispetsialistide kättesaadavus koolides.
  • Teavitada ühiskonda senisest enam lapse õigustest, sh tutvustada nii täiskasvanutele kui ka lastele ja noortele ÜRO lapse õiguste konventsiooni. Suurendada inimõiguste hariduse mahtu erinevatel koolitasemetel ning lastega seotud ametialade täiendõppes.

_________________________

[1] Laste ja noorte kultuuriaasta (2017) raames toimus muuhulgas XII noorte laulu– ja tantsupidu „Mina jään” ja käivitus EV100 lastele mõeldud ürituste sari, elamustuur Laste Vabariik.

[2] ÜRO lapse õiguste konventsioon. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/24016

[3] Council of Europe Strategy for the Rights of the Child (2016-2021). Arvutivõrgus kättesaadav: https://rm.coe.int/168066cff8

[4] Tallinnas 3.-4. novembril 2017 Inimõiguste Instituudi, Lastekaitse Liidu, Välisministeeriumi ja Õiguskantsleri kantselei koostöös toimunud konverentsi Conference on Children’s Rights in the Migration Crisis and in the Digital Environment keskmes olid lapse õigused ja nende suurem kaasamine otsustusprotsessidesse ning lapse õigused digitaalses keskkonnas ning migratsioonikriisis. Loe lähemalt: http://childrensrights.humanrightsestonia.ee/

[5] Euroopa Nõukogu töötas välja 10-st indikaatorist koosneva hindamisvahendi, mille eesmärgiks on hinnata laste osaluse tagatust riigis kolmel erineval tasandil: osalemisõiguse kaitse, osaluse edendamine ja sellest teavitamine ning osaluse jaoks ruumi loomine. Kokku piloteerisid seda hindamisvahendit kolm riiki – Iirimaa, Rumeenia ning Eesti. Eestis piloteeris hindamisvahendit MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/et_laste_osalusprojekt_raport_2015_21_07_2015.pdf

[6] 2006. a otsuses asjas C-540/03 Euroopa Parlament vs. nõukogu tunnustas Euroopa Kohus põhimõtet, et hindamaks EL-i õiguse vastavust laste põhiõigustele, tuleb lähtuda ÜRO lapse õiguste konventsioonist, mis on liikmesriikidele siduv (otsuse p-d 35–37).

[7]EU Guidelines for the Promotion and Protection of the Rights of the Child Arvutivõrgus kättesaadav:

[8] ÜRO lapse õiguste konventsioon. Artikkel 44.

[9] MTÜ Lastekaitse Liit (2015). ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne. Eesti valitsusväliste

organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud. Tallinn, 2015. Arvutivõrgus kättesaadav:

http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/02/ÜRO-LAPSE-ÕIGUSTE-KONVENTSIOONI-TÄIENDAV-ARUANNE.pdf;

[10] Õiguskantsleri Kantselei. 2015. Eesti Vabariigi õiguskantsleri raport ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmisest Eesti Vabariigi kolmanda ja neljanda perioodilise aruande kohta. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/LÕK-i%20raport-eesti-FINAL.pdf

[11] Saar, H., Gornischeff, K. 2016. ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavast aruandest. Sotsiaaltöö 4, 2016.. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tai.ee/images/2016_4_31kuni37.pdf

[12] Komitee arutas Eesti kombineeritud teist kuni neljandat perioodilist aruannet (CRC/C/EST/2-4) oma 2167. ja 2169. kohtumisel (CRC/C/SR. 2167 ja 2169), mis peeti 17. ja 18. jaanuaril 2017, ning võttis oma 2193. kohtumisel, mis peeti 3. veebruaril 2017. Lõppjäreldused Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta. ÜRO Lapse Õiguste Komitee. CRC/C/EST/CO/2-4. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.sm.ee/et/lapse-oigused-ja-heaolu-0

[13] Saar, H. 2015.  Lapse õigused. Inimõigused Eestis 2014/2015. Inimõiguste Keskus. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/teemad/inimoigused-eestis/inimoiguste-aruanne/inimoigused-eestis-2014-2015/lapse-oigused/

[14] Kõre, J., Keskpaik, A. 2017. Regionaalareng ja sotsiaalne kaitse Eestis: seosed ja vastastikused mõjud. Sotsiaaltöö. 2016 erinumber. Arvutivõrgus kättesaadav: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/146789980772_ST2_eri_2016_web.pdf

[15] Eestis elas statistikaameti andmetel 2015. aastal ca 258 000 kuni 18-aastast last, moodustades 20% rahvastikust. Viimase kümne aastaga on laste arv vähenenud ligi 30 500 lapse võrra ehk ca 11%.

[16] Loe lähemalt: http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2014/01/kiri2-4.pdf

[17] Viira, A. 2017. Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja jätkusuutlik arendamine. Sotsiaalministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/kohaliku_tasandi_lastekaitsetoo_tulemuslikkuse_suurendamine_ja_jatkusuutlik_arendamine.pdf

[18] Nõukogusse kuuluvad Lastekaitse Liidu, Eesti linnade liidu, Eesti maaomavalitsuste liidu, Eesti õpilasesinduste liidu ja Eesti noorteühenduste liidu esindajad, samuti ka haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, justiitsminister, siseminister, rahandusminister ning Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudi direktorid. Nõukogu esimees on sotsiaalkaitseminister, kelle vastutusalasse kuulub lastekaitsepoliitika koordineerimine.

[19] Lastekaitseseadus. RT I, 06.12.2014.  Arvutivõrgus kättesaadav:  https://www.riigiteataja.ee/akt/LasteKS

[20] Seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring Eestis. 2016. Justiitsministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/raport.pdf

[21] Lastemaja (Barnahus) mudelit on Islandil kasutatud töös väärkoheldud lastega juba 1998. aastast.  Loe Lastemaja teenusest lähemalt: http://www.tai.ee/images/Lastemaja.pdf

[22] Loe lähemalt: https://www.ispcan.org/

[23] Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus. RT II, 03.11.2016, 1. Arvutivõrgus kättesaadav:

[24] Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon. RT II, 26.09.2017, 2. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/203112016001

[25] Töölepingu seadus. RT I 2009, 5, 35. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv

[26] General comment No. 19 (2016) on public budgeting for the realization of children’s rights. Artikkel 4.

[27] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-15-17

[28] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-179-16

[29] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-26-16

[30] Arvutivõrgus kättesaadav: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-2-1-35-16

[31] Arvutivõrgus kättesaadav: 3-2-1-128-16

[32] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-3-1-19-17

[33] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-166950

[34] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-162220

[35]  Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-170838

[36] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-160313

[37] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-177226

[38] Ülekaaluliste kooliõpilaste arv on 2006–2014 kasvanud 7,4%-lt 11,3%-ni.

[39] Kreitzberg, M. 2017. Puuetega inimeste arv, suundumused ja osatähtsus rahvastikus. Sotsiaaltöö, 3/2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tai.ee/images/uudiskirja_Puuetega_inimeste_arv.pdf

[40] Riigikontroll. 2.11.2016. Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel. Arvutivõrgus kättesaadav:

            https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2414&FileId=13823

[41] Kraas, K., Tammiste, B. 2016. Seksuaalkuritegusid toime pannud alaealistele mõeldud erisekkumise vajaduse ja võimaluste analüüs. Kriminaalpoliitika analüüs. Justiitsministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/seksuaalkuritegusid_toime_pannud_alaealiste_erisekkumiste_vajaduse_ja_voimaluste_analuus_2016.pdf

[42] Kuritegevus Eestis 2016. Alaealiste kuritegevus. Lk 24-53. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_est_web_0.pdf

[43] Ibid.

[44] Osila, L., Turk, P., Piirits, M., Biin, H., Anniste, K., Masso, M. 2016. Asendushoolduselt elluastuvate noorte uuring. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Asendushooldus/asendushooldus_loppraport_praxis_final.pdf

[45] Projekti „Noored valimisvalvurid“ on algatanud Eesti Noorteühenduste Liit koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga, Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantseleiga ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga.

[46] Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/05/%C3%9CRO-Lapse-%C3%95iguste-Komitee-%C3%9Cldkommentaar-nr-12-Lapse-%C3%B5igus-olla-%C3%A4ra-kuulatud-eesti-keeles.pdf

[47] Aastal 2016 registreeriti alaealiste ärakasutamisjuhtumeid (§ 175) 8–18aastaste laste suhtes 59-l korral. Suurema osa ärakasutamisjuhtumeid panid kurjategijad toime Facebooki, Skype’i, veebikeskkondade ja muude suhtlusvõrgustike (nt Snapchati, VKontakte) veebi-kaamera vahendusel, kasutades eri kasutajakontosid ja -nimesid.

[48] Kriminaalpoliitika koduleht. Sotsiaalkampaania 1ELU alaleht. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuriteoennetus/sotsiaalkampaania-kutsub-markama-inimkaubandusega-seotud-juhtumeid

[49] Loe lähemalt: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuriteoennetus/valmis-luhifilm-noortega-seotud-inimkaubanduse-juhtumitest

[50] Loe lähemalt lastekaitsetöötajate täiendkoolitustest Tervise Arengu Instituudi kodulehelt: http://www.tai.ee/et/tegevused/koolituskeskus/koolitused/lastekaitsetootajate-koolitused

[51] Erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus – RT I, 16.06.2016, 1;

[52] MTÜ Lastekaitse Liit küsitlusest „Sinu lapse koolikott“ selgus, et 85%-l õpilastest on koolikoti kogukaal üle sotsiaalministri määrusega nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ kehtestatud piirmäära. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/05/Uuring-Sinulapsekoolikott.pdf

[53] Aruandeperioodil pöörduti õiguskantsleri poole muuhulgas laste õiguste kaitseks suhetes meediaga; küsimustega mis puudutasid: kontrolltööde korraldamist koolides; kas ja mis vanuses võib lapsi ajutiselt üksi koju jätta; kas koolide kehtestatud piirangud nutiseadmete kasutamisele on põhiseaduspärased; hariduslike erivajadustega laste õpet, jne. Vt. täiendavalt: Õiguskantsleri aastaülevaade 2015/2016. Arvutivõrgus kättesaadav:  riigi järjepidevat ja jõulistseles kohus rõhutab, etus inud ema suhtes, kus kohus leidis, et tal olt algatatudhus ja alaealiste riigi järjepidevat ja jõulistseles kohus rõhutab, etus inud ema suhtes, kus kohus leidis, et tal olt algatatudhus ja alaealiste http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2016/lapsed-ja-noored

[54] Loe lähemalt: https://www.hm.ee/sites/default/files/kool_ja_valimised_pohimotted.pdf

[55] Farthing, R. 2012. Why Youth Participation? Some Justifications and Critiques of Youth Participation Using New Labour’s Youth Policies as a Case Study. Youth&Policy. Nr 109. September 2012. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.researchgate.net/profile/Rys_Farthing/publication/298745098_Why_Youth_Participation_Some_Justifications_and_Critiques_of_Youth_Participation_Using_New_Labour’s_Youth_Policies_as_a_Case_Study/links/56eab5c108ae8c97677b9fa9/Why-Youth-Participation-Some-Justifications-and-Critiques-of-Youth-Participation-Using-New-Labours-Youth-Policies-as-a-Case-Study.pdf

[56] MTÜ Lastekaitse Liit. 2017. Kordusküsitluses „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides“, osales  49 kohalikku omavalitsust, 856 last ja noort (kellest 698 olid eesti ja 158 vene emakeelega). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2017/10/Laste-osalus-ja-kaasamine-otsustusprotsessidesse-3.pdf

2016. aastal suurenes Euroopa Liidus varjupaigataotlejate arv hüppeliselt. Statistika kohaselt ületas esmaste varjupaigataotlejate arv 1,2 miljonit, kellest enamuse moodustasid süürlased, afgaanid ning iraaklased.[1] Võrreldes 2014. aastaga suurenes varjupaigataotlejate arv 2015.aastal rohkem kui poole võrra – süürlastest varjupaigataotlejate arv pea kahekordistus, afgaanidest varjupaigataotlejate arv neljakordistus ning iraaklastest varjupaigataotlejate arv pea seitsmekordistus.[2] Kõik see mõjutas arengusuundi ka 2016. ja 2017. aastaks – Eesti andis nõusoleku paigutada kahe aasta jooksul (2016-2017) Eestisse ümber 550 varjupaigataotlejat Itaaliast ja Kreekast. Alates 2016. aastast kuni 2017. aasta 30. juunini paigutati Eestisse ümber 136 varjupaigataotlejat. Täiendavalt asustati Türgist Eestisse ümber 20 varjupaigataotlejat. Eesti on andnud rahvusvahelist kaitset alates 1997. aastast, mil ühineti ÜRO pagulasseisundi konventsiooni[3] (1951) ning pagulasseisundi protokolliga (1967).  Aastatel 1997–2016 on Eestile esitatud 957 varjupaigataotlust, neist kokku 326-le isikule on antud rahvusvaheline kaitse.[4]

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

9. septembril 2015. aastal tuli Euroopa Komisjon seoses üha suureneva rändekriisiga välja uue kavaga rändesurve leevendamiseks.[5] „Lisaks eelnevalt liikmesriikide vahel kokkulepitud 40 000 juba Euroopa Liidus oleva inimese ümberpaigutamisele, tegi komisjon ettepaneku veel 120 000 inimese jaotamiseks liikmesriikide vahel kohustusliku kvoodi alusel.“[6] Ümberasustamine puudutab 20 000 inimest väljapool Euroopa Liitu asuvates põgenikelaagrites, kes on ÜRO poolt pagulasteks tunnistatud ning Eesti osa on kahe aasta jooksul ümber asustada 20 inimest. Ümberpaigutamine puudutab kokku 160 000 inimest, kes on Euroopa Liidus (Itaalias, Kreekas), kuid kelle taotlusi tuleb veel menetleda ning nende osas on Eesti valmis vastu võtma kuni 550 varjupaigataotlejat.

21.11.2015 esitas Vao majutuskeskuses viibiv varjupaigataotleja õiguskantsleri büroole taotluse kontrollida varjupaigataotlejate majutuskeskuse tegevust tema turvalisuse tagamisel. Õiguskantsleri büroo jõudis seisukohale, et varjupaigataotlejate majutuskeskuse tegutsemine andis märku keskuse valmisolekust tekkinud olukord kiirelt ja eesmärgipäraselt lahendada ning turvalisuse tagamisel käituti õiguspäraselt.[7] Seisukohas selgitati, et: „Varjupaigataotlejate majutuskeskuses viibivad üheaegselt erineva kultuurilise, keelelise ja religioosse taustaga inimesed. Arvestada tuleb ka keskuses viibijate olukorraga, mida pingestavaks asjaoluks on teadmatus varjupaigamenetluse otsuse suhtes ja ebastabiilsus tuleviku osas. Seetõttu on mõistetav, et majutuskeskuses viibijate vahel võib tekkida vaidlusi, hõõrumisi ja konflikte. Konfliktide lahenduseks ei saa alati olla toa või toanaabrite vahetamine.“

12.09.2016 arutas põhiseaduskomisjon Riigikogu otsust „Rahvahääletuse korraldamine Eesti rahvusvahelise kaitse saajate piirarvu kehtestamiseks“ (229 OE) ning ka EKRE fraktsiooni esitatud eelnõud „Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liidu immigrantide ümberjaotamise kava osas“, et peatada Eesti osalemine pagulaste ümberjaotamise mehhanismis. Eelnõu 229 OE nägi ette rahvahääletuse korraldamist välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise aluspõhimõtete osas, et Eesti Vabariik määraks igal aastal inimeste arvu piirmäära, kellele Eesti Vabariik pakub rahvusvahelist kaitset. Ei Riigikogu otsus 229 OE ega EKRE eelnõu ei saanud vajalikku toetust.

Edasiminekuna tuleks välja tuua ka seda, et lisaks varjupaigataotlejate majutuskeskusele Vaos  jõudsid 2016. aasta suvel Jõgevamaal Vägeva külas lõpule uue varjupaigataotlejate majutuskeskuse remonditööd ning sinna asusid esialgu elama viis peret.[8] Vägeva majutuskeskus on mõeldud vaid perekondadele ning sinna üksikuid varjupaigataotlejaid ei paigutata. Mõlemates keskustes viidi läbi renoveerimine 2016.aastal, et suurendada mahutavust.[9]

Toimetulekutoetust on rahvusvahelise kaitse saajatel õigus taotleda samadel alustel kui teistel Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavatel isikutel, ning peretoetusi makstakse juhul, kui pere elab Eestis sarnasetel alustel nii alaliste elanike kui tähtajalise elamisõiguse alusel elavate inimestega.[10]

Seadusandlikud arengusuunad

2016-2017 viidi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusesse (edaspidi VRKS) sisse muudatusi kolmel korral – 01.01.2016, 01.05.2016 ning 18.01.2017. Nii saab välja tuua asjaolu, et alates 2016. aasta 1. maist on eesti keele õppimine pagulastele kohustuslik. VRKS-i kohaselt on töövõimelisel 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel rahvusvahelise kaitse saajal kohustus osaleda korraldatavas eesti keele õppes ning selle kohustuste täitmist võetakse arvesse elamisloa pikendamise või uue elamisloa andmise otsustamisel.

aasta üheks suurimaks arenguks oli 1. mail jõustunud VRKS-i säte, mis sätestas lõpliku otsuse definitsiooni. Lõplik otsus sätestab kui kaua käsitletakse isikut varjupaigataotlejana. Sätte kohaselt on lõplik otsus a) taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta tehtud Politsei- ja Piirivalveameti otsus, mida ei ole kaebetähtajal halduskohtus vaidlustatud; b) Politsei- ja Piirivalveameti otsus taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, mille kohta esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata; või c) Politsei- ja Piirivalveameti otsus, sealhulgas vastavast halduskohtu suunisest lähtuv otsus, tunnustada taotlejat pagulase või täiendava kaitse saajana ja anda talle rahvusvaheline kaitse.

01.05.2017 jõustunud seaduse muudatustes olid muuhulgas ka sätted ümberasustamise ja ümberpaigutamise kohta ning säte, mis andis Politsei- ja Piirivalveametile õiguse kehtestada turvaliste päritoluriikide nimekirja.

Kohtupraktika

2016 ja 2017. aastad tõid juurde palju olulisi kohtulahendeid, nii kinnipidamise, kolmanda turvalise riigi määratlemise, riigi õigusabi tagamise kui ka lõpliku otsuse definitsiooni osas.

2016. märtsi 2016. aasta määruses nentis Riigikohtu halduskolleegium (asjas 3-3-1-14-16), et üle 18 kuu kestev varjupaigataotleja kinnipidamine kinnipidamiskeskuses on igal juhul ebaproportsionaalne. Tegemist on olulise lahendiga, mis sätestab maksimumtähtaja varjupaigataotlejate kinnipidamisele. Varasemalt maksimaalset tähtaega varjupaigataotlejate kinnipidamise suhtes ei eksisteerinud. Riigikohus sedastas, et varjupaigamenetluse raames ning väljasaatmismenetluse raames kinnipidamisel ei saa kinnipidamise kestust summeerida – ehk isik ei tohi olla järjest kinni peetud üle 18 kuu kummaski menetluses. Riigikohus on täpsustanud 16.06.2017 otsusega asjas 3-3-1-24-17, et kuigi VRKS-i ja VSS-i alusel toimunud kinnipidamisi ei saa summeerida, võib korduvate kinnipidamiste pikk kestus muuta kinnipidamise ebaproportsionaalseks. Kohus lisas, et PPA ja kohtud ei saa prognoosotsuse tegemisel loobuda isiku varasema käitumise hindamisest ning, et PPA-l ja kohutel on välismaalase kinnipidamisel kohustus igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hinnata.

Samuti oli 2016-2017 aastal kohtutes menetluses mitmeid taotlusi seoses Venemaa kolmanda turvalise riigina määratlemisega. Kohtud (Tallinna Halduskohus, Tallinna Ringkonnakohus) jõudsid järeldusele, et automaatselt ei saa Venemaa Föderatsiooni pidada kolmandaks turvaliseks riigiks. Tallinna Halduskohus tõi 21.09.2016 haldusasja 3-16-1087 otsuses välja, et  piisav ei ole vaid see, kui riik on ratifitseerinud Genfi ja EIK konventsiooni, vaid riik peab neid ka tegelikkuses järgima; samuti peab riik tegelikkuses tagama nõuetekohase varjupaigamenetluse (lisaks normide kehtestamisele ka nende rakendamise) ning võimaldama tõhusate õiguskaitsevahendite kasutamise. Seda on kinnitanud ka Ringkonnakohus, tuues 14.11.2016 määruses haldusasjas 3-16-1061 välja, et jääb 18.08.2016 otsuses nr 3-15-2702 toodud seisukoha juurde, et:

„VRKS-i § 8 lg 2 p-e 2-4 ei saa tõlgendada selliselt, et nendes sätestatud eelduste täitmiseks piisaks üksnes ühinemisest Genfi pagulasseisundi konventsiooniga ja varjupaigamenetluse regulatsiooni olemasolust. Nii VRKS-i § 8 lg 2 p-dest 2-4 kui ka direktiivi 2013/32/EL art 39 lg-st 2 nähtub, et turvalise kolmanda riigi määratlemisel on oluline kontrollida, kas vastavas riigis järgitakse ka tegelikult Genfi konventsiooni sätteid. Selline tõlgendus on kooskõlas rahvusvahelise kaitse andmise üldiste põhimõtetega ning isikute õiguste kaitse eesmärkidega. Pelgalt deklaratsioonide olemasolust ja põhimõtteliselt põhiõiguste järgimist tagavate rahvusvaheliste lepingute heakskiitmisest ei piisa, et tagada sobiv kaitse väärkohtlemise ohu eest, kui usaldusväärsetest allikatest ilmneb ametiasutuste tegevus või nende poolt sallitav tegevus, mis on ilmselgelt vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) põhimõtetega (nt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 28.02.2008 otsus asjas nr 37201/06: Saadi vs. Itaalia, p 147; Euroopa Kohtu 06.09.2016 otsus asjas nr C-182/15: Petruhhin, p 57).“

Oluline otsus kinnipidamise osas tehti ringkonnakohtu poolt 18.08.2017 haldusasjas 3-17-1361, kus muuhulgas tõi kohus välja, et puudutatud isiku põgenemisohtu ei saa küll täielikult välistada (mis ongi reeglina objektiivselt võimatu), kuid kinnipidamiseks peab oht olema piisavalt suur. Kohus lisas, et: „sääraselt isikult (kes viibib Eesti territooriumil seaduslikult) vabaduse võtmiseks VRKS-i järgi peaks olema iseäranis kaalukad põhjused. Eestisse ebaseaduslik saabumine ja väidetav ebakõla ütlustes varem külastatud EL-i riikide kohta ei näita nende asjaolude kontekstis põgenemissoovi sellisel määral, et oleks täidetud ranged eeldused haavatavate isikute hulka kuuluva varjupaigataotleja kinnipidamiseks.“

2. märtsil 2017. aastal tegi Riigikohtu halduskolleegium kohtumääruse asjas nr 3-3-1-54-16, mis puudutas paljusid varjupaigataotlejaid, kelle rahvusvahelise kaitse taotlust pole rahuldatud ning kes vastava otsuse on edasi kaevanud. VRKS-i § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel kaebetähtajal ja kohtumenetluse ajal VRKS-is nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Kolleegium tõi välja, et lõplik otsus on PPA otsus taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Siinjuures on oluline välja tuua, et lahend ei pea olema jõustunud. Kolleegium rõhutas, et lõplik otsus lõpetab rahvusvahelise kaitse menetluse, kuid ei välista isiku üldist kaebeõigust ega ka õigust taotleda õiguskaitsevahendi kohaldamist. VRKS-i kohaselt on isikul Eestis viibimisalus kuni lõpliku otsuse tegemiseni, kuid kohus võib lubada isikul Eestis viibida ka edasiste kohtumenetluste ajal. Kolleegium selgitas, et pärast halduskohtu otsuse tegemist, millega jäeti rahuldamata kaebus PPA otsuse üle, ei ole isikul enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatust.

PPA-ga koostöös lõpetati Eesti Inimõiguste Keskuse esindatavatega kaks kohtuasja kokkuleppega, ning PPA nõustus ümberpaigutatud varjupaigataotlejate osas koheselt tegema sisulise otsuse, mitte tegema kõigi osas esialgselt täiendava kaitse andmise otsuse, mis tuleks aasta hiljem uuesti üle vaadata.

Statistika ja uuringud

Eestis taotles 2016. aastal rahvusvahelist kaitset 111 isikut (neist 27 olid korduvtaotlused ning 22 taotlused perekonnaliikmega koos elamiseks) ning 2017. aastal (31.08.2017 seisuga) 80 isikut (neist 6 olid korduvtaotlused ning 14 perekonnaliikmega koos elamiseks). Kõige rohkem on varjupaigataotlejaid (ajavahemikul 01.01.2016–31.08.2017) olnud Ukrainast (27) ja Venemaalt (25). Pagulasstaatuse sai 2016. aastal 44 isikut (9 Venemaalt, 9 Iraagist, 7 Afganistanist, 5 Sudaanist, 3 Gruusiast, 3 Sri Lankalt, 2 Pakistanist, 2 Palestiinast, 1 Beninist, 1 Gambiast, 1 Nigeeriast, 1 Süüriast), täiendavat kaitset said 2016. aastal 21 isikut Ukrainast. 2017. aastal (31.08.2017 seisuga) sai pagulasstaatuse 6 isikut (2 Gruusiast, 2 Süüriast, 1 Türgist ning 1 Venemaalt) ning täiendava kaitse samuti 6 isikut (5 Ukrainast, 1 Sudaanist). Perekonnaga taasühinemiseks  sai elamisloa 2016. aastal 16 inimest ning 2017 aastal (31.08.2017 seisuga) 20 inimest.

Olulise uuringuna tuleb välja tuua UNHCR-i 27.01.2017 uuring „Integration of refugees in Estonia: Participation and Empowerment“, mis tutvustab ja räägib pagulaste integratsioonist Eestis.[11]

6. detsembril 2016. aastal avalikustati avaliku arvamuse uuring, millest selgus, et Eesti elanike üldine suhtumine migratsiooni ja pagulastesse on aasta jooksul oluliselt paranenud.[12] 75% uuringus osalenutest arvas, et inimestel on õigus vabalt rännata ning hädas olevate inimeste vastuvõtmise poolt oli 56% vastajatest, 2015. aasta juunis arvas sama vastavalt 63% ja 43% vastanutest. Pagulastesse suhtus uuringu kohaselt 2016. aastal ülikriitiliselt 30% elanikest, 2015. aastal oli sama number peaaegu 40%.

Hea praktika

Efektiivsema kommunikatsiooni ning teabe liikumise tagamiseks töötas Vabariigi Valitsus välja kodulehe, kus saab informatsiooni pagulasküsimuste osas, sh on välja toodud asjakohased terminid.[13]

Hea praktikana saab välja tuua Vao köögi, mis pakub toitlustamisteenust koos varjupaigataotlejate abiga. Eesmärgiks on luua toidu abil sidemeid kohalike elanike ja varjupaigataotlejate vahel, kus kokad roteeruvad ning toitlustust on käidud pakkumas nii Sudaani, Ukraina, Albaania, Gruusia, Dagestani, Iraani kui ka Sri Lanka köökidega.[14]

Täiendavalt saab hea praktikana välja ka tuua Pagulasabi tegevuse ning Johannes Mihkelsoni Keskuse ja Pagulasabi poolt pakutava tugiisikute teenuse. IOM-i abiga saavad isikud, kes soovivad vabatahtlikult päritoluriiki naasta, seda lihtsamini teha ning täiendavalt ka väikese rahalise toetuse.

Eesti Inimõiguste Keskus jätkas varjupaigataotlejatele õigusabi pakkumist UNHCR-iga koostöös ja UNHCR-i rahastusel. Selle kaudu esindati mitmeid varjupaigataotlejaid ka kohtumenetlustes.

Trend

Kohati on karistatud ebaregulaarselt Venemaa-Eesti riigipiiri ületanud varjupaigataotlejaid riigituludesse laekuva rahatrahviga. See praktika ei ole järjepidev, kuid aeg-ajalt seda siiski kohaldatakse.

Ligipääs lasteaiakohale on majutuskeskuses viibivatele varjupaigataotlejatele jätkuvalt komplitseeritud finantsilise situatsiooni tõttu. Kuna majutuskeskuses viibivate varjupaigataotlejate elukoht ei ole sinna registreeritud, siis peaksid nad maksma suuremat lasteaiatasu kui kohalikud, kelle elukoht on registreeritud Väike-Maarja valda. Nagu ka eelnevas aruandes välja toodud, käib see summa aga varjupaigataotlejatele üle jõu.

Eesti Inimõiguste Keskus on saanud korduvalt kaebusi varjupaigataotlejatelt, et neile ei pakuta varjupaigamenetluse kestel ning edasises kohtumenetluses kas üldse või pakutakse kehva kvaliteediga õigusabi.

Kinnipidamiskeskusesse paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad üldjuhul kuni kaheks kuuks, kuni kinnipidamisaluste äralangemiseni. Tegelikkuses ei nähtu, et kinnipidamise aluseid hinnatakse jooksvalt piisavalt efektiivselt, mistõttu, kui kohus on andnud loa isik kinni pidada kuni kaks kuud, siis PPA peab isikut kinni maksimaalses ulatuses või mõned päevad vähem.

Soovitused

  • Võimaldada varjupaigataotlejatele samadel alustel lasteaiakoht ning koha maksumus kui elukohta registreerunud kohalikele.
  • Paigutada varjupaigataotlejad kinnipidamiskeskusesse viimasel võimalusel, kui muud alternatiivid ei ole võimalikud.
  • Kinnipidamise jooksul hinnata, kas kinnipidamise alused on varjupaigataotleja suhtes ära langenud ja mitte pidada isikut kinni maksimaalses võimalikus ulatuses imperatiivselt.
  • Pakkuda varjupaigataotlejatele kvaliteetset õigusabi.

_______________________

[1] Eurostat news release 44/2016, 04.03.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/7203832/3-04032016-AP-EN.pdf/

[2] Ibid.

[3] Pagulasseisundi konventsioon (1951) – Riigi Teataja RT II 1997, 6, 26.

[4] Politsei- ja Piirivalveamet. Rahvusvahelise kaitse statistika 1997-2016. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.politsei.ee/dotAsset/218156.pdf

[5] Vabariigi Valitsus. Pagulasküsimus. Arvutivõrgus kKättesaadav: https://www.valitsus.ee/et/pagulased

[6] Ibid.

[7] Õiguskantsleri 07.01.2016 seisukoht varjupaigataotlejate majutuskeskuses turvalisuse tagamise osas. Arvutivõrgus kKättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_oigusrikkumise_puudumise_kohta_turvalisuse_tagamine_varjupaigataotlejate_majutuskeskuses.pdf

[8] ERR. Varjupaigataotlejad kolitakse Vaolt Vägevale. 21.06.2016. Arvutivõrgus kKättesaadav: http://www.err.ee/562110/varjupaigataotlejad-kolitakse-vaolt-vagevale

[9] Helen Mihkelson (Postimees). Ettevõte saab Vao ja Vägeva majutuskeskuste renoveerimiseks 350 000 eurot. 29.02.2016. Arvutivõrgus kKättesaadav: http://www.postimees.ee/3600147/ettevote-saab-vao-ja-vageva-majutuskeskuste-renoveerimiseks-350-000-eurot

[10] Siseministeerium. Teenused ja toetused pagulastele. Arvutivõrgus kKättesaadav: https://www.sm.ee/et/teenused-ja-toetused-pagulastele

[11] Arvutivõrgus kKättesaadav: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/unhcr-print_version_estonia-integration_mapping.pdf

[12] Vabariigi Valitsus. Eesti elanike üldine suhtumine migratsiooni ja pagulastesse on oluliselt paranenud (06.12.2016). Arvutivõrgus kKättesaadav: https://www.valitsus.ee/et/uudised/eesti-elanike-uldine-suhtumine-migratsiooni-ja-pagulastesse-oluliselt-paranenud

[13] Vabariigi Valitsus. Pagulasküsimus. Arvutivõrgus kKättesaadav: https://www.valitsus.ee/et/pagulased

[14] Merilin Pärli (ERR). Vao köök toob varjupaiga elanikud eestlaste sekka (04.09.2017). Arvutivõrgus kKättesaadav: http://www.err.ee/616524/vao-kook-toob-varjupaiga-elanikud-eestlaste-sekka

2014. aasta 9. oktoobril vastu võetud kooseluseadus jõustus 2016. aasta alul rakendusaktideta. Plaani kohaselt pidi Riigikogu aasta jooksul rakendusaktid välja töötama, et need enne seaduse jõustumist vastu võtta. Kooseluseaduse jõustumise ajaks ei saavutanud aga Riigikogu konsensust ja aastad 2016–2017 möödusid poliitiliste debattide saatel. Rakendusaktide puudumise tõttu algatati mitu kaasust, mis mõjutasid kohtupraktikat mitmekesistavalt – eri kohtuastmetes arutati mitut samast soost perekondade kooselu reguleerivat küsimust ning esmakordselt Eesti kohtupraktikas võttis samast soost perekondade osas seisukoha ka Riigikohus. Tänu kooseluseaduse jõustumisele saavad samast soost vanematega pered Eestis esmakordselt peresiseselt lapsi lapsendada.

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

Kooseluseadus jõustus 2016. aasta alul. Samaks ajaks plaanitud rakendusaktid jäid aga vastu võtmata ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toonane esimees Urmas Reinsalu tegi ka kohe üleskutse jätta sel ajal, kui seadusel rakendusaktid puuduvad, kooselud sõlmimata. Seevastu selgitas Notarite Koda, et rakendusaktide puudumine toob küll kaasa juriidilisi probleeme, ent kooseluseadus kehtib.[1] Notarite Koda jättis notarite endi otsustada kooselulepingute tõestamise teenuse pakkumise ning Eesti LGBT Ühingu andmetel keelduvad lepingut tõestamast vähemalt pooled notarid. Selline olukord on teenuse tarbijatele keeruline ning tekitab õigussegadust veelgi juurde. Et leida sobiv notar, peab kooselulepingut sõlmida sooviv paar pöörduma päringuga terve hulga notarite poole või küsima Eesti LGBT Ühingust, millise notari juures saab teenust kasutada.

2016. aasta esimeses pooles käis Riigikogu arutlustest läbi mitmeid variante, kas ja kuidas kooseluseadusega edasi liikuda. Need tekitasid nii poliitilisi kui ka ühiskondlikke pingeid, eriti inimestele, kes soovisid kasutada värsket õigust sõlmida kooselulepinguid. Rakendusseadus saadeti muudatusettepanekute arutamiseks suurest saalist tagasi õiguskomisjoni, kuhu see on jäänud tänase päevani.[2] Paralleelselt rakendusseaduse aruteludega jõudsid suurde saali ka kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu, mille algatasid EKRE, KE ja IRLi saadikud, ning alternatiivse paarkonnaseaduse eelnõu, mille algatas Vabaerakond.[3] Paarkonnaseaduse eelnõu otsustati Riigikogu õiguskomisjonis siiski mitte toetada ning kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu hääletasid saadikud menetlusest napilt välja.[4] Kooseluseadust ümbritsevad vaidlused on mõjutanud kogu poliitilist ja institutsionaalsest maastikku ning tekitavad praeguseni koalitsioonis ja opositsioonis pingeid.

Samal ajal tegi IRL ettepaneku muuta Eesti Põhiseadust ning võtta mehe ja naise vahel sõlmitava abielu põhiseadusliku kaitse alla, kuid siis loobus sellest soovist.[5] 2017. aasta sügisel andis EKRE menetlusse järjekordse kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu, mis jõudis Riigikogu täiskogu istungile 17. oktoobril ning hääletati menetlusest välja.

2016. aasta aprillis toetas Riigikogu õiguskantsleri ettepanekut muuta välismaalaste seadust, et anda Eesti kodanike samast soost elukaaslastele elamisluba Eestis ja viia see kooskõlla põhiseadusega. Seadus lubab taotleda Eestis resideeruva abikaasa juurde elama asumiseks elamisluba, kuid ei võimalda seda samast soost kooselupartneri või abikaasa puhul. Vastavalt õiguskantsleri analüüsile on selline olukord vastuolus põhiseadusega. Välismaalaste seaduse muutmise eelnõu jõudis Riigikogu põhiseaduskomisjoni, kuid saadikute tegevusetuse tõttu seisab see tänaseni komisjonis.[6]

2016. aasta juulis algasid Eesti Vabariigi presidendivalimised. Kõigi erakondade presidendikandidaadid peale EKRE kandidaadi Mart Helme väljendasid poolehoidu kooseluseadusele ning kinnitasid, et ei kuulutaks kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seadust välja. Poolehoidu kooseluseaduse ja samast soost paaride suhete reguleerimise õiguse osas on näidanud üles ka presidendiks valitud Kersti Kaljulaid. Sellise toetuse näitamine annab suuna nii poliitilisele peavoolule kui ka ühiskonnale terviklikult. Kuid see, kuidas presidendi hoiakule on eri grupid avalikult resoneerunud, näitab, et Eesti poliitiline maastik ja ühiskond laiemalt on polariseerunud. Nende muutustega resoneerus ka Arvamusfestivalil korraldatud protestikultuuri arutelu, kus toodi välja, et lähitulevikus võib oodata proteste ja kodanikuliikumist keskkonna, sotsiaalsete muutuste ning ühiskonna suletuse ja avatuse teemadel.[7]

Tänu EKRE jõudmisele Riigikogu opositsiooni on üha rohkem näha poliitilise maastiku polariseerumist. EKRE on toonud poliitilisse suhtluskultuuri ähvardused ja solvamised nii Riigikogu istungite saalis kui ka ajakirjanduses. EKRE saadik Martin Helme poolt Riigikogu suures saalis väljaöeldud ähvardus kohtunike suunas, kes tegid otsuse kooseluseadust puudutavas kohtuasjas näitas Riigikogu saadikute puhul uut taset ning on saanud esimest korda presidendi poolt avalikku kriitikat.[8] Ka EKRE kohalike omavalitsuste valimisplatvorm sisaldas tavatult agressiivset retoorikat, mis loosungiga “Anname tuld” lubab täita EKRE 10 käsku, lubades muu hulgas eemaldada “homo- ja multukultipropaganda koolidest ning lasteaedadest”[9] ning “ei luba [Tallinnas] suruda koolidesse ja lasteaedadesse sooneutraalsust ja homopropagandat.”.[10]

Positiivse poliitilise arenguna võib välja tuua selle, et esimest korda on kohalike omavalitsuste valimiskandidaatide hulgas avalikult LGBT+ inimesi, kes on ka kodanikuaktivistid ja/või lubanud LGBT+ inimeste huvide eest seista oma valimisplatvormis. Näiteks kandideerivad Sotsiaaldemokraatide nimekirjas LGBT+ filmifestivali Festheart korraldaja Keio Soomelt Rakveres ja Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre.[11] Oma valdkonna eksperdid kohalikes omavalitsustes aitaksid kaasa valdkondade efektiivsemale ja laiapõhjalisemale kajastamisele ja arengule.

Seadusandlikud arengusuunad

Õiguskantsleri 2016. aasta ülevaates jõuti järeldusele, et notarid, kes kooseluseaduse jõustumisel osutasid, et seadust saab rakendada ka ilma rakendusaktideta, toimetasid õiguspäraselt. Registrikannete tegemist jm praktilisi toiminguid suunavate õigusnormide puudumine ei takista praktikas vajalike otsuste ning neid kajastavate kannete tegemist. Õiguskantsleri arvates on õiguslüngad ja õigusselgusetus ületatavad põhiseaduse ja olemasolevate seaduste alusel.[12]

2016. aastal esitas Sotsiaalministeerium kooskõlastamisele võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse. Eelnõuga on kavas laiendada võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala nii, et see oleks ühtne kõigi diskrimineerimistunnuste puhul. Muudatuste eeldatavaks jõustumise ajaks kavandati 2017. aasta algust.[13] Selleks ajaks ei olnud eelnõu valmis, kuid aruande koostamise ajal oli see läbinud kooskõlastusringi ning saamas viimast lihvi Sotsiaalministeeriumis.

2017. aasta alul hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud siseministri määrus, mis lubab registrisse kanda registreeritud elukaaslaste ühised lapsed. Lapsendamine toimub perekonnaseaduse alusel ning lapsendada tohib kooselu sõlminud partneri bioloogilise või lapsendatud lapse. Kuna tegu on siseministri määrusega, võidakse valitsuse vahetudes tunnistada määrus kehtetuks ning laste registrisse kandmise probleem kerkib taas päevakorda.[14] Selle küsimuse reguleerimine seadusega annaks perekondadele vajaliku kindlustunde.

2017. aasta jooksul on tehtud ettevalmistusi transsooliste inimeste soo tunnustamise regulatsiooni muutmiseks. Sellega eraldataks teineteisest soo tunnustamise juriidiline ja meditsiiniline protsess ning kiirendataks hetkel üle kahe aasta kestvat protsessi, mis tekitab transsooliste inimeste jaoks igapäevaelus raskusi. Seadusemuudatustega on plaanitud kaotada ka inimese transsoolisust kinnitav ekspertiisikomisjon. Sisseviidavad muudatused on kooskõlas üleeuroopalise transsooliste inimeste õiguste esindaja Transgender Europe seisukohtadega, mh sellega, et isiku õigus sugu korrigeerida on olemuselt eraõigus. Seega ei saa kolmandad isikud, sh riik, anda isikule tervishoiuteenuse osutamiseks nõusolekut. Uus rahvatervise seadus on planeeritud jõustuma 1.01.2019.

Kohtupraktika

2016. aasta alul sai esimene kooselu sõlminud samast soost paar Eestis peresiseselt lapsendada. Lapsendamine toimub perekonnaseaduse sätete alusel ning kuulutatakse välja kohtumäärusega, mis ei ole edasikaevatav.[15] Lapsendamisotsusele järgnes Tallinna halduskohtu otsus, millega kohus kohustas Siseministeeriumit kandma rahvastikuregistrisse ühe kooselupere lapsendamise. Kohus leidis, et olukord, kus pere peab põlvnemissuhet tõendama kohtumäärusega, mis ei peaks lapsendamissaladust arvestades üldse kõrvaliste isikuteni jõudma, ei ole alternatiiv rahvastikuregistri kandele.[16]

Kohtus leidis lahenduse ka kooseluseaduse rakendusaktide võtmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Nimelt kaebas  Reimo Mets Eesti Vabariigi kohtusse kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmise tõttu tekkinud kahju tõttu ning halduskohus rahuldas otsuse.[17] Justiitsminister Urmas Reinsalu ei olnud kahju hüvitamisega nõus ning lubas kohtuotsuse kaevata ringkonnakohtusse.[18]

28.12.2016  jõustus ringkonnakohtu otsus, mis kohustas Harju Maavalitsust kandma rahvastikuregistrisse samast soost Eesti ja Rootsi kodanike Rootsis sõlmitud abielu.[19] Eesti õigusteadlaste hinnangul tuleb välisriigis sõlmitud samast soost inimeste abielu kehtivust Eestis hinnata juhtumipõhiselt.[20]

2017. aasta alul kohustas Tallinna Halduskohus Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) vaatama uuesti üle eitava vastuse saanud elamisloa taotlust. Selle kohaselt soovis välisriigis abielu sõlminud USA kodanik taotleda samast soost abikaasa juurde Eestisse elama asumiseks elamisluba.[21] PPA kaebas otsuse edasi, ent Tallinna Ringkonnakohus tegi sama otsuse, mis Halduskohus, ning kohustas PPAd väljastama elamisluba esialgu kohtuvaidluse lõppemiseni.[22] 2017. aasta suvel selgitas Riigikohus sama kohtuvaidluse raames oma lahendis esialgse õiguskaitse kohaldamisel elamisloa vaidlustes kohtu pädevust. Riigikohus võttis esimest korda Eesti õiguspraktikas seisukoha, kui otsustas, et samast soost paaridele laieneb põhiseaduses sätestatud perekonnaelu kaitse ja diskrimineerimise keeld. Perekonnaelu kaitse ei ole põhiseaduse kontekstis seatud sõltuvusse pereliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Riigil on õigus keelata välismaalasel elada Eestis perekonnaliikme juures ainult juhul, kui selleks on mõjuv põhjus.[23]

Eesti LGBT Ühingule teadaolevalt  pöördus 2017. aasta augustis kahjuhüvitamise nõudega riigi vastu kohtusse esimene transsooline isik. Protsess on kuulutatud kinniseks ja kaasust puudutav info ei ole kättesaadav.

Statistika ja uuringud

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei tellis Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudilt mahuka uuringu selle kohta kuidas Eestis LGBT+ inimesed end tunnevad ja oma seksuaalsest või sooidentiteedist tingitud toimetulekut hindavad. Ehkki üldine hinnang on pigem positiivne, tajutakse siiski, et ühiskond on heteronormatiivne ning eeldab soo- ja seksuaalstereotüüpset käitumist. Transsooliste inimeste toimetulek ühiskonnas on veelgi keerulisem kui geidel, lesbidel ja biseksuaalsetel inimestel.[24]

Eesti Inimõiguste Keskus avaldas 2017. aastal Eesti mahukaima LGBT-teemalise avaliku arvamuse uuringu, milles uuriti Eesti elanike suhtumist LGBT inimestesse. Viimase kolme aastaga on suhtumine LGBT inimestesse paranenud, peamiselt tänu isiklikele kokkupuudetele.[25]

2016.–2017. aastal sai õiguskantsler kokku 95 võrdset kohtlemist puudutavat pöördumist. Seksuaalse sättumuse päringuid oli diskrimineerimistunnuste järgi viis, sugu puudutavaid päringuid neli. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik registreeris samal perioodil seksuaalse sättumuse päringuga kokku kaheksa ja sugu puudutavates küsimustes kokku kolm juhtumit.[26]

6.07–9.07.2017 toimunud Baltic Pride’i kultuurifestivali raames pandi Eesti LGBT Ühingu statistika andmeil LGBT+ inimeste suhtes toime 13 vaenuõhutamise tunnustega juhtumit, millest üks lõppes raskete kehavigastustega. Ükski kannatanu ei registreerinud oma juhtumit politseis.

Notarite Koja statistika andmetel on perioodil 1.01.2016–1.09.2017 tõestatud kokku 58 kooselulepingut, kuid on teadmata, mitu lepingut on sõlminud samast soost paarid. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on 2017. aasta jooksul toimunud neli peresisest lapsendamist, kus osapoolteks on kooselupaarid.

Hea praktika

2017. aastat võib pidada festivalide aastaks. 6.–9.07.2017 toimus Tallinnas suurim LGBT+ teemaline rahvusvaheline festival Baltic Pride. Selle raames korraldati mitmeid üritusi, mh rahvusvaheline konverents, ja koostöös Tallinn Pride’iga esmakordselt pärast kümmet aastat solidaarsusrongkäik, millega juhiti tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja kooseluseaduse rakendamisaktide vastuvõtmise vajadusele.[27] Üritused möödusid üldiselt rahumeelselt, rongkäigu ajal leidsid aset üksikud vahejuhtumid, kuid avalikkuse üleüldine vastukaja oli positiivne. Võib loota, et sellega toodi LGBT+ kogukond üldsusele lähemale. Rakveres toimus 6.–8.10.2017 LGBTI filmifestival Festheart, mis leidis aset Eesti Vabariik 100 ürituste sarja raames ning püüdis muuta läbi kvaliteetsete kinoelamuste ja arutelude Eestit sallivamaks ja mõistvamaks.[28] Festival sai avalikkuses palju tähelepanu seetõttu, et projekt ei saanud Rakvere linnalt toetust ning linnaelanikud tegid festivalile hulganisti nii poolt- kui ka vastuavaldusi.[29]

Eesti LGBT Ühingu andmetel on aastatel 2016-2017 hüppeliselt suurenenud LGBT+ valdkonda käsitlevate uurimistööde hulk, mille osas palutakse ühingult sisendeid ja juhendamist. Tööd varieeruvad alates keskkooli uurimustöödest lõpetades rahvusvaheliste doktoritöödega.

Esmakordselt võib hea praktikana välja tuua Inimõiguste Keskuse strateegilise hagelemise programmi, mis aitab läbi kohtu- või kohtuvälise menetluste lahendada ühiskondlikult olulisi juhtumeid, et läbi valitud juhtumite mõjutada seaduste elluviimispraktika kvaliteeti.[30] Strateegilise hagelemisega on aidatud lahendada mitmeid probleeme, mis on tõstatunud kooseluseaduse rakendusaktide puudumisest. Inimõiguste Keskus oli ka koostööpartneriks üleeuroopalise ainulaadse vaenust teavitamise mobiilirakenduse loomisel, mis raporteerimise platvormina keskendub vaenukuritegudele ja online-vaenukõnele, mis on suunatud LGBTI inimeste vastu ja/või inimeste vastu, keda arvatakse kuuluvat LGBTI kogukonda.[31] Mobiilirakendus on raporteerimiseks kiire ja lihtne lahendus ning aitab inimõigustega tegelevatel organisatsioonidel saada adekvaatsema ülevaate Eesti ühiskonnas aset leidvatest vaenukuritegudest ja -kõnedest ning seeläbi võimaldab leida efektiivsemaid võimalusi ohvreid aidata.

Soovitused

  • Võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid, mis tagavad kooseluseaduse rakendamise täies mahus.
  • Analüüsida Haigekassa tasustavate teenuste kättesaadavust transsoolistele inimestele. Vajadust rõhutab ka Eesti Bioeetika Nõukogu seisukohaga, et sookorrigeerimise operatsioonid transsoolistele peavad olema Haigekassa poolt tasustatud.
  • Eraldada transsoolise isiku soo tunnustamisel meditsiinilised ja juriidilised protsessid. Isik peab saama mõistliku aja jooksul muuta isikuandmeid meditsiinilistest toimingutest sõltumata. Meditsiiniliste toimingute puhul peab isikule jääma otsustusõigus, milliseid toiminguid ta soovib ja vajab, kui üldse, selleks, et ta tunneks end vastavalt oma tunnetuslikule soole.
  • Reguleerida seadusandlusega Eesti kodaniku või residendi välisriigi kodanikust samast soost partneri või abikaasa Eestis elamis- ja viibimisõiguse aluseid.
  • Reguleerida seadusandlusega LGBT+ inimeste kaitset vaenu õhutamise, vaenukuritegude ja diskrimineerimise eest, sh kaitset diskrimineerimise eest väljaspool töövaldkonda (hariduses, tervishoius ja sotsiaalteenuste tarbimisel ning toodete ja teenuste kättesaadavusel).
  • Viia läbi uuringuid LGBT+ inimeste olukorra paremaks kaardistamiseks ja mõistmiseks eri valdkondades (sh koolikiusamine koolisüsteemis, ebavõrdne kohtlemine tervishoiusüsteemis, LGBT+ inimeste kohtlemine kinnipidamisasutustes).
  • Tagada spetsialistidele (õpetajatele, noorsoo- ja tervishoiutöötajatele, politseinikele, kohtunikele jt) LGBT+ teemalised täiendkoolitused ning lisada LGBT+ inimestega seotud küsimused õpetajate, noorsootöötajate, politseinike, kohtunike, tervishoiutöötajate jt õppeprogrammidesse.

________________________

[1] „Reinsalu: ärge sõlmige rakendusaktideta seaduse ajal kooselu“. ERR. 05.01.2016. Arvutivõrgus kättesaadav:  http://www.err.ee/551946/reinsalu-arge-solmige-rakendusaktideta-seaduse-ajal-kooselu

[2] „Õiguskomisjon lükkas kooseluseaduse muudatuste hääletamise edasi“ . ERR. 21.01.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/552911/oiguskomisjon-lukkas-kooseluseaduse-muudatuste-haaletamise-edasi

[3] „Riigikogus on kooseluseaduse alternatiivina laual paarkonna seadus“. ERR. 01.02.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/553552/riigikogus-on-kooseluseaduse-alternatiivina-laual-paarkonna-seadus

[4] „Riigikogu lõpetas paarkonna eelnõu esimese lugemise“. ERR. 16.02.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/554535/riigikogu-lopetas-paarkonna-eelnou-esimese-lugemise

[5] „IRL tahab traditsioonilisele abielule põhiseaduslikku kaitset“. ERR. 26.01.2016. Arvutivõrgus kättesadav: http://www.err.ee/553195/irl-tahab-traditsioonilisele-abielule-pohiseaduslikku-kaitset

[6] Õiguskantsleri aastaülevaade 2015/2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2016/vordoiguslikkus

[7] „Lähituleviku protestid on seotud keskkonna, sotsiaalmuutuste ning avatusega“. ERR. 11.08.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/612494/lahituleviku-protestid-on-seotud-keskkonna-sotsiaalmuutuste-ning-avatusega

[8] „President kutsus riigikogu liiget Martin Helmet korrale“. Postimees. 23.03.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.postimees.ee/4056389/president-kutsus-riigikogu-liiget-martin-helmet-korrale

[9] EKRE 10 käsku. Arvutivõrgus kättesaadav: https://ekre.ee/ekre-10-kasku/

[10] EKRE Tallinnas. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.ekre.ee/kov-tallinn/

[11] Sotsiaaldemokraatide kohaliku omavalitsuse kandidaadid. Arvutivõrgus kättesaadav: http://valimised2017.sotsdem.ee/et/

[12] Õiguskantsleri aastaülevaade 2015/2016. Võrdõiguslikkus. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2016/vordoiguslikkus

[13] Õiguskantsleri aastaülevaade 2015/2016. Õigusloomest. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2016/oigusloomest

[14] „Koosellujate lapsendusvõimalus püsib kohtuotsustel ja leplikul siseministeeriumil“. Eesti Päevaleht. 27.02.1017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://epl.delfi.ee/news/eesti/koosellujate-lapsendusvoimalus-pusib-kohtuotsustel-ja-leplikul-siseministeeriumil?id=77361882

[15] „Eestis lapsendas esimene samasooline paar kaks last“. ERR. 29.03.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/557008/eestis-lapsendas-esimene-samasooline-paar-kaks-last

[16] „Kohus: riik peab kandma kooselupere lapsendamise rahvastikuregistrisse“. Pealinn. 21.02.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.pealinn.ee/newset/kohus-riik-peab-kandma-kooselupere-lapsendamise-rahvastikuregistrisse-n186943

[17] „Riik peab maksma kooseluseaduse rakendamata jätmise eest kahjutasu“. ERR. 07.02.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/582082/riik-peab-maksma-kooseluseaduse-rakendamata-jatmise-eest-kahjutasu

[18] „Reinsalu lubab kahjunõude kooseluseaduse rakendamata jätmise eest edasi kaevata“. ERR. 08.02.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/582157/reinsalu-lubab-kahjunoude-kooseluseaduse-rakendamata-jatmise-eest-edasi-kaevata

[19] „MTÜ: kohus kohustas maavalitsust samasooliste abielu registreerima“. Postimees. 24.01.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.postimees.ee/3991001/mtu-kohus-kohustas-maavalitsust-samasooliste-abielu-registreerima

[20] „Õigusteadlased: samasooliste abielude kehtivust tuleb hinnata juhtumipõhiselt“. ERR. 28.01.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/581514/oigusteadlased-samasooliste-abielude-kehtivust-tuleb-hinnata-juhtumipohiselt

[21] „Samasoolise partneri juurde kolimiseks elamisluba taotlenud naine sai PPA üle kohtuvõidu“. Postimees. 25.01.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.postimees.ee/3992027/samasoolise-partneri-juurde-kolimiseks-elamisluba-taotlenud-naine-sai-ppa-ule-kohtuvoidu

[22] „Kohus otsustas: eesti-ameerika lesbipaar saab kohtuvaidluse lõpuni koos Eestis elada“. Postimees. 15.04.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.postimees.ee/4080639/kohus-otsustas-eesti-ameerika-lesbipaar-saab-kohtuvaidluse-lopuni-koos-eestis-elada

[23] „Riigikohus: ka samasoolistel paaridel on õigus perekonnaelu kaitsele“. Delfi. 27.06.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikohus-ka-samasoolistel-paaridel-on-oigus-perekonnaelu-kaitsele?id=78691582

[24] „LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas“. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2016/03/LGBT_uuringuraport_LOPLIK_veeb.pdf

[25] „Uuring: Eesti inimestel on üha enam kokkupuuteid seksuaalvähemustega“. Delfi. 23.05.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uuring-eesti-inimestel-on-uha-enam-kokkupuuteid-seksuaalvahemustega?id=78306544

[26] Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017. Muud ülesanded. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2017/muud-ulesanded

[27] „Baltic Pride’i rongkäik näitab paljudele, et nad ei ole üksi“. Eesti Päevaleht. 07.07.2017. Kättesaadav arvutivõrgus: http://epl.delfi.ee/news/kultuur/baltic-pridei-rongkaik-naitab-paljudele-et-nad-ei-ole-uksi?id=78792212

[28] Festheart filmidestivali tutvustus. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.ev100.ee/et/festheart

[29] „Eesti esimene seksuaalvähemuste filmifestival jäi Rakvere linna toeta“. ERR. 15.02.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://menu.err.ee/294387/eesti-esimene-seksuaalvahemuste-filmifestival-jai-rakvere-linna-toeta

[30] Inimõiguste keskus. Strateegiline hagelemine. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/teemad/vordne-kohtlemine/strateegiline-hagelemine/

[31] Inimõiguste keskus. Valmis unikaalne vaenust teavitamise äpp. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/2017/10/valmis-unikaalne-vaenust-teavitamise-app/

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

Poliitilisel tasandil on lõimumine muutunud heas mõttes igavaks poliitikavaldkonnaks – see on kasvanud loomulikuks osaks Eesti riigivalitsemisest ja poliitikakujundamisest, mille vajalikkust üldjuhul kahtluse alla ei seata. Ka uue, 2016. aasta lõpus moodustatud valitsuse koalitsioonilepe jätkab varasemate koalitsioonilepete tava ning pühendab lõimumisele eraldi osa.[1] Kuigi tegemist ei ole millegi revolutsioonilisega ning see astub suhteliselt sarnast rada eelnevate lepetega, on leppes kaetud peamised lõimumise fookusteemad: eesti keele õppe kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, kodakondsusega seotud küsimused, venekeelse elanikkonna teadlikkuse tõstmine ning muud teemad.

Lisaks tavapärasele Eesti lõimumispoliitika sihtrühmale ehk venekeelsele elanikkonnale seondub lõimumisega ka kaks teatud mõttes eraldiseisvat sihtrühma: uussisserändajad ning varjupaigataotlejad/pagulased. Uussisserändajate puhul väärib eraldi ära märkimist Siseministeeriumi poolt 2015. aastal alustatud ja seni hästi toimiv kohanemisprogramm, varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajatega tegeleb aktiivselt Sotsiaalministeerium koostöös erinevate tugiorganisatsioonidega (nt Pagulasabi ja Johannes Mihkelsoni Keskusega).

Seadusandlikud arengusuunad

Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga (2014-2015) pole käesoleval perioodil märgilisi muudatusi seadusandlikus plaanis toimunud. 2016. aasta alguses kuulutati 2015. aasta parima ja halvima seaduse konkursil parimaks seaduseks just kodakondsusseaduse muudatused (määratlemata kodakondsusega vanemate perre sündinud laste automaatne naturaliseerimine, topeltkodakondsuse seaduslik võimaldamine neile alaealistele, kes on saanud Eesti kodakondsuse ka naturalisatsiooni korras, ning üle 65-aastaste kodakondsuse taotlejate vabastamine kirjalikust eksamist).[2]

Statistika ja uuringud

2017. aasta suve hakul tutvustati uue Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu tulemusi. Eestis on ühiskonna lõimumist ühtse uurimisinstrumendiga uuritud 2000. aastast alates ning antud monitooring on järjekorras juba seitsmes. Uuringu tulemused võib jaotada kaheks: positiivsemad arengud näitavad, et Eesti venekeelse elanikkonna eesti keele oskus paraneb, lõimumise põhiküsimustes on ühisosa tekkinud neljal Eesti inimesel viiest ning enamik Eesti elanikest toetab eestikeelse õppe algust juba lasteaias. Negatiivsemad arengud seevastu näitavad, et Eesti tööturul valitseb jätkuvalt rahvuspõhine ebavõrdsus (nii sissetulekutes, tööhõives, töötuse määras jm), Eesti elanikud elavad jätkuvalt omaenda keeleruumis ja rahvuste omavaheline kokkupuude toimub eelkõige töökohal või koolis. Ka usaldus riiki on muukeelsel elanikkonnal jätkuvalt väiksem kui eestlastel.[3]

Teise olulise uuringuna tutvustati 2017. aasta kevadel uut „Eesti inimarengu aruannet“, mille seekordseks teemaks oli „Eesti rändeajastul“. Aruanne võtab kokku mitmed rände ja lõimumisega seotud teemad ning selles tõdetakse, et kuigi Eesti heaolu on küll kiiresti kasvanud, jaotub see heaolu inimeste vahel endiselt ebaühtlaselt. Aruanne selgitab, kuidas Eestis on toimumas rändepööre – sisseränne Eestisse on esmakordselt ületamas väljarännet ning aina olulisemaks trendiks on muutumas hargmaisus. Inimarengu aruande üks põhisõnumeid seisneb selles, et kuna rände-, hargmaisuse ja lõimumispoliitikad moodustavad ühtse terviku, on nendega tegelemiseks vaja ka ühtset koordineeritud tegevust.[4]

Lisaks neile kahele suuremale, Eesti ühiskonda laiemalt käsitlevale uuringule ilmusid ka mitmed teised uuringud, mis käsitlevad lõimumist ja rahvusvähemuste olukorda erinevate spetsiifiliste tahkude alt: näiteks avaldas Riigikontroll 2016. aasta alguses aruande „Riigi ja kohalike omavalitsuste valmisolek võtta vastu rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saanuid“, milles sedastatakse, et riigi ja kohalike omavalitsuste valmisolek pagulaste hüppeliseks kasvuks ning nende lõimimiseks on vaid osaline – auditis hinnatud seadusest tulenevast 17 kohustusest suudab Eesti praegu täita täielikult vaid kolme.[5] Rahvusvahelise kaitse saajate teemal ilmus 2016. aasta lõpus ka UNHCR-i eestvedamisel mahukas ülevaade pagulaste lõimimisest Eesti ühiskonda (vt pikemalt peatükki xxx käesolevas aruandes).[6] Selles tõdetakse, et kuigi õiguslikus plaanis vastab Eesti vastuvõtu- ja muude tingimuste osas üldjoontes rahvusvahelistele ja Euroopa standarditele, seonduvad olulised kitsaskohad eri osapoolte töö omavahelises koordineerimises üldiste teenuste kättesaadavuse ja tugiisikuteenuse süsteemiga.

Lisaks ilmus 2017. aasta kevadel Integratsiooni Sihtasutuse poolt tellitud meta-analüüs Eesti tööturu rahvuslikust ja keelelisest jaotusest, mis näitab ja kinnitab varasemate sarnaste uuringute tulemusi, et eestlastega võrreldes on teisest rahvusest inimesed Eesti tööturul nõrgemas positsioonis: erinevused ilmnevad nii tööhõives, töötuse määras, sissetulekute suuruses kui ka mitmetes muudes situatsioonides.[7]

Hea praktika

Silmnähtavalt häid praktikaid, mis oleksid vaadeldaval aruandlusperioodil märkimisväärselt lõimumist või rahvusvähemuste olukorda muutnud või mõjutanud, esile tuua ei ole. Siiski võib laiemas plaanis heaks praktikaks pidada asjaolu, et lõimumise igapäevaküsimustega tegeletakse järjepidevalt, alates eesti keele õppe toetamisest kuni kultuuriliste ja hariduslike lõimumisalaste meetmete elluviimiseni.

Hea praktika väiksemamahuliste näidetena tasub aga välja tuua Paides 2016. ja 2017. aasta arvamusfestivalil toimunud lõimumisega seotud arutelusid, eesti keele majade kontseptsiooni loomist, Eesti kodakondsuse taotlejatele tasuta keeleõppe võimaldamise meetme ettevalmistamist, aga ka regionaalseid üritusi, nagu näiteks venekeelsete noorte võimestamist Narvas, esimesel venekeelsel häkatonil Eestis.[8] [9] [10]

Olulisemad avalikud arutelud

Aastad 2016 ja 2017 näitavad mõningast rahunemismärki sisserände ja pagulastega seotud küsimuste avalikul arutamisel. Rahvusvähemustega seotud teemadel aktiviseerus sel perioodil siiski kolm olulist küsimust, millest kõik olid seotud kodakondsusega: anda määratlemata kodakondsusega ehk nn halli passi omanikele õigus hääletada Euroopa Parlamendi valimistel (kevad 2016), topeltkodakondsuse võimalik seadustamine täiskasvanutele (suvi 2016) ning Eesti kodakondsuse andmine ilma keele- ja põhiseaduseksamita kõikidele Eestis pikaajaliselt elanud inimestele (kevad 2017).

Diskussioon määratlemata kodakondsusega inimestele Euroopa Parlamendi valimistel hääletusõiguse andmise üle kerkis vastavasisulise petitsiooni esitamisest Euroopa Parlamendi liikmete poolt.[11] Diskussiooni käigus raamistus kaks peamist ja omavahel vastanduvat seisukohta: esiteks, kui käsitleda Euroopa Parlamenti kui kogu Euroopa Liidu elanikkonna esindusorganit ning arvestades asjaolu, et kõikide liikmesriikide Euroopa Parlamendi kohad otsustatakse iga riigi koguelanikkonna suuruse põhjal, on loomulik, kui Euroopa Parlamendi valimistel saaksid osaleda kõik nende riikide (püsi)elanikud, sõltumata nende kodakondsusest. Teine seisukoht lähtub aga Euroopa Liidu aluslepingust, mis sätestab, et Euroopa Parlamenti saavad valida vaid Euroopa Liidu kodanikud (st iga liikmesriigi kodanikud, kelle alla määratlemata kodakondsusega isikud ei kuulu).[12]

Teine kodakondsusega ning laiemalt lõimumisega seotud tuline arutelu tekkis peale peaministri sõnavõttu 2017. aasta alguses, milles toodi välja lubadus nimetada partei üheks peamiseks programmiliseks punktiks järgmistel Riigikogu valmistel Eesti kodakondsuse võimaldamine kõigile Eestis vähemalt 25 aastat elanud inimestele ilma keele- ja põhiseaduse tundmise eksamita.[13] See seisukoht tekitas nii tuliseid parteidevahelisi kui ka parteisiseseid vaidlusi,[14] ning laiemat vastukaja ühiskonnas.

Pooltargumentidena toodi selle küsimuse juures välja seda, et kodakondsuse senisest laiem võimaldamine vähendab tõrjutuse tunnet venekeelse elanikkonna hulgas, vähendab julgeolekuriski ning suurendab ühiskondlikku sidusust, aga ka et senine passipõhine eristamine on muutnud halli passiga inimesed „teise sordi inimesteks“.[15] [16] Vastuargumentidena toodi seevastu välja seda, et kodakondsus ei anna inimesele midagi olulist juurde, kuna enamik õigusi on neile niikuinii tagatud (v.a Riigikogu valimise õigus), sellise poliitika rakendamisel hakkab see sihtrühm valima ainult ühte kindlat erakonda, ühiskonda lõimumine ei taandu passi värvile, vaid muudele teguritele, kodakondsuse andmine ilma eksamiteta seab ebavõrdsesse olukorda need inimesed, kes on Eesti kodakondsuse omandamiseks vaeva näinud, või et taoline meede vähendab eestlaste osatähtsust Eesti elu üle otsustamisel jpm.[17] [18] [19] Nende arutelude järellainetusena tõstatus eraldi teemana ka küsimus lõimumise vajalikkusest ja võimalikkusest Eestis.[20]

Kolmas kodakondsusega seotud arutelu kerkis presidendivalimise debattide ajal 2016. aasta suvel. Pea kõik presidendikandidaadid toetasid topeltkodakondsuse seadustamist ühel või teisel moel, niisamuti toetasid seda mõtet enamik Eesti parlamendierakondade juhid.[21] Kui välja arvata topeltkodakondsuse mitte-võimaldamise suunalised seisukohad (mille juures nimetatakse enim lojaalsuse ja julgeolekuohtudega seotud argumente), taanduvad arvamused eelkõige küsimusele, kas topeltkodakondsust peaks võimaldama kõikidele isikutele, sõltumata kodakondsuse omandamise viisist (sünnijärgne vs. naturalisatsioon), või peaks see õigus olema tagatud ainult sünnijärgsetele Eesti kodanikele.[22]

Oluline on märkida, et ajas 10-20 aastat tagasi vaadates on lojaalsus ja julgeolek olnud põhilised argumendid, mis raamistavad pea kõiki kodakondsuse alaseid diskussioone.[23] Samal ajal on kodakondsuse definitsioon kogu maailmas muutumas – inimesed on üha mobiilsemad, hargmaised ning ka lapsed sünnivad üha rohkem sellistesse peredesse, mille vanemad on eri riikide kodakondsustega. Seega tasub siinkohal üle korrata, et nii nagu kogu ülejäänud maailm, rahvusvahelistub ka Eesti suurel kiirusel – ja seda kodakondsusseadusest hoolimata –, mistõttu üha enamal Eesti peredesse sündivatel lastel on mitme riigi sünnijärgne kodakondsus.

Muudatused kodakondsusega seotud küsimustes ei saa toimuda aga üleöö, samuti on pea täielikult puudu põhjalikud alusuuringud näiteks täiskasvanutele topeltkodakondsuse seadustamise või mitte-seadustamise osas (teemat on põhjalikumalt käsitletud vaid Siseministeeriumi 2013. aasta analüüsis ning esmakordselt on Eesti elanikkonna hinnanguid topeltkodakondsuse võimalikkuse ja selle eri variantide osas küsitud 2017. aasta integratsiooni monitooringus).

Trend

Nii nagu eelmisel aruandlusperioodi, ilmestab ka aastaid 2016-2017 võrdluses varasema dekaadiga oluliselt suurem avalike sõnavõttude arv sisserände- ja pagulasteemadel. Siiski ei ole need diskussioonid olnud niivõrd teravad kui eelmisel aruandlusperioodil (2014-2015). Sellest hoolimata võib viimaseid dekaade vaadeldes täheldada, et enamik rahvusvähemuste, lõimumise või sisserändega seotud avalikke diskussioone toimub valdavalt ebasüsteemselt, kerkides reeglina üles reageeringuna mõnele päevapoliitilisele sündmusele või teadlikult ülevõimendatud seisukohavõtule. See näitab omakorda, et Eestis ühiskonna jaoks oluliste teemade käsitlemine ja arutamine on sageli jäetud juhtida pigem juhusele, mitte niiväga aga läbimõeldud tegutsemiskavale.[24]

Soovitused

  • Lõpetada juba aastakümneid kestnud vene kaardile mängimine ning rahvuspõhine vastandumine valimisvõitluses ja selle planeerimises, mis polariseerib valijaid ning raskendab Eesti ühiskonna terviklikku lõimumist kõikide elanikkonnagruppide seas. Tähelepanu pöörata sama taktika üha kasvavale kasutamiselet uussisserändajate, sh pagulaste suhtes.
  • Eestil puudub rändepoliitika selle strateegilises ja narratiivses mõttes. Senine rändepoliitika on olnud väga meetmepõhine ning arutelud keskenduvad eelkõige teemadele nagu näiteks piirarv ja rändekvoot, (võimalik) punktisüsteem, palgakoefitsient jmt. Samal ajal puudub keskvõimul konsensus ning eelkõige ühiselt jagatud ja kommunikeeritud narratiiv, millisena peaks välja nägema Eesti tulevik sisseränderiigina.
  • Algatada ja pidada kodakondsuse teemalisi arutelusid süstemaatiliselt ja plaanipäraselt, mitte päevapoliitilistest tõmbetuultest kantuna.
  • Pöörata senisest suuremat tähelepanu erinevate rahvuste omaenda keeleruumis elamisele ja rahvusest tulenevale ebavõrdsusele tööturu

_________________________

[1] Vt ptk „VI Integratsioon“ leppes „Keskerakonna, IRL-i ja SDE koalitsioonilepe täismahus“. ERR uudised. 19.11.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/577620/keskerakonna-irl-i-ja-sde-koalitsioonilepe-taismahus.

[2] „2015. aasta parim ja halvim seadus on selgunud“. Postimees. 22.02.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://pluss.postimees.ee/3591649/2015-aasta-parim-ja-halvim-seadus-on-selgunud

[3] Balti Uuringute Instituut „Eesti ühiskonna monitooring 2017“. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.ibs.ee/publikatsioonid/integratsiooni-monitooring-20/

[4] Eesti Koostöö Kogu. „Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul““. Arvutivõrgus kättesaadav: https://inimareng.ee/

[5] Riigikontroll. „Riigi ja kohalike omavalitsuste valmisolek võtta vastu rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saanuid“. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2379&FileId=13545

[6] UNHCR. „Integration of refugees in Estonia: Participation and Empowerment“.

[7] Balti Uuringute Instituut. „Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus“ Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.ibs.ee/publikatsioonid/eesti-tooturu-rahvuslik-ja-keeleline-jaotus/

[8] Kultuuriministeerium. „Eesti keele majade loomine“. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kul.ee/et/eesti-keele-majade-loomine

[9] „Eesti kodakondsuse taotlejad saavad tulevikus tasuta keeleõpet“. ERR uudised. 13.07.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/607290/eesti-kodakondsuse-taotlejad-saavad-tulevikus-tasuta-keeleopet

[10] „Ida-Virumaa esimesel häkatonil arendati välja 21 nutikat ideed“. Pressiteade. 11.10.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.ibs.ee/uudised-ja-press/ida-virumaa-esimesel-hakatonil-arendati-valja-21-nutikat-ideed/

[11] „Yana Toom andis Euroopa Parlamendile üle petitsiooni mittekodanike õiguste kohta“. ERR uudised. 21.06.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/562158/yana-toom-andis-euroopa-parlamendile-ule-petitsiooni-mittekodanike-oiguste-kohta

[12] „Õiguseksperdid on halli passi omanikele EL-i valimistel hääleõiguse andmise osas eriarvamusel“. ERR uudised. 15.04.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/558018/oiguseksperdid-on-halli-passi-omanikele-el-i-valimistel-haaleoiguse-andmise-osas-eriarvamusel

[13] „Ratas: kodakondsus tuleks anda kõigile, kes on elanud Eestis vähemalt 25 aastat“. ERR uudised. 23.01.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/581233/ratas-kodakondsus-tuleks-anda-koigile-kes-on-elanud-eestis-vahemalt-25-aastat

[14] Vt nt I. Gräzin vs. A. Korobeinik seisukohad „Ratase kodakondsusidee paistab kui poliitsepitsus“. Äripäev. 24.01.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.aripaev.ee/uudised/2017/01/24/ratase-kodakondsusidee-paistab-kui-poliitsepitsus

[15] „Uued kodakondsed? Jah, muidugi“. Äripäev. 25.01.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2017/01/25/uued-kodakondsed-jah-muidugi

[16] „Ratas: ma ei toeta mitte üheski võtmes kodakondsuse nullvarianti“. Delfi. 25.01.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ratas-ma-ei-toeta-mitte-uheski-votmes-kodakondsuse-nullvarianti?id=77026704

[17] „Dmitri Jegorov: lõimumine on kinni muus kui passis“. Postimees. 26.01.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.postimees.ee/3993159/dmitri-jegorov-loimumine-on-kinni-muus-kui-passis

[18] „IRL ei toeta ideed anda kodakondsus kõigile, kes on Eestis elanud 25 aastat“. Delfi. 24.01.2017. Arvutivõrgus kättesaadav:  http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/irl-ei-toeta-ideed-anda-kodakondsus-koigile-kes-on-eestis-elanud-25-aastat?id=77013764

[19] „Martin Helme: hallipassi inimeste puhul tahetakse kodakondsus vägisi anda okupatsioonikolonistidele“. Delfi. 24.01.2017. Arvutivõrgu kättesaadav: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/martin-helme-hallipassi-inimeste-puhul-tahetakse-kodakondsus-vagisi-anda-okupatsioonikolonistidele?id=77009010

[20] Vt nt „Kaire Uusen: äkki loobudagi integratsioonist?“. Postimees. 16.02.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: https://arvamus.postimees.ee/4015805/kaire-uusen-akki-loobudagi-integratsioonist; „Marianna Makarova: miks oleks integratsioonist loobumine Eestile ohtlik?“. Positmees.27.02.2017. Arvutivõrgus kättesaadav:  https://arvamus.postimees.ee/4028121/marianna-makarova-miks-oleks-integratsioonist-loobumine-eestile-ohtlik või „Viktoria Ladõnskaja: kas ja kes tahab lõimumist?“. Postimees. 21.01.2016. Arvutivõrgus kättesaadav:  https://arvamus.postimees.ee/3476819/viktoria-ladonskaja-kas-ja-kes-tahab-loimumist

[21] „Enamik presidendiks pürgijaist pooldab topeltkodakondsust teatud juhtudel“. ERR uudised. 14.06.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/561722/enamik-presidendiks-purgijaist-pooldab-topeltkodakondsust-teatud-juhtudel

[22] „Pevkur lubaks topeltkodakondsust vaid sünnijärgsetele kodanikele“. Postimees. 15.06.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.postimees.ee/3733493/pevkur-lubaks-topeltkodakondsust-vaid-sunnijargsetele-kodanikele; „Henn Põlluaas: topeltkodakondsus kujutab Eestile julgeolekuohtu“. Delfi. 16.06.2016. Arvutivõrgus kättesaadav:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/henn-polluaas-topeltkodakondsus-kujutab-eestile-julgeolekuohtu?id=74832107

[23] Kolmas latentne postulaat on nende diskussioonide juures alati olnud poliitiline seisukoht, et „kodakondsuspoliitika põhialuseid ei muudeta“.

[24] Lisaks käesolevas peatükis toodud näidetele illustreerib seda trendi väga hästi ka 2017. aasta suvel meedias laia arutelu tekitanud küsimus venekeelsete lasteaedade tulevikust ja nende õppekeelest.

Poliitiline ja institutsioonaalne areng

Aruandlusperioodil toimusid Eestis 2016. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimised.

1993. aastal oli Eestis 254 valda ja linna, sellest ajast on omavalitsusüksuste arv järk-järgult vähenenud. Kui 2013. aasta valimistel valiti 215 kohaliku omavalitsuse koossesisu siis möödunud, 2017. aasta valimistel oli 79 omavalitsusüksust.[1]

Omavalitsuste arv vähenes kahe aasta jooksul eelkõige läbiviidud haldusreformi tõttu, kus alla 5000 elanikkonnaga üksused pidid liituma. Omavalitsused, kes vabatahtlikult ei liitunud, liideti valitsuse korraldusega[2] ning ühegi omavalitsuse kaebust ühendamise vastu Riigikohus ei rahuldanud, seega toimusid ka kõik sundühendamised.

Seadusandlik areng

Inimõiguste Keskus on mitmes aruandes soovitanud Riigikogul kaaluda poliitilise välireklaami keelustamise mõistlikkust ning eesmärgipärasust valimiskampaania perioodil. 2017. aastal jõudis selle seisukohani ka õiguskantsler. Oma analüüsis jõudis õiguskantsler järelduseni, et osa valimisreklaami reegleid ei täida enam oma eesmärki ja tekitavad tarbetut lisakoormust politseile. Samuti on osaliselt internetti, sh sotsiaalmeediasse, kolinud valimiskampaania muutnud mõne keelu järelevalve sisuliselt võimatuks.[3] Õiguskantsler soovitas Riigikogul kaaluda kaotada poliitilise välireklaami keeld aktiivse agitatsiooni perioodil, sest see ei täida oma eesmärki, samuti soovitas ta kaotada valimispäeval aktiivse agitatsiooni keelu.

Lisaks tegi õiguskantsler ettepanekud valismiskampaaniate läbipaistvamaks rahastamiseks ning suuremaks kontrolliks. Õiguskantsler tegi ettepaneku anda erakondade rahastamise järelevalve komisjonile suurem jõud (anda neile õigus tutvuda kodanikuühenduste rahastamisallikatega, suurendada nende õigust erinevate dokumentide kättesaamiseks, ka kolmandatelt osapooltelt). Lisaks tuleks kõrvadada juriidilise isiku annetuse keelu põhiseadusvastane kõrvalmõju, mille tõttu piiratakse vabakonna ja eraõiguslike ajakirjandusväljannete väljendusvabadust. Poliitiliste jõudude rahastamise läbipaistvuse tagamiseks tuleb panna poliitikuid toetanud kodanikuühendustele kohustus anda rahastamisallikate kohta teavet järelevalveorganitele (erakonnaseadus sätestab, et teavet peavad andma üksnes erakonnad, valimisliidud ja nende nimekirjas kandideerinud isikud ning üksikkandidaadid).

Kohtupraktika

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis oma 18. mai 2017 otsuses[4] et valimisagitatsiooni keelu ajal välja pandud kandidaadi või partei nimi, kontaktandmed, kaubamärk, domeeninimi või tegevusala ei ole poliitiline välireklaam, erinevalt näiteks valimislubadustest.  Seetõttu ei olnud Riigikohtul selles kaasuses võimalik lahendada poliitilise välireklaami keelu põhiseaduspärasuse küsimust.

Riigikohus käsitles ka avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt poliitikute tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud kulutuste küsimust. Oma 10. novembri 2016 otsuses[5] leidis Riigikohtu halduskolleegium, et valimiseelsel perioodil kohaliku omavalitsuse sõnumite esitamine kandideeriva võimuloleva erakonna liikmeid kasutades tõenäoselt mõjustas valijaid oma otsuse langetamisel. Seetõttu ei saanud seda pidada tavapäraseks teavituseks, vaid valimiskampaania tegemiseks, millega asetati üks kandidaat avalike vahendite abil teistest soodsamasse olukorda . Riigikohtu arvates võib taolisi olukordi lubades tekkida oht, et „avalikke vahendeid hakataksegi kasutama valimiskampaania teostamiseks teavituskampaania sildi all.“

Statistika ja uuringud

2017. aastal osales kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 58% valimisõiguslikest inimestest, kusjuures eelhääletajate osakaal oli 42,1%; 2013. aastal oli see veel 35,7%. Kandidaate oli kokku 14 784, nendest 60% olid mehed ning 40% naised.

Valituks saanutest olid 68,9% mehed ning 31,1% naised[6], protsentuaalselt pole kandideerinud ning valituks osutunud naiste hulk varem nii suur olnud.

Hea praktika

Alates 2009. aastast on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit[7] kõigil valimistel kutsunud esinduskogudesse pürgijaid järgima head valimistava, et kampaaniad oleksid sisukad ja eetilised ning aitaksid valijal teha tarka otsust. Koos valimistava vabatahtlike valvuritega jälgib ja kommenteerib EMSL valimistavast kinnipidamist. Valmiste valvurid on loonud positiivset meediakaja ning andnud aruteluplatvormi, seega on tegu jätkusuutliku tegevusega, mis on tõstnud inimeste teadlikkust sisutühjast ja ebaeetilistest kampaania elementidest.

Seoses sellega, et kohalike omavalitsuste valmistega avanes 2017. aastal esmakordselt võimalus valida 16- ning 17-aastastel, algatas Eesti Noorteühenduste Liit koostöös Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantselei ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga valimisaastal projekti „Noored valimisvalvurid“.

Projekt „Noored valimisvalvurid“ suunab noori vanuses 16-19 osalema oma kodukandi, olgu selleks linn või vald, valimiskomisjoni töös, proovima ametliku valimisvaatleja rolli või kaasa lööma valimiste valvurite tegemistes. Esmased tulemused näitavad, et noorte valimisaktiivsus oli väga madal (e-hääletusest võttis osa vaid 7,4% sellest valimisgrupist)[8] seega peaks seda sorti algatusi ka järgnevatel valimisperioodidel tegema.

Olulisemad avalikud arutelud

Poliitilise välireklaami keelust hakati aktiivselt rääkima peale Politsei- ja Piirivalveameti intervjuud Aktuaalsele Kaamerale, kus politsei väitis, et tõlgenduse järgi kuuluvad poliitilise välireklaami alla ka sotsiaalmeedias avaldatud kandidaatide portreepildid ja valimisloosungid. Politsei- ja Piirivalveameti ekspert ütles: „Seaduse järgi on aktiivse agitatsiooni ajal välireklaam keelatud ning poliitikud peaksid Facebookist valimispropaganda kustutama.“[9]

Samal päeval avaldas Inimõiguste Keskus pressiteate, kus sedastas, et õiguskaitseasutuse sekkumine vabadesse valimistesse riivaval ja valimisõigust ohustaval viisil just enne valimiste toimumist ei ole kooskõlas demokraatliku riigikorraga. Tundide jooksul muutis politsei ka oma seisukohta ning andis teada, et välireklaami keeld, ei laiene sotsiaalmeediale.[10]

Viiendal septembril 2017. aasta pressikonverentsil teatas Riigi Infosüsteemide Amet (RIA), et interneti teel hääletamiseks kasutataval ID-kaardil on avastatud turvarisk. Pressikonverentsil mainiti, et turvarisk on teoreetiline ning et e-valimiste toimumise otsustab Vabariigi Valimiskomisjon.[11] Juba päev hiljem, kuuendal septembril otsustas Vabariigi Valimiskomisjon, et e-hääletamine toimub kohalikel valimistel seadusepäraselt ja plaanikohaselt.[12] Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik sõnas, et peamine argument e-hääletamisega seaduse järgi edasi minna on fakt, et ühtegi reaalset turvaauku leitud ei ole, kogu ID-kaardi kiipi puudutav on hüpoteetiline.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) esitas seepeale e-hääletuse tühistamist nõudva kaebuse Riigikohtule,[13] kes otsustas kaebust mitte rahuldada. Riigikohus leidis, et neil pole alust kahelda valimiskomisjoni kogutud teabe piisavuses ja elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisusele antud hinnangu adekvaatsuses.[14].

Soovitused

  • Muuta asjakohaseid seadusi nii, et valimiskeeld oleks vaid vangidel, kellele see on määratud täiendava karistusena.
  • Kaaluda poliitilise välireklaami keelustamise mõistlikkust ning eesmärgipärasust valimiskampaania perioodil.

_____________________________

[1] Valimisringkonnad ning volikogude suurused KOV 2017. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.valimised.ee/et/kohalikud-valimised-2017/valimisringkonnad-ning-volikogude-suurused-kov-2017

[2] Rahandusministeerium. Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemised. Arvutivõrgus kättesaadav: https://haldusreform.fin.ee/vv-algatatud-uhinemised/

[3] Õiguskantsler. 16.11.2017. Ettekanne Riigikogule. Valimiskampaaniate rahastamise ning reklaami regulatsiooni ajakohasus ja põhiseaduspärasus. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Valimiskampaaniate%20rahastamise%20ning%20reklaami%20regulatsiooni%20ajakohasus%20ja%20põhiseaduspärasusest_0.pdf

[4] Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 18.05.2017. Kohtuotsus. Kohtuasja nr 3-4-1-3-17. Arvutivõrgus kättesaadav: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-4-1-3-17

[5] Halduskolleegium. 10.11.2016. Kohtuotsus. Kohtuasja nr 3-3-1-50-16. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-50-16

[6] Toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/toimunud-kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised

[7] Valimiste valvurid. Arvutivõrgus kättesaadav: https://heakodanik.ee/valimiste-valvurid/

[8] Pihlak, A. 22.10.2017. „Alaealised andsid keskmisest kaks korda vähem e-hääli, kas sellest saab teha järeldusi nende valimisaktiivsusest?“ Delfi. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.delfi.ee/news/kov2017/uudised/alaealised-andsid-keskmisest-kaks-korda-vahem-e-haali-kas-sellest-saab-teha-jareldusi-nende-valimisaktiivsusest?id=79867622

[9] Raiste, A. 13.09.2017. „Välireklaami keelu ajal tuleks ka Facebookist valimispropaganda kustutada“. ERR. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/618438/valireklaami-keelu-ajal-tuleks-ka-facebookist-valimispropaganda-kustutada

[10] Luts, P. (toim). 14.09.2017. „Politsei leebus: välireklaami keeld ei laiene sotsiaalmeediale“. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/618512/politsei-leebus-valireklaami-keeld-ei-laiene-sotsiaalmeediale

[11] Velsker, L. 05.09.2017. „ID-kaardi kiibis avastati teoreetiline turvarisk“. Postimees. Arvutivõrgus kättesaadav: https://tehnika.postimees.ee/4233255/id-kaardi-kiibis-avastati-teoreetiline-turvarisk

[12] Vabariigi Valimiskomisjon: e-hääletamine toimub. 06.09.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.valimised.ee/et/uudised/vabariigi-valimiskomisjon-e-hääletamine-toimub

[13] Einmann, A. 12.09.2017. „Valimiskomisjon saatis EKRE e-hääletuse kaebuse riigikohtusse“. Postimees. Arvutivõrgus kättesaadav: https://poliitika.postimees.ee/4240715/valimiskomisjon-saatis-ekre-e-haaletuse-kaebuse-riigikohtusse

[14] Talvik, M. 21.09.2017. „Riigikohus ei rahuldanud EKRE kaebust valimiskomisjoni otsusele“. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-ei-rahuldanud-ekre-kaebust-valimiskomisjoni-otsusele

Eesti on rahvusvahelisel tasandil juba aastaid olnud soolise võrdõiguslikkuse eestkõneleja, olles mitme rahvusvahelise algatuse entusiastlik toetaja. Näiteks on Eesti aktiivselt osalenud UN Womeni töös ning ÜRO Inimõiguste Nõukogusse kandideerimisel oli soolise võrdõiguslikkuse eest seismine üks olulisemaid punkte Eesti kampaanias. Eesti jätkas sama joont ka vaadeldaval perioodil, aastatel 2016-2017. Eesti prioriteediks Euroopa Nõukogu eesistumisel 2016. aastal oli sooline võrdõiguslikkus, mistõttu toimus 2016. aasta juunis ka Tallinnas kõrgetasemeline konverents, kus vaadati üle Euroopa Nõukogu soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja hinnati selle senist mõju ja selle tulevikku.[1] Samamoodi on sooline võrdõiguslikkus üks olulisemaid märksõnu ka Euroopa Liidu eesistumise ajal.[2] Nii on Eesti eesistumise ajal töö- ja pereelu ühitamine olnud mitmel erineva tasemega kohtumisel oluliseks teemaks[3] ning läbirääkimisi alustatakse ka uue töö- ja pereelu direktiivi üle.[4]

Tõesti, kui varem sai Eesti valitsust kritiseerida selle üle, et nende välispoliitika ja sisepoliitika läksid soolise võrdõiguslikkuse teemal suures osas lahkus, siis viimase kahe aasta areng näitab ka sisepoliitikas uusi tuuli. Kuigi uuringud näitavad, et muutused ühiskonnas on visad tulema, siis viimaste aastate poliitilised ja seadusandlikud muudatused on teinud lausa hiigelsamme edasi.

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

Kahtlemata üheks suurimaks arenguks soolise võrdõiguslikkuse teemal on „Heaolu arengukava 2016-2023“ ja selle rakendusplaani vastuvõtmine 30. juunil 2016.[5] Arengukava alaeesmärk nr 4 tegeleb soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja saavutamisega. See kaardistab praeguse olukorra ning sätib paika eesmärgid, milleni püüeldakse selle olukorra parendamisel ja näeb ette konkreetsed meetmed nende eesmärkide saavutamiseks.[6] Probleemid, millega soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb, on otsustus- ja juhtimistasandite naiste väike osakaal võrreldes meestega, sooline palgalõhe, soostereotüübid ja nende taastootmine, mis mõjutab ka naiste võimalusi tööturul, võrdõigusvoliniku vähene võimekus, puudulik soolõime, ametnike ja teiste asjakohaste spetsialistide vähene teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest ja naiste vähene teadlikkus oma õigustest ja võimalustest oma õiguste eest seista.

Kuid vahest kõige tähtsam on asjaolu, et arengukava näeb ette ka nende meetmete rahastamist riigieelarvest, Euroopa struktuurifondidest ja Norra finantsmehhanismi vahenditest, mis tagab tegelikkuses nende meetmete rakendumise ja eesmärkide saavutamise. Kahjuks on rahastus täies mahus hetkel tagatud üksnes 2020. aastani, mil Euroopa struktuurifondide käesolev periood lõpeb. 27. septembril 2017 tunnistas partneritele korraldatud arutelupäeval Rait Kuuse, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler, et ilmselt tähendab see arengukavas millestki loobumist, kuid ei täpsustanud, mis valdkonnas ja mis määral.

Arengukava tulemusel on juba käima lükatud reaalsed tegevused. Üks olulisemaid nendest on Sotsiaalministeeriumi plaan anda Tööinspektsioonile uus kohustus – teostada riiklikku järelevalvet sama ja võrdväärse töö eest naistele ja meestele makstava tasu võrdsuse põhimõtte järgimise üle. Selleks töötab Sotsiaalministeerium välja soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise eelnõu, mis peaks valmima 2017. aasta lõpuks.[7] Paralleelselt töötab Tööinspektsioon välja võrdse töötasu ja palgalõhe metoodikat ning samaaegselt juba ka nõustab tööandjaid võrdse töötasu edendamises.

Eelmine inimõiguste aruanne ennustas, et pärast Norra/EMÜ finantsmehhanismi perioodi lõppu tuleb päevakorrale ka traditsiooniline võrdõigusvoliniku institutsiooni alarahastatus. Voliniku 2016. aasta ülevaade demonstreeribki rahastuse vähenemist ning 2018. aasta rahastuse vähenemine on eelkõige riigieelarve osas.[8]

Seadusandlikud arengusuunad

Soolise võrdõiguslikkuse seaduses viimase kahe aasta jooksul olulisi sisulisi muudatusi ei ole tehtud, kuid see-eest tehti märkimisväärseid samme vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muutmise suunas. Märtsis 2017 kiitis uuendusettepanekud heaks Vabariigi Valitsus[9] ning septembris esitati eelnõu, mis sisaldas esimest gruppi uuendusettepanekutest Riigikogule.[10] Järgmised sammud on selle eelnõu vastuvõtmine Riigikogus ning teise eelnõu väljatöötamine ülejäänud uuendusettepanekutest.[11]

Üks olulisemaid praktilisi tulemusi vanemahüvitise süsteemi muutmisel on muuhulgas ka soolise võrdõiguslikkuse edendamine. Esiteks üritatakse seda saavutada läbi süsteemi paindlikumaks muutmise, võimaldades vanemahüvitise saamise ajal mõlemal vanemal teatud piirini ka osalise ajaga töötada ning võtta puhkust ja hüvitist katkendlikult vastavalt vajadusele. See tagab, et vanem ei jää vanemapuhkuse ja hüvitise jooksul tööturult täielikult eemale ning töö- ja pereelu on võimalik paremini ühendada.[12] Teiseks pikendatakse hüvitatud isapuhkuse perioodi kümnelt päevalt kolmekümnele, olenemata töötamise lepingulisest vormist. See motiveerib ja võimaldab ka meestel lapse sünni korral koju jääda – kas koos emaga või ema asemel. Kolmandaks, mõlemal vanemal saab olema õigus võtta aastas 10 päeva tasustatud lapsepuhkust (kokku 20 päeva). Seega loob uus süsteem vähemalt võrdsed võimalused mõlemale vanemale lapse eest võrdselt hoolitsemiseks. Neljas suur muudatus on lapsendatud lapsega peredele ja hooldusperedele võrdsete puhkuste ja hüvitiste süsteemi loomine.

Paindlikkus vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemis ning isadele senisest soodsamate tingimuste loomine lapsega koju jäämiseks on uuringute kohaselt suurendanud isade osalust lapse hooldamises.[13] See omakorda loob loodetavasti naistele tööturul paremad võimalused, kuna tööandja ei saa enam eeldada, et naine on see, kes lapsega tingimata koju jääb, mistõttu ei ole noored naised enam niivõrd haavatavas positsioonis tööle kandideerimisel.[14]

Nii nagu vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi uuendamisel, on ka elatisabi fondi loomisel kaudselt soolisele võrdõiguslikkusele positiivne mõju. Statistika kohaselt on enamik üksikvanemaid naised (92% kõikidest üksikvanematest,[15] mistõttu mõjutavad elatisabi küsimused eelkõige naisi ja nende lapsi. Elatisabi fond loodi 2016. aastal vastu võetud ja jõustunud uue perehüvitiste seadusega, mis koondab senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused.[16] Fond, mis tagab elatise ka juhul, kui teiselt vanemalt ei õnnestu elatist reaalselt saada, on oluline samm meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse tagamisel, mille nimel ka „Heaolu arengukava 2016-2023“ soolise võrdõiguslikkuse alaeesmärk töötab ning seob selle tõhusalt ka laste heaolu suurendamise eesmärgiga, mille eest seisab „Laste ja perede arengukava 2012–2020“.[17] Elatisabi fondi loomise näol on tegemist olulise arenguga, kuna nagu ka Sotsiaalministeerium märgib: „Iga neljas laps elab Eestis üksikvanemaga perekonnas, neist omakorda iga neljas laps ei saa mingil hetkel elatisabi ühelt vanemalt kätte.“ Seega on fondil ühiskondlikult potentsiaalselt väga suur positiivne mõju.

Naistevastase vägivalla ennetamises ja selle vastu võitlemises oli 2016. ja 2017. aasta märgiline. 2017. aastal jõudis lõpuks Riigikogusse ratifitseerimiseks Istanbuli konventsioon, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada naistevastast vägivalda ja perevägivalda. Konventsioon sai allkirjastatud juba 2014. aastal, kuid kuna Eesti seadusandluse konventsiooniga kooskõlla viimine võttis aega, siis jõuti selle ratifitseerimiseni alles ligi kolm aastat hiljem.[18] Konventsiooni eesmärgi saavutamiseks nõuab see erinevate naistevastaste ja perevägivalla vormide kriminaliseerimist ja aktiivset tegelemist sellist vägivalda soodustavate algpõhjustega (sh soopõhise diskrimineerimisega). Äramärkimist vajab kindlasti asjaolu, et ratifitseerimise vastu hääletasid ainult Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmed.[19]

Konventsiooni ratifitseerimisprotsessiks kulunud kolme aasta jooksul muudeti mitut seadust. Kõige suurema uuenduskuuri sai ohvriabi regulatsioon – sätestati ühtsed nõuded tugiteenuste osutamiseks ning korrastati tugiteenuste rahastust üldiselt.[20] Samuti muudeti karistusseadustikku, kuhu lisati uued süüteo koosseisud: naise suguelundite sandistav moonutamine, seksuaalne ahistamine, ahistav jälitamine ja sundabielu.[21] Samuti andis ratifitseerimise seaduse seletuskiri teada, et konventsiooni elluviimiseks vajalikud seadusandlusest välja jäävad tegevused on lisaks valitsuse tegevusprogrammile[22] sees ka vägivalla ennetamise strateegias[23] ja heaolu arengukavas[24] ning eelnevalt juba ka kriminaalpoliitika arengusuundades.[25]

Soolise diskrimineerimise vaidlused

Võrdõigusvoliniku poole pöördunute arv on jõudsalt tõusnud, kusjuures ka soolist diskrimineerimist puudutavate kaebuste arv on tõusnud, mis näitab teadlikkuse suurenemist nii voliniku institutsioonist, kui soolisest võrdõiguslikkusest. Kui 2015. aastal oli soolise diskrimineerimise teemal pöördumisi 70,[26] siis 2016. aastal oli sellel teemal pöördumisi juba ligi 160.[27] Kuigi ülevaade nende pöördumiste sisust puudub, väärib äramärkimist asjaolu, et volinik on 2016-2017 tehtud arvamustest avaldanud kolm, mis on sooga seotud.

Üks avaldatud arvamustest puudutab Eesti Haigekassa erinevat meditsiiniliste toimingute hinnastamist sõltuvalt sellest, kas patsient on transsooline või mitte – sünnihetkel ühe soomääratlusega ja meditsiinilise toimingu ajal teise juriidilise soomääratlusega inimese jaoks oli hind teine kui inimese jaoks, kelle sünnisugu ja juriidilise sugu on samad.[28] Volinik tuvastas selles soolise diskrimineerimise.

Teised kaks arvamust puudutasid konkreetse soo, kui kutsenõude, õiguspärasust erinevates olukordades. Mõlemas arvamuses andis volinik oma arusaama erandist, mille kohaselt sugu saab pidada kutsenõudeks. Ministeeriumile antud arvamuses soovitas volinik vältida abstraktse reegli sätestamist ning eelistada pigem reeglit, mis võimaldab võtta arvesse konkreetset olukorda.[29] Mitme voliniku poole pöördumise põhjal avaldas volinik üldised juhised töökuulutuste koostamiseks, märkides, et kandideerijalt konkreetse soo nõudmine on üldjuhul ikkagi soolise võrdõiguslikkuse seadusega vastuolus.[30]

Töövaidluskomisjonides arutatud sooga seotud diskrimineerimisvaidluste arv langes 2015. aasta kolmeteistkümnelt 2016. aastal kaheksale.[31] Enamus nendest olid seotud kas raseduse või perekondlike kohustustega – mõlemad teemad on soolise võrdõiguslikkuse seadusega kaetud.[32]

Töövaidlusmisjonide juhtumistest ühel juhul tuvastas komisjon ka diskrimineerimise raseduse tõttu. Komisjoni otsus kaevati edasi kohtusse ning kohus tühistas nii diskrimineerimise tuvastamise, kui ka töötaja kasuks mõistetud diskrimineerimishüvitise 3000 €. Komisjon oli leidnud, et katseajal töölepingu üleütlemine oli tühine, kuna selle põhjuseks ei olnud hinnang töötaja tööle, vaid tööandja soovimatus raseda töötajaga töösuhet jätkata. Kohus aga leidis, et töölepingu ülesütlemise otsus oli tehtud enne, kui tööandja oli teada saanud töötaja rasedusest ning ülesütlemise põhjendused olid kooskõlas seadusega.[33]

Kohtutes tuli märksõnaotsingu tulemusel vaadeldava perioodi jooksul välja kuus kohtuasja, mis puudutasid diskrimineerimist soo, raseduse või perekondlike kohustuste tõttu. Nendest ainult ühes asjas tuvastati võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine seoses alla kolmeaastast last kasvatava isiku koondamisega.[34] Kahjuks kohtuotsus ei viita soolise võrdõiguslikkuse seadusele ning lähtub oma otsuses üksnes töölepingu seadusest ja selle paragrahvi 89 lõikest 4, mis kohustab tööandjat lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest. Kohus viitab töölepingu seaduse koondamist puudutavatele sätetele, mis annavad alla kolmeaastast last kasvatavale töötajale eelisõiguse. Sellele eelisõigusel on kaks erandit: kui koondatavate seas on teisigi alla kolmeaastast last kasvatavaid töötajaid – sel juhul ta peab nende seas valiku tegema, või kui tegemist on koondataval ametikohal ainukese töötajaga, mis juhul peab tööandja tõendama, et tegemist on tõesti „unikaalse ja võrreldamatu“ ametikohaga.[35] Mainitud juhul kumbki eranditest ei pädenud.

Statistika ja uuringud

21. märtsil 2017 esitles Sotsiaalministeerium järjekorras viiendat soolise võrdõiguslikkuse monitooringut.[36] Seekord ei küsitud küsimusi soolise vägivalla teemal, mis on arusaadav, kuna Norra/EMÜ finantsmehhanismi perioodil uuriti seda teemat mitme uuringuga. Samuti jäi monitooringust välja seksuaalvähemuste teema. Samas lisandusid sooline palgalõhe ja selle lahenduseks pakutavad erinevad meetmed ning valimiskäitumise teema.

Monitooring näitas, et üldiselt soolist võrdõiguslikkust soositakse – mehed ja naised peaksid jagama vastusust töös ja pereelus võrdsemalt –, kuid traditsioonilised soorollid on visad muutuma. Tegelik rollide jaotus peres on endiselt suuresti traditsiooniline ning suurem osa vastajatest tunnetab naisel kahekordset töökoormust – erinevalt mehest töötab ta nii kodus kui tööl. Üldiselt peetakse meeste positsiooni – nii ühiskonnas tervikuna kui tööelus – paremateks kui naistel.

Uue teema – soolise palgalõhe – puhul leidis enamik inimesi, kes olid sellest kuulnud , et see on suur probleem. Palkade avalikustamise osas siiski üksmeelt ei olnud, kuid kindlalt pooldati palganumbri/vahemiku märkimist töökuulutuses. Kuigi sooline lõhe tulemusliku palgarääkimise osas eelmise monitooringuga võrreldes oli kadunud, siis palga kujunemisele kaasa rääkimise võimalust ja valmisolekut palga tõstmise küsimiseks hinnati meeste puhul kõrgemaks kui naiste puhul. See kinnitab ka „Tööelu-uuringu 2015“ tulemusi.[37]

Hea uudisena statistika rindelt tuleb ära märkida palgalõhe vähenemist. 2017. aasta aprillis teatas Statistikaamet, et palgalõhe on kolmandat aastat järjest vähenenud.[38] 2016. aasta oktoobris oli see 20,9%. Huvitaval kombel oli palgalõhe samal tasemel nii era- kui avalikus sektoris, seega avalikule sektorile omased palgaastmestikud ilmselgelt palgalõhet ära ei hoia. Kahjuks ei tähenda üldise palgalõhe vähenemine ühtlast vähenemist – oli ka sektoreid, kus palgalõhe hoopis suurenes.

Soolise palgalõhe teemal tasub mainida ka Statistikaameti poolt välja töötatud ja 2016. aastal avaldatud „Palgalõhe statistika strateegiat 2016–2023“.[39] Palgalõhet on probleemina üha enam teadvustatud, mida näitab ka viimane soolise võrdõiguslikkuse monitooring ning selle vastu võitlemiseks on valitsusväline sektor aina suuremat survet avaldamas (vt alajaotist „Olulisemad avalikud arutelud“) ja riik on hakanud ka reaalseid samme tegema (vt alajaotist „Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad“).[40] Seetõttu on täpne ja detailne statistika palgalõhe kohta üha suureneva tähtsusega, et tagada selle vastu võitlemise meetmete asjakohasus ja tõhusus.

Hea praktika ja olulisemad avalikud arutelud

Viimastel aastatel on kahtlemata suurimaid arutelusid tekitanud just sooline palgalõhe. Selle tulemusel on riigiasutused hakanud astuma reaalseid samme palgalõhe vastu võitlemisel. Eespool sai nimetatud heaolu arengukava, mille soolise võrdõiguslikkuse programmis on ühe oluliseima valupunktina toodud sooline palgalõhe ning samuti sai mainitud Statistikaameti koostatud „Palgalõhe statistika strateegiat 2016–2023“.

Sotsiaalministeerium on juba mitu aastat toetanud võrdse kohtlemise päeva tähistamist, mille eesmärk on tõsta avalikkuse teadlikkust soolisest palgalõhest.[41] Kuid lisaks avalikkuse teavitamisele on Sotsiaalministeerium aina enam hakanud rääkima vajadusest võtta konkreetseid samme palgalõhe vähendamiseks. Nii näiteks on plaanis anda Tööinspektsioonile õigus teostada tööandjate üle sellekohast järelevalvet (vt alajaotist „Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad“). Viimane soolise võrdõiguslikkuse monitooring uuris ka inimeste avatust palkade avalikustamisele (vt alajaotist „Statistika ja uuringud“). Seega on selge, et erinevate jõulisemate meetmete peale mõeldakse ja neid aegamööda ka tutvustatakse.

Lisaks on riigile surve avaldamiseks loodud palgalõhe vastu!plaan, mille allkirjastasid viis organisatsiooni 2017. aasta aprillis.[42] Selle plaaniga pakuti välja kuus meedet, mis aitaksid kaasa palgalõhe vähendamisele Eestis. Järgmise sammuna tegid palgalõhe vastu!plaanile allakirjutanud organisatsioonid ettepanekuid perehüvitiste seadusega seoses, keskendudes just vajadusele muuta isade rolli laste eest hoolitsemisel senisest aktiivsemaks.[43]

Nagu peatüki sissejuhatuses sai mainitud, siis Eesti on EL-i eesistujana aktiivselt tegelenud töö- ja perelu ühitamise teemaga. See on üle kandunud ka Eesti sisepoliitikasse ning sealt ongi pärit üks positiivne initsiatiiv, mida tasub esile tuua. 2. veebruarist 2017 saavad tööandjad taotleda peresõbraliku tööandja märgist.[44] Märgise annab välja Sotsiaalministeerium ning selle saamiseks peab tööandja läbima programmi, mille käigus hinnatakse tööandja avatust ja tema poolt võimaldatavaid töö- ja pereelu ühitamise võimalusi ning konsulteeritakse tööandjaid peresõbralike võimaluste loomisel. Seega ei tähenda see tingimata valmisprodukti, vaid just tööandja soovi areneda. 2017. aasta septembriks oli märgise saanud juba 43 tööandjat.[45] Ühelt poolt on tegemist tegevusega, mis pandi paika juba laste ja perede arengukavaga 2011. aastal ning selle üldine eesmärk on luua naistele ja meestele võrdsemad võimalused töö-, pere- ja eraeluks (meede 5.1.).[46] Teiselt poolt on paremate töö- ja perelu ühitamise võimaluste loomine kasulik ka organisatsioonidele endile, muutes nad pikas perspektiivis paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks.[47]

Suurt tähelepanu pälvis 2016. aasta juunis avalikuks tulnud vägivallajuhtum, mis oli jäänud ka teatri turvakaamerate vaatevälja. Lindistuses oli näha, kuidas toonane teatrijuht Tiit Ojasoo peksis avalikkuses siiani anonüümseks jäänud teatris NO99 sel ajal töötanud naissoost näitlejat käte ja jalgadega.[48] Juhtumi kohta algatas politsei ka kriminaalmenetluse, mis lõppes ohvri ja vägivallatseja kokkuleppega.[49] Kuigi algselt teatri nõukogu keeldus asja arutamast, kuna nende arvates oli tegemist eraasjaga,[50] siis avalikkuse survel võeti juhtum ikka arutamiseks.[51] Reaktsioonina juhtumi ilmsikstulekule tegid kümme Riigikogu liiget ka pöördumise kultuuriministrile, millega nõudsid Ojasoo tagandamist teatrijuhi kohalt.[52] Kurioosse asjaoluna võib välja tuua seda, et pöördumisele kirjutasid alla nii Mart kui Martin Helme, kes mõlemad võtsid aasta hiljem jõuliselt sõna naistevastase vägivalla tõkestamise Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise vastu, kusjuures Mart Helme ka hääletas selle vastu (Martin Helme jättis kohalolekule vaatamata üldse hääletamata).[53] Ojasood küll teatrijuhi kohalt ei tagandatud, kuid ta loobus sellest ise.[54]

Äramärkimist väärib ka aruandeperioodil aset leidnud kirglik arutelu aasta ema konkursi teemal.[55] Nimelt ilmnes 2017. aasta hiliskevadel, et aasta ema kandidaadil peab olema vähemalt kaks last ja ta peab olema üles kasvatanud need oma abikaasaga. Avastatud nüanss tekitas elavat arutelu Virginia Woolf Sind Ei Karda Facebooki-grupis, mis jõudis kiiresti ka meediaväljaannetesse, kuna leiti, et selline konkursitingimus on juba ammu ajast ja arust ning mitte-abielulises kooselus või üksikvanemana lapsi kasvatavaid emasid halvustav. Kuna Eesti Naisliit ei olnud nõus tingimusi muutma ega suutnud ka rahuldavalt ajale jalgu jäänud tingimusi põhjendada, korraldati lõpuks alternatiivne aasta ema konkurss. Positiivne on, et kogu arutelu tulemusena sai Eesti muusikamaastik ühe ühiskonnakriitilise ja samas meeleoluka laulu võrra rikkamaks. Naised Köögis said arutelust inspiratsiooni ja kirjutasid rekordilise kiirusega loo „Aasta ema“.[56]

2017. aastal tekitas suurt arutelu ka seksuaalse ahistamise teema, mis küll selle aruande aruandlusperioodist välja jääb. Samas leidis elav arutelu aset 2017. suvel, kui jõustus karistusseadustiku muudatus, mis sätestas uute süüteokoosseisudena ahistava jälitamise ja seksuaalse ahistamise. Septembri alguses jõudis Eesti Ekpressi vahendusel lugejateni üks lugu taolisest ahistavast jälitamisest, mille osas oli politsei juba menetlust alustanud.[57] Kuna mõiste ahistav jälitamine tekitas inimestes selle loo tulemusel mõnevõrra elevust, avaldas veebikonstaabel Maarja Punak postituse nii ahistava jälitamise kui seksuaalse ahistamise sätetest ja julgustas inimesi nende alla käivatest tegevustest politseid teavitama.[58]

Soovitused

  • Tagada, et Euroopa struktuurifondide praeguse perioodi rahastuse lõppedes ollakse 2020. aastal selleks valmis ning et „Heaolu arengukava 2016-2023“ tegevusi, sh soolise võrdõiguslikkuse programmi alla käivaid, ei hakataks võimaliku rahastuse puudumise tõttu kärpima.
  • Jätkata palgalõhe vastu võitlemisel jõulisemate meetmetega kõiki osapooli kaasates. Teadlikkuse tõstmine on oluline, kuid üksnes sellega tegelemine ei ole siiani tulemusi toonud ning palgalõhe on endiselt märkimisväärne.
  • Perehüvitiste seaduse jätkuval väljatöötamisel viia sisse jõulisemad meetmed isade aktiivse rolli tõstmisel laste eest hoolitsemisel.

______________________________________

[1] Välisministeerium. 27.05.2016. Eesti prioriteedid Euroopa Nõukogu eesistumisel. Arvutivõrgus kättesaadav: http://vm.ee/et/eesti-prioriteedid-euroopa-noukogu-eesistumisel

[2] Lepik, O. 11.05.2017. Eesti jätkab eesistumise ajal soolise võrdõiguslikkuse edendamisega. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/eesti-jatkab-eesistumise-ajal-soolise-vordoiguslikkuse-edendamisega

[3] Volmer, K. 03.03.2017. Iva ja volinik Jourová arutasid töö ja pereelu ühitamise põhimõtteid ELis. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/iva-ja-volinik-jourova-arutasid-too-ja-pereelu-uhitamise-pohimotteid-elis ja Peets, S. 20.07.2017. ELi ministrid arutavad töö- ja pereelu ühitamise meetmeid (EPSCO). Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/eli-ministrid-arutavad-too-ja-pereelu-uhitamise-meetmeid-epsco

[4] Lepik, O. 15.06.2017. Eesti alustab eesistumise ajal töö ja pereelu ühitamise direktiivi läbirääkimistega. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/eesti-alustab-eesistumise-ajal-too-ja-pereelu-uhitamise-direktiivi-labiraakimistega

[5] „Heaolu arengukava 2016–2023“ ja selle rakendusplaani aastateks 2016–2020 heakskiitmine. – RT III, 05.07.2016, 18.

[6] Sotsiaalministeerium. 2016. Soolise võrdõiguslikkuse programm (SK03). Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Ministeeriumi_arengukava_ja_tooplaan/soolise_vordoiguslikkuse_programm.docx

[7] Sotsiaalministeerium. 2016. Ministeeriumi arengukava ja tööplaan. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Ministeeriumi_arengukava_ja_tooplaan/tooplaanid_2017.bdoc

[8] Pakosta, L. 04.04.2017. Riigikogu põhiseaduskomisjonile voliniku tööst 2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2017/04/aastaaruanne-2016.pdf

[9] Lepik, O. 02.03.2017. Valitsus jõudis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi kaasajastamises kokkuleppele. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/valitsus-joudis-vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-kaasajastamises-kokkuleppele

[10] Sotsiaalministeerium. 27.09.2017. Perehüvitiste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Eelnõu toimiku number: 17-0830. Arvutivõrgus kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3854a43e-003e-4d53-b9b1-0ca62e112ab6

[11] Detailsemat muudatuste sisu ja edasist arengut saab jooksvalt jälgida sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine

[12] Vseviov, H. 25.08.2016. Kas vanemapuhkuste muudatustega saaks parandada naiste positsiooni tööturul? Arvutivõrgus kättesaadav: https://somblogi.wordpress.com/2016/08/25/kas-vanemapuhkuste-muudatustega-saaks-parandada-naiste-positsiooni-tooturul/#more-298

[13] Vseviov, H. 09.09.2016. Isade osalemine lapse kasvatamisel on kasulik kogu perele. Arvutivõrgus kättesaadav: https://somblogi.wordpress.com/2016/09/09/isade-osalemine-lapse-kasvatamisel-on-kasulik-kogu-perele/#more-332

[14] Volmer, K. 09.02.2017. Valitsus arutas paindlikumat vanemapuhkust. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/valitsus-arutas-paindlikumat-vanemapuhkust ja Lepik, O. 09.08.2016. Huvigrupid toetavad paindlikumat vanemapuhkust. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/huvigrupid-toetavad-paindlikumat-vanemapuhkust

[15] Tõnurist, A. 30.01.2014. Üksikvanematest Eestis. Arvutivõrgus kättesaadav: https://blog.stat.ee/2014/01/30/uksikvanematest-eestis/

[16] Perehüvitiste seadus. – RT I, 08.07.2016, 1 … RT I, 24.12.2016, 1.

[17] „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ ning selle rakendusplaani aastateks 2012–2015 heakskiitmine. – RT III, 24.10.2011, 2.

[18] Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus. – RT II, 26.09.2017, 1.

[19]Riigikogu. Hääletustulemused 20.09.2017 14:41. Arvutivõrgus kättesaadav: https://goo.gl/5389Zg

[20] Ohvriabi seaduse muutmise seadus. – RT I, 04.11.2016, 2.

[21] Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. – RT I, 26.06.2017, 69.

[22] „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019“ kinnitamine. – RT III, 29.12.2016, 1.

[23] „Vägivalla ennetamise strateegia 2015‒2020“ ja selle rakendusplaani aastateks 2015‒2018 heakskiitmine. – RT III, 03.03.2015, 1.

[24] „Heaolu arengukava 2016–2023“ ja selle rakendusplaani aastateks 2016–2020 heakskiitmine. – RT III, 05.07.2016, 18.

[25] Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 heakskiitmine. – RT III 2010, 26, 51.

[26] Pakosta, L. 22.03.2016. Riigikogu põhiseaduskomisjonile voliniku tööst 2015. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2016/08/2015-aastaaruanne-Riigikogu-PSK.pdf

[27] Pakosta, L. 04.04.2017. Riigikogu põhiseaduskomisjonile voliniku tööst 2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2017/04/aastaaruanne-2016.pdf

[28] Pakosta, L. 18.01.2016. Arvamus nr 43. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2016/02/Arvamus-nr-43_Taastava-Kirurgia-Kliinik-AS.pdf

[29] Pakosta, L. 02.09.2016. Voliniku arvamus õigusest värvata vaid ühest soost inimesi juhul, kui eriseaduses puudub vastav reservatsioon. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2016/09/Voliniku-arvamus-õigusest-värvata-vaid-ühest-soost-inimesi-juhul-kui-eriseaduses-puudub-vastav-reservatsioon.pdf

[30] Pakosta, L. 07.07.2016. Voliniku arvamus diskrimineerivatest töökuulutustest. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2016/07/Arvamus_diskrimineerivad_töökuulutused_07072016.pdf

[31] Tööinspektsioon. Töövaidluskomisjoni menetluses olnud ebavõrdse kohtlemisega seotud töövaidlusasjad. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.ti.ee/est/meedia-trukised-statistika/statistika/toovaidlused/

[32] Ehala, K. 01.2017. Töövaidluskomisjoni menetluses olnud ebavõrdse kohtlemisega seotud töövaidlusasjad perioodil 01.01.2016 – 31.12.2016. Arvutivõrgus kättesaadav:  http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Statistika-toeoeonnetused/Ebavordse_kohtlemise_vaidlused_2016.pdf

[33] Tartu Maakohus. Otsus nr 2-16-7990. 21.10.2016.

[34] Tartu Ringkonnakohus. Otsus nr 2-16-562/19. 28.11.2016.

[35] Tartu Ringkonnakohus. Otsus nr 2-16-562/19. 28.11.2016), lk 5.

[36] Turu-uuringute AS. 11.2016. Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2016. Elanikkonna küsitlusuuringu raport. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/soolise_vordoiguslikkuse_monitooringu_raport_2016.pdf

[37] Kaldmäe, L. (toim.). 2017. Eesti tööelu-uuring 2015. Artiklite kogumik. – Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 1/2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/eesti_tooelu_uuring_2015.pdf, lk 51.

[38] Maasoo, K. 28.04.2017. Sooline palgalõhe vähenes kolmandat aastat järjest – pressiteade nr 45. Statistikaamet. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/pressiteade-2017-045

[39] Statistikaamet. 2016. Palgalõhe statistika strateegia 2016 – 2023. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Sotsiaal/Norra/palgalohe_statistika_strateegia_2016-2023.pdf

[40] Vt ka „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019“ kinnitamist. – RT III, 29.12.2016, 1, punkti 2.3 ja 10.9.

[41] Lepik, O. 13.04.2016. Täna tähistatakse võrdse palga päeva. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/tana-tahistatakse-vordse-palga-paeva ja Peets, S. 10.04.2017 Täna, 10. aprillil, tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/tana-10-aprillil-tahistatakse-eestis-vordse-palga-paeva

[42] Eesti Inimõiguste Keskus. 10.04.2017. Allkirjastasime palgalõhe vastu!plaani. [WWW] https://humanrights.ee/2017/04/allkirjastasime-palgalohe-vastuplaani/

[43] Eesti Inimõiguste Keskus. 7.09.2017. Palgalõhe vastu!plaan esitas ettepanekud perehüvitiste seadusesse. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/2017/09/palgalohe-vastuplaan-esitas-ettepanekud-perehuvitiste-seadusesse/

[44] Sotsiaalministeerium. 02.02.2017. Tänasest saab hakata taotlema peresõbraliku tööandja märgist. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/tanasest-saab-hakata-taotlema-peresobraliku-tooandja-margist

[45] Lepik. O. 12.09.2017. 43 tööandjat sai peresõbraliku tööandja algmärgise. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/43-tooandjat-sai-peresobraliku-tooandja-algmargise

[46] „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ ning selle rakendusplaani aastateks 2012–2015 heakskiitmine. – RT III, 24.10.2011, 2.

[47] Vt nt O’Connell, P. J. ja Russell, H. 2005. „Equality at Work? Workplace Equality Policies, Flexible Working Arrangements and the Quality of Work. The Equality Authority“. Iirimaa. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.ihrec.ie/download/pdf/equality_at_work.pdf, lk 24-26.

[48] Ibrus, K. 10.06.2016. Avalikkus taunib NO99 olematut reaktsiooni Ojasoo vägivallale. – Päevaleht. Arvutivõrgus kättesaadav: http://epl.delfi.ee/news/eesti/avalikkus-taunib-no99-olematut-reaktsiooni-ojasoo-vagivallale?id=74772837

[49] Talve, T. 11.06.2016 Kriminaalasjast pääsenud Ojasoo peab pool aastat täitma ohvri soove. – Õhtuleht. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.ohtuleht.ee/739031/kriminaalasjast-paasenud-ojasoo-peab-pool-aastat-taitma-ohvri-soove

[50] Saavik, S. 09.06.2016. Arro: NO99 nõukogu pole Ojasoo vägivallatsemist arutanud. – Eesti Rahvusringhääling. Arvutivõrgus kättesaadav: https://etv.err.ee/v/eesti/bb06ffc6-f99a-4fef-ad36-7a8394762572/arro-no99-noukogu-pole-ojasoo-vagivallatsemist-arutanud

[51] Luts, P. ja Nael, K. 10.06.2016. Ojasoo peab ametis jätkamiseks läbima psühholoogilise nõustamise programmi. – Eesti Rahvusringhääling. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/561454/ojasoo-peab-ametis-jatkamiseks-labima-psuhholoogilise-noustamise-programmi

[52] Helend-Aaviku, K. 15.06.2016. Riigikogulased soovivad näitlejannat peksnud Tiit Ojasoo ametist lahkumist. – Õhtuleht. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.ohtuleht.ee/739577/riigikogulased-soovivad-naitlejannat-peksnud-tiit-ojasoo-ametist-lahkumist

[53] Riigikogu. 28.10.2017. Hääletustulemused 20.09.2017 14:41. Arvutivõrgus kättesaadav: https://goo.gl/5389Zg

[54] Nõmm, G. 16.06.2016. Tõnis Arro ei välista, et NO99 lõpetab tegevuse. – Eesti Rahvusringhääling. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.ohtuleht.ee/741533/tonis-arro-ei-valista-et-no99-lopetab-uldse-tegevuse

[55] Nt Kriit, K. 18.04.2017. Facebook-i postitus. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.facebook.com/groups/WoolfEiKarda/permalink/1640091076019160/

[56] Naised köögis. 2017. Aasta ema. Arvutivõrgus kättesaadav: https://soundcloud.com/naised/aasta-ema

[57] Tuul, M. 13.09.2017. Väsimatu sariahistaja Leo jälitab ühe ja sama ettevõtte naistöötajaid. – Eesti Ekspress. Arvutivõrgus kättesaadav: http://ekspress.delfi.ee/kuum/vasimatu-sariahistaja-leo-jalitab-uhe-ja-sama-ettevotte-naistootajaid?id=79464034

[58] Punak, M. 22.09.2017. Facebook-i postitus. Veebikonstaabel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.facebook.com/veebikonstaabel.maarja/posts/1430734917022886

Vaadeldaval perioodil olid korduvalt fookuses muudatused võrdse kohtlemise seaduses (edaspidi VõrdKS), selle liiga kitsas kaitseala ning seaduse enda võimalik vastuolu põhiseadusega. Ühiskonnas leidis samas aset kohati terav diskussioon migratsiooni, vaenu õhutamise, töövõimereformi, kooseluseaduse rakendusaktide puudumise, seksuaalse ahistamise ja paljudel teistel teemadel, millel on otsene või kaudsem seos võrdse kohtlemise valdkonnaga. Paljuski olid diskussioonid emotsionaalsed, harvem oli kokkupuudet Eesti põhiseadusest tuleneva võrdsuspõhiõiguse ja asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktidega. Eraldi väärib märkimist tõsiasi, et nii ametisse astunud uus, Jüri Ratase valitsus kui ka presidendiks valitud Kersti Kaljulaid on võrdse kohtlemise suhtes olnud toetavatel seisukohtadel.

Poliitilised arengusuunad ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevad institutsioonid

Käsitletavasse perioodi mahtus uue valitsuse moodustamine. Peaministriks sai Jüri Ratas, kelle juhitav valitsus astus ametisse 23. novembril 2016. aastal. Valitsuskoalitsiooni moodustasid Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Vastmoodustatud valitsusliidu kokkulepitud aluspõhimõtted sisaldavad mitmeid võrdse kohtlemise valdkonna seisukohalt olulisi eesmärke, nii peab koalitsioon oluliseks suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, soovitakse suurendada naiste osakaalu riigijuhtimises, vähendada soolist palgalõhet, ratifitseerida ja rakendada kiirelt Istanbuli konventsiooni.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik kui sõltumatu asjatundja, kes tegutseb võrdse kohtlemise ja naiste-meeste võrdõiguslikkuse edendamise nimel, jätkas oma pädevuse raames inimeste nõustamist ja arvamuse avaldamist diskrimineerimisjuhtumites. 2016. aastal suurenes olulisel määral voliniku kantselei poole pöördumiste arv. Kui 2015. aastal registreeris volinik 209 pöördumist, siis 2016. aastal juba kolmandiku võrra enam ehk 332. Kõige enam puudutasid pöördumised diskrimineerimistunnustest sugu (sh perekondlikke kohustusi) ning valdkondadest domineeris töövaldkond, mis on ka mõistetav, kuna voliniku pädevus anda arvamust on selles valdkonnas kõige laiem. Pöördumiste arvu suurenemise põhjuste taga võib olla nii inimeste suurem teadlikkus võrdse kohtlemise valdkonnast üldiselt kui volinik LiisaLy Pakosta aktiivne suhtlemine avalikkusega. Lisaks andis voliniku kantselei üksnes 2016. aasta jooksul välja 17 erinevat trükist, juhendit või muud dokumenti, mis aitavad otseselt kaasa võrdse kohtlemise valdkonna tutvustamisele ja probleemide lahendamisele.[1]

2017. aastal oli Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonidele 23. novembri seisuga laekunud 22 diskrimineerimisega seotud avaldust, kõige enam on vaidluseid peetud puude alusel diskrimineerimise tuvastamise küsimuses.[2] 2016. aastal lahendasid töövaidluskomisjonid 25 diskrimineerimise või ebavõrdse kohtlemisega seotud vaidlust ja neist kolmel juhul leidis tõendamist töötaja ebavõrdne kohtlemine või diskrimineerimine tööandja poolt. Tööinspektsioon mainib oma 2016. a kokkuvõttes, et peamiseks probleemiks vaidluste sisukal lahendamisel on asjaolu, et töötajad ei too välja alust, millest tulenevalt nad leiavad, et neid on diskrimineeritud ning samuti esineb probleeme ebavõrdse kohtlemise tõendamisega.[3] Tööinspektsiooni järeldus näitab, et jätkuvalt on vaja diskrimineerimisvaldkonda laiemalt tutvustada ka töötajatele.

Õiguskantsleri pädevusse kuulub kontrolli teostamine õigusaktide põhiseadusele (sh võrdsuspõhiõigust sätestavale §-le 12) ja seadustele vastavusele ning avaliku võimu esindajate tegevuse üle. Lisaks on tal mandaat viia läbi eraõiguslike isikute diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetlusi ning edendada võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017, mis puudutab 2016. aasta 1. septembrist 2017. aasta augusti lõpuni õiguskantsleri ametkonnale saadetud küsimusi, toob välja, et nimetatud perioodil sai õiguskantsler 37 võrdset kohtlemist puudutavat pöördumist. 23 pöördumist olid seotud üldise võrdsuspõhiõigusega ja 14 diskrimineerimisega. Näiteks analüüsis õiguskantsler juhtumit, kus pank keeldus 76-aastasele pensionärile andmast krediitkaarti kliendi vanuse tõttu. Õiguskantsleri hinnangul ei tohi krediidiasutused keelduda laenu andmast või krediitkaarti väljastamast pelgalt kliendi vanuse tõttu ning otsustamisel tuleb arvestada ka inimese sissetulekuid, vara ja varasemat krediidikäitumist. Lisaks juhtis õiguskantsler oma aastaaruandes tähelepanu asjaolule, et võrdse kohtlemise seaduses erinevate diskrimineerimistunnuste puhul ette nähtud erineva ulatusega kaitse on põhiseadusega vastuolus.[4]

Seadusandlikud arengusuunad

6. juunil 2017. aastal jõustus Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seadus.[5] Eelnõu seletuskirja kohaselt on seaduse eesmärk jõustada direktiivist 2014/54/EL tulenevad nõuded, et võimaldada EL-i vaba liikumise õigust kasutavate töötajate ja nende EL-i liikmesriigi või kolmanda riigi kodanikust pereliikmete õiguste paremat ja ühtsemat kohaldamist ning tagada meetmed diskrimineerimise vastu.

Eesti Inimõiguste Keskus esitas koostöös võrdse kohtlemise võrgustikuga[6] 27. märtsil 2017. aastal Riigikogu põhiseaduskomisjonile omapoolse arvamuse, mis oli eelnõu suhtes kriitiline.[7] Peamine kriitika seisnes asjaolus, et kui algselt plaaniti lisada EL-i kodaniku kaitse diskrimineerimise eest VõrdKS-sse, siis läks Riigikogu põhiseaduskomisjon ühel hetkel edasi eelnõuga, milles EL-i kodaniku diskrimineerimiskaitse liikus Euroopa Liidu kodaniku seadusesse, pakkudes niimoodi EL-i kodanikule piiratumat kaitset võrreldes VõrdKS-iga.

Keskuse seisukoht oli, et Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikust töötajate võrdse kohtlemise nõude lisamine Euroopa Liidu kodaniku seadusesse VõrdKS-i asemel on põhjendamatu. Nimelt ei anna EL-i kodaniku seadusesse võrdse kohtlemise paragrahvi lisamine liikmesriigi kodanikele sarnast õiguste kaitset, mis on sätestatud VõrdKS §-s 2. See tähendab, et EL-i kodaniku seaduses toodud tekst on kitsama kaitsega kui VõrdKS § 2 lg 1 punktides 1-7 loetletud. Lisaks on arvamuses märgitud, et kui EL-i kodaniku võrdne kohtlemine on sätestatud EL-i kodaniku seaduses, siis ei kuulu EL-i kodakondsuse alusel aset leidvad diskrimineerimisjuhtumid võrdõigusvoliniku pädevusse ehk tema poole ei saa selles küsimuses pöörduda ning volinik ei saa ka arvamust avaldada.

Võrdse kohtlemise seadust ja selle kaitseala teemat puudutas ka teine vaadeldava perioodi oluline seadusandlik areng. Nimelt, ka varasemate aastate inimõiguste aruannetes on korduvalt leidnud kriitikat asjaolu, et võrdse kohtlemise seaduses on soo ja rahvuse, rassi või nahavärvuse alusel diskrimineerimise keeld laiem, kui seda on sama keeld vanuse, puude, seksuaalse sättumuse ja usutunnistuse või veendumuse alusel. Samuti on sellisele vahetegemisele tähelepanu juhtinud vabaühendustest koosnev võrdse kohtlemise võrgustik ja soovitanud riigil ühtlustada kaitse kõigile võrdse kohtlemise seaduses ära toodud tunnustele ja eluvaldkondadele. 2017. aasta 7. augustil saatiski Sotsiaalministeerium võrdse kohtlemise seaduse muudatused majavälisele kooskõlastusringile sooviga muuta seadust kahel eesmärgil: esiteks, laiendada seaduse kohaldamisala selliselt, et kaitse diskrimineerimise eest laieneks kõigile diskrimineerimise eest kaitstavatele gruppidele ühesuguselt, ja teiseks, anda muudatusega võrdõigusvolinikule sõltumatu roll puudega inimeste õiguste edendamisel. VõrdKS-i kohaldamisala laienemine on ka eelduseks, mille alusel võimaldada võrdõigusvolinikul tulenevalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõikest 2 täita konventsiooni rakendamise edendamise, kaitsmise ja järelevalve ülesandeid.[8]

Eesti Inimõiguste Keskus andis oma toetava arvamuse eelnõule 28. augustil 2017, milles tõdes, et kohaldamisala laiendamine on vajalik ja oluline muudatus ning keskus on varem korduvalt juhtinud tähelepanu seaduse puudulikkusele ning võimalikule vastuolule põhiseadusega.[9] Omapoolse arvamuse esitas ka Eesti Kirikute Nõukogu (EKN), kelle seisukohalt võrdse kohtlemise põhimõte piirab usuvabadust ja veendumusi osas, kus isikul ei ole võimalik teist lepingupoolt diskrimineerida lähtuvalt sellest, milline on teise lepingupoole usk, veendumus või seksuaalne sättumus. EKN-i nägemuse kohaselt võivad mittediskrimineerimise ja usuvabaduse põhimõte sattuda vastuollu, sest usk ja veendumused on nii ühel kui teisel turul osalejal, seega põrkuvad nende väitel omavahel nii mõlema sisemised tõekspidamised kui ka diskrimineerimise põhimõte.[10]

Eesti Inimõiguste Keskus ja Eesti LGBT Ühing pöördusid seejärel eraldiseisvalt õiguskantsleri poole, et saada hinnang, kas põhiseadusega on kooskõlas olukord, kus isik väidab, et ei saa oma usuliste veendumuste tõttu mitte-heteroseksuaalse sättumusega inimestele või nende õiguste eest seisvatele organisatsioonidele pakkuda muidu üldisele avalikkusele suunatud kaupu või teenuseid. 28. novembriks 2017 õiguskantsleri seisukohta veel laekunud ei ole, kuid debatt võrdse kohtlemise seaduse kaitseala üle on kindlasti oluline põhiseadusest tuleneva üldise võrdsuspõhiõiguse põhimõtte sisustamisel ja järgimisel.

Kohtupraktika

2016. aasta 30. juunil tegi Riigikohtu üldkogu otsuse, mille kohaselt oli vanemahüvitise seaduse säte põhiseaduse vastane osas, milles nägi ette vanemahüvitise vähendamise selliselt, et vanemahüvitise saamise perioodi jooksul saadud tulu ja vanemahüvitis kokku on tööandja viivituse tõttu väiksemad kui siis, kui tööandja poleks töötasu väljamaksmisega viivitanud. Sotsiaalkindlustusamet oli kohustanud kaebajat tagastama talle õigusliku aluseta makstud vanemahüvitise. Samas oli kaebaja arvates jätnud vastustaja arvestamata, et piirmäära ületav laekumine tekkis põhjusel, et tööandja maksis kaebajale korraga välja koondamisraha koos kahe eelneva kuu eest saamata jäänud töötasuga. Üldkogu selgitas oma argumentatsioonis, et põhiseaduse § 12 lõikes 1 tagatud võrdsuspõhiõigus keelab kohelda sarnases olukorras isikuid ebavõrdselt. Ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks on vaja kohtumenetluses alati selgitada välja võrdluse lähtekohad ja tuvastada võrreldavad grupid. Üldkogu leidis, et esimeseks võrreldavaks grupiks on hüvitise saajad, kellele makstakse vanemahüvitise saamise kalendrikuul sotsiaalmaksu maksja süül hilinemisega välja tulu, millele isikul tekkis õigus vanemahüvitise saamise ajal (kaebaja). Teiseks võrreldavaks grupiks on hüvitise saajad, kellele makstakse vanemahüvitise saamise kalendrikuul sotsiaalmaksu maksja süül hilinemisega välja tulu, millele tal tekkis õigus enne vanemahüvitisele õiguse tekkimist. Üldkogu leidis, et võrreldavaid gruppe koheldakse ebavõrdselt ega leidnud ka sellisele ebavõrdsele kohtlemisele õigustust.[11]

2017. aasta 8. novembril tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 24 lõiked 7 ja 8 ning § 28 lg 2 p 12 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles need ei võimalda täiendavat pensioniõiguslikku staaži jagada § 28 lg 2 p-s 12 nimetatud isikute vahel olukorras, kus mõlemad isikud vastavad sättes esitatud täiendava pensioniõigusliku staaži saamise eeldustele, kuid nad ei jõua selle omavahelises jagamises kokkuleppele. Kostjal ja hagejal on kokku 5 last. Kostja oli nõustunud, et hageja saab endale suurema osa täiendavat pensioniõiguslikku staaži laste kasvatamise eest. Samas polnud ta nõus, et hageja pensioniõigusliku staaži hulka arvataks ka kahe vanema lapse kasvatamise eest kaks aastat kummagi lapse kohta, sest kostja ja hageja elasid tema sõnul ühise perena ning kasvatasid lapsi ühiselt. Seega leidis kostja, et tal on õigus saada osa lisa-aastatest pensioni saamiseks. Hageja sellega ei nõustunud.

Kolleegiumi hinnangul riivab lapse vähemalt kaheksa aasta kestel kasvatamise eest antavat täiendavat pensioniõiguslikku staaži puudutav õigus ennekõike põhiseaduse §-s 12 sisalduvat üldist võrdsuspõhiõigust. Samuti tuletas Riigikohus meelde, et põhiseaduse § 27 lg 3 kohaselt on vanematel võrdne õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning vanemate võrdõiguslikkuse näeb ette ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) artikkel 8 koostoimes artikliga 14. Lisaks tõdes kolleegium, et RPKS-i § 28 lg 2 p-s 12 nimetatud täiendava pensioniõigusliku staaži täpsem eesmärk on tunnustada mitte igasugust lapse kasvatamist, vaid üksnes sellist, mis on ajaliselt kestnud vähemalt kaheksa aastat ning täiendavat pensioniõiguslikku staaži on õigustatud saama mõlemad vanemad, kes seda kriteeriumi täidavad. Kohus selgitas, et kaasuses on võrreldavateks isikuteks lapsevanemad, kes mõlemad on lapse kasvatamisele pühendanud vähemalt kaheksa aastat ning nad on sarnases olukorras. Kolleegium ei leidnud võrdsusõiguse piirangule ka ühtegi mõistlikku põhjust ning seetõttu otsustas tunnistada RPKS-i § 28 lg 2 p 12 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see näeb ette võimaluse anda täiendavat pensioniõiguslikku staaži vaid ühele vanematest, samas kui ka teine vanem vastab nimetatud sättes toodud pensioniõigusliku staaži saamise eeldustele.[12]

Statistika ja uuringud

Ajavahemikul 28.03-10.04.2017 viis Turu-uuringute AS läbi avaliku arvamuse uuringu teemadel, mis puudutasid LGBT inimeste õigusi ja mitmekesisuse teatud valdkondi. Sarnaseid uuringuid on varem läbi viidud 2012. ja 2014. aastal. 2017. aasta tulemustest võib järeldada, et inimeste suhtumine võrdse kohtlemise, mitmekesisuse, töökeskkonna ja toodete-teenuste valdkonnas on muutunud kolme viimase aasta jooksul oluliselt valdkonda toetavamaks.

Nimelt on enamik Eesti elanikest (81%) arvamusel, et tööandjad peaksid oma töötajaid paremini teavitama võrdse kohtlemise põhimõtetest. Lausa 83% vastajatest peab aga oluliseks, et ettevõtted/organisatsioonid pööraksid oma tegevuses rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele. Lisaks selgus, et kui ettevõte või organisatsioon peab oluliseks mitmekesisust ja võrdset kohtlemist, siis muudab see selle atraktiivseks tööandjaks 44% jaoks; 55% eelistaks ka sellise ettevõtte/organisatsiooni pakutavaid teenuseid ja tooteid teiste omadele. Võrreldes 2014. aasta uuringuga on oluliselt kasvanud nende vastajate osa, kes eelistavad niisuguse ettevõtte tooteid-teenuseid (+18%). Atraktiivse tööandjana tunduks mitmekesisust ja võrdset kohtlemist väärtustav ettevõte/organisatsioon sagedamini naiste (59%), 20-29-aastaste (66%), keskastme spetsialistide, ametnike ja teenindajate (61%) jaoks.

Vaadeldava perioodi uuringutest väärib äramärkimist veel Euroopa rassismivastane võrgustiku palvel koostatud raport „Rassism, rassiline diskrimineerimine ja migratsioon Eestis 2015-2016“, mis käsitleb nii ühiskonna migratsiooniteemalisi hoiakud kui migrantide isiklikke kogemusi. Raporti autor, õigusekspert Anni Säär viis läbi mitmeid intervjuusid migratsiooni- või pagulastaustaga inimestega Eestis ja tõdes, et paljud intervjueeritud isikud olid kokku puutunud nende nahavärvist ja taustast tuleneva halvustava suhtumise, vaenukõnega või olid langenud vaenukuritegude ohvriks. Samas on raskendatud õiguskaitse kättesaadavus. Peamine probleem migrantide ning etniliste/religioossete vähemuste jaoks Eestis on karistusseadustiku piiratud ulatus, kuna see ei sisalda regulatsiooni vaenukuritegude ja nende erinevate motiivide kohta. Lisaks juhib raport tähelepanu võimalikule inimeste rassilisele profileerimisele Tallinna sadamas ja lennujaamas.[13]

Hea praktika ja olulisimad avalikud arutelud

2016. aasta märtsis avas võrdõigusvolinik veebiportaali „Hea tööandja“, mis aitab asutustel ja ettevõtetel võrdse kohtlemise temaatikas orienteeruda ning on tööandjatele abiks hea ja õiguspärase töökultuuri loomisel. Portaalis selgitatakse küsimuste ja vastuse kaudu erinevaid elulisi situatsioone, mis võivad töökeskkonnas ette tulla ning pakutakse vastuseid ja praktilisi lahendusi.[14]

6.-7. november 2017 toimus Tallinnas Eesti eesistumise raames konverents „Diversity and Leadership in a World in Flux“, mis keskendus mitmekesisuse juhtimise väljakutsetele kiirelt muutuvas Euroopas ja maailmas. Konverents oli ühtlasi Euroopa ettevõtete ja organisatsioonide poolt loodud mitmekesisuse kokkulepete aastafoorum. Sõnavõttudega esinesid mitmete tuntud ettevõtete (IKEA, Siemensi, Swedbank Eesti, Google’i ja paljude teiste) juhid ja eksperdid. Konverentsi korraldasid Euroopa Komisjon, Sotsiaalministeerium, Eesti Inimõiguste Keskus ja Euroopa mitmekesisuse kokkulepped.[15]

2016. aasta kevadel alustas Eesti Inimõiguste Keskus koostöös Sotsiaalministeeriumiga tööd mitmekesisust austava tööandja kvaliteedimärgise väljaandmiseks. Esimesed kvaliteedimärgised jagatakse välja 21. märtsil 2018. aastal, järgmine kord on võimalik märgist saada 2020. aasta veebruaris. Märgise saamiseks on vaja täita eneseanalüüsi küsimustik ning seejärel koostada 2-aastane mitmekesisuse plaan. Kvaliteedimärgistega soovitakse viia mitmekesisuse ja kaasatuse reaalsed praktikad Eesti ettevõtetes ja organisatsioonides uuele tasemele, kus tööandjatel on reaalne plaan ja tegevuskava, kuidas mitmekesisust ja kaasatust edendada ning seeläbi tagada võrdsemaid võimalusi kõigile oma praegustele ja tulevastele töötajatele.[16]

1.novembril 2017 allkirjastasid Eesti teadusasutused ning Eesti Teadusagentuur hea teadustava kokkuleppe. Hea teadustava sisaldab ka mitmeid võrdse kohtlemise valdkonda puudutavaid teemasid ning laiemalt on selles kirjeldatud, millist käitumist teadlastelt oodatakse ning missugune on teadusasutuse vastutus hea teaduse tagamisel. Nii näiteks eeldatakse, et teadlane on oma kolleegide suhtes abivalmis, väldib diskrimineerimist ning põhjendamatult erinevat kohtlemist. Teadusasutuste puhul oodatakse, et nad tagaks turvalise töökeskkonna ja võrdse kohtlemise kõigile oma töötajatele, pidades igasugust kiusamist ning ahistamist lubamatuks. Samuti tuleb teadusasutustel kehtestada sisemine võrdse kohtlemise ja muude heade kollegiaalsete suhete rikkumise ning töökiusamise menetlemise kord. Teadustöö läbiviimisel tuleb teadlasel arvestada uuringusse kaasatud inimeste õiguste ja huvidega. Eraldi tuleb tähelepanu pööratava haavatavatele gruppidele, hinnates kaasatavate isikute ja sotsiaalsete rühmade uurimisel nende haavatavust ning riske, kaitstes neid võimaliku häbimärgistamise, marginaliseerimise või huvide kahjustamise eest.[17]

Aastatel 2016-2017 leidis ühiskonnas omajagu tähelepanu diskussioon vananemisest ja jätkusuutlikust pensionisüsteemist. Alates 2016. aastast on Eesti Koostöö Kogu oma kaheaastases programmis „Pension 2050“[18] tegelenud vananemise tuleviku väljakutsete analüüsimise ja lahenduste mudeldamisega ekspertide tasemel. 2017. aasta märtsis käivitas Eesti Koostöö Kogu aga samal teemal aktiivse ühiskondliku arutelu,[19] millisena näeb Eesti ühiskond eakust tulevikus ning kuidas tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus olukorras, kus rahvastik vananeb. Läbi avaliku ideede korjamise ja ekspertide analüüsi jõuti konkreetsete ettepanekuteni, mis puudutavad paindlikku töötamist, elukestvat õpet, hoolduskindlustust ja teise samba väljamaksete paindlikumaks muutmist. Kaks ideed on hetkel Riigikogus menetluses ja teiste ideede puhul otsib Eesti Koostöö Kogu lahendusi, kuidas jälgida nende kulgemist. Käivitunud debatile esitas omapoolse nägemuse MTÜ Kuldliiga Algatuse asutaja Aimar Altosaar, kes juhtis diskussiooni osapoolte tähelepanu asjaolule, et valitud teemaderingist puudub võrdse kohtlemise teema ning debatti tuleks senisest enam kaasata ka neid, kes on juba täna eakad.[20]

Soovitused

  • Võtta vastu võrdse kohtlemise seaduse muudatused, millega kaotatakse erisused erinevate aluste vahel.
  • Tõsta avalikkuse ja organisatsioonide teadlikkust ning jagada hea praktika näiteid mitmekesisuse ja kaasatuse edendamise hüvedest indiviidile, organisatsioonile ja ühiskonnale. Muuhulgas tuleb enam selgitada töötajatele, kuidas esitada põhistatud diskrimineerimiskaebusi.
  • Jätkata ja laiendada diskussiooni väärikast vananemist ning samas pöörata tähelepanu võrdse kohtlemise aspektidele selles.

———————

[1] Pakosta, L. (2017) Riigikogu põhiseaduskomisjonile voliniku tööst 2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2017/04/aastaaruanne-2016.pdf

[2] Päring Tööinspektsioonile, vastus 24.11.2017

[3] Tööinspektsioon (2017). Töövaidluskomisjoni menetluses olnud ebavõrdse kohtlemisega seotud töövaidlusasjad perioodil 01.01.2016-31.12.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Statistika-toeoeonnetused/Ebavordse_kohtlemise_vaidlused_2016.pdf

[4] Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2017/muud-ulesanded

[5] Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seadus (2017) – RT I, 26.04.2017, 6

[6] Võrdse kohtlemise võrgustiku liikmed on Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Patsientide Esindusühing, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Ida-Virumaa Integratsioonikeskus, Lastekaitse Liit, Oma Tuba, SEKY.

[7] SA Eesti Inimõiguste Keskus, Arvamuse andmine Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu 189 SE II kohta (2017), Arvutivõrgus kättesaadav:  https://humanrights.ee/app/uploads/2017/04/vkv-pskomisjon-elkodanik.pdf

[8] Võrdse kohtlemise seaduse muutmise seadus, dokumendi number eelnõude infosüsteemis: 17-0909/01.

[9] SA Eesti Inimõiguste Keskus, Arvamus võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/2017/08/arvamus-vordse-kohtlemise-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-ja-seletuskirja-kohta/

[10] Eesti Kirikute Nõukogu arvamus võrdse kohtlemise seaduse eelnõu kohta. Arvutivõrgus kättesaadav: http://adr.rik.ee/som/dokument/5210009

[11] Riigikohtu üldkogu kohtuotsus asjas nr 3-3-1-86-15 (30. juuni 2016).

[12] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus asjas nr 5-17-9 (10. oktoober 2017).

[13] Säär, A (2017). Rassism, rassiline diskrimineerimine ja migratsioon Eestis 2015-2016. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/2017/07/rassism-rassiline-diskrimineerimine-ja-migratsioon-eestis-2015-2016/

[14] Veebikeskkond asub aadressil http://heatooandja.vordoigusvolinik.ee/

[15] Konverentsi koduleht. Arvutivõrgus kättesaadav: http://ec.europa.eu/newsroom/just/item-detail.cfm?item_id=107031

[16] Märgise koduleht. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesise-tookoha-margis/

[17] Hea teadustava (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_teadustava_nov.pdf

[18] Eesti Koostöö Kogu programm Pension 2050. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.kogu.ee/pension2050/

[19] Uue eakuse rahvakogu detailsem info on leitav aadressil https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/

[20] Altosaar, A. (2017). – Eesti Päevaleht, 16. märts. Arvutivõrgus kättesaadav:   http://epl.delfi.ee/news/arvamus/uue-rahvakogu-kriitika-kuhu-jai-tanaste-pensionaride-vaarikus-ja-vordne-kohtlemine?id=77566008