UNHCR ja Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) koostöös organiseeritud projekti “Eesti Vabariigi staatuse kindlaksmääramise protseduuride ja riigi õigusabi kättesaadavuse kvaliteediseire eesmärk on tagada järgmist:

  • Põgenike staatuse kindlaksmääramise protseduuride kättesaadavus ja kvaliteet Eestis;
  • Eestis varjupaigataotlejatele pakutava õigusabi kättesaadavus ja kvaliteet, sealhulgas vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustes pakutava õigusnõustamise kvaliteet.

Plaani kohaselt hakkavad EIK juristid 2016. aastal tegema seirevisiite Harku kinnipidamiskeskusesse ja Vao (Vägeva) varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusesse. Samuti pakuvad EIK juristid varjupaigataotlejatele kaks korda nädalas juriidilist nõustamisteenust EIK Tallinnas asuvas büroos. Juriidilise teabe päringute esitamine tehakse võimalikuks ka EIK kodulehel ja elektronposti teel. Seesuguse õigusnõustamise peamine eesmärk on pakkuda varjupaigataotlejatele individuaalselt esialgset õigusalast teavet ja nõu riikliku varjupaigasüsteemi, vastuvõtutingimuste, olemasolevate õiguste ja teenuse, samuti edasiliikumise tagajärgede kohta.

Seirekülastuste käigus kogutakse ja ajakohastatakse teavet Eesti vastuvõtu- ja kinnipidamistingimuste kohta, samuti rahvusvaheliste ja regionaalsete standarditega ettenähtud juurdepääsu kohta õigusalasele informatsioonile ja õigusabile. Kogutud andmeid kasutatakse UNHCR teavitustöös võimalike inimõiguste rikkumiste vältimisel nii individuaalsel kui ka süstemaatilisel tasandil, aga ka parendust vajavate valdkondade esiletoomisel. Need tegevused peavad tagama Eestis varjupaigataotlejate põhiõiguste täieliku tagamise.

Vajadusel ja koostöös UNHCR’ga tegelevad EIK juristid tuvastatud probleemidega eesmärgistatud õiguslike meetmete või otsese sekkumise kaasabil, kaasates oma tegevusse ka vastavaid riiklikke institutsioone, sealhulgas ombudsmani bürood ja kohtuid või rahvusvahelisi ja piirkondlikke inimõiguste järelevalvega tegelevaid organisatsioone. Selline tegevus rajaneb esimese tasandi varjupaigamenetluste otsuste analüüsil, mille käigus pööratakse tähelepanu ka Euroopa Nõukogu otsuste ja vastavate riiklike programmide tegevuse põhjal rahvusvahelise kaitse alusel Eestisse ümberasustatud või -suunatud isikutega seotud juhtumitele.

Vajadusel panustab EIK ka riiklike huvirühmade (sealhulgas Eesti Politsei- ja Piirivalveameti, kohtusüsteemi ja advokaatide või juristide) koolitusprogrammide ja -seminaride organiseerimisse.