Varjupaigamenetluse käik

Varjupaigataotluse esitamine

• Enne riiki sisenemist saab esitada varjupaigataotluse piirivalveametnikule ükskõik millises piiripunktis Eesti Vabariigi piiril. Seda võimalust tuleb kasutada juhul kui välismaalasel ei ole kehtivat viisat, reisidokumente ega Eesti elamisluba.
• Kui välismaalane on juba Eestis, siis tuleb varjupaiga taotlemise sooviga pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kodakondsus- ja migratsiooni osakonna staatuse määratlemise büroo rahvusvahelise kaitse talitusse.

Vastutava riigi kindlaksmääramine
Peale taotluse vastuvõtmist viiakse koheselt läbi vastutava liikmesriigi määratlemise menetlus. Liikmesriigid on Euroopa Liidu riigid, Island, Norra ja Šveits. Antud menetluse peamiseks eemärgiks on vältida juhtumeid, kus üks isik esitab varjupaigataotluse mitmele liikmesriigile korraga või isik esitab uue varjupaigataotluse liikmesriigile A kui eelnevalt on temale rahuvahelise kaitse andmisest keeldutud liikmesriigis B. See vähendab liikmesriikide halduskoormust, väldib varjupaigasüsteemi ära kasutamist ja soodustab ühetaolisema Euroopa varjupaigasüsteemi kujunemist.

Sisuline menetlus
Kui varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutab Eesti, alustab PPA sisulist menetlust. Sisuline menetlus kestab maksimaalselt 6 kuud. Iga taotlus vaadatakse läbi individuaalselt ja erapooletult. Otsuse tegemisel võetakse arvesse taotleja päritolumaa inimõiguste alast olukorda, taotleja selgitusi tagakiusamise kohta ja kõiki muid konkreetse taotlusega seonduvaid asjaolusid.

Varjupaigamenetlus ei ole avalik ning PPA hoiab menetluse käigus saadud informatsiooni rangelt konfidentsiaalsena. Vajadusel võib piiratud infot edasi anda vaid konkreetse menetlusega seotud ametiasutustele päringute tegemisel. Menetlusega seotud ametivõimudel on taotleja ning tema kodumaal olevate perekonnaliikmete turvalisuse tagamiseks keelatud astuda ühendusse taotleja päritoluriigi ametivõimudega.

Ajutine kaitse on erandlik menetlus, mille eesmärk on anda massilise sisserände või eeldatava massilise sisserände korral viivitamatut ja ajutist kaitset välismaalastele, kes ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda.

Ajutise kaitse saaja on välismaalane, kes on sunnitud eelkõige rahvusvaheliste organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist või – piirkonnast lahkuma või on sealt evakueeritud ning:

• kellel seoses olukorraga nimetatud riigis ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda ja kes võib kuuluda rahvusvahelist kaitset reguleerivate sätete reguleerimisalasse;
• kes on põgenenud relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast;
• keda ähvardab tõsine oht langeda või kes on langenud inimõiguste süsteemse või üldise rikkumise ohvriks.