Projekti tegevused:
Nimetatud projekt on jagatud kolmeks etapiks:
1. etapp – üldise olukorra kaardistamine ja analüüs
Eelkõige analüüsitakse, millises ulatuses vajavad varjupaigataotlejad Eestis tasuta õigusabi, kas ja kui palju vajavad nad kohtus esindamist ning millised on põhiprobleemid, millega silmitsi seistakse.
Lisaks varjupaigataotlejate vajadusele, viiakse läbi olemasoleva varjupaiga taotlemist puudutava õigusliku raamistiku (seadusandluse, asjakohaste kohtukaasuste jms) kaardistamine ja analüüs.
Koostöös TTÜ inimõiguste keskusega, leitakse pilootprojekti viimases staadiumis osalevad pagulasõigusest huvitatud advokaadid, juristid ja juuratudengid.
2. etapp – koolitamine ja üldine ettevalmistus
Koostöös projektiparteri UNHCR-iga organiseeritakse koolitusprogramm professionaalsetele õigusnõustajatele ja üliõpilastele, et valmistada neid ette varjupaigataotlejate ja varjupaigamenetlusega seotud seadusandlusega töötamiseks. Juristidele ja advokaatidele ühepäevane koolitus ning üliõpilastele üks kahepäevane koolitus. Lisaks on koolituse oluliseks osaks kolmepäevane õppereis Rootsi, kus koolitatavad tutvuvad Rootsi varjupaigasüsteemiga, mis tuuakse tihti eeskujuks teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele koos sinna juurde käivate abi- ja nõustamisteenust pakkuvate organisatsioonidega. Samuti külastatakse Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskust (edaspidi IVV) tutvustamaks taotlejate olukorda Eestis.
Koolituse lõpuks valmivad koolitusmaterjalid, mis koostatakse vastavalt koolitusel ilmnenud koolitatavate vajadustele ning projekti esimeses etapis valminud õigusliku raamistiku analüüsi tulemuste põhjal. Koolitusmaterjalid on üliõpilastele ning advokaatidele ja juristidele abimaterjaliks projekti kolmandas etapis tegeliku nõustamise läbiviimisel.
Valmib ka voldik, mis sisaldab infot projekti kohta, sealhulgas osutatavad teenused, kontaktandmed ja loodava õiguskliiniku vastuvõtuajad. Kuna enamus senistest varjupaigataotlejatest Eestis on Afghanistanist või siis SRÜ riikidest, valmib infovoldik kuues keeles: eesti, vene, inglise, dari, türgi ning araabia keeles. Infovoldikud saavad olema varjupaigataotlejatele kättesaadavad kohe riiki saabudes, sh piiripunktides, IVV, Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooni osakonna staatuse määratlemise büroos.
3. etapp – nõustamine
Varjupaigataotlejatele õigusabi andmiseks luuakse TTÜ inimõiguste keskuse juurde tudengitest moodustatud õiguskliinik, kus tegutsevad aktiivselt ka juristid ja advokaadid. Õiguskliinikus antakse varjupaigataotlejatele õigusalast nõustamist, aidatakse neil koostada riigiõigusabi taotlusi, ning vajadusel esindatakse neid Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooni osakonnaga suhtluses, aga ka kohtus. Igapäevase nõustamise töösse kaasatakse juuratudengid, kes töötavad loodud õiguskliiniku juures juristide ja advokaatide abilistena taustinfo välja selgitamisel ning vajalike dokumentide kogumisel. Samuti suhtlevad tudengid vajadusel asjakohaste organisatsioonide ja asutustega, sh Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooni osakonnaga.
Juriidilise õigusabi osutamine võib toimuda telefonitsi, e-mailide kaudu ja kohtumiste teel nii Tallinnas kui ka IVV-s. Nõustajad külastavad IVV-d 1-2 korda kuus pilootprojekti lõpuni vastavalt tegelikele vajadustele. Juristide ning advokaatidele on planeeritud nõustamiseks ning kohtus esindamiseks kokku 40 tundi.
Pilootprojekti tulemusel on moodustunud grupp pagulusõigusest huvitatud õigusnõustajaid, kes jätkuprojekti(de) raames on nõus oma tööd jätkama ning omakorda kaasama ja koolitama uusi järeltulijaid. Varjupaigataotlejatele on pilootprojekti tulemusel selle kestuse ajaks tagatud kiire ja kvaliteetne õigusabi kättesaadavus vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele- ja siseriiklikele õigusaktidele.