Võtmeteemad
- Toimusid esimesed valimised peale aastat 2005, millal väljendusvabadust ebamõistlikult piiranud poliitilise välireklaami keeld oli kaotatud.
- Kõikide vangide valimisõiguse piirangu kaotamiseks ei ole endiselt midagi tehtud.
- Taaskord kerkisid arutelud e-valimiste turvalisuse ja ligipääsetavuse üle.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad
Aruandlusperioodil toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised. Esmakordselt oli valijate nimekiri elektrooniline, seega ei olnud hääletajad enam seotud kindla valimisjaoskonnaga, ning valijatel oli suurem paindlikkus valimistel osalemisel.[1] Jaoskond ei olnud ette määratud ja kõik võisid minna oma ringkonna piires valima endale sobivasse jaoskonda, e-hääletanutele anti võimalus oma häält valimispäeval muuta.[2]
Mitmetes eelnevates inimõiguste aruannetes on viidatud sellele, et kõikide vangis olevate inimeste valimisõigust ei tuleks automaatselt piirata. Siseriiklikul tasandil selle üle arutelu ei toimunud, rahvusvahelisel tasandil aga küll. Näiteks Eesti võrdse kohtlemise võrgustiku poolt ÜRO inimõiguste nõukogule esitatud variraportis tegid Eestis inimõigustega tegelevad vabaühendused ettepaneku, et vangide valimisõiguse lauskeeld tuleks kaotada.[3] ÜRO inimõiguste nõukogu Eesti korralisel ülevaatusel tegid ettepaneku üleüldine valimiskeeld kaotada nii Kanada kui ka Rootsi.[4] Eesti vastus ettepanekule ei olnud paljulubav, selles öeldi, et Justiitsministeerium analüüsib seda, kas ja kuidas praeguseid piiranguid peaks muutma,[5] seega ei ole ette näha, et lähiajal olukord paraneks.
2021. aasta sügisel pöördus õiguskantsleri poole Riigikogu liige Eduard Odinets, kes tõstatas küsimuse haridusasutuste poliitilise erapooletuse kohta kohalike valimiste ajal. Täpsemalt oli Narva Keeltelütseumi direktor saatnud lapsevanematele üleskutse toetada valimistel tema kandidatuuri, kasutades kirja kodudesse toimetamiseks kooliõpilasi ja andes lastele selle eest šokolaadi. Õiguskantsler leidis, et kandidaatidel ei ole keelatud tutvustada haridusasutuses oma poliitilisi eesmärke ja valimislubadusi. Samas viitas õiguskantsler ka asjaolule, et reklaam on koolihoones üldjuhul keelatud ja et hinnangu sellele teole saab anda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.[6]
2021. aasta lõpus, peale mitmeid ebaõnnestumisi, leidis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pakkuja, kes analüüsib 2019. aastal väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri poolt kokku kutsutud elektroonilise valimissüsteemi ja elektroonilise hääletamise töörühma poolt välja pakutud süsteemi turvalisuse tagamise ning avalikkuse teadlikkuse tõstmise ettepanekute rakendamist.[7]
Seadusandlikud arengusuunad
2021. aasta kohalike omavalitsuste valimised olid peale 2005. aastat esimesed, mil oli kaotatud väljendusvabadust ebamõistlikult piirav välireklaami keeld.[8] Kandidaadid võisid valimispäeval läbi viia kampaaniat kõikjal, välja arvatud hääletusruumis. Alates keelu kehtestamise ajast on Eesti Inimõiguste Keskus erinevates aruannetes[9] rõhutatud, et keeld on ebaproportsionaalne. Seda kritiseeris ka õiguskantsler, kes 2017. aastal palus Riigikogul keeld kaotada.[10]
Kohtupraktika
Enim pöörduti valimiskomisjoni ja kohtu poole e-hääletamisega seotud probleemide tõttu. Näiteks jättis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldamata EKRE ja Silver Kuusiku kaebuse, et e-hääled tuleks teatud valimisringkondades tühistada, kuna tõlkerakendus muudab valimiste veebilehel kandidaatide nimesid, sest kohtu hinnangul ei saanud tõlkeprobleem elektroonilise hääletamise tulemust oluliselt mõjutada.[11]
Samuti jättis Riigikohus rahuldamata kaebuse, milles kaebaja soovis elektroonilise hääletamise alustamata jätmist. Valimiskomisjonile esitati kaebus, milles kaebaja palus komisjonil 11. oktoobril elektroonilist hääletamist mitte alustada.[12] Põhjustena tõi kaebaja muu hulgas välja, et elektrooniline hääletamine ei ole piisavalt turvaline ega töökindel, sest hääletuse tarkvara ja valijarakendus on auditeerimata. Valimiskomisjon selle kaebusega ei nõustunud, ning ka Riigikohus arvas, et ei ilmnenud selliseid asjaolusid, mis oleks andnud põhjust elektrooniline hääletamine ära jätta.[13] Samas soovitas Riigikohus valimiste korraldajatel olla läbipaistvamad, ning kaaluda võimalust avalikustada enne elektroonilise hääletamise algust süsteemi kohta tehtud auditeid ja analüüse osas, milles turvalisuse kaalutlused nende avalikustamise tõttu kahjustada ei saaks.[14]
Statistika ja uuringud
2020. aastal uuriti riigi tellimusel mobiiltelefoniga e-hääletamise võimalust. Analüüsis leiti, et telefoniga e-hääletamine on tehniliselt võimalik, aga enne selle rakendamist tuleb maandada erinevaid riske. Näiteks saaks m-hääletust kasutada iOS-i ja Androidi operatsioonisüsteeme kasutavatel seadmetel ning seadmetel peaks olema viimane versioon tarkvarast, lisaks on ohuks üldine küberhügieen (häkkerid, ja ka võimalus, et m-hääletuse kaudu on kergem kellegi teise nimel hääletada).[15]
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) tellitud ja AS Cybernetica poolt läbiviidud analüüs näotuvastustehnoloogia kohta tõdes, et näotuvastus on tehniliselt keerukas ja nõuab väga suuri tehnilisi muudatusi. Selle lisamine tõstaks e-hääletamise tõrkeohtu ja märkimisväärselt suureneks süsteemi jõudlusvajadus, seejuures on võimatu viia veaprotsent nulli. Uuringus leiti, et e-hääletamise teenus muutuks kasutajale ebamugavamaks, sest eeldab korraliku kaameraga seadme olemasolu ja selle kasutamisoskust, samuti lisandub privaatsusriive. Kokkuvõttes leiti, et näotuvastuse asemel on olemas kergema kaaluga meetmeid, mis aitaks e-hääletamise vastaste rünnetega võidelda. Need on inimese teavitamine e-kirja või SMS-i teel, et tema nimel on antud hääl, samuti hea tava loomine hooldekodudele ID-kaartide hoiustamiseks.[16]
Lootustandvad ja head tavad
Erinevate inimgruppide kaasamiseks ja info jagamiseks avas Vabariigi Valimiskomisjon koostöös Häirekeskusega ööpäevaringse valimiste infotelefoni 631 6633. Telefonilt sai vastuseid üldistele valimistega seotud küsimustele. Perioodil 7.–18. oktoober vastati valimiste infotelefonil kokku 3395 kõnele. Kõige enam küsimusi esitati e-hääletamise läbiviimise, valimiste teabelehe sisu, sobiva valimisjaoskonna hääletamisruumi asukoha ja hääletamisõiguse kohta.[17] Infotelefonile sai helistada 2021. aasta 7. oktoobrist kuni 18. oktoobrini ning küsimustele vastati eesti, vene ja inglise keeles.[18]
Olulisemad avalikud arutelud
E-valimiste algusest peale on avalikkuse tähelepanu pälvinud erinevad tehnilised probleemid, mis on seganud e-hääletamist. Seekordsedki valimised ei möödunud äpardusteta. Kohe kui valimised olid alanud, tekkis probleeme inimestel, kes hääletasid uusimat MacOS operatsioonisüsteemi kasutades ja kes said veateate ning ei saanud seetõttu hääletada. Probleem parandati samal päeval, kui viga avastati.[19] Samuti kuvas valimisrakendus esimestele e-hääletajatele valet infot, juskui ei oleks hääletanute häält arvesse võetud ja rakendus kuvas sõnumi, et tegemist on testhäälega.[20] E-hääletamise valijarakenduses kuvatud vigase info põhjus oli serveris, kuhu oli valesti sisestatud aeg, kaua seda teksti kuvada; kõik antud hääled läksid siiski arvesse.[21]
Samuti ilmnesid probleemid ja kitsaskohad e-hääletuse ligipääsetavusega. Esile tõusis juba 2019. aastal Riigikogu ning Euroopa Parlamendi valimistel ilmnenud probleem, kus valimiskomisjoni tähelepanu juhiti sellele, et macOS operatsioonisüsteemi kasutades ei suuda ekraanilugeja valimisrakenduses olevat teksti lugeda. Valimiskomisjoni esindaja küll tõdes, et asja on uuritud, samas kahe aastaga rakendust parandada ei suudetud.[22]
2021. aasta kohalikel valimistel kerkis esile ka teine valimisrakenduse kasutajasõbralikkust ja kättesaadavust piirav küsimus. Nimelt on valimisrakendus vaid Eesti keeles, samas võivad KOV-i valimistel osaleda kõik Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ei pruugi Eesti keelest aru saada.[23] Riigi valimisteenistuse sõnul ei ole plaanis valijarakendusele hetkel lisada võimalust, et see oleks ka inglis- ja venekeelne.[24]
Juhtumikirjeldus
13. oktoobril ilmus ajalehes Postimees uudis,[25] et tõlkerakendus muudab valimiste veebilehel kandidaatide nimesid. Nimed muutusid vaid juhul, kui kasutati Google Chrome’i veebilehitsejat ning veebilehitsejas oli automaattõlke funktsioon sisse lülitatud. Näiteks kuvati Silver Kuusiku nime asemel Hõbe Kuusik.[26] Samal päeval tehti lehel valimised.ee tarkvaraparandus, mis puuduse kõrvaldas.[27]
14. oktoobril esitasid Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja nende nimekirjas kandideerinud Silver Kuusik Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles paluti tühistada elektroonilise hääletamise tulemused neis valimisringkondades, mida tõlkeprobleem puudutas.[28] Valimiskomisjon kaebust ei rahuldanud, vastates, et automaattõlkega oli probleeme vaid veebilehel valimised.ee.[29] Sama seltskond kaebas otsuse edasi Riigikohusse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis EKRE ja Silver Kuusiku kaebuse rahuldamata,[30] sest tõlkeprobleem ei saanud elektroonilise hääletamise tulemust oluliselt mõjutada. Kohtu arvates on põhimõtteliselt vaieldav, kas nimede tõlgituna kuvamise eest vastutab oma veebilehitsejas automaattõlke seadistanud valija või riigi valimisteenistus, kes polnud veebilehel tõlkevõimalust välistanud.
Riigikohtu hinnangul rikkus valimisteenistus kaebajate kandideerimisõigust, sest ei takistanud oma veebilehel kandidaatide nimekirja kuvamist moonutatud kujul. Seda järeldust ei väära ka asjaolu, et valijarakenduses kuvati korrektne nimekiri. Samas ei tühistanud Riigikohus elektroonilise hääletuse tulemusi, sest tõenäosus, et keegi jättis valimisteenistuse tegematajätmise tõttu soovitud kandidaadi poolt hääletamata, on niivõrd väike, et ei saanud tulemusi oluliselt mõjutada.[31]
Soovitused
- Muuta asjakohaseid seadusi nii, et valimiskeeld oleks vaid vangidel, kellele see on määratud täiendava karistusena.
- Panustada valimispunktide ning e-valimiste ligipääsetavusele.
[1] Vabariigi Valimiskomisjon. 2021. Valijate nimekiri.
[2] Ploompuu, A. 2021. Kohalikud valimised tulevad mitmete muudatustega, Postimees, 14.06.2021.
[3] Eesti võrdse kohtlemise võrgustik. 2020. Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks.
[4] ÜRO Peaassamblee. 2021. Report of the Working Group on the Universal Periodic Review – Estonia (A/HRC/48/7).
[5] ÜRO Peaassamblee. 2021. Report of the Working Group on the Universal Periodic Review – Estonia, Addendum (A/HRC/48/7/Add.1).
[6] Õiguskantsler. 2021. Valimisreklaam koolis, 15.10.2021.
[7] Liive, R. 2021. Riik tellis auditi, mis selgitab välja, kuidas on Kert Kingo e-valimiste töörühma ettepanekuid rakendatud, Digigeenius, 28.10.2021.
[8] Riigi Teataja. Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus (valimispäeval valimisagitatsiooni piirangu ja välireklaami keelu kaotamine), 13.01.2020.
[9] E. Rünne. 2015. Inimõigused Eestis 2014 – 2015, õigus vabadele valimistele.
[10] Õiguskantsler. 2019. Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja karistusseadustiku muutmise eelnõu, 17.06.2019.
[11] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.10.2021. a otsus kohtuasjas nr 5-21-16.
[12] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21.10.2021. a otsus kohtuasjas nr 5-21-15.
[13] Ibid.
[14] Ibid.
[15] Cybernetica. 2020. Mobile voting feasibility study and risk analysis. [Mobiilse hääletamise teostatavusuuring ja riskianalüüs].
[16] ERR. 2021. Uuring näotuvastust e-hääletamisel veel ei soovita, 15.07.2021.
[17] Riigi valimisteenistus, e-kiri, 01.10.2021.
[18] Lomp, L. 2021. Sügisel nõustab valijaid infotelefon, Postimees, 27.05.2021.
[19] Alas, B. 2021. E-valimisi häirisid esimesed tehnilised rikked, Postimees, 11.10.2021.
[20] Pau, A. 2021. E-hääletamine algas tehnilise praagiga: 900 kasutajale anti teada, et nende hääl ei lähe arvesse, Delfi, 11.10.2021.
[21] Vabariigi Valimiskomisjon. 2021. Kõigi kell 9 e-hääletanute hääled läksid arvesse, 11.10.2021.
[22] Koitmäe, A. ja Arm, M. 2021. Kas tulevikus saab valimistel hääletada ka mobiiltelefonis? Vikerraadio.
[23] Riives. A. 2021. Kes on Hõbe Meikar või Sipelga Hilving? Tõlkerakendus muudab valimiste veebilehel kandidaatide nimesid, Postimees, 13.10.2021.
[24] Riigi valimisteenistus, e-kiri, 01.10.2021.
[25] Riives. A. 2021. Kes on Hõbe Meikar või Sipelga Hilving? Tõlkerakendus muudab valimiste veebilehel kandidaatide nimesid, Postimees, 13.10.2021
[26] Pau, A. 2021. Taas probleem: kandidaadid Silver Meikar ja Silver Kuusik moonduvad valimiste veebilehel Hõbe Meikariks ja Hõbe Kuusikuks, Delfi, 13.10.2021.
[27] Vabariigi Valimiskomisjon. 2021. Automaattõlge ei mõjutanud kandidaatide nimede kuvamist valijarakenduses, 15.10.2021.
[28] Delfi. 2021. EKRE nõuab e-hääletuse tühistamist: kandidaadid, kelle nime väänas tõlkeprogramm, on ebavõrdses seisus, 15.10.2021.
[29] Vabariigi Valimiskomisjon. 2021. Vabariigi Valimiskomisjon jättis rahuldamata kaks e-hääletamisega seotud kaebust, 15.10.2021.
[30] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.10.2021. a otsus kohtuasjas nr 5-21-16.
[31] Riigikohus. 2021. Riigikohus jättis rahuldamata kaks e-hääletamist puudutanud kaebust, 28.10.2021.
