14. Peatükk

Inimõigused ja COVID-19

Autor: Liina Laanpere

 

Võtmeteemad

  • COVID-19 piirangud on mõjutanud liikumis-, kogunemis- ja ühinemisvabadust, õigust era- ja perekonnaelu austamisele, õigust haridusele, samuti õigust tegeleda ettevõtlusega.
  • Pandeemiaga seoses on kerkinud erinevaid andmekaitse küsimusi, samas Eesti on uute lahenduste loomisel (näiteks HOIA mobiilirakenduse puhul) hoidnud privaatsusõigusi kesksel kohal.
  • Väärinfo levik tekitab probleeme pandeemia vastu võitlemisel, eelkõige polariseerivad ühiskonda vaktsineerimisega seotud teemad

Olukorra ja piirangute kokkuvõte

12. märtsil 2020. aastal kuulutas valitsus COVID-19 pandeemia tõttu Eestis välja eriolukorra, mis lõppes 2020. aasta 18. mail. Alates 2021. aasta 12. augustist kehtib Eestis tervishoiualane hädaolukord.[1]

2020. aasta märtsis teavitas Eesti riik Euroopa Nõukogu, et kasutab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 15 alusel õigust teha erandeid konventsioonist tulenevatest kohustustest. Eesti teavitas mitmete õiguste kehtivuse peatamisest, nende hulgas olid  õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele, õigus õiglasele kohtumenetlusele, õigus era- ja perekonnaelu austamisele, kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus, õigus haridusele ning liikumisvabadus.[2] Artikkel 15 rakendamine kasutamine lõppes eriolukorra lõppedes 18. mail 2020. aastal.[3]

Enamik riigi poolt kehtestatud COVID-19 meetmeid on keskendunud liikumis-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse piiramisele, samuti rakendati laialt ettevõtlust piiravaid meetmeid. Liikumispiirangud kehtestati COVID-19 diagnoosiga inimestele ja nendega koos elavatele inimestele, Eesti riigipiiri ületajatele, samuti piirati avalikus ruumis liikumist (2+2 reegel).[4]

Liikumispiirang mõjutas eriliselt haavatavaid gruppe. 2020. aasta aprillis keelati üldhooldekodudes ja erihooldekodudes elavatel inimestel kuni eriolukorra lõppemiseni hooldekodu territooriumilt lahkuda.[5] Piirangud hooldekodudele puudutasid ka õigust era- ja perekonnaelu austamisele, kuna hoolekandeasutustes kehtestatud külastuskeelu tõttu ei saanud hooldekodude elanikud pikka aega oma lähedastega kohtuda.

Piirangud mõjutasid oluliselt ka kinnipeetavate õigusi. Õiguskantsler kritiseeris eriolukorra ajal kinnipeetavatele kehtestatud värskes õhus jalutamise keeldu ning ühele korrale nädalas vähendatud võimalust lähedastele helistada.[6]

Eriolukorra ajal keelati kõik avalikud kogunemised, mis tekitas küsimusi, kas poliitiliste meeleavalduste ja jumalateenistuste pidamise keeld on põhiseadusega kooskõlas. Õiguskantsler avaldas arvamust, et eriolukorra ajal ei piiratud põhiseaduses sätestatud arvamus- ja väljendamisvabadust, kuna meelsust on võimalik avaldada ka muul viisil kui füüsiliselt kogunedes. Õiguskantsler selgitas ka, et avalike kogunemiste keeld takistas küll usutalituste pidamist, kuid lubatud oli usutalitusi täita üksinda või eraviisiliselt, kirikuid, palve- ja pühakodasid eriolukorra ajal kinni ei pandud.[7]

Samuti puudutasid koroonapiirangud õigust haridusele. Eriolukorra ajaks kehtestati koolides distantsõpe, kohati rakendati distantsõpet ka peale eriolukorra lõppu. Kontaktõppe puudumine pani eriti haavatavasse olukorda hariduslike erivajadustega õpilased. Eesti Puuetega Inimeste Koda on leidnud, et koolide ja erikoolide kontaktõppe, õpilaskodude ning sotsiaalteenuste sulgemine põhjustas puudega laste vanemate hoolduskoormuse järsu tõusu ning haridusliku erivajadusega laste distantsõppe koolipoolne toetamine oli vanemate arvates enamasti puudulik.[8]

Seadusandlikud arengusuunad

2020. aasta maikuus jõustus COVID-19 pandeemiaga seotud seadusemuudatusi koondav kobareelnõu, millega muudeti üle 30 seaduse.[9] Õiguskantsler kritiseeris asjaolu, et kiirelt menetletud hädavajalike muudatuste paketiga seoti ka muudatusi, mis ei ole kiirelomulised ja mille mõju ulatub ka väljapoole eriolukorda. Erilise murekohana tõi õiguskantsler välja muudatuse, millega vähendati inimese psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematule ravile ja nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise kohtulikku kontrolli, ning millega võimaldati jätta inimesed vastavas kohtumenetluses ära kuulamata.[10]

Eesti Pagulasabi ja Eesti Inimõiguste Keskus mõistsid hukka kobareelnõus sisalduva muudatuse, mille kohaselt rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamine oleks erakordselt suure arvu taotluste korral lubatud ilma kohtupoolse põhjenduseta.[11]

Lisaks võeti 2021. aasta mais vastu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seadus. Eelnõu täpsustab valitsuse ja Terviseameti pädevust ning lisab seadusesse õigusliku aluse, mis võimaldab kohustada inimesi järgima nakkushaiguse leviku korral nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Eelnõuga lisatakse seadusesse ka võimalus kaasata Terviseameti ülesannete täitmisse politseid ja teisi korrakaitseorganeid.[12] Enne seaduse vastu võtmist kogunesid Toompeal seaduseelnõu vastu meelt avaldavad inimesed. Protestijad väljendasid hirmu, et politsei saab eelnõuga õiguse inimesi, eelkõige lapsi kodust väevõimuga ära viia. Õiguseksperdid on kinnitanud, et see ei vasta tõele ja uus seadus muudab korda minimaalselt.[13]

Kohtupraktika

COVID-19 pandeemia ei katkestanud Eesti kohtusüsteemi tööd. Eriolukorra ajal eelistati kirjalikke menetlusi ning vältimatult vajalike kohtuistungite pidamist tehniliste sidevahendite abil.[14]

Eesti kohtutesse ei ole koroonapiirangutega seotud küsimusi palju jõudnud, pigem on suunatud kaebusi õiguskantslerile. Õiguskantsler on pidanud küsitavaks asjaolu, et piirangud on kehtestatud üldkorraldusega, mille üle pole õiguskantsleril võimalust algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet, õiguste rikkumise korral peab kohtusse minema inimene ise.[15]Tallinna Halduskohus on asunud selles küsimuses seisukohale, et üldkorralduse vorm on piirangute jaoks korrektne ja tagab isikutele paremad võimalused oma huvide ja õiguste kaitseks. Kohus jättis sama lahendiga rahuldamata Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kaebuse koroonapiirangute õiguspärasuse üle, leides, et vaidlusalused piirangud, mis seisnesid avalikust koosolekust osavõtjate arvu piiramises, olid sobivad, vajalikud ja mõõdukad COVID-19 levimise tõkestamiseks.[16]

Koroonapiiranguid puudutavaid kohtulahendeid leidub eelkõige vangide õiguste teemal, liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise kohta esitatud kaebustes. Kättesaadavate kohtulahendite alusel on ülekaalus kohtute arvamus, et vanglate piirangud, nt pikaajaliste kokkusaamiste keelamine, on proportsionaalsed, kuna avalik huvi viiruse leviku tõkestamise vastu on kaalukam kui piirangute mõju kinnipeetavate õigustele.[17],[18]

Statistika ja uuringud

2021. aasta juunis avaldas mõttekoda Praxis uuringu „COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslik mõju soolisele võrdõiguslikkusele“, milles leiti, et sooline ebavõrdsus on pandeemia ajal suurenenud. Koolide ja lastehoiuasutuste sulgemisega jäi suurem osa laste eest hoolitsemise ja koduste tööde koormusest naiste kanda ning vähenes võimalus teha tasustatud tööd. Analüüsist selgus, et Eestis ei ole kasutusele võetud piisavalt meetmeid, et toetada  soolist võrdsust pandeemia ajal.[19]

Eesti Puuetega Inimeste Koda viis 2020. aasta suvel läbi miniuuringu „Puudega inimeste toimetulek kriisiajal“. Uuringu põhjal tehtud soovitused rõhutasid puuetega inimestele esmatähtsate sotsiaalteenuste tagamise vajadust ka kriisi ajal, samuti hariduslike erivajadustega lastele kontaktõppe võimaluse tagamise vajadust. Lisaks toonitati ligipääsetava kommunikatsiooni ja ennetava sotsiaaltöö korralduse tähtsust.[20]

Lootustandvad ja head tavad

2020. aasta augustis võeti Eestis kasutusele mobiilirakendus HOIA, mis teavitab kasutajaid, kui nad on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Kuigi rakenduse mõju on raske hinnata, on positiivne asjaolu, et rakenduse arendamisel on erilist tähelepanu pööratud isikuandmete kaitsele. Rakenduse kaudu ei ole võimalik kasutajaid ega nende asukohta tuvastada ning riigile teavet nakatunute või nende lähikontaktsete identiteedi kohta ei laeku.[21] HOIA rakendusele on selles osas jaganud tunnustust ka Andmekaitse Inspektsioon ja õiguskantsleri büroo.[22]

Olulisemad avalikud arutelud

Vaidlused vaktsineerimise ja maskikandmise üle on laialt levinud nii sotsiaalmeedias kui ka sellest väljaspool. Osa inimesi tajub COVID-19 tõkestamise jaoks kehtestatud piiranguid vabaduse võtmisena ja inimõiguste rikkumisena. Sellele on kaasa aidanud väärinfo levik, eriliselt suure kõlapinna on Eestis leidnud vaktsineerimisega seotud väärinfo.

Vaktsineerimisega on seotud mitmed laialdaselt meedias arutatud teemad, eriti COVID-19 tõendi, nn vaktsineerimispassi esitamise nõue. Alates 2020. aasta sügisest tuleb Eestis COVID-19 tõend esitada erinevatel tegevustel osalemiseks, sh  avalikel koosolekutel, üritustel, meelelahutusasutustes ja toitlustusettevõtetes. Meedias kajastatud arvamusartiklites on eelkõige analüüsitud vaktsineerimispassi mittemeditsiinilistel eesmärkidel kasutamise kooskõla õigusega võrdsele kohtlemisele, lisaks ka küsimusi seoses isikuandmete kaitsega.[23]

Tallinna ülikooli professor Mart Susi on väljendanud arvamust, et vaktsiinipassi kasutamine ei riku inimõigusi juhul, kui selle esitamine ei ole vältimatu tingimus teatud teenustele või üritustele juurdepääsu saamiseks ning igaühel on praktiliselt võimalik endale vaktsiinipass saada.[24] Õiguskantsler on 2021. aasta maikuus selgitanud, et immuunsustõendi küsimine teatud teenuste tarbijatelt on põhjendatud, et vähendada nakkusohtu, samas peaks see jääma ajutiseks lahenduseks seni, kuni epidemioloogiline olukord seda nõuab.[25] 

Juhtumikirjeldus

Õiguskantsleri poole pöördus koroonaviirusega nakatunud lasteaiakasvataja, kes oli oma positiivsest testitulemusest teatanud lasteaia juhtkonnale. Direktor teatas lapsevanematele haigestunud kasvataja nime, mis vallandas lapsevanemate meelepaha. Õiguskantsleri hinnangul pole sellisel viisil nakatanu isikuandmete avaldamisele mingit õigustust, delikaatse terviseinfo avalikustamine on ühemõtteliselt keelatud. Õiguskantsler selgitas, et kui inimese arvates töötleb eraõiguslik asutus tema andmeid õigusvastaselt, tuleb sellest teatada Andmekaitse Inspektsioonile, millel lasub isikuandmete kaitse seaduse kohaselt kohustus jälgida isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmist.[26]

Soovitused

  • COVID-19 pandeemiast tingitud meetmed peavad olema inimõiguste ja proportsionaalsuse seisukohast lähtuvalt põhjalikult analüüsitud ja avalikult põhjendatud.  Piirangute mõju tuleb kaaluda nii enne kehtestamist kui ka perioodiliselt tagantjärele, analüüsides järjepidevalt ka võimalikke kõrvalmõjusid.
  • Oluline on meetmete ja nende kohta jagatud teabe konkreetsus ja sõnumiselgus, muuhulgas väärinfo levimise ohu maandamiseks.
  • Kriisiolukorras tuleks erilist tähelepanu pöörata haavatavate gruppide õiguste kaitsele, sealhulgas erivajadustega inimeste õigustele, tehes koostööd vastavate organisatsioonidega ja järgides muuhulgas Eesti Puuetega Inimeste Koja soovitusi.[27]

[1] Vabariigi Valitsus. 2021. Koroonaviirus ja selle vältimine .

[2] Eesti Vabariigi alaline esindus Euroopa Nõukogu juures. 2020. Note verbale nr 1-16/6, 20.03.2020.

[3] Oja, B. 2020. Eesti teavitas Euroopa Nõukogu eriolukorra lõppemisest, ERR, 16.05.2020.

[4] Riigi Teataja. 2021. Meetmed koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks.

[5] Riigi Teataja. 2020. Eriolukorra juhi korraldus hoolekandeasutustes liikumisvabaduse piirangu kehtestamise kohta, 17.05.2020.

[6] Õiguskantsler. 2020. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamise meetmed,  nr 7-7/200489/2001899, 06.04.2020.

[7] Õiguskantsler. 2020. Õiguskantsleri aastaülevaade – Õigusriik eriolukorras.

[8] EPIKoda. 2020. Puudega inimeste toimetulek kriisiajal, 14.09.2020.

[9] Riigi Teataja. 2020. Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed), 06.05.2020.

[10] Õiguskantsler. 2020. Tähelepanekud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu kohta, nr 18-1/200565/2001935, 07.04.2020.

[11] Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Pagulasabi. 2020. Arvamus abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu 170 SE kohta, 13.04.2020.

[12] Riigi Teataja. 2020. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seadus, 22.05.2021.

[13] Ellermaa, E. 2020. Meeleavaldajate ja õigusekspertide tõlgendus seaduseelnõust läheb lahku, ERR, 08.04.2021.

[14] Kohtute haldamise nõukoda. 2020. Kohtute haldamise nõukoja soovitused õigusemõistmise korraldamiseks eriolukorra ajal, 16.03.2020.

[15] Õiguskantsler. 2021. Õiguskantsleri aastaülevaade.

[16] Nael, M. 2021. Halduskohus ei rahuldanud SAPTK kaebust koroonapiirangute kohta, ERR, 01.10.2021.

[17] Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-2343.

[18] Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2021. a määrus haldusasjas nr 3-20-2267.

[19] Haugas S.,  Sepper, M-L (Mõttekoda Praxis). 2021. COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslik mõju soolisele võrdõiguslikkusele.

[20]  EPIKoda. 2020. Puudega inimeste toimetulek kriisiajal, 14.09.2020.

[21] Sotsiaalministeerium. 2020. Tänasest saab laadida nutitelefoni koroonaviiruse levikut piirava mobiilirakenduse HOIA, 20.08.2020.

[22] R. Liive. 2020. AKI peab eestlaste koroonaäppi sobilikuks, õiguskantsleri büroo jagab tunnustust. Digigeenius, 19.08.2020.

[23] Luik-Tamme, I., Šipilov, V. 2021. Ingeri Luik-Tamme ja Vitali Šipilov: vaktsineerimispassi mõju põhiõigustele, ERR, 05.03.2021.

[24] Susi, M. 2021. Mart Susi: vaktsiinipass versus inimõigused, Postimees, 14.05.2021.

[25] Õiguskantsler. 2021. Lihtsustatud juurdepääs teenustele immuunsustõendi alusel, nr 14-1/210929/2103416, 18.05.2021.

[26] Õiguskantsler. 2021. Õiguskantsleri aastaülevaade.

[27]  EPIKoda. 2020. Puudega inimeste toimetulek kriisiajal, 14.09.2020.


Autor

  • Liina Laanpere on omandanud õigusteaduse bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ja magistrikraadi rahvusvaheliste inimõiguste alal Corki ülikoolis Iirimaal. Liina osaleb õiguseksperdina Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uurimisvõrgustiku FRANET-i jaoks uuringute tegemisel.