8. Peatükk

Rahvusvähemused ja lõimumispoliitika

Autor: Robert Derevski

Võtmeteemad

  • Lõimumispoliitikas on toimumas muudatused paremuse suunas, kuigi muredena tuuakse esile juba tuttavaid probleeme (nt sisserännet, lõhet venekeelse elanikkonna ja eestlaste vahel jm).
  • Eestis iseloomustab integratsiooniteemasid politiseeritus ning sisulise ja järjepideva arutelu puudumine. Kogukonna tasandil liigutakse projektide ja programmidega edasi, kuid laiem ühiskondlik diskussioon on endiselt reaktsiooniline, st provotseeritud sündmustest, seisukohavõttudest või muudest juhustest.
  • Avalike teenuste pakkumist ja info levikut pandeemia tingimustes on välismaalased hinnanud positiivselt. Siiski on oluline teistsuguse keele ja ühiskonda integreerituse tasemega inimeste seas teenuste selgust ning arusaadavust tõsta.

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

2020. aasta kui kümnendi viimane on olnud mitme arengukava ja strateegia lõppemise aasta, mis väljendub mitme uue strateegia väljatöötamises. Nii sai 2020. aastal kinnitatud Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi „Sidusa Eesti arengukava 2030“.[1] Tegemist on mitmel varasemal arengudokumendil[2] põhineva strateegiaga, mis on koondatud kokku üheks tervikuks. Kavas on sõnastatud järgneva kümnendi suundumused lõimumisvaldkonnas, tulevikuvisioon, sihid ja olulised probleemid, millega riik silmitsi seisab.

Arengukava elluviimiseks on töös neli programmi. Neist peamine on „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“,[3] mis on suunatud Eestisse tagasipöördujatele, üle maailma elavatele rahvuskaaslastele ja uussisserändajatele. Suuremaks sihiks on parandada inimeste informeeritust olemasolevatest teenustest, soodustada koostööd kogukondade, riigi ja KOVide vahel. Samuti on väljatöötamisel programmid „Kogukondlik Eesti“,[4] „Üleilmne eestlus“[5] ja „Nutikas rahvastikuarvestus“.[6]

Seadusandlikud arengusuunad

Perioodil 1. jaanuar 2020 kuni 30. september 2021 muudeti välismaalaste seadust (VMS) seitsmel korral.[7] Olulisematest muudatustest tekkis alates 2020. aasta juunist kõikidel välismaalastel võimalus taotleda Eestis töötamiseks digiränduri viisat. See lahendus võimaldab tulla välismaalasel Eestisse, viibida siin turistina ja samal ajal jätkata töötamist välisriigi tööandja heaks asukohast sõltumata. Sarnased algatused on ELi riikidest tänaseks ellu kutsutud ka Saksamaal, Tšehhis, Horvaatias, Islandil, Norras, Kreekas, Portugalis ja Itaalias.[8]

Muudatused leidsid aset ka kodakondsuse seaduses. 2020. aasta alguses jõustus kodakondsuse seaduse eelnõu, mille eesmärk on tagada Eestis sündinud alaealistele, kelle vanemad (või vanavanemad) on elanud Eestis enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, võimalus saada Eesti kodakondsus lihtsustatud korras.[9] Samal aastal lisandus ka kodakondsuse äravõtmise uus alus: raskete riigivastaste kuritegude toimepanemine. Nüüdsest on Vabariigi Valitsusel võimalik võtta Eesti kodakondsus ära ka isikult, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev otsus riigireetmise, luuretegevuse või terrorikuriteo eest.[10]

Kohtupraktika

Kaks olulist välismaalaste seaduse muudatust leidis 2021. aastal aset Riigikohtu otsusega.  Esimene otsus puudutas Eestisse hooajatöödeks saabunud välismaa kodanike ennetähtaegse väljasaatmise õigsust ning õigust kohtulikule kaitsele. Nimelt lõpetas Politsei- ja Piirivalveamet kahe Ukraina kodaniku viisavaba Eestis viibimise ennetähtaegselt isolatsiooninõuete väidetava eiramise tõttu. Halduskohus tagastas kaebuse, kuna välismaalaste seadus ei andnud kohtu hinnangul kirjeldatud olukorras kohtusse pöördumiseks õigust. Siiski tunnistas aga Riigikohus põhiseadusevastaseks ja kehtetuks nii välismaalaste väljasaatmise kui ka välismaalaste seaduse sätted, mis ei võimaldanud vaidlustada viisavabalt Eestisse saabunud hooajatööliste riigis viibimise ennetähtaegset lõpetamist.

Kohus leidis, et välismaalastel (ukrainlastel) on õigus viibida ELi riikides viisavabalt 180 päeva jooksul kuni 90 päeva. Samuti peab Riigikohtu sõnul olema võimalik kontrollida riigist väljasaatmiste õiguspärasust kohtus ning selle õiguse täielik välistamine kujutab endast tõsist põhiõiguste riivet.[11]

Teine oluline lahend käsitles samasooliste õigusi.[12] 2019. aastal tunnistas Riigikohus põhiseadusevastaseks välismaalaste seaduse punktid, mis välistasid  tähtajalise elamisloa andmise välismaalasele, kes soovis kolida Eesti kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde.

2021. aasta septembris laienes see õigus Riigikohtu otsusega ka Eestis elamisloa alusel elava isiku samasoolisele registreeritud elukaaslasele.[13] Riigikohtu hinnangul ei saa teha vahet, kas inimene on Eesti kodanik või elamisloa alusel elav välismaalane, kuna välismaalaste seadus ei tee tähtajalise elamisloa andmisel vahet, kas Eestis elav abikaasa on Eesti kodanik, eesti rahvusest või välismaalane.

Statistika ja uuringud

2021. aastal ilmus kaheksas „Eesti Integratsiooni Monitooring 2020“,[14] mis annab põhjaliku ülevaate lõimumisvaldkonna arengust 2020. aasta seisuga. Lõimumine Eestis on viimase paarikümne aasta vältel olnud järjepidev ja positiivse trendiga. Murekohaks on endiselt kontaktide vähesus eri rahvustest eestimaalaste vahel ning erinevus eestlaste ja teistest rahvustest elanike osalemisel tööelus ja sotsiaalmajanduslikus toimetulekus.

2020. aasta novembris avaldati ka sisserändajate lõimimise poliitikate indeksi (MIPEX) tulemused 2019. aasta kohta.[15] Eesti riigi tulemused migratsioonipoliitikas on paranenud alates 2007. aastast ning sisserändajatel on nüüd paremad võimalused tööturul, tervishoiuteenuste kättesaadavuses ja elamisloa taotlemisel. Halvem olukord on endiselt tervishoius, poliitilises osaluses ja kodakondsuspoliitikas.

2020. aasta MDI World Talent Ranking[16] hindas riikide konkurentsivõimet välismaalt tulevate kvalifitseeritud spetsialistide värbamisel 2020. aastal. Eesti parandas oluliselt oma konkurentsivõimet, tehes edetabelis tõusu 27. kohalt (2019. aastal) 19. kohale (Leedul 27. ja Lätil 33. koht).[17]

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) programmi Work in Estonia uuringu kohaselt eelistas 2020. aasta sügiseks järjest enam Eesti ettevõtjaid rahvusvaheliste kaugtöötajate värbamise kasuks.[18] Selle peamiseks põhjuseks oli pandeemiast tingitud piirangud ning kohalik tööjõupuudus kvalifitseeritud spetsialistide seas. 2020. aastal avaldati ka mahukas rändestatistika ülevaade, mis annab ülevaate rändest aastatel 2016–2020 ning selgitab neis toimunud muutusi.[19]

2020. aastal toimus Eestis elavate välismaalaste eriolukorra teadlikkuse uuring.[20] Tulemustest selgus, et Eestis viibimist tajusid välismaalased turvalisemana kui koduriiki naasmist. Suurimaks hirmuks oli neile migratsioonipoliitika, eelkõige oht olla riigist välja saadetud. Samuti tajuti, et kohalikud elanikud suhtusid piirangutesse ​leebemalt (näiteks maskide vähene kandmine avalikes ruumides, kahemeetrise vahe mittehoidmine jms). Probleemi lahendusena nähakse mh tõhusamat riigipoolset kommunikatsiooni ja Eesti elanike ühise infovälja laiendamist.

Lootustandvad ja head tavad

Headest tavadest tasub mainida Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) ideid, mis muudavad lõimumist interaktiivsemaks ja keeleõpet kaasahaaravamaks. 2020. aastal sai Tallinna ja Narva eesti keele majades alguse Eesti pärimuskultuuri kursus, mis tutvustab eestlaste kombeid, pühasid, kultuuriruume, tavasid, rahvalaule ja -tantse.[21] 2021. aastal avas INSA uue praktikaprogrammi, mis tutvustab eesti keelest erineva emakeelega tudengitele töövõimalusi riigiasutustes.[22] Programmi läbis 13 noort, kelle sõnul näitas programm, et nt vene emakeel võib ka riigisektoris tugevaks eeliseks olla.

2020. aastal alustas Balti Uuringute Instituut kolmandatest riikidest pärit Eesti kõrgkoolide õppuritele koolituste ja ürituste korraldamist.[23] Euroopa Liidu AMIFi ja Siseministeeriumi rahastatud projekti eesmärk on tutvustada Eesti tööturgu ning selle iseärasusi välisüliõpilastele, et soodustada nende õpingute järgset Eesti tööturule sisenemist ja Eestisse jäämist.

Mitmed pagulasteteemalised projektid toimuvad ka Pagulasabi keskuses, näiteks 2021. aasta aprillis alustas projekt, mis toetab lasteaedades rändetaustaga laste kohanemist ja mitmekultuurilise õpikeskkonna loomist.[24] 2021. aasta septembris startinud projekt keskendub aga noorte teadlikkuse tõstmisele pagulastest Eestis.[25]

Olulisemad avalikud arutelud

Lisaks eelmise valitsuse retoorikale ilmestab käesolevat perioodi ka COVID-19 kriis, mis kujundas lõimumisvaldkonnas toimuvate arutelude konteksti – näiteks 2020. aastal karmistatud välismaalastele riiki sisenemise tingimused, mis päädisid mh maasikakorjajate tööjõunappuse probleemiga. Sünged prognoosid maasikahindade tõusust ja saagi hävimisest[26] tõid kaasa arutelu välistööjõu kasutuse, maasikakorjajate palga ja kohalike töökäte kasutuse üle. Paljude aspektide taustal tegi aga olukord ilmseks just selle, millist mõju võib tänapäeval omada välistööjõu kaasamine Eestis nii riigi kui ka kohalikule majandusele.

Terav arutelu kerkis ka 2021. aasta teises pooles, kui fookus oli ajutiselt suunatud Afganistani võimuvahetusele ja Eestiga koostööd teinud afgaanidele Eestis varjupaiga pakkumisele. Valituse otsusel võetakse Eestisse vastu kuni 30 afgaani (sh nende perekonnaliikmed).[27] Samuti oli arutelu Valgevene poolt poliitiliselt tekitatud pagulaskriisi üle Leedu piiril ja selle üle kuidas võiks Eesti olukorrale reageerida ning riske maandada. Selle valguses saadeti Leetu appi PPA politseiüksus ESTPOL5,[28] tugevdati Läti-Eesti piiri ja sadamate kontrolli ning tõsteti valmisolekut idapiiril.[29]

Suundumused ja tulevikuvaade

Eestisse tuleb endiselt suur osa inimesi lühiajalise töötamise eesmärgil. Sellega suureneb mh lühiajalise tööloa ning viisa alusel saabuvate välistöötajate arv, mis aitab leevendada tööjõupuudust, kuid on omakorda probleem sisserändajatele seatud piirarvule. 2020. aastal ületas esitatud taotluste arv aastase piirarvu juba 6. jaanuaril.[30]

Tulevikus on oodata integratsiooni ja lõimumist puudutavate programmide arengut ja nende mitmekesistumist. Küll aga on lõimumise ning rände arutelu jätkuvalt reaktsiooniline ja mitte piisavalt konstruktiivne. See aga näitab, et ühiskonnas puudub selge arusaam ja plaan, kuidas peaks nendele teemadele lähenema ja millised võiksid olla otsused, mida riigi tasandil ellu viia.

2021. aasta oktoobris toimuvad KOVi valimised kinnitavad, et endiselt jätkuvad mh „vene kaardi“ mängimise katsed samas, kui mitmes valdkonnas, nt haridusreformis (või keele, kodakondsuse vms küsimustes), pole suuri muudatusi tehtud. Nende teemade lainetena esilekerkimist on oodata ka järgnevatel aastatel, see aga ei pruugi tuua sisulisi lahendusi.

Juhtumikirjeldus

Endiselt pälvib tähelepanu Abhaasia eestlaste Eesti kodakondsuse säilitamise ja taotlemise probleem. Kurioosne lugu juhtus 2020. aastal, mil ERR kirjutas Abhaasias elavast Alli Ruttost, kes oli hädas oma Eesti kodakondsuse pikendamisega.[31] Nimelt oli Alli Rutto vanaisa optant, ehk enne 1920. aasta Tartu rahulepingut varasema impeeriumi aladel elav eestlane. Tartu rahulepinguga tekkis optantidel võõrsil elades võimalus võtta Eesti kodakondsus, mida Alli vanaisa kasutas.

Eesti riik väljastaski Alli vanaisale kodakondsustunnistuse ning 2012. aastal sai ka Alli ise Eesti sünnijärgseks kodanikuks. Siis aga langetas 2018. aastal Riigikohus pretsedenti loova otsuse – optantide järeltulijaid ei saa lugeda Eesti (sünnijärgseteks) kodanikeks, kui opteerumisele ei järgnenud Eestisse elama asumine.[32] Kuna Alli seda ei teinud, siis selle käsitluse järgi sai temast Eesti vabariigi kodanik ekslikult.

2018. aastal sattuski küsimärgi alla tema Eesti passi pikendamine. Asjaolude selgitamiseks väljastas PPA ajutise passi kaheks aastaks, tunnistades, et kodakondsuse väljastamine 2012. aastal oli ekslik. Seda vaatamata asjaolule, et Alli poeg ja tütar elavad nüüdseks Eestis ning on saanud Eesti kodakondsuse samuti sünnijärgselt.

2020. aastal võttis probleemi lahendamiseks sõna õiguskantsler, kes märkis, et kord juba sünnijärgseks kuulutatud kodanikult ei tohi riigi valede otsuste pärast kodakondsust ära võtta. Teisisõnu ei vastuta inimesed riigi tehtud vigade eest, kui see ohustab nende juriidilist staatust. Tulemusena pikendati Alli ajutine pass kümne aasta võrra ning tema olukord lahenes edukalt. Küll aga ripub õhus mitmesaja teise Abhaasia eestlase probleem, kes seisavad silmitsi seaduslike ja bürokraatlike raskustega Eesti kodakondsuse säilitamise[33] või saamise[34] nimel.

Soovitused

  • Eestis on tarvis rakendada tõhusamat võrdsete võimaluste poliitikat. Kuigi lõimumises edusamme tehakse, ootavad endiselt lahendusi tuttavad probleemid, nt seoses koolisüsteemi ja õppekeele, välistööjõu sisserände ja kvootide, integratsiooni ja keeleõppe võimalustega Eesti eri paikades.
  • Avalike ja kohanemist toetavate teenuste loomisel on tarvis pöörata tähelepanu eri sihtrühmadele, et sarnaste vajaduste, kuid erineva keele ja integreerituse tasemega inimesed ei jääks infosulgu ning pakutavatest teenustest ilma.
  • Emotsionaalsete arutelude asemel vajab Eesti faktipõhist ja konstruktiivset poliitilist diskussiooni. Endiselt ilmneb märke venelaste ja eestlaste vastandamisest. Politiseerimist leiab debattides enam ka välismaalt pärit hooajatööliste ja uussisserändajate küsimus.
  • Rahvusvähemuste ja integratsiooni küsimustes tuleb kasuks püüelda poliitilise ning ühiskondliku konsensuse poole, mis aitab kujundada ühiselt jagatud narratiivi Eestist kui riigist, kus on hea elada, õppida ja töötada nii kohalikul kui ka välismaalasel. Soovitame pidada süstemaatilisi kodakondsuse ning migratsiooniteemalisi arutelusid ja pöörata rohkem tähelepanu inimestele, kes on suutnud edukalt Eesti riigis kohaneda.

[1] Siseministeerium. 2021. Sidusa Eesti arengukava 2030. Eelnõu.

[2] Nendeks on „Lõimuv Eesti 200“, „Siseturvalisuse arengukava 2015-2020“, „Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020“ ja „Rahvuskaaslaste programm aastateks 2014-2020“.

[3]  Siseministeerium. 2021. Sidusa Eesti arengukava 2030. Eelnõu.

[4] Siseministeerium. 2021. Kodanikuühiskonna programm “Tugev kodanikuühiskond” 2021-2024.

[5] Välisministeerium. 2021. Välisministreerium tutvustas ülemaailmse eestluse tulevikuplaane, 10.06.2021.

[6] Siseministeerium. 2021. Programm “Nutikas rahvastikuarvestus 2021-2024”. Eelnõu.

[7] Riigi Teataja. 2021. Välismaalaste seadus, 01.10.2010.

[8] ETIAS. 2021. Digital Nomad Visas in EU Countries. [Digiränduri viisad ELi riikides].

[9] Riigikogu. 2020. Kodakondsuse seaduse muutmise seadus 58 SE.

[10] Riigikogu. 2020. Kodakondsuse seaduse §28 täiendamise seadus 217 SE.

[11] Riigikohus. 2021. Välismaalasel on õigus viisavabalt Eestis viibimise lõpetamist kohtus vaidlustada, 20.04.2021.

[12] Riigikohus. 2019. Eesti kodaniku samast soost registreeritud elukaaslasele elamisloa mitteandmine on põhiseadusvastane, 21.06.2019.

[13] Riigikohus. 2021. Riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks samast soost paari Eestis elamist piiranud seaduse, 28.09.2021.

[14] Praxis, Balti Uuringute Instituut, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Turu-uuringute AS. 2020. Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2020.

[15] MIPEX. 2020. Migrant Integration Policy Index – Estonia. [Migrantide integratsioonipoliitika indeks – Eesti]

[16] IMD. 2021. World Talent Ranking. [Maailma kvalifitseeritud tööjõu pingerida].

[17] EAS. 2021. Eesti tegi välistalentide aruandes võimsa tõusu, 27.04.2021.

[18] RAKE. 2020. Rahvusvahelise kaugtöö uuring.

[19] Siseministeerium. 2020. Rändestatistika ülevaade 2016-2020.

[20] Akkadian. 2020. Eestis elavate välismaalaste eriolukorra teadlikkuse uuring 2020.

[21] INSA. 2020. Eesti pärimuskultuuri kursus eesti keele majades, 03.10.2020.

[22] INSA. 2021. Uus praktikaprogramm tõi riigiasutustesse eesti keelest erineva emakeelega tudengid, 07.05.2021.

[23] IBS. 2020. Kraadiõppuritest kolmandatest riikidest välistudengitele Eesti tööturu võimaluste tutvustamise koolitused ja ühisüritused.

[24] Pagulasabi. 2021. Lastega töötavate spetsialistide toetamine lõimiva keskkonna loomisel.

[25] Pagulasabi. 2021. Pagulasnoorte võimestamine ja teadlikkuse tõstmine pagulastest Eestis.

[26] Raudvere, R. jt. 2020. Võõrtööjõu keelamise tagajärg: maasikate hind tõuseb ja enamik saagist jääb põllule, Maaleht, 20.05.2020.

[27] Vabariigi Valitsus. 2021. Valitsus otsustas Eestisse vastu võtta kuni 30 meie ja liitlastega koostööd teinud afgaani, 19.08.2021.

[28] PPA. 2021. PPA lähetab Leetu politseiüksuse ESTPOL5, 05.07.2021.

[29] Pott, T.. 2021. Eesti on tõstnud Leedu kriisi tõttu piiril ning sadamates valmisolekut, ERR, 10.07.2021.

[30] PPA. 2020. Välismaalased esitasid elamisloa taotlusi Eestis ettevõtluseks ja töötamiseks sisserände piirarvust rohkem, 07.01.2020.

[31] Eilat, T. 2020. Abhaasia eestlane Alli Rutto sai lõpuks passi, 11.11.2020.

[32] Riigikohus. 2018. Eesti kodakondsusse opteerumise viis lõpule ümberasumine Eesti Vabariiki, 02.03.2018.

[33] Eilat, T. 2019. „Pealtnägija”: ausus maksab teenekale õpetajale Eesti kodakondsuse, ERR, 06.02.2019.

[34] Piirsalu, J. 2021. Abhaasia eestlane paneb proovile põhiseaduse. Postimees, 27.09.2021.


Autor

  • Robert Derevski on Balti Uuringute Instituudi analüütik, kes tegeleb peamiselt sotsiaal-, haridus- ja integratsiooniteemaliste projektidega. Ta on lõpetanud Manchesteri Ülikooli rahvusvaheliste suhete eriala ning omab magistrikraadi rahvusvahelises õiguses ja julgeolekus.