6. Peatükk

Diskrimineerimise keeld

Autor: Kelly Grossthal

Võtmeteemad

  • Võrdse kohtlemise valdkonda iseloomustab vaadeldavas perioodis paigalseis. Kuigi käesoleva valitsuse plaanide hulgas on paljulubavaid algatusi, pole oluliste valdkondlike seadusemuudatusega konkreetsete sammudeni jõutud.
  • Riik ei pööra piisavalt tähelepanu vaenu õhutamisele vähemuste vastu ning vaenukõne piiramine ja selle parem reguleerimine karistusseadustiku muutmise kaudu on takerdunud.
  • Abieluvõrdsuse petitsioon kogus 35 805 allkirja ja võeti riigikogus menetlusse. Vastutav komisjon otsustas eelnõud perekonnaseaduse muutmiseks mitte algatada ja see otsus pälvis ühiskonnas kriitikat.

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

26. jaanuaril 2021. aastal asus ametisse uus valitsuskoalitsioon, kuhu kuuluvad Reformierakond ja Keskerakond ning mida veab Eesti esimese naissoost peaministrina Kaja Kallas. Koalitsioonileppes on olulise põhimõttena ära toodud lubadus seista kõigi Eestimaa inimeste, kaasa arvatud, vähemuste õiguste eest. Samuti on eesmärk toetada vähenenud töövõimega inimeste suuremat kaasamist tööturul ning edendada soolist võrdõiguslikkust, vähendada soolist palgalõhet, et tagada meeste ja naiste võrdne kohtlemine ning võrdsed võimalused. Diskrimineerimise kaitset ja võrdse kohtlemise põhimõtete rakendamist plaanitakse ka valdkondadeüleselt.[1]

Vabariigi valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 sisaldab samuti võrdse kohtlemise valdkonda puudutavaid erinevaid tegevusi, sealhulgas „Heaolu arengukava 2023–2030“ koostamise ettepanekut.[2] Koostamisel olev dokument koondab strateegilisi eesmärke aastateks 2023–2030 sellistes poliitikavaldkondades nagu sotsiaalne ebavõrdsus ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus, vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste võrdsete võimaluste edendamine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, rahvastikupoliitika, vanemaealiste ning laste ja perede heaolu suurendamine.[3] Hetkel kehtiv heaolu arengukava koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023.

Uue arengukava koostamisel on ühtlasi arvestatud riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud sihtidega, mille üldosa võttis Riigikogu vastu 12. mail 2021. aastal ja mille tegevuskava uuendab valitsus kord aastas. Nimetatud arengustrateegia toob ühe aluspõhimõttena välja printsiibi, et Eestis peab kõigil olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.[4]

Seadusandlikud arengusuunad

2020. aasta 19. oktoobril algatas tollal opositsiooni kuulunud Reformierakonna fraktsioon karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse, mille eesmärgiks oli täita 2008. aasta Euroopa Liidu Nõukogus vastu võetud otsust võidelda rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu kriminaalõiguse vahenditega (nõukogu raamotsus 2008/913/JSK). Raamotsusega kooskõlas olev seadusemuudatus oleks tähendanud, et edaspidi arvestatakse kuriteo puhul raskendava asjaoluna seda, kui kuritegu on toime pandud ajendatuna vaenust seaduses nimetatud vähemusgrupi vastu. Lisaks plaaniti seadusemuudatusega kaotada vaenu õhutamise juhtumite puhul otsese ohu nõue. Kehtiv karistusseadustiku § 151 lg 1 sätestab, et vaenu õhutamist saab karistada ainult juhul, kui sellega on tekkinud otsene oht isiku elule, tervisele või varale.[5]

Vabaühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid[6] on tänast regulatsiooni pikalt kritiseerinud. Õigusteadlane ja endine Eesti Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper on märkinud: „Väga raske on põhjuslikult tõendada, et kellegi konkreetse tunnuse alusel vaenavad sõnad seavad ohtu kellegi teise või teiste elu, tervise või vara, ja seetõttu näitab ametlik statistika ebarealistlikult väikest menetluste arvu.“[7] Seega võib Reformierakonna eelnõud pidada sammuks õiges suunas, kuid 2020. aasta 16. detsembril lükati eelnõu Riigikogus tagasi.

Samal ajal, 30. oktoobril 2020. aastal, käivitas Euroopa Komisjon Eesti suhtes rikkumismenetluse, kuna Eesti ei ole raamotsust 2008/913/JSK nõuetekohaselt üle võtnud.[8] Ametisse asunud Kaja Kallase valitsus lisas karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu oma tegevusprogrammi.[9] Eelnõu kohta, mis pidi valitsuse tegevusprogrammi järgi valmima 2021. aasta aprillis, ei ole lisainfot. Küll on Justiitsministeerium teostamas seaduseelnõuga seonduvat analüüsi.[10]

Sotsiaalministeerium on asunud välja töötama võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) muutmise eelnõud,[11] vastav plaan sisaldub ka Vabariigi valitsuse tegevusprogrammis.[12] Üle kümne aasta on nii vabaühendused, erinevad institutsioonid kui ka rahvusvahelised organisatsioonid[13] juhtinud tähelepanu VõrdKS-is sisalduvale õiguste kaitse hierarhiale, kuid senini pole mitmetele plaanidele vaatamata seadust muudetud.

Nimelt ei vasta kehtiv VõrdKS põhiseaduse paragrahvis 12 sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse põhimõttele, kuna selle kohaldamisala pole kõigile vähemustele ühetaoline. Usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel on diskrimineerimine keelatud üksnes tööeluga seotud küsimustes ja kutsealase ettevalmistuse saamisel. Rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse alusel on diskrimineerimise keeld ulatuslikum ja ebavõrdne kohtlemine on keelatud ka sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuste ja -toetuste, hariduse ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluaseme) saamise õiguste valdkonnas. Eelnimetatud hierarhilisus seaduses on tekkinud eelkõige põhjusel, et VõrdKS-ga võeti Eesti õiguskorda üle direktiivides 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ sätestatud kohustused, kuid samas jäeti arvesse võtmata Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduv võrdsusõiguse põhimõte, mille kohaselt ei saa diskrimineerimisulatusel vahet teha inimestele omistatud tunnuste alusel.

Vastuolu kohta põhiseadusega on õiguskantsler juba kümnend tagasi märkinud, et võrdse kohtlemise seaduse eesmärk ei saa piirduda üksnes sellekohaste Euroopa Liidu direktiivide miinimumnõuete ülevõtmisega, vaid õigusliku regulatsiooni kujundamisel tuleb arvestada ka põhiseadusega. Õiguskantsleri arvamus sedastas, et põhiseaduse paragrahvi 12 alusel isikutele omistatava kaitse määra selgesõnaline eristamine nõuab seadusandjalt väga kaalukaid põhjusi, kuid VõrdKS kohaldamisala puhul ta sellele õigustust ei näe.“ [14]

Eesti vabaühendusi koondavale võrdse kohtlemise võrgustikule on VõrdKS-i muutmine olnud peamiseks huvikaitse eesmärgiks alates selle loomisest 2013. aastal. Võrgustik on korduvalt teinud riigile vastavaid pöördumisi ja soovitusi. 2021. aasta mais toimus ÜRO inimõiguste nõukogus Eesti kolmas korraline ülevaatus, mille raames esitas võrgustik oma variraporti inimõiguste olukorrast Eestis. Raport juhtis muuhulgas taas tähelepanu seaduse puudulikule kohaldamisalale ja tegi riigile soovituse seadust muuta. [15]

Juhtumikirjeldus

2020. aasta oktoobris koostas Erakond Eestimaa Rohelised petitsiooni perekonnaseaduse muutmiseks. Allkirjade kogumise eesmärgiks oli pöördumine Riigikogule, et sätestada abielu perekonnaseaduses kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna nende soost sõltumata. Ühtlasi tagaks algatajate sõnul selline muudatus samast soost partneritega paaride põhiseadusliku õiguse võrdsele kohtlemisele. Algatus kogus 35 805 allkirja.[16]

2021. aasta 20. mail võttis Riigikogu pöördumise menetlusse ja sama aasta 9. novembril arutas õiguskomisjon petitsiooni sisuliselt. Oma arutelu tulemusi avavas vastuskirjas rohelistele teatab õiguskomisjon, et abieluvõrdsus on Eestis juba nii sisult kui vormilt ühetaoliselt tagatud kõigi abieluvõimeliste isikute jaoks. Lisaks märgitakse, et Eestis kehtiv perekonnaseadus on põhiseadusega kooskõlas ega ole kellegi suhtes diskrimineeriv. Eraldi avaldab komisjon oma vastuskirjas arvamust kogu rahvaalgatuse sisu kohta ning märgib, et „seadusandja tööorganina ei saa me kaasa minna sisult tasakaalustamatute poliitiliste algatustega, mis ainult suurendavad ühiskondlikku lõhet ja ei paku rahuldavaid lahendusi.“ Ühtlasi annab õiguskomisjon teada, et ei algata petitsiooni põhjal eelnõud perekonnaseaduse muutmiseks.[17]

Selline õiguskomisjoni lähenemine pälvis ühiskonnas kriitikat, kuna tõdemus juba olemasolevast abieluvõrdsusest ei ole samast soost partneritega perekondade suhtes kohane. Tulenevalt perekonnaseadusest on Eestis võimalik abielluda üksnes kahel inimesel, kes ei ole samast soost. Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht Aili Kala märkis, et õiguskomisjoni sõnastus on ignorantne ja üleolev ning laiemalt ootab kogukond, et seadusandlik võim lõpetaks inimõiguste politiseerimise ja tagaks päriselt kõigile ühesugused õigused.[18]

Ajaloolane ja valdkonna üks eestkõneleja Taavi Koppel avaldas arvamust, et õiguskomisjoni arutelu oli sisutühi. Lisaks peab Koppel õiguskomisjoni arvamust, et riigikogu ei tohiks väärtusküsimustega seonduvaid seaduseelnõusid hääletusele panna, kummastavaks. Selline lähenemine teeks tema arvates pöördumiste esitamise riigikogule mõttetuks. Koppel tuletas ka meelde, et ühiskonnas on juba laialdane toetus abieluvõrdsusele olemas. Nii pooldas 2021. aasta kevadel 47 protsenti Eesti elanikest samast soost paaride abielu võimaldamist (vastu oli 46 protsenti).[19]

Soovitused

  • Muuta võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala ühetaoliseks kõigile vähemusgruppidele.
  • Liikuda edasi vaenu õhutamise sätete reguleerimisega karistusseadustikus viisil, mis tagaks tegeliku kaitse.
  • Pöörata võrdse kohtlemise teemadele laiemalt tähelepanu ning vältida vähemusgruppide inimväärikust alandavaid lähenemisi neid puudutavate küsimuste menetlemisel, nagu juhtus õiguskomisjonis petitsiooniga perekonnaseaduse muutmiseks.

[1] Vabariigi Valitsus. Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna valitsuse moodustamise kokkulepe ja valitsusliidu koostööleping aastateks 2021-2023.

[2] Vabariigi Valitsus. 2021. Tegevusprogramm aastateks 2021-2023, 23.02.2021.

[3] Sotsiaalministeerium. 2021. Heaolu arengukava 2023–2030 mustandversioon, e-kiri, 04.11.2021.

[4] Vabariigi Valitsus. Strateegia „Eesti 2035“.

[5] Riigikogu. 2020. Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (vihakuritegude vastu võitlemine) 276 SE.

[6] Euroopa rassismi- ja sallimatuse vastu võitlemise komisjon (ECRI). 2015. ECRI aruanne Eesti kohta (viies seiretsükkel), 13.10.2015.

[7] Käsper, K. Vaenu õhutamine pole sõnavabaduse kasutamine, ERR, 08.05.2019.

[8] Euroopa Komisjon. 2020. October infringements package: key decisions, 20.10.2020. [Oktoobri rikkumisvastaste meetmete pakett: peamised otsused].

[9] Vabariigi Valitsus. 2021. Valitsus kinnitas tegevusprogrammi aastateks 2021-2023, 23.02.2021.

[10] Justiitsministeerium. 2021. Vastus küsimustele Euroopa Põhiõiguste Ameti 2022. aasta põhiõiguste aruande sisendi koostamiseks, e-kiri, 04.10.2021.

[11] Sotsiaalministeerium. 2021. Vastus küsimustele Euroopa Põhiõiguste Ameti 2022. aasta põhiõiguste aruande sisendi koostamiseks, e-kiri, 30.09.2021.

[12] Vabariigi Valitsus. 2021. Valitsus kinnitas tegevusprogrammi aastateks 2021-2023, 23.02.2021.

[13] Euroopa rassismi- ja sallimatuse vastu võitlemise komisjon (ECRI). 2015. ECRI aruanne Eesti kohta (viies seiretsükkel), 13.10.2015.

[14] Õiguskantsler. 2011. Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks ning märgukiri seaduseelnõu algatamiseks, nr 7-4/101419/1100981, 6-8/110288/1100981, 09.05.2011.

[15] Eesti võrdse kohtlemise võrgustik. 2021. Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks.

[16] Erakond Eestimaa Rohelised. 2020. Petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks, 19.10.2020.

[17] Õiguskomisjon. Kollektiivne pöördumine „Petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks“, nr 1-6/21-72/2, 12.11.2021.

[18] Kala, A. 2021. Riigikogu, lõpetage oma ignorantne üleolevus samast soost paaride vastu, Eesti Päevaleht, 12.11.2021.

[19] Koppel, T. 2021. Kuidas riigikogu õiguskomisjon petitsioonist farsi kujundas, ERR, 19.11.2021.


Autor

  • Kelly Grossthal veab Eesti Inimõiguste Keskuses strateegilise hagelemise valdkonda ning panustab mitmesse keskuse projekti võrdse kohtlemise ning mitmekesisuse ja kaasatuse eksperdina. Vabatahtlikuna lööb Kelly kaasa mitmetes noortevaldkonna ettevõtmistes ning tegutseb ka inimõiguste hariduse koolitajana.