9. Peatükk

LGBT+ inimeste olukord

Autor: Aili Kala

Võtmeteemad

  • LGBT+ inimeste õiguste ulatuslik ja pikaajaline paigalseis vajab käimalükkamist. Mitmeid aastaid on areng toimunud vaid kohtulahendite arvelt.
  • Inimõiguste arendamine seadusandlikul tasandil on laialdaselt politiseeritud ning ei toetu piisavalt uuringutele ja valdkonna ekspertide soovitustele.
  • Riik ei pööra ühiskonnas üha enam leviva vaenu vähendamisele tähelepanu ja sellest võib olla tingitud LGBT+ inimeste soov oma identiteedi osas diskreetseks jääda.

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

Võrdse kohtlemise teemasid mõjutas ikka veel Keskerakonna, EKRE ja Isamaa (IKE) koalitsiooni tegevus. Löögi alla sattus inimõigustega tegelevate vabaühenduste rahastamine. Sotsiaalministeerium rahastas võrdse kohtlemisega tegelevate vabaühenduste projekte hasartmängumaksust, kuid 2020. aasta juulis seaduse kohaldamise erinevate tõlgendusvõimaluste tõttu lõpetas rahandusministri ülesannetes olev väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister väljamaksed.[1] Nende vabaühenduste hulka kuulusid ka Eesti LGBT Ühing, Eesti Inimõiguste Keskus ja MTÜ Oma Tuba. Sotsiaalministeerium võttis nädal aega hiljem projektide rahastamise üle ja tegi tagantjärele ka puuduvad väljamaksed.[2] Kuigi Riigikontroll juhtis samuti tähelepanu[3] hasartmängumaksuseaduse kohaldamisala probleemile, ei ole tänaseni vastuolu kaotamiseks muudatusi tehtud ning võrdse kohtlemisega tegelevate vabaühenduste projektide riigipoolsed rahastusvõimalused on ebaselged.

2020. aasta lõpu poliitilisi ja ühiskondlikke arutelusid domineeris IKE kavatsus viia läbi Eesti põhiseaduse rahvahääletus. Eelkõige EKRE ja Isamaa järeleandmatu soov määratleda mehe ja naise abielu põhiseaduses, vähene toetus põhiseaduse muutmiseks Riigikogus ja Eesti elanike seas[4] ja tugev vastukaja ühiskonnas viis koalitsiooni mitmetesse kriisidesse.[5] Otsiti kavalaid lahendusi küsimuse püstituse[6] osas, püüti murda tõenäoliselt ebaseaduslikult opositsiooni obstruktsiooni,[7] kuid vahetult enne lõpplugemist koalitsioon lagunes ning eelnõu ei leinud Riigikogus enam toetust.[8] Ühiskonda lõhestav ja vaenulik rahvahääletus jäi ära, kuid LGBT+ inimeste võrdsete õiguste teemat kasutatakse poliitmaastikul endiselt konfliktiõhutajana.

Uue Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni põhimõtted[9] lubasid vähemuste õiguste eest seista. Välispoliitiliselt oli see kurss märgatav – erinevalt IKE valitsuse ajast, kui lõpetati LGBT+ õiguste teemaliste avalduste toetamine,[10] võeti vastu inimõigusdiplomaatia alused ja tegevuskava, milles lubatakse edendada ka LGBT+ inimeste õiguseid rahvusvaheliselt, kahepoolselt ning arengukoostöö- ja humanitaarabi kaudu[11] ning allkirjastati avaldus Ungari LGBT+ inimeste õiguste rängalt diskrimineeriva suuna vastu riigi seadusandluses.[12] Siseriiklikult aga puudub poliitiline areng tänaseni – vastu pole võetud ühtegi LGBT+ inimeste võrdset kohtlemist edendavat seadust ega poliitikat.

Arengu puudumist tasakaalustavad mingil määral välispoliitilised protsessid. 12. novembril 2020. aastal tutvustas Euroopa Komisjon esimest strateegiat[13] LGBTIQ (lesbide, geide, trans inimeste, intersooliste ja queer inimeste) võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus. Strateegia on oluline suunis liikmesriikidele võrdsete õiguste edendamisel, annab meetmed ja ka võimalikud rahalise toetuse võimalused võtlemiseks diskrimineerimise vastu, ohutuse tagamiseks, kaasava ühiskonna ülesehitamiseks ja LGBT+ inimeste võrdsete õiguste tagamiseks.

Euroopa Parlament võttis vastu olulise Euroopa Kohtu lahendil[14] põhineva resolutsiooni,[15] mis peab tagama LGBT+ inimeste liikumisvabaduse ja perekonna ühinemise kogu Euroopa Liidus – ühes liikmesriigis sõlmitud abielu või registreeritud kooselu tuleks igas liikmesriigis ühtemoodi tunnustada.

2021. aasta 4. mail toimus ÜRO inimõiguste nõukogus Eesti kolmas korraline ülevaatus, mille raames esitas võrdse kohtlemise võrgustik oma variraporti[16] Eesti inimõiguste olukorra kohta. Ülevaatuse tulemusel tegid riigid Eestile 24 LGBT+ õiguste edendamise teemalist soovitust[17] (eelmisel perioodil sai Eesti 10 soovitust), millest Eesti valitsus võttis käesoleva aasta septembris vastu 19.[18] Nende hulgas andis valitsus lubaduse tegeleda võrdse kohtlemise seaduse diskrimineerimisala laiendamisega, kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega ja trans inimeste soo ülemineku protsessi muutmisega.

Seadusandlikud arengusuunad

Aastaid vastuvõtmist oodanud kooseluseaduse rakendusaktid on endiselt vastu võtmata. Võrdse kohtlemise seaduse diskrimineerimisala ei ole laiendatud ja karistusseadustikus ei ole vaenu õhutamise ja vaenukuritegude sätteid muudetud.

Soolise ülemineku protsessi kohustuslikuks elemendiks määratud arstlik ekspertiisikomisjon lõpetas oma töö 2021. aasta alguses, kui liikmed läksid laiali omal algatusel.[19] Uus komisjon moodustati sama aasta juulis,[20] kuid peatüki koostamise ajaks ei ole see oma tööd veel alustanud.[21] See tähendab, et pea aasta jooksul ei ole trans inimesed saanud läbida riigi poolt kohustuslikuks seatud toiminguid,[22] mis tagaks soovijatele juurdepääsu meditsiinilistele teenustele ja juriidiliste andmete muutmisele. Paraku pole teada ka aeg, millal trans inimesed pääsevad ligi teenustele, mis võimaldaksid elada neil vastavalt oma tunnetuslikule soole. See takistus on vastuolus nii Euroopa Liidu institutsioonide seisukohtadega,[23] ÜRO soovitustega[24] kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega.[25]

Kohtupraktika

Riigikohus tunnistas 28.09.2021 põhiseadusevastaseks samast soost paari Eestis elamist piiranud seaduse.[26] Välismaalaste seadus ei võimaldanud anda elamisluba välismaalasele, et ta saaks asuda elama Eestisse oma samast soost registreeritud elukaaslase juurde, kes viibib siin elamisloa alusel. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas oma otsusega välismaalaste seaduse põhiseadusevastaseks osas, mis ei võimaldanud kaebajale elamisluba anda.

Euroopa Inimõiguste Kohus tegi 14.01.2020 märkimisväärse lahendi,[27] mille kohaselt rikkus Leedu Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 14 (diskrimineerimise keeld) koosmõjus artikliga 8 (õigus era- ja pereelu austamisele) ja artikliga 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile). Kaebaja postitas sotsiaalmeedias foto, kus ta suudles oma meespartnerit, mis tõi kaasa sadu vaenukommentaare. Ametivõimud keeldusid uurimist algatamast ja see jättis kaebaja õiguskaitsevahenditeta.

ÜRO lapse õiguste komitee leidis 17.02.2021 otsuses,[28] et Soome rikkus samast soost emadega lapse õiguseid, lükates tagasi Venemaa kodanikust lapse varjupaigataotluse. See on esimene varjupaigataotlusega seotud ÜRO individuaalsete kaebuste mehhanismis tehtud märgiline otsus, kus laps on sattunud vahetusse ohtu oma vanemate seksuaalse orientatsiooni tõttu. Otsus pani paika standardi LGBT+ perekondade laste kaitses, kes viibivad kõrgendatud ohus ja kellel on oht diskrimineerimitud olla.

Statistika ja uuringud

2020. aastal alanud koroonaviiruse puhang ja selle ohjeldamise meetmed mõjutasid LGBT+ inimesi märkimisväärselt nii kogu maailmas[29] kui ka Eestis. Esmane hindamine[30] märkis, et eelkõige mõjutas see Eestis trans inimesi soo ülemineku protsessi edasilükkumise tõttu ning sisuliselt võis see piirata trans inimeste võimalusi igapäevase elu elamisel. Ära jäid ka LGBT+ inimesi võimestavad, nõustavad ja toetavad Eesti LGBT Ühingu üritused ja Baltic Pride.

2020. aastal viidi läbi Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) teine, seni maailma suurim LGBTI inimeste olukorra uuring,[31] mis annab ülevaate diskrimineerimisest, vaenust ja turvalisusest Euroopa Liidu liikmesriikides. Võrreldes FRA eelmise, 2012. aastal läbi viidud uuringuga, on tulemused Eestis mõnevõrra paranenud. Siiski eelistatakse jätkuvalt olla oma identiteedi osas diskreetsed, mis võib tuleneda sellest, et pea pooled vastanutest on kogenud ahistamist ja iga kümnes sattunud viimase viie aasta jooksul füüsilise või seksuaalse rünnaku ohvriks. Enim kogesid diskrimineerimist trans inimesed, eelkõige sellistes avalikes kohtades, kus on olnud vajalik tuvastada isikusamasust.

LGBT+ inimeste õiguste arengu ulatuslik paigalseis tabas 2021. aastal ka tervet Euroopat, avaldas iga-aastane Rainbow Europe Mapi uuring.[32] Lubatud arengut Eestis ei toimunud ning teiselt poolt on kasvamas LGBT+ inimeste vastane vaen[33] ja rünnakud,[34] mida võib pidada reaktsiooniks aktiivsele poliitilisele või organiseeritud LGBT+ inimeste vastasele tegevusele.

Kuid siiski näitas 2021. aasta uuring „Eesti elanike hoiakud LGBT teemadel“[35] positiivse suhtumise kasvu LGBT+ inimeste õiguste osas. Kooseluseadust toetab 64 protsenti Eesti elanikest, mis on 15 protsenti enam kui kaks aastat tagasi. Toetuse märkimisväärne tõus on läbi aastate olnud järjepidev ning indikaatoriks inimõiguste olulisusele Eesti ühiskonnas. Kuigi kooseluseaduse rakendusakte ei ole seitse aastat vastu võetud, siis võib uuringu tulemustele toetudes kinnitada, et avaliku toetuse puudumise taha ei tohiks vastuvõtmine jääda.

Suundumused ja tulevikuvaade

LGBT+ inimeste õiguste arengu ulatusliku paigalseisu tingib inimõiguste valdkonna liigne politiseeritus. Valdkondlike ekspertide soovituste ja uuringutega vähene arvestamine ning LGBT+ inimeste õiguste pikaajaline tagamata jätmine võib tingida arengu puudumise ka tulevikus.

Juhtumikirjeldus

02.07.2021 toimus Tallinnas LGBT+ kogukonda ja võrdset ühiskonda toetav ühine rattasõit Vikervelo. Kui korraldaja sõitis teekonda vahetult enne üritust läbi, ründasid teda kaks meest ja rebisid ta kaelast ära vikerkaarelipu.[36] Ründaja tuli kohale rattasõidu lõpukogunemisele, kus rünnatav ta ära tundis ning politsei viis kahtlustatava politseijaoskonda. Rünnatud korraldaja andis politseile küll tunnistuse, kuid avaldust ei teinud.

Soovitused

  • Võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid, mis tagavad kooseluseaduse rakendamise täies mahus.
  • Eraldada transsoolise isiku soo tunnustamisel meditsiinilised ja juriidilised protsessid. Isik peab saama mõistliku aja jooksul muuta isikuandmeid meditsiinilistest toimingutest sõltumata. Meditsiiniliste toimingute puhul peab isikule jääma otsustusõigus, milliseid toiminguid ta soovib ja vajab, kui üldse, selleks, et ta tunneks end vastavalt oma tunnetuslikule soole.
  • Reguleerida seadusandlusega LGBT+ inimeste kaitset vaenu õhutamise, vaenukuritegude ja diskrimineerimise eest, sh kaitset diskrimineerimise eest väljaspool töövaldkonda (hariduses, tervishoius ja sotsiaalteenuste tarbimisel ning toodete ja teenuste kättesaadavusel).
  • Viia läbi uuringuid LGBT+ inimeste olukorra paremaks kaardistamiseks ja mõistmiseks eri valdkondades (sh koolikiusamine koolisüsteemis, ebavõrdne kohtlemine tervishoiusüsteemis, LGBT+ inimeste kohtlemine kinnipidamisasutustes).
  • Tagada spetsialistidele (õpetajatele, noorsoo- ja tervishoiutöötajatele, politseinikele, kohtunikele ja teistele) LGBT+ teemalised täiendkoolitused ning lisada LGBT+ inimestega seotud küsimused õpetajate, noorsootöötajate, politseinike, kohtunike, tervishoiutöötajate ja teiste õppeprogrammidesse.
  • Kaasata senisest efektiivsemalt LGBT+ teemad ja huvikaitseorganisatsioonid strateegiliste otsuste tegemisse ja poliitikakujundamisse.

[1] Sotsiaalministeeriumi avalik dokumendiregister. 2020. Hasartmängumaksust laekuvate vahendite kasutamine, 10.07.2020.

[2] Sotsiaalministeeriumi avalik dokumendiregister. 2020. Tugiteenuste osutamise kokkuleppe muutmine, 17.07.2020.

[3] Koppel, K. 2020. Riigikontroll: hasartmängumaksust ei tohiks võrdsust edendavaid projekte toetada,  07.02.2020.

[4] Poom, R. 2020. Enamik valijaid peab abielureferendumi korraldamist ebaoluliseks, Delfi, 16.22.2020.

[5] Krjukov, A. 2020. Valitsus jätkab üksmeele otsimist neljapäeval, ERR, 21.10.2020.

[6] Kuusk, P. 2020. Ülle Madise: riigikogul tuleks küsimus sõnastada põhiseaduspäraseks, ERR, 21.09.2020.

[7] Treufeldt, I. 2021. Komisjon koondas tuhanded ettepanekud viieks ja saatis riigikokku, ERR, 10.01.2021.

[8] Riigikogu. 2021. Riigikogu istungi 13.01.2021 täiskogu istungi stenogramm.

[9] Keskerakond. 2021. Uue valitsuse prioriteedid: Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepe, ERR, 24.01.2021.

[10] Pihlak, A. 2019. Eesti ei toeta enam paraadidel seksuaalvähemusi, Delfi, 18.06.2019.

[11] Välisministeerium. 2021. Inimõigusdiplomaatia alused ja tegevuskava.

[12] Hollandi Valitsus. 2021. Declaration of Belgium, the Netherlands, Luxembourg, Estonia, Finland, France, Germany, Ireland, Lithuania, Denmark, Spain, Sweden, Latvia, Italy, Greece, Austria and Cyprus, 22.06.2021.

[13] Euroopa Komisjon. 2020. LGBTIQ Equality Strategy – 2020–2025, 12.11.2020.

[14] Euroopa Liidu Kohtu 05.06.2018. a otsus kohtuasjas nr C-673/16.

[15] Euroopa Parlament. 2021. European Parliament resolution of 14 September 2021 on LGBTIQ rights in EU (2021/2679(RSP)). [Euroopa Parlamendi 2021. aasta 14. septembri resolutsioon LGBTIQ õigustest ELis].

[16] Eesti võrdse kohtlemise võrgustik. 2021. Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks.

[17] ÜRO Peaassamblee. 2021. Report of the Working Group on the Universal Periodic Review – Estonia (A/HRC/48/7).

[18] ÜRO Peaassamblee. 2021. Report of the Working Group on the Universal Periodic Review – Estonia, Addendum (A/HRC/48/7/Add.1).

[19] Feministeerium. 2021. Läbipaistmatu süsteem ja hinnanguid andvad spetsialistid ehk kuidas kohtleb riik trans-inimesi, 05.07.2021.

[20] Sotsiaalministri 05.07.2021 käskkiri nr 77.

[21] Kirjavahetus Sotsiaalministeeriumi ametniku Heli Palustega, e-kiri, 22.10.2021.

[22] Sotsiaalministri 01.06.2022 määrus nr 32.

[23] Euroopa Liidu Parlamentaarse Assamblee 22.04.2015. a resolutsioon nr 2048 (2015).

[24] ÜRO Peassamblee. 2015. Discrimination and violence against individuals based on their sexual orientation and gender identity, A/HRC/29/23, 04.05.2015.

[25] Euroopa Inimõiguste Kohtu 11.10.2018. a otsus kohtuasjas S.V. vs. Italy nr 55216/08.

[26] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.09.2021. a otsus kohtuasjas nr 5-21-4.

[27] Euroopa Inimõiguste Kohtu 14.01.2020. a otsus kohtuasjas Beizaras ja Levickas vs. Leedu nr 41288/15.

[28] ÜRO. 2021. Committee on the Rights of the Child (CRC/C/86/D/51/2018), 04.02.2021. [Lapse õiguste komitee]

[29]IE SOGI. 2020. Report to the UN General Assembly: The impact of the COVID-19 pandemic on the human rights of LGBT persons. [Aruanne ÜRO Peaassambleele: COVID-19 pandeemia mõju LGBT inimeste inimõigustele].

[30] ILGA Europe. 2020. COVID-19 impacts on the LGBTI communities in Europe and Central Asia: A rapid assessment report, 19.06.2020. [COVID-19 mõjutused Euroopa ja Kesk-Aasia LGBTI kogukondadele: kiirhinnangu aruanne].

[31]FRA. 2020. EU-LGBTI II: A long way to go for LGBTI equality, 14.05.2020.

[32] ILGA Europe. 2021. Rainbow Europe kaardilugu 2021.

[33] Euroopa Nõukogu. 2021. Combating rising hate against LGBTI people in Europe, 27.09.2021.

[34]Reimand, K. 2021. Lesbipaar peksti Mustamäel läbi: “ta võttis mu kaelast väga tugevalt kinni…“, Postimees, 19.08.2021.

[35] Eesti Inimõiguste Keskus. 2021. Eesti elanike hoiakud LGBT teemadel 2021.

[36] Laan, T. 2021. Pride-rattatuuril läks kakluseks: mehed kiskusid meeleavaldajal vikerkaarelipu kaelast, Õhtuleht, 02.07.2021.


Autor

  • Aili Kala on huvikaitsejuht ja jurist Eesti LGBT Ühingus, kus ta teeb koostööd poliitikakujundajate ja vabaühendustega ning pakub LGBT+ kogukonnale ja nende lähedastele juriidilist tuge.

Ostukorv