11. Peatükk

Lapse õigused

Autor: Helika Saar

Võtmeteemad

  • Laste vaimse tervise olukord on halb
  • Riigikogu muutis psühhiaatrilise abi seadust nii, et laps tohib iseseisvalt, ilma vanemate loata abisaamiseks psühhiaatri poole pöörduda
  • Avalik arutelu laste seksuaalse enesemääramise osas

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

Ajavahemikus 2020–2021 kerkis COVID-19 pandeemia valguses küsimus – kuidas leida tasakaal lapse õiguste, pere huvide ning riigi huvide vahel. Märksõnadeks olid ärevus, eraldatus, distantsõpe,[1] ka ebavõrdsuse suurenemine, vaimne tervis ja laste suitsiidid.

Lapsi puudutavate vaidluste arv on kasvanud.[2] Valitsus tegi õnneks korrektuure riigi eelarvestrateegias,[3] kiites 2021. aasta septembris heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise,[4] tagades sellega alates 2022. aastast tasuta riigiülese riikliku perelepitusteenuse.

Positiivseid samme võeti taastava õiguse juurutamises – Jõhvis avati Eesti kolmas lastemaja.[5] Sotsiaalkindlustusameti lastemajades, kuhu jõuavad seksuaalselt väärkoheldud või väärkohtlemise kahtlusega lapsed, abistati 2020. aastal 429-t last. Juhtumite arv erinevates lastemajades kasvab regulaarselt.

Paraku kõik riigi otsused ei ole alati laste toimetulekut toetavad – nt Sotsiaalkindlustusameti otsus muuta puude tuvastamise praktikat, mille tagajärjel jäi osal puudega lastest puue edaspidi tuvastamata, ja lapsed jäid ilma vajalikust abist.[6] Riigikogu võttis vastu vajaliku seadusemuudatuse,[7] kuid on endiselt mitme diagnoosiga lapsi, kellel tuvastatakse varasemaga võrreldes kergem puue või kellel ei tuvastata puuet üldse.

Vajadusest tugispetsialistide järele on räägitud aastaid. Riigikontrolli kohaselt võib erivajadusega lastele abi andmine takerduda liigselt killustatud, aeganõudva ja bürokraatliku tugisüsteemi taha[8]. Hariduslike erivajadustega lastele pakutav tugi sattus ohtu ka COVID-19 leviku tõttu välja kuulutatud eriolukorra ajal. Positiivne oli erivajadusega laste tugisüsteemi reformi käivitamine.[9]

Eesti kiitis ühe viimase EL-i liikmesriigina 2020. aasta aprillis heaks ohutute koolide deklaratsiooni, mille eesmärgiks on kaitsta lapse õigust haridusele ja hõlbustada haridustee jätkamist konfliktiolukorras.

Seadusandlikud arengusuunad

Seadusloome on riigi peamine vahend, millega tagada lapse õiguste elluviimine last puudutavates otsustes ja tegevuses.[10] Lapse õiguste realiseerimine eeldab, et kõik neid mõjutavad õigusaktid, aga ka rakendus on kooskõlas lapse õiguste konventsiooniga (LÕK).

Lõpuks sai 2021. aasta aprillis lapse õiguste perspektiivist lähtuvalt ainuõige lahenduse oluline lapse õiguste rikkumine, kui Riigikogu muutis psühhiaatrilise abi seadust nii, et piisava kaalutlusvõimega laps tohib edaspidi iseseisvalt, ilma vanemate loata abi saamiseks psühhiaatri poole pöörduda.[11]

Kohtumenetlus ja -praktika

Eesti kohtud kuuluvad „Justice Scoreboard 2020“ andmetel EL-is lapsesõbralikemate hulka.[12] Hoolimata lapsekeskse menetluse leviku hoogustumisest, tekitavad süüteomenetluses osalevatele noortele pingeid eelarvamusega spetsialistid.[13]

Riigikohtu mitmed lahendid puudutasid hooldus- ja suhtlusõigust – näiteks vanemalt lapse hooldusõiguse äravõtmise asja algatamist,[14] ainuhooldusõiguse andmist lapse igakordse viibimiskoha määramisel,[15] lapse viibimiskoha määramise õiguse andmist ühele vanemale.[16] Endiselt on teemaks lapse ülalpidamiskohustus,[17] sh tekitas eriarvamusi otsus, kus käsitleti elatisnõude eeldusi, kus laps viibis vaheldumisi mõlema teineteisest lahus elava vanema juures ja selgitas tagasiulatuva elatise väljamõistmist.[18] Selgitati, kes ja mis tingimustel saab nõuda lapsendamise kehtetuks tunnistamist,[19] ning karistusseadustiku § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud lähisuhte mõistet.[20] Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse raames otsustas Riigikohtu üldkogu, et perehüvitiste seaduse § 6 lõike 1 teine lause oli osaliselt vastuolus põhiseadusega.[21]

Õiguskantsleri poole pöörduti perioodil lisaks tavapärastele teemadele (nt kaasav haridus, lastega suhtlemine jne) ka eriolukorrast tingitud teemadega.

Statistika ja uuringud

Suurenenud on ühe täiskasvanuga leibkonnas elavate laste arv,[22] kellel on kõige suurem oht sattuda vaesusesse. Võrreldes kõikide Eesti lastega on ilmajäetus (6,4%) suurem puudega lastel (17,5%).[23] Oma vaimse heaolu taset hindab 12-aastastest lastest madalaks 51% ja õnnetuna tunneb end 15%.[24]

Eriolukorra ja sellele järgnenud piirangutega kaasnes ebavõrdsuse suurenemine[25] laste vahel veelgi, sh ilmnes tehnoloogiline ebavõrdsus ja süvenes hariduslik ebavõrdsus, mh oli digivahendite ja -oskuste puudumise tõttu lastel eriolukorra ajal ebavõrdsed võimalused saada osa haridusasutuste jt lastega tegelevate organisatsioonide poolt pakutavast.

Elanikkonna, eriti laste ja noorte vaimse tervise olukord on sarnaselt teiste riikidega[26] pandeemia käigus halvenenud, sagenenud on agressiivne käitumine, söömishäired, depressioon, ärevushäired, enesevigastamine, unehäired, sõltuvushäired ja suitsiidikäitumine,[27] ning abi vajavate laste ja noorte arv aina suureneb. Alaealiste enesetapukatsete arv on alates 2015. aastast kasvanud peaaegu kahekordseks,[28] sealjuures sooritas 2020. aastal enesetapu 14 alla 19-aastast noort. Vaimse tervise valdkond on aastakümneid alarahastatud, endiselt on probleemiks toetavate teenuste kättesaadavus.[29]

Registreeritud perevägivalla juhtumite tase on kõrge (3987 juhtumit 2020. aastal), sh olid lapsed kas kannatanuks või kuriteo pealtnägijaks 27% juhtudest.[30] Eesti inimesed ei ole altid teavitama vägivallast laste suhtes.[31] Lapsepõlves täiskasvanu poolt toime pandud seksuaalset väärkohtlemist on kogenud iga kuues inimene,[32] elu jooksul on seksuaalse ahistamise või seksuaalvägivalla ohvriks internetis või väljaspool internetti langenud 45% 16–26-aastastest Eesti noortest.[33] Kinnise lasteasutuse teenusele suunatud lastest 32% olid asendushooldusel, paljudel puudub vajalik pere tugi.[34] Lasteabi poole pöördumiste arv kasvab, laste üks peamisi muresid on üksildus – paljudel juhtudel ei julge lapsed enda murest vanematele rääkida.

Selleks et oma õigusi realiseerida ja vajadusel nende eest seista, on vaja teadlikkust. 55% Eesti 12-aastastest teab, millised õigused on lastel, kolmandik on kuulnud LÕK-ist. Nooremate seas on õigustest ja konventsioonist kuulnuid oluliselt vähem.[35]

Head tavad

Laste heaolu tagatiseks on muuhulgas teadlikkus lapse õigustest ja nende igakülgne rakendamine ühiskonnas. Näiteid headest tavadest:

1) Esmakordselt pühendati Eesti õigusteadlaste päevadel üks aruteludest lapse õigustele,[36]

2) Koond lapse õigustega seotud statistikast ja uuringutest on leitavad õiguskantsleri kodulehel, ilmusid kogumikud „Lapsed Eesti ühiskonnas“ ja „Kuidas elad, Eestimaa laps? Ülevaade 8–12-aastaste laste subjektiivsest heaolust“.[37]

3) Meedias kajastati rohkem laste vaimse tervisega seonduvaid teemasid, sh ETV saatesarjad „Selge pilt“ ja „Kool minu kodus“.

4) Sotsiaalkaitseminister konsulteeris laste- ja noortega seotud organisatsioonidega nii vaimse tervise[38] kui ka seksuaalse enesemääramise teemadel.[39] Lapsed osalesid Arvamusfestivalil,[40] 2020. aasta aprillis kriisihäkatonil „Hack the Crisis – Youth“ pakkusid noored innovaatilisi lahendusi kriisi ajal tekkinud probleemidele.

Olulisemad avalikud arutelud

Avalikkuse tähelepanu all olid mh küsimused, mis puudutasid laiemalt lapse enesemääramisõigust ja lapse õigust tervisele. Arutelu laste seksuaalse enesemääramise osas, mis on olnud diskussioonide objektiks üle kümne aasta, on jõudnud seadusemuudatuse faasi – omades laia ühiskondlikku toetust.[41]

„Mõnedel alaealistel on elu väga halvasti läinud ja neil võib olla depressioon,“  kirjutas 12- aastane Keio[42] vastuseks Lastekaitse Liidu üleskutsele[43]  avaldada arvamust psühhiaatrilise abi kättesaadavuse kohta alaealistele. Riigikogu menetles hoolimata huvigruppide aktiivsest toetusest[44]  ühe valitsuspartei vastuseisu tõttu 15 kuud eelnõu, mille eesmärk oli tagada lastele õigus pöörduda iseseivalt abi saamiseks psühhiaatri poole.

Vaimse tervise probleemide valguses tekitas vastuseisu valitsuse ettepanek vähendada Eesti majanduskasvust hoolimata alates 2022. aastast omavalitsustele eraldatavat huvitegevuse toetust. Kärbetest loobumiseks tegid avaliku pöördumise noortevaldkonna organisatsioonid,[45] Eesti Linnade ja Valdade Liit, teravalt kritiseeris laste huvisid eiravat otsust Lastekaitse Liit.[46]

Suundumused ja tulevikuvaade

Lapse Õiguste Komitee leiab, et kui siseriiklikud õigusaktid on suures osas konventsiooniga vastavuses, siis nende praktiline rakendamine seda alati ei ole. Probleemid on endiselt samad,[47] olgu see füüsilise karistamise pooldajate suur arv, teenuste ebaühtlane kättesaadavus, regionaalne ebavõrdsus, laste osaluse ebapiisav tase või elatisvõlgnike suurenev arv. Võrdse kohtlemise võrgustik osundas 2020 ühisaruandes Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks samale, esitades sealjuures relevantseid ettepanekuid lahendusteks.[48]

COVID-19 pandeemia on süvendanud olemasolevaid probleeme ja ebavõrdsust ning loonud ka uusi. Piirangud on puudutanud laste hariduse omandamist, sotsiaalseid suhteid ja vaimset tervist. Praktikas vähenes ka lapse õigus turvalisusele, mängule ja vabale ajale. Paljud lapsed ei ole saanud teha sporti ega osaleda vabaaja-, kunsti- ja kultuuritegevuses, mis on aga nende arenguks ja heaoluks hädavajalik.

Juhtumikirjeldus

„Mul oleks samuti vaja psühhiaatri juurde minna, kuid mu vanemad ei toeta mind, seega ootan aasta möödumist, et 18-aastasena ise abi otsida saaksin. Ka alaealised vajavad abi! Kui nad praegu abi ei saa, läheb see hiljem hullemaks, sest probleemid ei kao ära, vaid segavad edasist elu.“ 17-aastane Mari

Riigikogu menetles ühe valitsuspartei vastuseisu tõttu 15 kuud psühhiaatrilise abi seaduse eelnõu, mille eesmärk oli tagada lastele õigus pöörduda iseseisvalt abi saamiseks psühhiaatri poole. Miski ei vabanda taolist lapse õiguste rikkumist elik poliitpingpongi õigusega laste vaimsele tervisele.

Soovitused

  • Suurendada laste mõju ühiskonna kujundamisele, edendada laste osalemist erinevates otsustusprotsessides, seeläbi tugevdada ühiskonna sidusust.
  • Teavitada ühiskonda senisest enam lapse õigustest, sh suurendada inimõiguste hariduse mahtu erinevatel koolitasemetel ning lastega seotud ametialade baas- ja täiendõppes.
  • Tagada senisest efektiivsem ÜRO Lapse õiguste konventsiooni rakendamine, sh laste sotsiaalsete põhiõiguste tagamine ja ebavõrdsuse vähendamine. Suurem tähelepanu ennetusele, varajasele märkamisele, vägivalla- ja kiusamisvaba kasvukeskonna toetamisele, vaimse tervise teenuste ja tugispetsialistide kättesaadavuse tagamisele, huvihariduse kättesaadavusele, multidistsiplinaarse koostöö edendamisele, sh COVID-19 mitmekülgsete mõjude leevendamisel.
  • Koguda süsteemselt statistilist teavet, mille analüüsile tuginevalt kujundada lapse õigusi tagavaid poliitikaid.
  • Tõsta kogu ühiskonna teadlikkust abivajavast lapsest teavitamisel, et lapsed ei jääks oma muredega üksi.

 

Täismahus artikli leiab Lastekaitse Liidu kodulehelt.


[1] Beilmann, M., Kutsar, D., Soo, K., Nahkur, O. 2020. Laste heaolu eriolukorra ajal: praktikute ja uurijate vaade.

[2] Sotsiaalkindlustusamet. 2021. Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise, 23.09.2021.

[3] Uudised.ee. 2021. Lastekaitse liit: laste pealt ei tohi riik eelarves kokku hoida, 30.05.2021.

[4] Sotsiaalkindlustusamet. 2021. Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise, 23.09.2021.

[5] Sotsiaalkindlustusamet. 2020. Jõhvis avatakse kolmas lastemaja, 17.08.2020.

[6] Habicht, A. 2019. Ringmäng puudega lapse ümber, ERR, 30.10.2019.

[7] Riigikogu. 2020. Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus, 08.04.2020.

[8] Riigikontroll. 2020. Hariduse tugiteenuste kättesaadavus, 25.11.2020.

[9] Sotsiaalministeerium. 2021. Valitsus toetas erivajadusega laste tugisüsteemi reformi, 29.04.2021.

[10] Hakalehto-Wainio, S. 2015. Lapse õigused koolis.

[11] Pulk, M. 2021. Alla 18-aastased saavad edaspidi pöörduda iseseisvalt psühhiaatri juurde, 17.03.2021.

[12] Euroopa Komisjon. 2020. The 2020 EU Justice Scoreboard. [2020. aasta ELi õiguse tulemustabel].

[13] Rakendusliku Antropoloogia Keskus. 2021. Alaealise õigusrikkuja kasutajateekonna ja kogemuse analüüs.

[14] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.04.2020. a määrus kohtuasjas nr 2-18-19295.

[15] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.02.2020. a määrus kohtuasjas nr 2-18-15686.

[16] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.05.2021. a määrus kohtuasjas nr 2-20-1707/82.

[17] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.06.2020. a otsus kohtuasjas nr 2-18-6499.

[18] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.05.2021. a otsus kohtuasjas nr 2-18-6491.

[19] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.02.2021. a määrus kohtuasjas nr 2-18-11489.

[20] Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.2020. a otsus kohtuasjas nr 1-19-3377.

[21] Riigikohtu üldkogu 10.10.2020. a otsus kohtuasjas nr 3-18-1672.

[22] Statistikaamet. 2021. Kuidas elavad Eesti lapsed, 01.06.2021.

[23] Õiguskantsleri Kantselei. 2021. Lapsed Eesti ühiskonnas.

[24] Soo, K., Kutsar, D. 2020. Kuidas elad, Eestimaa laps? Ülevaade 8–12-aastaste laste subjektiivsest heaolust.

[25] Beilmann, M., Kutsar, D., Soo, K., Nahkur, O. 2020. Laste heaolu eriolukorra ajal: praktikute ja uurijate vaade.

[26] OECD. 2021. Tackling the mental health impact of the COVID-19 crisis: An integrated, whole-of-society response, 12.05.2021. [COVID-19 kriisi vaimse tervise mõju ohjamine: integreeritud, ühiskonnaülene vastus].

[27] Tervise Arengu Instituut. 2021. COVID-19 mõju noorte sotsialiseerumisele, 25.05.2021.

[28] Värnik, P., Sisask, M., Värnik, A. 2021. Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis.

[29] Sotsiaalministeerium. 2020. Vaimse tervise roheline raamat.

[30] Justiitsministeerium. 2021. Kuritegevus vähenes eelmisel aastal viis protsenti, 05.02.2021.

[31] Harrik, A. 2021. Eestlased ei poolda lapse kehalist karistamist, aga teavitavad sellest harva, ERR, 06.01.2021.

[32] Sotsiaalkindlustusamet. 2021. Seksuaalse väärkohtlemise kogemine lapsepõlves ja viimase aasta jooksul.

[33] Hillep, P., Pärnamets, R., Eesti Uuringukeskus OÜ, Norstat Eesti AS. 2020. Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuring.

[34] Riigikohus. 2020. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine.

[35] Soo, K., Kutsar, D. 2020. Kuidas elad, Eestimaa laps? Ülevaade 8–12-aastaste laste subjektiivsest heaolust.

[36] UTTV. 2020. 36. Eesti õigusteadlaste päevad, 09.10.2020.

[37] Soo, K., Kutsar, D. 2020. Kuidas elad, Eestimaa laps? Ülevaade 8–12-aastaste laste subjektiivsest heaolust.

[38] Sotsiaalministeerium. 2021. Sotsiaalkaitseminister: noorte vaimne tervis vajab eritähelepanu, 31.03.2021.

[39] Sotsiaalministeerium. 2021. Noored tegid sotsiaalkaitseministrile ettepaneku tõsta seksuaalse enesemääramise vanusepiiri 16. eluaastani, 31.03.2021.

[40] Lastekaitse Liit. 2021. Viisime laste ja noorte hääle Arvamusfestivalile, 15.08.2021.

[41] Oja, B. 2021. Ühingud toetavad seksuaalse enesemääramise piiril viieaastast vanusevahet, ERR, 19.04.2021.

[42] Nimi muudetud.

[43] Saar, H. 2020. Lastekaitse Liidu arvamus psühhiaatrilise abi kättesaadavuse kohta alaealistele, 20.10.2020.

[44] Anvelt, K., Adamson, S. 2020. Noorteorganisatsioonid: psühhiaatriline abi peab olema võrdselt kättesaadav kõigile alaealistele, Delfi, 15.06.2020.

[45] EANÜ. 2021. Noortevaldkonna organisatsioonide avalik pöördumine peaminister Kaja Kallase ja minister Liina Kersna poole, 29.04.2021.

[46] Lastekaitse Liit. 2021. Lastekaitseliidu hinnangul eirab praegune valitsus oma otsustes laste ja noorte huvisid, ERR, 01.06.2021.

[47] Saar, H. 2019. Lapse õigused 2018–2019.

[48] Eesti võrdse kohtlemise võrgustik. 2020. Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks.


Autor

  • Helika Saar on töötanud Lastekaitse Liidus alates 2009. aastast lapse õiguste programmi koordinaatorina, eelnevalt töötanud juristina, sh nõunikuna Euroopa Parlamendis. Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja omandanud teise magistrikraadi Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudis sotsiaalteaduste alal. Lastekaitse Liidus koordineerinud mitmeid huvikaitse ja lapse õigustega seotud siseriiklikke ja rahvusvahelisi projekte, koostanud valdkondlikke analüüse, uuringuid ja arvamusi, sh koostanud ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendava aruande (2015) sisulise analüüsi.

Ostukorv
  • Ostukorv on tühi.