Vaadeldaval perioodil olid korduvalt fookuses muudatused võrdse kohtlemise seaduses (edaspidi VõrdKS), selle liiga kitsas kaitseala ning seaduse enda võimalik vastuolu põhiseadusega. Ühiskonnas leidis samas aset kohati terav diskussioon migratsiooni, vaenu õhutamise, töövõimereformi, kooseluseaduse rakendusaktide puudumise, seksuaalse ahistamise ja paljudel teistel teemadel, millel on otsene või kaudsem seos võrdse kohtlemise valdkonnaga. Paljuski olid diskussioonid emotsionaalsed, harvem oli kokkupuudet Eesti põhiseadusest tuleneva võrdsuspõhiõiguse ja asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktidega. Eraldi väärib märkimist tõsiasi, et nii ametisse astunud uus, Jüri Ratase valitsus kui ka presidendiks valitud Kersti Kaljulaid on võrdse kohtlemise suhtes olnud toetavatel seisukohtadel.
Poliitilised arengusuunad ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevad institutsioonid
Käsitletavasse perioodi mahtus uue valitsuse moodustamine. Peaministriks sai Jüri Ratas, kelle juhitav valitsus astus ametisse 23. novembril 2016. aastal. Valitsuskoalitsiooni moodustasid Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Vastmoodustatud valitsusliidu kokkulepitud aluspõhimõtted sisaldavad mitmeid võrdse kohtlemise valdkonna seisukohalt olulisi eesmärke, nii peab koalitsioon oluliseks suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, soovitakse suurendada naiste osakaalu riigijuhtimises, vähendada soolist palgalõhet, ratifitseerida ja rakendada kiirelt Istanbuli konventsiooni.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik kui sõltumatu asjatundja, kes tegutseb võrdse kohtlemise ja naiste-meeste võrdõiguslikkuse edendamise nimel, jätkas oma pädevuse raames inimeste nõustamist ja arvamuse avaldamist diskrimineerimisjuhtumites. 2016. aastal suurenes olulisel määral voliniku kantselei poole pöördumiste arv. Kui 2015. aastal registreeris volinik 209 pöördumist, siis 2016. aastal juba kolmandiku võrra enam ehk 332. Kõige enam puudutasid pöördumised diskrimineerimistunnustest sugu (sh perekondlikke kohustusi) ning valdkondadest domineeris töövaldkond, mis on ka mõistetav, kuna voliniku pädevus anda arvamust on selles valdkonnas kõige laiem. Pöördumiste arvu suurenemise põhjuste taga võib olla nii inimeste suurem teadlikkus võrdse kohtlemise valdkonnast üldiselt kui volinik Liisa–Ly Pakosta aktiivne suhtlemine avalikkusega. Lisaks andis voliniku kantselei üksnes 2016. aasta jooksul välja 17 erinevat trükist, juhendit või muud dokumenti, mis aitavad otseselt kaasa võrdse kohtlemise valdkonna tutvustamisele ja probleemide lahendamisele.[1]
2017. aastal oli Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonidele 23. novembri seisuga laekunud 22 diskrimineerimisega seotud avaldust, kõige enam on vaidluseid peetud puude alusel diskrimineerimise tuvastamise küsimuses.[2] 2016. aastal lahendasid töövaidluskomisjonid 25 diskrimineerimise või ebavõrdse kohtlemisega seotud vaidlust ja neist kolmel juhul leidis tõendamist töötaja ebavõrdne kohtlemine või diskrimineerimine tööandja poolt. Tööinspektsioon mainib oma 2016. a kokkuvõttes, et peamiseks probleemiks vaidluste sisukal lahendamisel on asjaolu, et töötajad ei too välja alust, millest tulenevalt nad leiavad, et neid on diskrimineeritud ning samuti esineb probleeme ebavõrdse kohtlemise tõendamisega.[3] Tööinspektsiooni järeldus näitab, et jätkuvalt on vaja diskrimineerimisvaldkonda laiemalt tutvustada ka töötajatele.
Õiguskantsleri pädevusse kuulub kontrolli teostamine õigusaktide põhiseadusele (sh võrdsuspõhiõigust sätestavale §-le 12) ja seadustele vastavusele ning avaliku võimu esindajate tegevuse üle. Lisaks on tal mandaat viia läbi eraõiguslike isikute diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetlusi ning edendada võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017, mis puudutab 2016. aasta 1. septembrist 2017. aasta augusti lõpuni õiguskantsleri ametkonnale saadetud küsimusi, toob välja, et nimetatud perioodil sai õiguskantsler 37 võrdset kohtlemist puudutavat pöördumist. 23 pöördumist olid seotud üldise võrdsuspõhiõigusega ja 14 diskrimineerimisega. Näiteks analüüsis õiguskantsler juhtumit, kus pank keeldus 76-aastasele pensionärile andmast krediitkaarti kliendi vanuse tõttu. Õiguskantsleri hinnangul ei tohi krediidiasutused keelduda laenu andmast või krediitkaarti väljastamast pelgalt kliendi vanuse tõttu ning otsustamisel tuleb arvestada ka inimese sissetulekuid, vara ja varasemat krediidikäitumist. Lisaks juhtis õiguskantsler oma aastaaruandes tähelepanu asjaolule, et võrdse kohtlemise seaduses erinevate diskrimineerimistunnuste puhul ette nähtud erineva ulatusega kaitse on põhiseadusega vastuolus.[4]
Seadusandlikud arengusuunad
6. juunil 2017. aastal jõustus Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seadus.[5] Eelnõu seletuskirja kohaselt on seaduse eesmärk jõustada direktiivist 2014/54/EL tulenevad nõuded, et võimaldada EL-i vaba liikumise õigust kasutavate töötajate ja nende EL-i liikmesriigi või kolmanda riigi kodanikust pereliikmete õiguste paremat ja ühtsemat kohaldamist ning tagada meetmed diskrimineerimise vastu.
Eesti Inimõiguste Keskus esitas koostöös võrdse kohtlemise võrgustikuga[6] 27. märtsil 2017. aastal Riigikogu põhiseaduskomisjonile omapoolse arvamuse, mis oli eelnõu suhtes kriitiline.[7] Peamine kriitika seisnes asjaolus, et kui algselt plaaniti lisada EL-i kodaniku kaitse diskrimineerimise eest VõrdKS-sse, siis läks Riigikogu põhiseaduskomisjon ühel hetkel edasi eelnõuga, milles EL-i kodaniku diskrimineerimiskaitse liikus Euroopa Liidu kodaniku seadusesse, pakkudes niimoodi EL-i kodanikule piiratumat kaitset võrreldes VõrdKS-iga.
Keskuse seisukoht oli, et Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikust töötajate võrdse kohtlemise nõude lisamine Euroopa Liidu kodaniku seadusesse VõrdKS-i asemel on põhjendamatu. Nimelt ei anna EL-i kodaniku seadusesse võrdse kohtlemise paragrahvi lisamine liikmesriigi kodanikele sarnast õiguste kaitset, mis on sätestatud VõrdKS §-s 2. See tähendab, et EL-i kodaniku seaduses toodud tekst on kitsama kaitsega kui VõrdKS § 2 lg 1 punktides 1-7 loetletud. Lisaks on arvamuses märgitud, et kui EL-i kodaniku võrdne kohtlemine on sätestatud EL-i kodaniku seaduses, siis ei kuulu EL-i kodakondsuse alusel aset leidvad diskrimineerimisjuhtumid võrdõigusvoliniku pädevusse ehk tema poole ei saa selles küsimuses pöörduda ning volinik ei saa ka arvamust avaldada.
Võrdse kohtlemise seadust ja selle kaitseala teemat puudutas ka teine vaadeldava perioodi oluline seadusandlik areng. Nimelt, ka varasemate aastate inimõiguste aruannetes on korduvalt leidnud kriitikat asjaolu, et võrdse kohtlemise seaduses on soo ja rahvuse, rassi või nahavärvuse alusel diskrimineerimise keeld laiem, kui seda on sama keeld vanuse, puude, seksuaalse sättumuse ja usutunnistuse või veendumuse alusel. Samuti on sellisele vahetegemisele tähelepanu juhtinud vabaühendustest koosnev võrdse kohtlemise võrgustik ja soovitanud riigil ühtlustada kaitse kõigile võrdse kohtlemise seaduses ära toodud tunnustele ja eluvaldkondadele. 2017. aasta 7. augustil saatiski Sotsiaalministeerium võrdse kohtlemise seaduse muudatused majavälisele kooskõlastusringile sooviga muuta seadust kahel eesmärgil: esiteks, laiendada seaduse kohaldamisala selliselt, et kaitse diskrimineerimise eest laieneks kõigile diskrimineerimise eest kaitstavatele gruppidele ühesuguselt, ja teiseks, anda muudatusega võrdõigusvolinikule sõltumatu roll puudega inimeste õiguste edendamisel. VõrdKS-i kohaldamisala laienemine on ka eelduseks, mille alusel võimaldada võrdõigusvolinikul tulenevalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõikest 2 täita konventsiooni rakendamise edendamise, kaitsmise ja järelevalve ülesandeid.[8]
Eesti Inimõiguste Keskus andis oma toetava arvamuse eelnõule 28. augustil 2017, milles tõdes, et kohaldamisala laiendamine on vajalik ja oluline muudatus ning keskus on varem korduvalt juhtinud tähelepanu seaduse puudulikkusele ning võimalikule vastuolule põhiseadusega.[9] Omapoolse arvamuse esitas ka Eesti Kirikute Nõukogu (EKN), kelle seisukohalt võrdse kohtlemise põhimõte piirab usuvabadust ja veendumusi osas, kus isikul ei ole võimalik teist lepingupoolt diskrimineerida lähtuvalt sellest, milline on teise lepingupoole usk, veendumus või seksuaalne sättumus. EKN-i nägemuse kohaselt võivad mittediskrimineerimise ja usuvabaduse põhimõte sattuda vastuollu, sest usk ja veendumused on nii ühel kui teisel turul osalejal, seega põrkuvad nende väitel omavahel nii mõlema sisemised tõekspidamised kui ka diskrimineerimise põhimõte.[10]
Eesti Inimõiguste Keskus ja Eesti LGBT Ühing pöördusid seejärel eraldiseisvalt õiguskantsleri poole, et saada hinnang, kas põhiseadusega on kooskõlas olukord, kus isik väidab, et ei saa oma usuliste veendumuste tõttu mitte-heteroseksuaalse sättumusega inimestele või nende õiguste eest seisvatele organisatsioonidele pakkuda muidu üldisele avalikkusele suunatud kaupu või teenuseid. 28. novembriks 2017 õiguskantsleri seisukohta veel laekunud ei ole, kuid debatt võrdse kohtlemise seaduse kaitseala üle on kindlasti oluline põhiseadusest tuleneva üldise võrdsuspõhiõiguse põhimõtte sisustamisel ja järgimisel.
Kohtupraktika
2016. aasta 30. juunil tegi Riigikohtu üldkogu otsuse, mille kohaselt oli vanemahüvitise seaduse säte põhiseaduse vastane osas, milles nägi ette vanemahüvitise vähendamise selliselt, et vanemahüvitise saamise perioodi jooksul saadud tulu ja vanemahüvitis kokku on tööandja viivituse tõttu väiksemad kui siis, kui tööandja poleks töötasu väljamaksmisega viivitanud. Sotsiaalkindlustusamet oli kohustanud kaebajat tagastama talle õigusliku aluseta makstud vanemahüvitise. Samas oli kaebaja arvates jätnud vastustaja arvestamata, et piirmäära ületav laekumine tekkis põhjusel, et tööandja maksis kaebajale korraga välja koondamisraha koos kahe eelneva kuu eest saamata jäänud töötasuga. Üldkogu selgitas oma argumentatsioonis, et põhiseaduse § 12 lõikes 1 tagatud võrdsuspõhiõigus keelab kohelda sarnases olukorras isikuid ebavõrdselt. Ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks on vaja kohtumenetluses alati selgitada välja võrdluse lähtekohad ja tuvastada võrreldavad grupid. Üldkogu leidis, et esimeseks võrreldavaks grupiks on hüvitise saajad, kellele makstakse vanemahüvitise saamise kalendrikuul sotsiaalmaksu maksja süül hilinemisega välja tulu, millele isikul tekkis õigus vanemahüvitise saamise ajal (kaebaja). Teiseks võrreldavaks grupiks on hüvitise saajad, kellele makstakse vanemahüvitise saamise kalendrikuul sotsiaalmaksu maksja süül hilinemisega välja tulu, millele tal tekkis õigus enne vanemahüvitisele õiguse tekkimist. Üldkogu leidis, et võrreldavaid gruppe koheldakse ebavõrdselt ega leidnud ka sellisele ebavõrdsele kohtlemisele õigustust.[11]
2017. aasta 8. novembril tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 24 lõiked 7 ja 8 ning § 28 lg 2 p 12 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles need ei võimalda täiendavat pensioniõiguslikku staaži jagada § 28 lg 2 p-s 12 nimetatud isikute vahel olukorras, kus mõlemad isikud vastavad sättes esitatud täiendava pensioniõigusliku staaži saamise eeldustele, kuid nad ei jõua selle omavahelises jagamises kokkuleppele. Kostjal ja hagejal on kokku 5 last. Kostja oli nõustunud, et hageja saab endale suurema osa täiendavat pensioniõiguslikku staaži laste kasvatamise eest. Samas polnud ta nõus, et hageja pensioniõigusliku staaži hulka arvataks ka kahe vanema lapse kasvatamise eest kaks aastat kummagi lapse kohta, sest kostja ja hageja elasid tema sõnul ühise perena ning kasvatasid lapsi ühiselt. Seega leidis kostja, et tal on õigus saada osa lisa-aastatest pensioni saamiseks. Hageja sellega ei nõustunud.
Kolleegiumi hinnangul riivab lapse vähemalt kaheksa aasta kestel kasvatamise eest antavat täiendavat pensioniõiguslikku staaži puudutav õigus ennekõike põhiseaduse §-s 12 sisalduvat üldist võrdsuspõhiõigust. Samuti tuletas Riigikohus meelde, et põhiseaduse § 27 lg 3 kohaselt on vanematel võrdne õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning vanemate võrdõiguslikkuse näeb ette ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) artikkel 8 koostoimes artikliga 14. Lisaks tõdes kolleegium, et RPKS-i § 28 lg 2 p-s 12 nimetatud täiendava pensioniõigusliku staaži täpsem eesmärk on tunnustada mitte igasugust lapse kasvatamist, vaid üksnes sellist, mis on ajaliselt kestnud vähemalt kaheksa aastat ning täiendavat pensioniõiguslikku staaži on õigustatud saama mõlemad vanemad, kes seda kriteeriumi täidavad. Kohus selgitas, et kaasuses on võrreldavateks isikuteks lapsevanemad, kes mõlemad on lapse kasvatamisele pühendanud vähemalt kaheksa aastat ning nad on sarnases olukorras. Kolleegium ei leidnud võrdsusõiguse piirangule ka ühtegi mõistlikku põhjust ning seetõttu otsustas tunnistada RPKS-i § 28 lg 2 p 12 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see näeb ette võimaluse anda täiendavat pensioniõiguslikku staaži vaid ühele vanematest, samas kui ka teine vanem vastab nimetatud sättes toodud pensioniõigusliku staaži saamise eeldustele.[12]
Statistika ja uuringud
Ajavahemikul 28.03-10.04.2017 viis Turu-uuringute AS läbi avaliku arvamuse uuringu teemadel, mis puudutasid LGBT inimeste õigusi ja mitmekesisuse teatud valdkondi. Sarnaseid uuringuid on varem läbi viidud 2012. ja 2014. aastal. 2017. aasta tulemustest võib järeldada, et inimeste suhtumine võrdse kohtlemise, mitmekesisuse, töökeskkonna ja toodete-teenuste valdkonnas on muutunud kolme viimase aasta jooksul oluliselt valdkonda toetavamaks.
Nimelt on enamik Eesti elanikest (81%) arvamusel, et tööandjad peaksid oma töötajaid paremini teavitama võrdse kohtlemise põhimõtetest. Lausa 83% vastajatest peab aga oluliseks, et ettevõtted/organisatsioonid pööraksid oma tegevuses rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele. Lisaks selgus, et kui ettevõte või organisatsioon peab oluliseks mitmekesisust ja võrdset kohtlemist, siis muudab see selle atraktiivseks tööandjaks 44% jaoks; 55% eelistaks ka sellise ettevõtte/organisatsiooni pakutavaid teenuseid ja tooteid teiste omadele. Võrreldes 2014. aasta uuringuga on oluliselt kasvanud nende vastajate osa, kes eelistavad niisuguse ettevõtte tooteid-teenuseid (+18%). Atraktiivse tööandjana tunduks mitmekesisust ja võrdset kohtlemist väärtustav ettevõte/organisatsioon sagedamini naiste (59%), 20-29-aastaste (66%), keskastme spetsialistide, ametnike ja teenindajate (61%) jaoks.
Vaadeldava perioodi uuringutest väärib äramärkimist veel Euroopa rassismivastane võrgustiku palvel koostatud raport „Rassism, rassiline diskrimineerimine ja migratsioon Eestis 2015-2016“, mis käsitleb nii ühiskonna migratsiooniteemalisi hoiakud kui migrantide isiklikke kogemusi. Raporti autor, õigusekspert Anni Säär viis läbi mitmeid intervjuusid migratsiooni- või pagulastaustaga inimestega Eestis ja tõdes, et paljud intervjueeritud isikud olid kokku puutunud nende nahavärvist ja taustast tuleneva halvustava suhtumise, vaenukõnega või olid langenud vaenukuritegude ohvriks. Samas on raskendatud õiguskaitse kättesaadavus. Peamine probleem migrantide ning etniliste/religioossete vähemuste jaoks Eestis on karistusseadustiku piiratud ulatus, kuna see ei sisalda regulatsiooni vaenukuritegude ja nende erinevate motiivide kohta. Lisaks juhib raport tähelepanu võimalikule inimeste rassilisele profileerimisele Tallinna sadamas ja lennujaamas.[13]
Hea praktika ja olulisimad avalikud arutelud
2016. aasta märtsis avas võrdõigusvolinik veebiportaali „Hea tööandja“, mis aitab asutustel ja ettevõtetel võrdse kohtlemise temaatikas orienteeruda ning on tööandjatele abiks hea ja õiguspärase töökultuuri loomisel. Portaalis selgitatakse küsimuste ja vastuse kaudu erinevaid elulisi situatsioone, mis võivad töökeskkonnas ette tulla ning pakutakse vastuseid ja praktilisi lahendusi.[14]
6.-7. november 2017 toimus Tallinnas Eesti eesistumise raames konverents „Diversity and Leadership in a World in Flux“, mis keskendus mitmekesisuse juhtimise väljakutsetele kiirelt muutuvas Euroopas ja maailmas. Konverents oli ühtlasi Euroopa ettevõtete ja organisatsioonide poolt loodud mitmekesisuse kokkulepete aastafoorum. Sõnavõttudega esinesid mitmete tuntud ettevõtete (IKEA, Siemensi, Swedbank Eesti, Google’i ja paljude teiste) juhid ja eksperdid. Konverentsi korraldasid Euroopa Komisjon, Sotsiaalministeerium, Eesti Inimõiguste Keskus ja Euroopa mitmekesisuse kokkulepped.[15]
2016. aasta kevadel alustas Eesti Inimõiguste Keskus koostöös Sotsiaalministeeriumiga tööd mitmekesisust austava tööandja kvaliteedimärgise väljaandmiseks. Esimesed kvaliteedimärgised jagatakse välja 21. märtsil 2018. aastal, järgmine kord on võimalik märgist saada 2020. aasta veebruaris. Märgise saamiseks on vaja täita eneseanalüüsi küsimustik ning seejärel koostada 2-aastane mitmekesisuse plaan. Kvaliteedimärgistega soovitakse viia mitmekesisuse ja kaasatuse reaalsed praktikad Eesti ettevõtetes ja organisatsioonides uuele tasemele, kus tööandjatel on reaalne plaan ja tegevuskava, kuidas mitmekesisust ja kaasatust edendada ning seeläbi tagada võrdsemaid võimalusi kõigile oma praegustele ja tulevastele töötajatele.[16]
1.novembril 2017 allkirjastasid Eesti teadusasutused ning Eesti Teadusagentuur hea teadustava kokkuleppe. Hea teadustava sisaldab ka mitmeid võrdse kohtlemise valdkonda puudutavaid teemasid ning laiemalt on selles kirjeldatud, millist käitumist teadlastelt oodatakse ning missugune on teadusasutuse vastutus hea teaduse tagamisel. Nii näiteks eeldatakse, et teadlane on oma kolleegide suhtes abivalmis, väldib diskrimineerimist ning põhjendamatult erinevat kohtlemist. Teadusasutuste puhul oodatakse, et nad tagaks turvalise töökeskkonna ja võrdse kohtlemise kõigile oma töötajatele, pidades igasugust kiusamist ning ahistamist lubamatuks. Samuti tuleb teadusasutustel kehtestada sisemine võrdse kohtlemise ja muude heade kollegiaalsete suhete rikkumise ning töökiusamise menetlemise kord. Teadustöö läbiviimisel tuleb teadlasel arvestada uuringusse kaasatud inimeste õiguste ja huvidega. Eraldi tuleb tähelepanu pööratava haavatavatele gruppidele, hinnates kaasatavate isikute ja sotsiaalsete rühmade uurimisel nende haavatavust ning riske, kaitstes neid võimaliku häbimärgistamise, marginaliseerimise või huvide kahjustamise eest.[17]
Aastatel 2016-2017 leidis ühiskonnas omajagu tähelepanu diskussioon vananemisest ja jätkusuutlikust pensionisüsteemist. Alates 2016. aastast on Eesti Koostöö Kogu oma kaheaastases programmis „Pension 2050“[18] tegelenud vananemise tuleviku väljakutsete analüüsimise ja lahenduste mudeldamisega ekspertide tasemel. 2017. aasta märtsis käivitas Eesti Koostöö Kogu aga samal teemal aktiivse ühiskondliku arutelu,[19] millisena näeb Eesti ühiskond eakust tulevikus ning kuidas tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus olukorras, kus rahvastik vananeb. Läbi avaliku ideede korjamise ja ekspertide analüüsi jõuti konkreetsete ettepanekuteni, mis puudutavad paindlikku töötamist, elukestvat õpet, hoolduskindlustust ja teise samba väljamaksete paindlikumaks muutmist. Kaks ideed on hetkel Riigikogus menetluses ja teiste ideede puhul otsib Eesti Koostöö Kogu lahendusi, kuidas jälgida nende kulgemist. Käivitunud debatile esitas omapoolse nägemuse MTÜ Kuldliiga Algatuse asutaja Aimar Altosaar, kes juhtis diskussiooni osapoolte tähelepanu asjaolule, et valitud teemaderingist puudub võrdse kohtlemise teema ning debatti tuleks senisest enam kaasata ka neid, kes on juba täna eakad.[20]
Soovitused
- Võtta vastu võrdse kohtlemise seaduse muudatused, millega kaotatakse erisused erinevate aluste vahel.
- Tõsta avalikkuse ja organisatsioonide teadlikkust ning jagada hea praktika näiteid mitmekesisuse ja kaasatuse edendamise hüvedest indiviidile, organisatsioonile ja ühiskonnale. Muuhulgas tuleb enam selgitada töötajatele, kuidas esitada põhistatud diskrimineerimiskaebusi.
- Jätkata ja laiendada diskussiooni väärikast vananemist ning samas pöörata tähelepanu võrdse kohtlemise aspektidele selles.
———————
[1] Pakosta, L. (2017) Riigikogu põhiseaduskomisjonile voliniku tööst 2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2017/04/aastaaruanne-2016.pdf
[2] Päring Tööinspektsioonile, vastus 24.11.2017
[3] Tööinspektsioon (2017). Töövaidluskomisjoni menetluses olnud ebavõrdse kohtlemisega seotud töövaidlusasjad perioodil 01.01.2016-31.12.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Statistika-toeoeonnetused/Ebavordse_kohtlemise_vaidlused_2016.pdf
[4] Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2017/muud-ulesanded
[5] Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seadus (2017) – RT I, 26.04.2017, 6
[6] Võrdse kohtlemise võrgustiku liikmed on Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Patsientide Esindusühing, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Ida-Virumaa Integratsioonikeskus, Lastekaitse Liit, Oma Tuba, SEKY.
[7] SA Eesti Inimõiguste Keskus, Arvamuse andmine Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu 189 SE II kohta (2017), Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/app/uploads/2017/04/vkv-pskomisjon-elkodanik.pdf
[8] Võrdse kohtlemise seaduse muutmise seadus, dokumendi number eelnõude infosüsteemis: 17-0909/01.
[9] SA Eesti Inimõiguste Keskus, Arvamus võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/2017/08/arvamus-vordse-kohtlemise-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-ja-seletuskirja-kohta/
[10] Eesti Kirikute Nõukogu arvamus võrdse kohtlemise seaduse eelnõu kohta. Arvutivõrgus kättesaadav: http://adr.rik.ee/som/dokument/5210009
[11] Riigikohtu üldkogu kohtuotsus asjas nr 3-3-1-86-15 (30. juuni 2016).
[12] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus asjas nr 5-17-9 (10. oktoober 2017).
[13] Säär, A (2017). Rassism, rassiline diskrimineerimine ja migratsioon Eestis 2015-2016. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/2017/07/rassism-rassiline-diskrimineerimine-ja-migratsioon-eestis-2015-2016/
[14] Veebikeskkond asub aadressil http://heatooandja.vordoigusvolinik.ee/
[15] Konverentsi koduleht. Arvutivõrgus kättesaadav: http://ec.europa.eu/newsroom/just/item-detail.cfm?item_id=107031
[16] Märgise koduleht. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesise-tookoha-margis/
[17] Hea teadustava (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_teadustava_nov.pdf
[18] Eesti Koostöö Kogu programm Pension 2050. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.kogu.ee/pension2050/
[19] Uue eakuse rahvakogu detailsem info on leitav aadressil https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/
[20] Altosaar, A. (2017). – Eesti Päevaleht, 16. märts. Arvutivõrgus kättesaadav: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/uue-rahvakogu-kriitika-kuhu-jai-tanaste-pensionaride-vaarikus-ja-vordne-kohtlemine?id=77566008
