3. oeatükk

Õigus õiglasele kohtupidamisele

Autor: Kari Käsper

Poliitiline ja institutsionaalne areng

Suuremaid poliitilisi või institutsioonaalseid arenguid õigusemõistmise valdkonnas vaadeldaval perioodil toimunud ei ole. Kohtud tegutsevad sõltumatult, samuti nagu õiguskantsler ning teised rohkem või vähem inimeste õigusi kaitsvad riigiasutused. Jätkuvalt on probleemsed võrdõigusvoliniku vähene rahastus võrreldes ülesannetega ning Andmekaitse Inspektsiooni sõltumatus. Viimase asjus toimub eeldatavalt arenguid seoses asutuse töö ümberkorraldamisega tulenevalt 2018. aasta mais jõustuvas Euroopa Liidu andmekaitsereformist, mis viib selle töö uutele õiguslikele alustele ning eeldab ka institutsionaalseid muudatusi.

Tasuta õigusnõustamises on tehtud ümberkorraldusi. Suuremat segadust on tekitanud nn vähekindlustatute tasuta õigusnõustamise reform, mille raames Justiitsministeerium korraldas ümber vähekindlustatutele tasuta õigusnõustamise[1] teenuse pakkumise. Õigusnõustamise eelarvet suurendati 750 000 euroni aastas ja võimalike nõustatavate arvu poole miljoni inimeseni (ehk kõigini, kes teenivad kuni pooleteisekordset keskmist palka), ent samas piiratud tingimustel.[2] Samas on 2017. aasta aprillist vastava riigihanke alusel teenust osutama asunud Eesti Õigusbüroo OÜ töö kvaliteeti ja võimekust kritiseeritud.[3]

Eraldi hanked  korraldati puuetega inimeste tasuta õigusnõustamiseks, mida teostab Eesti Puuetega Inimeste Koda. Lisaks pakub tasuta õigusnõustamist Eesti Pensionäride Ühenduste Liit eakatele ja MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu perevägivalla ohvritele. Justiitsministeerium soovis pakkuda õigusnõustamist ka represseeritutele, ent vastav konkurss nurjus.[4] Ülejäänud haavatavatele gruppidele eraldi õigusnõustamist ei toimu, välja arvatud võrdõigusvoliniku pakutav piiratud valdkondades ja mahus nõustamine diskrimineerimise korral. 2017. aasta algusest korraldati ümber naiste varjupaikade rahastamine, mistõttu ohvrite õigusnõustamist varasemas mahus enam teenuses ei sisaldu.

Migratsioonivaldkonnas toimub riigi poolt korraldatuna varjupaigataotlejate nõustamine Harku kinnipidamiskeskuses ja Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses. 2017. aasta märtsist alustasid tööd ka Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajad, kes pakuvad abi rändega seotud küsimustes.[5] Eesti Inimõiguste Keskus pakkus piiratud mahus õigusnõustamist ja õigusabi varjupaigataotlejatele koostöös ÜRO pagulasametiga.[6]

Hoolimata suurenenud ressurssidest on tasuta õigusnõustamine problemaatiline nii kättesaadavuse kui ka eelkõige teenuse kvaliteedi osas. Õigusnõustamise kvaliteedile pole selgeid ja laialt aktsepteeritud kvaliteedistandardeid: ühe võimalusena võiks kaaluda riigi rahastusega õigusnõustamist pakkuvatelt isikutelt advokatuuri kuulumise nõudmist või Eesti Juristide Liidu poolt pakutava õigusnõustaja kutsekvalifikatsiooni omamist.[7]

Statistika ja uuringud

Kohtumenetluse tõhusust hindavas Euroopa Komisjoni 2017. aasta EL-i õigusemõistmise tulemustabelis[8] on Eesti jätkuvalt eesrindlike riikide osas, võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Kitsaskohaks on vaid suhteliselt kõrged riigilõivud tsiviilasjades. Samuti oleme EL-i riikidest ühed kasinamad kulutajad kohtumenetlusele, mida võib võtta kui tunnustust aga ka kui kitsaskohta, olenevalt vaatenurgast. Tulemustabel toob välja ka selle, et Eestis oli 2015. aasta seisuga kohtunike seas palju naisi: esimeses astmes 70% ning teises 55%, vaid kõrgeimas kohtus on naisi tunduvalt vähem kui mehi.

Tulemustabelis viidatud Eurobaromeetri andmete alusel välja toodud kohtute tajutud sõltumatuse küsimuses on toimunud tagasiminek 2016. ja 2017. aasta andmete võrdluses: nii üldiselt kui ka ettevõtjate seas on rohkem neid, kes ei oska hinnata, kas kohtuvõim on sõltumatu või mitte. Kuna õiguslikult ei ole kohtute sõltumatuse osas mingeid muudatusi tehtud, võib see tulemus olla ohu märk, mille põhjuseid tuleks lähemalt uurida.

Eesti kohtunikud ise Euroopa Kohtunike Nõukogude katusorganisatsiooni uuringu[9] kohaselt enda survestamist otseselt oma töös ei olnud tunnetanud. Samas oli ligi kolmandikul küsitletud kohtunikest mure meedia liiga suure mõju üle kohtumõistmisele ning samuti tunnetas märkimisväärne osa kohtunikest, et valitsus ja Riigikogu ei austa nende sõltumatust (vastavalt 27% ja 20%).

“Kohtute aastaraamat 2016”[10] pole otseselt uuring, ent sisaldab mitmeid olulisi käsitlusi erinevatest kohtumõistmisega seotud küsimustest, näiteks põhiseaduslikkuse järelevalvest. Aastaraamatust leiab ka kohtute statistika.

Euroopa Liidu põhiõiguste amet avaldas perioodil kaks konkreetsemat uuringut, mis puudutasid ka olukorda õigusmõistmisega Eestis: üks puudutas karistatute või eelvangistuse all olevate inimeste liikumist puudutava EL-i õiguse rakendamist[11] ning teine õigust tõlkimisele ja teabele kriminaalmenetluses.[12] Viimasest uuringust selgub üpris mitu murettekitavat asjaolu. Kriminaalmenetluses kasutatavaid tõlke ei koolitata kriminaalmenetluse küsimustes ning pole ka mingit tunnustatud tõlkide andmebaasi selle kohta, keda võib kasutada. Puudub kvaliteedikontroll ning tõlgi sõltumatust tagavad mehhanismid. Tõlkimisel ei arvestata ka võimalike erivajadustega, sh füüsilise või vaimsete puuetega inimeste ja laste puhul.

Kohtupraktika

Euroopa Inimõiguste Konventsiooni kuuendat artiklit puudutavaid kohtulahendeid oli Euroopa Inimõiguste Kohtus 2016. aasta algusest 2017. aasta novembri lõpuni kokku neli, millest kahe puhul tuvastas kohus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni mitte kuigi tõsise rikkumise.

Lahendis Kashlev vs. Eesti[13] kaebas Janek Kashlev, et tema õigusi on rikutud, sest tema suhtes toimunud kriminaalmenetluses, milles ta esimeses astmes mõisteti õigeks ja teises astmes süüdi, tegi ringkonnakohus süüdimõistva otsuse üksnes toimiku materjalide põhjal, tunnistajaid uuesti üle kuulamata. Samuti, et tal polnud võimalik süüdimõistvat otsust edasi kaevata. Euroopa Inimõiguste Kohus konventsiooni rikkumist ei leidnud: kohtu arvates olid kaebaja õiguste kaitseks olemas piisavad tagatised ning kuigi Riigikohus asja menetlusse ei võtnud, hindas ta enne menetlusse võtmist ringkonnakohtu otsust.

Lahendis Lähteenmäki vs. Eesti[14] leidis kaebaja, et Eesti oli rikkunud konventsiooni, sest tema kindlustuse vastu esitatud hüvitisenõuet arutanud tsiviilkohtud pidasid teda süüdiolevaks, kuigi eelnenud kriminaalmenetlus oli lõpetatud avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Euroopa Inimõiguste Kohus selles siiski süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumist ei näinud.

Lahend Pönkä vs. Eesti[15] puudutas vaidlust kohtuistungi pidamata jätmise üle väikest summat (alla 2000 euro) puudutavas tsiviilkohtumenetluses. Kohus leidis, et Eesti oli rikkunud konventsiooni, sest maakohus ei olnud põhjendanud, miks ta otsustas asja menetleda kirjalikus menetluses ning keeldus kohtuistungist, hoolimata kaebaja taotlusest kuulata üle tunnistajad. Eesti riigilt mõisteti hüvitiseks 1000 eurot mittevaralise kahju katteks ja 2300 eurot kulude katteks inimõiguste kohtus.

Lahendis Leuska vs. Eesti[16] leidsid neli autoõnnetuses kannatada saanut, et neil puudus juurdepääs kohtule menetlusekulude nõude osas ning lisaks ei tagatud neile õigust osaleda istungil. Kaebajad olid sõlminud kohtuvälise kompromisslepingu õnnetuse põhjustajaga, milles olid loobunud tsiviilhagidest. Samas ei sisaldanud kompromiss kriminaalmenetluses kantud menetluskulu, mistõttu soovisid nad selle eraldi välja nõuda, mida neil aga Eesti kohtusüsteemis teha ei olnud võimalik. Sellest piisas Euroopa Inimõiguste Kohtule konventsiooni rikkumise tuvastamiseks. Mis aga puudutab õigust osaleda kohtuistungil, siis selle puhul kohus rikkumist ei leidnud, sest kokkuleppemenetluses olid nad edasistest menetluseõigustest loobunud. Kokkuvõttes pidi riik rikkumise tõttu igale kaebajale maksma mittevaralise kahju hüvitisena 1500 eurot.

Olulised avalikud arutelud ja trendid 

Paremäärmusliku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni juht ja juhatuse liige Martin Helme ründas 20. märtsil 2017 Riigikogu ees peetud kõnes pretsenditult kohtuvõimu sõltumatust ning konkreetseid kohtunikke, sest ta polnud rahul ühe Tallinna Ringkonnakohtu kohtulahendiga. Helme ütles oma kõne alguses:

„Lugupeetud asespiiker! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Mina küll tahan, et siit puldist kõlaks ähvardus. Mina tahan, et kohtunike Virgo Saarmetsa, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe pead veereksid. Mina ei taha, et meil oleks kohtunikud, kes mitte ei sisusta õigust, vaid loovad õigust – kes sellega, et nad ründavad põhiseaduses ettenähtud võimude lahususe printsiipi, õõnestavad Eesti riigi korda, kes ründavad avaliku arvamusega selgelt vastuolus olevaid väärtushinnanguid. Mina ei taha selliseid kohtunikke. Mina ei taha kohtunikke, kes rikuvad seadust ja siis võtavad laest mingisugused mittejõustunud seadused oma rikkumise õigustamiseks.“[17]

Helme väljaütlemise mõistsid hukka kui demokraatliku õigusriigiga kokkusobimatu teiste hulgas president Kersti Kaljulaid, Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, endine Riigikohtu esimees Märt Rask ja justiitsminister Urmas Reinsalu.[18]

Eesti Kohtunike Ühing ütles avalduses, et „peab lubamatuks parlamendiliikme isiklikke rünnakuid kohtunike vastu. See kahjustab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning kohtuvõimu autoriteeti. … ohtlikud [on] parlamendi kõnetoolist esitatud nõuded võtta kohtunikud vastutusele selle eest, et nad täitsid oma ametiülesandeid, mõistes õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.“[19]

Kohtumõistmine sattus perioodil avalikkuse teravama luubi alla ka seoses kirjanik Kaur Kenderi suhtes algatatud kriminaalmenetlusega. Kuigi Kender mõisteti õigeks nii maakohtus kui ringkonnakohtus (ning Riigikohtusse prokuratuur ei pöördunud), tekitas menetlus siiski küsimusi seoses kohtumenetluse kinniseks kuulutamisega ning prokuröri poolt kasutatud menetluslike vahenditega (nagu näiteks vaimse tervise ekspertiisi vajalikkus).[20]

Poleemikat on tekitanud ka kohtu ja prokuratuuri samasse kohtumajja kokkuviimine Tallinnas valmivas uues kohtuhoones. Advokaat Leon Glikmani hinnangul võib kahtlustatavate õigusi rikkuda olukord, kus kohtunikud ja prokurörid tihedalt samas majas kohtuväliselt läbi käivad. Glikman juhtis tähelepanu sellele, et „[m]eil mõistetakse selletagi ca 99 protsenti süüdistatavatest süüdi ja prokuröride seisukohad prevaleerivad kohtulahendites.“[21] Tartu ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter leidis samuti, et taoline käik võib murendada arusaamu kohtuvõimu sõltumatuse osas.[22]

Soovitused

  • Kehtestada riigi poolt rahastatud õigusnõustamisele kvaliteedinõuded ning analüüsida loodud süsteemi katvust ja mõjusust;
  • Hoiduda kohtunike sõltumatuse ründamisest, nii meedial kui poliitikutel, ning rõhutada kohtuvõimu sõltumatuse olulisust;
  • Pöörata senisest rohkem tähelepanu tõlke ja tõlkide kvaliteedile kohtumenetluses.

____________________________

[1] Õigusnõustamist ei tohiks ajada segi riigi õigusabiga, mida pakutakse jätkuvalt läbi advokatuuri.

[2] Vt lähemalt http://www.juristaitab.ee ja https://www.just.ee/et/uudised/riik-hakkab-tasuta-oigusabi-noustamise-teenust-pakkuma-poolele-miljonile-eesti-elanikule

[3] Vt Eylandt, Otti. „Riigi õigusnõustamise konkursi võitnud firmal on endiselt lubatust poole vähem juriste.“ Eesti Päevaleht, 7. juuli 2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://epl.delfi.ee/news/eesti/riigi-oigusnoustamise-konkursi-voitnud-firmal-on-endiselt-lubatust-poole-vahem-juriste?id=78802760 ja Vallikivi, Hannes „Advokatuuri esimees: ministeerium, pinguta pressikonverentside korraldamise kõrval õigusnõustamise kvaliteedi nimel“ Eesti Päevaleht, 7. juuli 2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/advokatuuri-esimees-ministeerium-pinguta-pressikonverentside-korraldamise-korval-oigusnoustamise-kvaliteedi-nimel?id=78807526

[4] Ministri käskkiri „Erivajadustega isikute (eakad, represseeritud, perevägivalla ohvrid) õigusnõustamise kättesaadavuse parandamise tagamiseks toetuse eraldamine.“ 20. aprill 2017. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/news-related-files/eakate_represseeritute_ja_perevagivalla_ohvrite_oigusnoustamise_konkursi_tulemuste_kaskkiri_28.04.2017.pdf

[5] Vt lähemalt: https://www.politsei.ee/et/teenused/migratsiooninoustajad/

[6] Vt lähemalt https://humanrights.ee/teemad/pagulased/varjupaigataotlejate-noustamine/

[7] Vt lähemalt http://www.juristideliit.ee/info-ja-uritused/kutsestandard/

[8] Arvutivõrgus kättesaadav: http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2017/ET/COM-2017-167-F1-ET-MAIN-PART-1.PDF

[9] Vt https://www.encj.eu/images/stories/pdf/GA/Paris/encj_report_ia_2017_adopted_ga.pdf

[10] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/õigusalased%20materjalid/Riigikohtu%20trükised/Kohtute_raamat_2016.pdf

[11] Vt lähemalt: http://fra.europa.eu/en/country-data/2016/country-studies-project-rehabilitation-and-mutual-recognition-practice-concerning

[12] Vt lähemalt: http://fra.europa.eu/en/country-data/2016/country-studies-project-right-interpretation-and-translation-and-right-information

[13] Vt eestikeelset kokkuvõtet: https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/12011

[14] Vt eestikeelset kokkuvõtet: https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/12284

[15] Vt kohtulahendi eestikeelset tõlget: https://www.riigiteataja.ee/failid/ponka_v_estonia.pdf

[16] Vt eestikeelset kokkuvõtet: https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/14397

[17] Riigikogu stenogramm, 20. märts 2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201703201500

[18] Hindre, Madis. „Pikamäe ja Kaljulaid peavad Helme ähvardust kohtunike suunas lubamatuks“. ERR Uudised, 23. märts 2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/585727/pikamae-ja-kaljulaid-peavad-helme-ahvardust-kohtunike-suunas-lubamatuks

[19] Eesti Kohtunike Ühingu pressiteade. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.ekou.ee/teg-teated.html

[20] Vt lähemalt http://www.err.ee/572963/kender-peab-labima-vaimse-tervise-ekspertiisi

[21] ERR Uudised, „Õiguseksperdid: kohtunike ja prokuröride sama katuse alla viimine pole hea“, 13. november 2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/642311/oiguseksperdid-kohtunike-ja-prokuroride-sama-katuse-alla-viimine-pole-hea

[22] Ibid.


Autor

  • Kari Käsper on Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja ta õpetab Tallinna Tehnikaülikoolis Euroopa Liidu õigust ning õpib TTÜ avaliku halduse doktorantuuris. Samuti on ta Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu liige. Ta juhtis TTÜs 2010–2015 ka võrdse kohtlemise edendamise projekte, mille osaks oli kampaania “eri- nevus rikastab”. Kari on olnud aastatel 2001–2008 seotud noor- teühendusega Tegusad Eesti Noored, olles üks selle rajajaid ning hiljem seda juhtinud. Samuti osales ta 1999–2008 Euroopa Noorteparlamendi tegevuses.