11. peatükk

LGBT inimeste olukord

Autor: Aili Kala

2014. aasta 9. oktoobril vastu võetud kooseluseadus jõustus 2016. aasta alul rakendusaktideta. Plaani kohaselt pidi Riigikogu aasta jooksul rakendusaktid välja töötama, et need enne seaduse jõustumist vastu võtta. Kooseluseaduse jõustumise ajaks ei saavutanud aga Riigikogu konsensust ja aastad 2016–2017 möödusid poliitiliste debattide saatel. Rakendusaktide puudumise tõttu algatati mitu kaasust, mis mõjutasid kohtupraktikat mitmekesistavalt – eri kohtuastmetes arutati mitut samast soost perekondade kooselu reguleerivat küsimust ning esmakordselt Eesti kohtupraktikas võttis samast soost perekondade osas seisukoha ka Riigikohus. Tänu kooseluseaduse jõustumisele saavad samast soost vanematega pered Eestis esmakordselt peresiseselt lapsi lapsendada.

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

Kooseluseadus jõustus 2016. aasta alul. Samaks ajaks plaanitud rakendusaktid jäid aga vastu võtmata ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toonane esimees Urmas Reinsalu tegi ka kohe üleskutse jätta sel ajal, kui seadusel rakendusaktid puuduvad, kooselud sõlmimata. Seevastu selgitas Notarite Koda, et rakendusaktide puudumine toob küll kaasa juriidilisi probleeme, ent kooseluseadus kehtib.[1] Notarite Koda jättis notarite endi otsustada kooselulepingute tõestamise teenuse pakkumise ning Eesti LGBT Ühingu andmetel keelduvad lepingut tõestamast vähemalt pooled notarid. Selline olukord on teenuse tarbijatele keeruline ning tekitab õigussegadust veelgi juurde. Et leida sobiv notar, peab kooselulepingut sõlmida sooviv paar pöörduma päringuga terve hulga notarite poole või küsima Eesti LGBT Ühingust, millise notari juures saab teenust kasutada.

2016. aasta esimeses pooles käis Riigikogu arutlustest läbi mitmeid variante, kas ja kuidas kooseluseadusega edasi liikuda. Need tekitasid nii poliitilisi kui ka ühiskondlikke pingeid, eriti inimestele, kes soovisid kasutada värsket õigust sõlmida kooselulepinguid. Rakendusseadus saadeti muudatusettepanekute arutamiseks suurest saalist tagasi õiguskomisjoni, kuhu see on jäänud tänase päevani.[2] Paralleelselt rakendusseaduse aruteludega jõudsid suurde saali ka kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu, mille algatasid EKRE, KE ja IRLi saadikud, ning alternatiivse paarkonnaseaduse eelnõu, mille algatas Vabaerakond.[3] Paarkonnaseaduse eelnõu otsustati Riigikogu õiguskomisjonis siiski mitte toetada ning kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu hääletasid saadikud menetlusest napilt välja.[4] Kooseluseadust ümbritsevad vaidlused on mõjutanud kogu poliitilist ja institutsionaalsest maastikku ning tekitavad praeguseni koalitsioonis ja opositsioonis pingeid.

Samal ajal tegi IRL ettepaneku muuta Eesti Põhiseadust ning võtta mehe ja naise vahel sõlmitava abielu põhiseadusliku kaitse alla, kuid siis loobus sellest soovist.[5] 2017. aasta sügisel andis EKRE menetlusse järjekordse kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu, mis jõudis Riigikogu täiskogu istungile 17. oktoobril ning hääletati menetlusest välja.

2016. aasta aprillis toetas Riigikogu õiguskantsleri ettepanekut muuta välismaalaste seadust, et anda Eesti kodanike samast soost elukaaslastele elamisluba Eestis ja viia see kooskõlla põhiseadusega. Seadus lubab taotleda Eestis resideeruva abikaasa juurde elama asumiseks elamisluba, kuid ei võimalda seda samast soost kooselupartneri või abikaasa puhul. Vastavalt õiguskantsleri analüüsile on selline olukord vastuolus põhiseadusega. Välismaalaste seaduse muutmise eelnõu jõudis Riigikogu põhiseaduskomisjoni, kuid saadikute tegevusetuse tõttu seisab see tänaseni komisjonis.[6]

2016. aasta juulis algasid Eesti Vabariigi presidendivalimised. Kõigi erakondade presidendikandidaadid peale EKRE kandidaadi Mart Helme väljendasid poolehoidu kooseluseadusele ning kinnitasid, et ei kuulutaks kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seadust välja. Poolehoidu kooseluseaduse ja samast soost paaride suhete reguleerimise õiguse osas on näidanud üles ka presidendiks valitud Kersti Kaljulaid. Sellise toetuse näitamine annab suuna nii poliitilisele peavoolule kui ka ühiskonnale terviklikult. Kuid see, kuidas presidendi hoiakule on eri grupid avalikult resoneerunud, näitab, et Eesti poliitiline maastik ja ühiskond laiemalt on polariseerunud. Nende muutustega resoneerus ka Arvamusfestivalil korraldatud protestikultuuri arutelu, kus toodi välja, et lähitulevikus võib oodata proteste ja kodanikuliikumist keskkonna, sotsiaalsete muutuste ning ühiskonna suletuse ja avatuse teemadel.[7]

Tänu EKRE jõudmisele Riigikogu opositsiooni on üha rohkem näha poliitilise maastiku polariseerumist. EKRE on toonud poliitilisse suhtluskultuuri ähvardused ja solvamised nii Riigikogu istungite saalis kui ka ajakirjanduses. EKRE saadik Martin Helme poolt Riigikogu suures saalis väljaöeldud ähvardus kohtunike suunas, kes tegid otsuse kooseluseadust puudutavas kohtuasjas näitas Riigikogu saadikute puhul uut taset ning on saanud esimest korda presidendi poolt avalikku kriitikat.[8] Ka EKRE kohalike omavalitsuste valimisplatvorm sisaldas tavatult agressiivset retoorikat, mis loosungiga “Anname tuld” lubab täita EKRE 10 käsku, lubades muu hulgas eemaldada “homo- ja multukultipropaganda koolidest ning lasteaedadest”[9] ning “ei luba [Tallinnas] suruda koolidesse ja lasteaedadesse sooneutraalsust ja homopropagandat.”.[10]

Positiivse poliitilise arenguna võib välja tuua selle, et esimest korda on kohalike omavalitsuste valimiskandidaatide hulgas avalikult LGBT+ inimesi, kes on ka kodanikuaktivistid ja/või lubanud LGBT+ inimeste huvide eest seista oma valimisplatvormis. Näiteks kandideerivad Sotsiaaldemokraatide nimekirjas LGBT+ filmifestivali Festheart korraldaja Keio Soomelt Rakveres ja Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre.[11] Oma valdkonna eksperdid kohalikes omavalitsustes aitaksid kaasa valdkondade efektiivsemale ja laiapõhjalisemale kajastamisele ja arengule.

Seadusandlikud arengusuunad

Õiguskantsleri 2016. aasta ülevaates jõuti järeldusele, et notarid, kes kooseluseaduse jõustumisel osutasid, et seadust saab rakendada ka ilma rakendusaktideta, toimetasid õiguspäraselt. Registrikannete tegemist jm praktilisi toiminguid suunavate õigusnormide puudumine ei takista praktikas vajalike otsuste ning neid kajastavate kannete tegemist. Õiguskantsleri arvates on õiguslüngad ja õigusselgusetus ületatavad põhiseaduse ja olemasolevate seaduste alusel.[12]

2016. aastal esitas Sotsiaalministeerium kooskõlastamisele võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse. Eelnõuga on kavas laiendada võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala nii, et see oleks ühtne kõigi diskrimineerimistunnuste puhul. Muudatuste eeldatavaks jõustumise ajaks kavandati 2017. aasta algust.[13] Selleks ajaks ei olnud eelnõu valmis, kuid aruande koostamise ajal oli see läbinud kooskõlastusringi ning saamas viimast lihvi Sotsiaalministeeriumis.

2017. aasta alul hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud siseministri määrus, mis lubab registrisse kanda registreeritud elukaaslaste ühised lapsed. Lapsendamine toimub perekonnaseaduse alusel ning lapsendada tohib kooselu sõlminud partneri bioloogilise või lapsendatud lapse. Kuna tegu on siseministri määrusega, võidakse valitsuse vahetudes tunnistada määrus kehtetuks ning laste registrisse kandmise probleem kerkib taas päevakorda.[14] Selle küsimuse reguleerimine seadusega annaks perekondadele vajaliku kindlustunde.

2017. aasta jooksul on tehtud ettevalmistusi transsooliste inimeste soo tunnustamise regulatsiooni muutmiseks. Sellega eraldataks teineteisest soo tunnustamise juriidiline ja meditsiiniline protsess ning kiirendataks hetkel üle kahe aasta kestvat protsessi, mis tekitab transsooliste inimeste jaoks igapäevaelus raskusi. Seadusemuudatustega on plaanitud kaotada ka inimese transsoolisust kinnitav ekspertiisikomisjon. Sisseviidavad muudatused on kooskõlas üleeuroopalise transsooliste inimeste õiguste esindaja Transgender Europe seisukohtadega, mh sellega, et isiku õigus sugu korrigeerida on olemuselt eraõigus. Seega ei saa kolmandad isikud, sh riik, anda isikule tervishoiuteenuse osutamiseks nõusolekut. Uus rahvatervise seadus on planeeritud jõustuma 1.01.2019.

Kohtupraktika

2016. aasta alul sai esimene kooselu sõlminud samast soost paar Eestis peresiseselt lapsendada. Lapsendamine toimub perekonnaseaduse sätete alusel ning kuulutatakse välja kohtumäärusega, mis ei ole edasikaevatav.[15] Lapsendamisotsusele järgnes Tallinna halduskohtu otsus, millega kohus kohustas Siseministeeriumit kandma rahvastikuregistrisse ühe kooselupere lapsendamise. Kohus leidis, et olukord, kus pere peab põlvnemissuhet tõendama kohtumäärusega, mis ei peaks lapsendamissaladust arvestades üldse kõrvaliste isikuteni jõudma, ei ole alternatiiv rahvastikuregistri kandele.[16]

Kohtus leidis lahenduse ka kooseluseaduse rakendusaktide võtmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Nimelt kaebas  Reimo Mets Eesti Vabariigi kohtusse kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmise tõttu tekkinud kahju tõttu ning halduskohus rahuldas otsuse.[17] Justiitsminister Urmas Reinsalu ei olnud kahju hüvitamisega nõus ning lubas kohtuotsuse kaevata ringkonnakohtusse.[18]

28.12.2016  jõustus ringkonnakohtu otsus, mis kohustas Harju Maavalitsust kandma rahvastikuregistrisse samast soost Eesti ja Rootsi kodanike Rootsis sõlmitud abielu.[19] Eesti õigusteadlaste hinnangul tuleb välisriigis sõlmitud samast soost inimeste abielu kehtivust Eestis hinnata juhtumipõhiselt.[20]

2017. aasta alul kohustas Tallinna Halduskohus Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) vaatama uuesti üle eitava vastuse saanud elamisloa taotlust. Selle kohaselt soovis välisriigis abielu sõlminud USA kodanik taotleda samast soost abikaasa juurde Eestisse elama asumiseks elamisluba.[21] PPA kaebas otsuse edasi, ent Tallinna Ringkonnakohus tegi sama otsuse, mis Halduskohus, ning kohustas PPAd väljastama elamisluba esialgu kohtuvaidluse lõppemiseni.[22] 2017. aasta suvel selgitas Riigikohus sama kohtuvaidluse raames oma lahendis esialgse õiguskaitse kohaldamisel elamisloa vaidlustes kohtu pädevust. Riigikohus võttis esimest korda Eesti õiguspraktikas seisukoha, kui otsustas, et samast soost paaridele laieneb põhiseaduses sätestatud perekonnaelu kaitse ja diskrimineerimise keeld. Perekonnaelu kaitse ei ole põhiseaduse kontekstis seatud sõltuvusse pereliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Riigil on õigus keelata välismaalasel elada Eestis perekonnaliikme juures ainult juhul, kui selleks on mõjuv põhjus.[23]

Eesti LGBT Ühingule teadaolevalt  pöördus 2017. aasta augustis kahjuhüvitamise nõudega riigi vastu kohtusse esimene transsooline isik. Protsess on kuulutatud kinniseks ja kaasust puudutav info ei ole kättesaadav.

Statistika ja uuringud

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei tellis Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudilt mahuka uuringu selle kohta kuidas Eestis LGBT+ inimesed end tunnevad ja oma seksuaalsest või sooidentiteedist tingitud toimetulekut hindavad. Ehkki üldine hinnang on pigem positiivne, tajutakse siiski, et ühiskond on heteronormatiivne ning eeldab soo- ja seksuaalstereotüüpset käitumist. Transsooliste inimeste toimetulek ühiskonnas on veelgi keerulisem kui geidel, lesbidel ja biseksuaalsetel inimestel.[24]

Eesti Inimõiguste Keskus avaldas 2017. aastal Eesti mahukaima LGBT-teemalise avaliku arvamuse uuringu, milles uuriti Eesti elanike suhtumist LGBT inimestesse. Viimase kolme aastaga on suhtumine LGBT inimestesse paranenud, peamiselt tänu isiklikele kokkupuudetele.[25]

2016.–2017. aastal sai õiguskantsler kokku 95 võrdset kohtlemist puudutavat pöördumist. Seksuaalse sättumuse päringuid oli diskrimineerimistunnuste järgi viis, sugu puudutavaid päringuid neli. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik registreeris samal perioodil seksuaalse sättumuse päringuga kokku kaheksa ja sugu puudutavates küsimustes kokku kolm juhtumit.[26]

6.07–9.07.2017 toimunud Baltic Pride’i kultuurifestivali raames pandi Eesti LGBT Ühingu statistika andmeil LGBT+ inimeste suhtes toime 13 vaenuõhutamise tunnustega juhtumit, millest üks lõppes raskete kehavigastustega. Ükski kannatanu ei registreerinud oma juhtumit politseis.

Notarite Koja statistika andmetel on perioodil 1.01.2016–1.09.2017 tõestatud kokku 58 kooselulepingut, kuid on teadmata, mitu lepingut on sõlminud samast soost paarid. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on 2017. aasta jooksul toimunud neli peresisest lapsendamist, kus osapoolteks on kooselupaarid.

Hea praktika

2017. aastat võib pidada festivalide aastaks. 6.–9.07.2017 toimus Tallinnas suurim LGBT+ teemaline rahvusvaheline festival Baltic Pride. Selle raames korraldati mitmeid üritusi, mh rahvusvaheline konverents, ja koostöös Tallinn Pride’iga esmakordselt pärast kümmet aastat solidaarsusrongkäik, millega juhiti tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja kooseluseaduse rakendamisaktide vastuvõtmise vajadusele.[27] Üritused möödusid üldiselt rahumeelselt, rongkäigu ajal leidsid aset üksikud vahejuhtumid, kuid avalikkuse üleüldine vastukaja oli positiivne. Võib loota, et sellega toodi LGBT+ kogukond üldsusele lähemale. Rakveres toimus 6.–8.10.2017 LGBTI filmifestival Festheart, mis leidis aset Eesti Vabariik 100 ürituste sarja raames ning püüdis muuta läbi kvaliteetsete kinoelamuste ja arutelude Eestit sallivamaks ja mõistvamaks.[28] Festival sai avalikkuses palju tähelepanu seetõttu, et projekt ei saanud Rakvere linnalt toetust ning linnaelanikud tegid festivalile hulganisti nii poolt- kui ka vastuavaldusi.[29]

Eesti LGBT Ühingu andmetel on aastatel 2016-2017 hüppeliselt suurenenud LGBT+ valdkonda käsitlevate uurimistööde hulk, mille osas palutakse ühingult sisendeid ja juhendamist. Tööd varieeruvad alates keskkooli uurimustöödest lõpetades rahvusvaheliste doktoritöödega.

Esmakordselt võib hea praktikana välja tuua Inimõiguste Keskuse strateegilise hagelemise programmi, mis aitab läbi kohtu- või kohtuvälise menetluste lahendada ühiskondlikult olulisi juhtumeid, et läbi valitud juhtumite mõjutada seaduste elluviimispraktika kvaliteeti.[30] Strateegilise hagelemisega on aidatud lahendada mitmeid probleeme, mis on tõstatunud kooseluseaduse rakendusaktide puudumisest. Inimõiguste Keskus oli ka koostööpartneriks üleeuroopalise ainulaadse vaenust teavitamise mobiilirakenduse loomisel, mis raporteerimise platvormina keskendub vaenukuritegudele ja online-vaenukõnele, mis on suunatud LGBTI inimeste vastu ja/või inimeste vastu, keda arvatakse kuuluvat LGBTI kogukonda.[31] Mobiilirakendus on raporteerimiseks kiire ja lihtne lahendus ning aitab inimõigustega tegelevatel organisatsioonidel saada adekvaatsema ülevaate Eesti ühiskonnas aset leidvatest vaenukuritegudest ja -kõnedest ning seeläbi võimaldab leida efektiivsemaid võimalusi ohvreid aidata.

Soovitused

  • Võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid, mis tagavad kooseluseaduse rakendamise täies mahus.
  • Analüüsida Haigekassa tasustavate teenuste kättesaadavust transsoolistele inimestele. Vajadust rõhutab ka Eesti Bioeetika Nõukogu seisukohaga, et sookorrigeerimise operatsioonid transsoolistele peavad olema Haigekassa poolt tasustatud.
  • Eraldada transsoolise isiku soo tunnustamisel meditsiinilised ja juriidilised protsessid. Isik peab saama mõistliku aja jooksul muuta isikuandmeid meditsiinilistest toimingutest sõltumata. Meditsiiniliste toimingute puhul peab isikule jääma otsustusõigus, milliseid toiminguid ta soovib ja vajab, kui üldse, selleks, et ta tunneks end vastavalt oma tunnetuslikule soole.
  • Reguleerida seadusandlusega Eesti kodaniku või residendi välisriigi kodanikust samast soost partneri või abikaasa Eestis elamis- ja viibimisõiguse aluseid.
  • Reguleerida seadusandlusega LGBT+ inimeste kaitset vaenu õhutamise, vaenukuritegude ja diskrimineerimise eest, sh kaitset diskrimineerimise eest väljaspool töövaldkonda (hariduses, tervishoius ja sotsiaalteenuste tarbimisel ning toodete ja teenuste kättesaadavusel).
  • Viia läbi uuringuid LGBT+ inimeste olukorra paremaks kaardistamiseks ja mõistmiseks eri valdkondades (sh koolikiusamine koolisüsteemis, ebavõrdne kohtlemine tervishoiusüsteemis, LGBT+ inimeste kohtlemine kinnipidamisasutustes).
  • Tagada spetsialistidele (õpetajatele, noorsoo- ja tervishoiutöötajatele, politseinikele, kohtunikele jt) LGBT+ teemalised täiendkoolitused ning lisada LGBT+ inimestega seotud küsimused õpetajate, noorsootöötajate, politseinike, kohtunike, tervishoiutöötajate jt õppeprogrammidesse.

________________________

[1] „Reinsalu: ärge sõlmige rakendusaktideta seaduse ajal kooselu“. ERR. 05.01.2016. Arvutivõrgus kättesaadav:  http://www.err.ee/551946/reinsalu-arge-solmige-rakendusaktideta-seaduse-ajal-kooselu

[2] „Õiguskomisjon lükkas kooseluseaduse muudatuste hääletamise edasi“ . ERR. 21.01.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/552911/oiguskomisjon-lukkas-kooseluseaduse-muudatuste-haaletamise-edasi

[3] „Riigikogus on kooseluseaduse alternatiivina laual paarkonna seadus“. ERR. 01.02.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/553552/riigikogus-on-kooseluseaduse-alternatiivina-laual-paarkonna-seadus

[4] „Riigikogu lõpetas paarkonna eelnõu esimese lugemise“. ERR. 16.02.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/554535/riigikogu-lopetas-paarkonna-eelnou-esimese-lugemise

[5] „IRL tahab traditsioonilisele abielule põhiseaduslikku kaitset“. ERR. 26.01.2016. Arvutivõrgus kättesadav: http://www.err.ee/553195/irl-tahab-traditsioonilisele-abielule-pohiseaduslikku-kaitset

[6] Õiguskantsleri aastaülevaade 2015/2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2016/vordoiguslikkus

[7] „Lähituleviku protestid on seotud keskkonna, sotsiaalmuutuste ning avatusega“. ERR. 11.08.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/612494/lahituleviku-protestid-on-seotud-keskkonna-sotsiaalmuutuste-ning-avatusega

[8] „President kutsus riigikogu liiget Martin Helmet korrale“. Postimees. 23.03.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.postimees.ee/4056389/president-kutsus-riigikogu-liiget-martin-helmet-korrale

[9] EKRE 10 käsku. Arvutivõrgus kättesaadav: https://ekre.ee/ekre-10-kasku/

[10] EKRE Tallinnas. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.ekre.ee/kov-tallinn/

[11] Sotsiaaldemokraatide kohaliku omavalitsuse kandidaadid. Arvutivõrgus kättesaadav: http://valimised2017.sotsdem.ee/et/

[12] Õiguskantsleri aastaülevaade 2015/2016. Võrdõiguslikkus. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2016/vordoiguslikkus

[13] Õiguskantsleri aastaülevaade 2015/2016. Õigusloomest. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2016/oigusloomest

[14] „Koosellujate lapsendusvõimalus püsib kohtuotsustel ja leplikul siseministeeriumil“. Eesti Päevaleht. 27.02.1017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://epl.delfi.ee/news/eesti/koosellujate-lapsendusvoimalus-pusib-kohtuotsustel-ja-leplikul-siseministeeriumil?id=77361882

[15] „Eestis lapsendas esimene samasooline paar kaks last“. ERR. 29.03.2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/557008/eestis-lapsendas-esimene-samasooline-paar-kaks-last

[16] „Kohus: riik peab kandma kooselupere lapsendamise rahvastikuregistrisse“. Pealinn. 21.02.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.pealinn.ee/newset/kohus-riik-peab-kandma-kooselupere-lapsendamise-rahvastikuregistrisse-n186943

[17] „Riik peab maksma kooseluseaduse rakendamata jätmise eest kahjutasu“. ERR. 07.02.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/582082/riik-peab-maksma-kooseluseaduse-rakendamata-jatmise-eest-kahjutasu

[18] „Reinsalu lubab kahjunõude kooseluseaduse rakendamata jätmise eest edasi kaevata“. ERR. 08.02.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/582157/reinsalu-lubab-kahjunoude-kooseluseaduse-rakendamata-jatmise-eest-edasi-kaevata

[19] „MTÜ: kohus kohustas maavalitsust samasooliste abielu registreerima“. Postimees. 24.01.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.postimees.ee/3991001/mtu-kohus-kohustas-maavalitsust-samasooliste-abielu-registreerima

[20] „Õigusteadlased: samasooliste abielude kehtivust tuleb hinnata juhtumipõhiselt“. ERR. 28.01.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/581514/oigusteadlased-samasooliste-abielude-kehtivust-tuleb-hinnata-juhtumipohiselt

[21] „Samasoolise partneri juurde kolimiseks elamisluba taotlenud naine sai PPA üle kohtuvõidu“. Postimees. 25.01.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.postimees.ee/3992027/samasoolise-partneri-juurde-kolimiseks-elamisluba-taotlenud-naine-sai-ppa-ule-kohtuvoidu

[22] „Kohus otsustas: eesti-ameerika lesbipaar saab kohtuvaidluse lõpuni koos Eestis elada“. Postimees. 15.04.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.postimees.ee/4080639/kohus-otsustas-eesti-ameerika-lesbipaar-saab-kohtuvaidluse-lopuni-koos-eestis-elada

[23] „Riigikohus: ka samasoolistel paaridel on õigus perekonnaelu kaitsele“. Delfi. 27.06.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikohus-ka-samasoolistel-paaridel-on-oigus-perekonnaelu-kaitsele?id=78691582

[24] „LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas“. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2016/03/LGBT_uuringuraport_LOPLIK_veeb.pdf

[25] „Uuring: Eesti inimestel on üha enam kokkupuuteid seksuaalvähemustega“. Delfi. 23.05.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uuring-eesti-inimestel-on-uha-enam-kokkupuuteid-seksuaalvahemustega?id=78306544

[26] Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017. Muud ülesanded. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2017/muud-ulesanded

[27] „Baltic Pride’i rongkäik näitab paljudele, et nad ei ole üksi“. Eesti Päevaleht. 07.07.2017. Kättesaadav arvutivõrgus: http://epl.delfi.ee/news/kultuur/baltic-pridei-rongkaik-naitab-paljudele-et-nad-ei-ole-uksi?id=78792212

[28] Festheart filmidestivali tutvustus. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.ev100.ee/et/festheart

[29] „Eesti esimene seksuaalvähemuste filmifestival jäi Rakvere linna toeta“. ERR. 15.02.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://menu.err.ee/294387/eesti-esimene-seksuaalvahemuste-filmifestival-jai-rakvere-linna-toeta

[30] Inimõiguste keskus. Strateegiline hagelemine. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/teemad/vordne-kohtlemine/strateegiline-hagelemine/

[31] Inimõiguste keskus. Valmis unikaalne vaenust teavitamise äpp. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/2017/10/valmis-unikaalne-vaenust-teavitamise-app/


Autor

  • Aili Kalal on kõrgharidus õigusteaduses ja ta tegutseb juba aastaid riigikaitse valdkonnas juristina. Väga tähtis on talle ka kodanikuühiskonna areng ning seetõttu on ta pikaaegselt panustanud Eesti LGBT Ühingu tegevusse. Seal on ta olnud nii vabatahtlik, juhatuse liige kui ka president. Praegu tegeleb ta ühingus huvikaitse teemade arendamisega ja pakub LGBT+ kogukonna liikmetele juriidilist tuge.