13. peatükk

Lapse õigused

Autorid: Helika Saar, Kiira Gornischeff

Aastaid tagasi ühes Chicago kirikus isadepäeval peetud kõnes rõhutas tollane senaator, hilisem 44. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama: „Ma olen aru saanud, et inimese elu pole kuigi palju väärt, kui ta ei ole valmis andma oma väikest panust selleks, et jätta lastele – meie kõigi lastele – veidi parem maailm.“ Globaliseeruvas maailmas ülerahvastatuse, hübriidsõdade ja ökoloogilise kriisi ajajärgul on meil kõigil vaja leida aega, et mõelda sellele, millise maailma me lastele jätame, ja anda oma panus. Nii üksikisikuna, kogukonnana kui ka riigina tervikuna.

Lapse õigustesse panustamine aitab kaasa õiglasema ja kaasavama ühiskonna loomisele. Positiivne on tõdeda, et aastatel 2016-2017 oli Eesti lapse õiguste edendamisel rahvusvaheliselt eesliinil. Ka siseriiklikult olid lapsed[1] ja lapse õigused fookuses, toimus mitmeid märkimisväärseid arenguid ja algatusi, millest valikut käsitletkakse ka käesolevas peatükis.

Aastal 2016 tähistas Eesti ÜRO lapse õiguste konventsiooni[2] vastuvõtmise 25. aastapäeva. Eesti suursaadik ÜRO juures oli ÜRO lastefondi UNICEF nõukogu president ja Eestile anti ÜRO partnerorganisatsiooni IFFD (International Federation for Family Development) poolt auhind, millega tunnustati riigi järjepidevat ja jõulist tegevust laste ja perede heaolu parandamisel. Euroopa Nõukogu eesistujana keskenduti muuhulgas ka lapse õigustele, algatades arutelu Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegia 2016-2021[3] rakendamiseks.[4] Strateegia prioriteedid – võrdsete võimaluste loomine kõikidele lastele; laste osalusõigus;[5] vägivallavaba elu; lapsesõbralik õigusemõistmine; lapse õigused digitaalses keskkonnas – on kõik võrdselt aktuaalsed ka Eesti jaoks. Juulist detsembrini 2017 on Eesti esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, eesmärgiga aidata luua kaasavat ja kestlikku Euroopat. Kuigi Euroopa Liit ei ole ÜRO lapse õiguste konventsiooniga liitunud, on Euroopa Liit väljendanud tahet olla seotud konventsioonis sätestatud lapse õiguste põhimõtetega;[6] mida kinnitati ka 2017. aastal välja antud suunistes „EU Guidelines for the Promotion and Protection of the Rights of the Child“.[7]

Eestil on konventsioonijärgne kohustus esitada iga viie aasta tagant konventsiooni järelvalevorganile, ÜRO Lapse Õiguste Komiteele riiklikku olukorda kirjeldav aruanne.[8] Riik esitas oma teise aruande 2014. aastal, 2015. aastal esitasid komiteele aruanded MTÜ Lastekaitse Liit valdkondlike kodanikuühenduste esindajana[9] ning Õiguskantsleri Kantselei lasteombudsmanina.[10] 2016. aasta veebruaris esitlesid MTÜ Lastekaitse Liidu ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad ühiselt Genfis, ÜRO Lapse Õiguste Komitee ees oma aruandeid ning vastasid komitee liikmete küsimustele.[11] Komitee esitas riigile lõppjäreldused märtsis 2017,[12] kus tervitas 1. jaanuaril 2016 jõustunud lastekaitseseaduse vastuvõtmist, soovitades samas Eestil kehtestada vajalikud määrused ja teha ka eelarvelised eraldised kehtivate seadusandlike meetmete, sealhulgas lastekaitseseaduse tulemuslikuks rakendamiseks. Soovitus kinnitab Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruandes „Inimõigused Eestis 2014/2015“ märgitut, et lapsed on inimesed nüüd ja praegu, kelle õiguste tagamiseks ei piisa vaid seaduste vastuvõtmisest, vaja on ka toetavaid tegevusi ja olukorra muutust tervikuna, nn law in books law in action.[13] Komitee soovitas parandada mh lastega seonduvate andmete kogumist, erinevate lapsega töötavate spetsialistide koolitamist, väärkoheldud lapse abistamist, koolikiusamisevastast võitlust, tugispetsialistide palkamist, 15-18-aastastel lastel Eesti kodakondsuse omandamist, aga ka seda, et Eesti reguleeriks täiendavalt kohalike omavalitsuste kohustusi lastekaitsetöötajate ametikohtade loomise osas. Enamik komitee tehtud soovitusi ühtivad nii Lastekaitse Liidu täiendava aruande kui ka Õiguskantsleri Kantselei rapordiga.

Eesti regionaalse arengu peamine mõju sotsiaalse kaitse vajaduste kujunemisele ja selle korraldamisele tuleneb kohalike omavalitsuste tasandil elanikkonnas ja sissetulekutes toimunud diferentseerumisest.[14] Aastate võrdluses on vähenenud eelkõige alla 18-aastaste laste ja noorte[15] ning suurenenud 65-aastaste ning vanemate inimeste osakaal rahvastikus. Elanike arvu vähenemisel ja elanike vananemisel ning ümberpaiknemisel on otsene mõju omavalitsuste jätkusuutlikkusele.[16] Uuringu „Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja arendamine“[17] tulemused kinnitasid taaskord, et lastekaitsetöö korraldus, tavad ja töömeetodid on omavalitsustes väga erinevad, sõltudes eelkõige KOV-i tüübist, st kas tegu on olulise sotsiaalmajandusliku mõjuga, regioonikeskust ümbritseva või regiooni ääreala väikese omavalitsusega. Probleemiks on lastekaitsetöötajate ülekoormatus ja ajapuudus, mistõttu kannatab ennetustegevus. Haldusreformist tingitud väljakutsed on lähedal. On väga oluline, et seoses haldusreformi ning valdade ühinemisega ei väheneks valdkonna ametnike ring veelgi, ning lapsed haavatava sihtgrupina ei jääks reformirataste vahele, vaid tekiks omavalitsustes rohkem võimekust tegeleda laste ja perede heaolu tagamisega. Koostöö ja valdkondade ülesed arendused aitaksid edaspidi riigi abivajajale lähemale tuua ja olemasolevaid ressursse otstarbekamalt kasutada.

Institutsioonaalne areng

2017. aasta juunis kogunes esmakordselt lastekaitseseaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt loodud lastekaitse nõukogu,[18] mille ülesanne on riigi lastekaitsepoliitika eesmärkide seadmine ja elluviimine, lapse heaolu tagamist ja õiguste kaitset puudutavate ettepanekute esitamine ning lastekaitsealaseks ennetustegevuseks soovituste andmine. Olukorras, kus erinevad valdkonnad käsitlevad last tihti vaid oma vaatenurgast ning lastega seonduvad tegevused on sageli killustunud, on oluline valitsuse tasandil omada lapse õigustest ja heaolust tervikpilti.

Uus lastekaitseseadus[19] suurendas kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste rolli. Lastekaitseseaduse jõustumisega 2016. aasta 1. jaanuaril sai Sotsiaalkindlustusamet (SKA), kuhu on loodud lastekaitse osakond, lastekaitsetöö taseme tõstmise ja üle-eestilise kvaliteetse abi kättesaadavuse toetamise rolli. Samuti on SKA ülesanne lastekaitse korraldamine, riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine. Seoses haldusreformi raames maavalitsuste töö lõpetamisega 2018. aastal korraldab alates 2017. aastast SKA ka riigisisest lapsendamist.

Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu[20] kohaselt on 15–19 aastastest noortest 32% kogenud seksuaalset väärkohtlemist, seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor, kusjuures iga kuues noor oli juhtumi ajal alla 14-aastane. Alates 2017. aastast pakub SKA lapsesõbralikku ja multidistsiplinaarset Lastemaja teenust,[21] mille abil saab paremini toetada väärkoheldud lapsi ja tuvastada enam väärkohtlemise juhtumeid. Teenus toetab lastekaitse- ja õiguskaitsesüsteemi tihedamat koostööd, aitab seada esikohale lapse parimad huvid ning kohandada kriminaalmenetlus lapsesõbralikumaks.

Seadusandlik areng

UNESCO erisaadik Hollandi printsess Laurentien rõhutas 2017. aasta oktoobris Haagis toimunud ISPCAN (International Society for the Prevention of Child Abuse and Neglect)[22] rahvusvahelisel konverentsil, et lapsed ei ole meie tulevik, nad on meie olevik. Laste igasuguse väärkohtlemise tõkestamise ja ennetamisega on vaja tegeleda igapäevaselt. Seda eesmärki toetavad lisaks vägivalla ennetamise strateegiale aastateks 2015–2020 ja laste ja perede arengukavale 2012–2020 ka aruandlusperioodil Eestis vastu võetud Euroopa Nõukogu Lanzarote[23] ja Istanbuli[24] konventsioonid.

Jätkuvalt on suureks probleemiks elatisvõlgnike suur arv (ligikaudu 8900 võlgnikku), kes ei maksa oma lapsele (üle 11 000 lapse) elatisraha. Aastal 2017 käivitus elatisabiskeem, samuti karmistati elatisvõlglaste suhtes rakendatavaid meetmeid. Positiivsena saab välja tuua noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavat riiklikku toetamist. Aruandeperioodil võeti hoolimata huvigruppide vastuseisust vastu töölepingu seaduse muudatused,[25] mis peaksid avardama alaealiste töötamise võimalusi ning muutma nende palkamise ettevõtjatele lihtsamaks.

ÜRO Lapse Õiguste Komitee andis 2016 välja üldkommentaari nr 19,[26] mis annab esmakordselt ÜRO tasandil riikidele konkreetsed juhised lastesse investeerimise kohtat, rõhutades, et riigid peavad järgima avatud, kaasavat ja vastutustundlikku ressursside mobiliseerimist ning kulutusi, sh peavad riigid lapsi ja noori kaasama eelarve planeerimisel. Nüüd jääb vaid loota riigi ja omavalitsuste tasandil edaspidi eelarvestamisel ka sellest kommentaarist lähtumist.

Valitsus on algatanud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmise) eelnõu (453 SE), mis on ajendatud valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõust (360 SE), millega tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2018. aastast alaealiste mõjutusvahendite seadus kehtetuks ja kaotatakse alaealiste komisjonid. Toimumas on muudatus paradigmas – ollakse liikumas karistavalt õiguselt taastavale õigusele ning alaealist õigusrikkujat koheldakse pärast vastavate seadusmuudatuste jõustumist kui abivajavat last.

Kohtumenetlus ja –praktika

Riigikohtu mitmed lahendid puudutasid lapse ülalpidamist, nt oli Riigikohus seisukohal, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, kuid seejuures ei saa vanemalt nõuda, et nad teeniks sissetulekut, mis võimaldab tasuda miinimummäärast suuremat elatist (3-2-1-15-17).[27] Aktuaalne oli ka Haagi 1980. aasta (nn rahvusvahelise lapseröövi) konventsiooni kohaldamine, Riigikohus leidis muuhulgas, et vanema nõusolekule lapsega teise riiki kolimiseks konventsiooni art 13 lg 1 lit a mõttes ei ole ette nähtud kindlat vorminõuet, kuid nõusolek peab siiski olema piisavalt selge (3-2-1-179-16).[28] Taas tõstatus lapse parima huvi küsimus vangistuses viibinud ema suhtes, kus kohus leidis, et vangistusseaduse § 54 lg 1 järgi ei ole vangistuses viibival emal igal juhul õigust lapsega koos elada, vaid selle üle otsustatakse iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes (3-2-1-26-16).[29] Samuti nentis Riigikohus, et lapse igakordse viibimiskoha määramine ei ole tavahoolduse küsimus, vaid lapsega seotud olulise asja otsustamine (3-2-1-35-16),[30] lasteaiale kaasneb lastehoiuteenusega lepinguline vastutus (3-2-1-128-16),[31] ning et ka samasoolistel paaridel on õigus perekonnaelu kaitsele (3-3-1-19-17).[32]

Euroopa Inimõiguste Kohus rõhutas aruandeperioodil muuhulgas, et lahuselava vanemaga suhtlemisõiguse otsustamisel tuleb kohtul muuhulgas lähtuda lapse hiljutisest seisukohast (asjas nr 23280/08  Moog vs. Saksamaa);[33] lapsega suhtlemise korra otsustamisel ei ole kohtul lubatud toetuda aastatetagusele ekspertarvamusele (asjas nr 68884/13 Cincimino vs. Itaalia);[34] riigil on kohustus aktiivselt toetada lahuselava vanema ja lapse suhete säilimist (asjas nr 76171/13 Solarino vs. Itaalia)[35] ja otsustusprotsessis tuleb lähtuda laste parimate huvide doktriinist (asjas nr 71776/12 N.Ts. vs. Georgia).[36] 2017. aasta oktoobris rõhutas Euroopa Inimõiguste Kohus (asjas nr 23022/13, D.MD. vs. Rumeenia),[37] et konventsiooniosalised riigid peaksid püüdlema sõnaselgelt ja kõikehõlmavalt laste väärikuse kaitsmise poole. Praktikas nõuab see kohase õigusliku raamistiku olemasolu, mis võimaldab lastele kaitset koduvägivalla eest, seahulgas a) tõhusat heidutust sellise isikliku terviklikkuse tõsiste rikkumiste vastu, b) mõistlikke samme väärkohtlemise ennetamiseks, millest võimud on teadlikud või peaksid teadlikud olema, ning c) tõhusat ametlikku uurimist, kui isik on esitanud usutava väärkohtlemise väite.

Statistika ja uuringud

Võrreldes 2014. aastaga on vähenenud nii laste, noorte kui ka keskealiste vaesus. Samas UNICEF-i 2016. aastal valminud uuringu kohaselt esineb Eestis kõige vaesematest peredest lastel 28% enam  tervisekaebusi võrreldes kõige rikkamate perede lastega. Erinevad uuringud näitavad, et paljud lapsed on ülekaalulised,[38] haigestumine kroonilistesse haigustesse on kasvuteel, vaimse tervise probleeme täheldatakse järjest enam, lapsed suitsetavad ja tarvitavad alkoholi varem kui teistes riikides ning liiguvad vähem. Murelikuks tegev on puuetega laste arvu kasvutempo, mis on aastaid olnud kordades kiirem kui tööealistel või vanemaealistel. Laste osatähtsus puuetega inimeste seas on 2017. aastaks kasvanud 41%-ni, sh psüühika ja käitumishäired on võrreldes 2010. aastaga kasvanud 3,4 korda.[39] Riigikontrolli auditi „Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel“[40] kohaselt vajab Eesti laste tervishoiukorraldus kiireid muutusi, kuna laste haigusi ei märgata piisavalt vara, lapsed ei jõua õigeaegselt ravile, ravi ei ole alati järjepidev ja riigil puudub ülevaade haigete laste arvust ja nende haigustest.

Registreeritud perevägivallajuhtumitest oli 2016. aastal vähemalt 26% juhtudel perevägivalla pealtnägijaks või kannatanuks laps. Lapsed langesid perevägivallajuhtumites kõige sagedamini (ligi 80%) kehalise väärkohtlemise ohvriks (nt esines lapse löömist käega, rihmaga, jalgadega peksmist), 13% juhtudel sattusid lapsed seksuaalse väärkohtlemise ja 4% ähvardamise ohvriks.[41]

Positiivne on tendents, et kümne aastaga on alaealiste toime pandud kuritegude arv vähenenud veidi üle kolme korra. Aastal 2016 registreeriti 1016 alaealiste poolt toime pandud kuritegu, mida on võrreldes 2015. aastaga 29% vähem. Vähenenud on ka alaealiste väärtegude arv.[42] Seksuaalkuritegusid toime pannud alaealistele mõeldud erisekkumise vajaduse ja võimaluste analüüsist[43] selgus, et alaealistel, kes on süüdi mõistetud seksuaalkuritegude toimepanemises ning kannavad vanglakaristust või on kriminaalhooldusalused, ei ole eraldi alaealiste kohtlemise standardmudelit ning neil puudub võimalus saada õigusrikkumise spetsiifikast tulenevat professionaalset abi.

Üldiselt on suurenenud õppivate ja töötavate noorte osatähtsus. Asenduskodudest elluastuvate noorte uuring[44] tõi välja asendushoolduse noorte keskmiselt madalama haridustaseme põhjustajad: lüngad haridustees (sh õpingute katkestused erinevates kooliastmetes); raskused katkenud haridustee jätkamisel (sh raskused töö ja õppimise ühitamisega); noorte madalamad hariduslikud ambitsioonid ja suhteliselt madal teadlikkus asendushoolduse noortele suunatud toetusvõimalustest.

Hea praktika

Hea praktikana saab välja tuua Eesti Noorteühenduste Liidu poolt koordineeritud projekti „Noored valimisvalvurid“,[45] mille eesmärk on suunata noori vanuses 16-19 osalema oma kodukandi valimiskomisjoni töös, proovima ametliku valimisvaatleja rolli või kaasa lööma valimiste valvurite tegemistes.

MTÜ Lastekaitse Liidu eestvedamisel tõlgiti eesti keelde ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaar nr 12,[46] mis selgitab, mida tähendab lapse õigus olla ära kuulatud. LÕK-i artiklite sisu paremaks mõistmiseks jätkab Lastekaitse Liit ka järgnevatel aastatel Lapse Õiguste Komitee üldkommentaaride eesti keelde tõlkimist.

Viimasel paaril aastal on kõige levinum alaealiste ärakasutamise liik olnud ärakasutamine inimkaubanduse eesmärgil.[47] Justiitsministeerium viis veebruaris 2017 läbi kampaania 1ELU, kutsudes märkama inimkaubandusega seotud juhtumeid,[48] valmis ka noortele mõeldud lühifilm 1ELU, mis avab noortega seotud inimkaubandusjuhtumeid.[49]

Uuest lastekaitseseadusest tulenevalt (LasteKS § 14 lõige 2) alustati 2016. aastal lastekaitsetöötajate täiendkoolitustega.[50] Lapse õiguste koolitusmoodul koostati ja viiakse ellu Lastekaitse Liidu eestvedamisel koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga. Osalejatelt hea tagasiside saanud lapse õiguste koolitused jätkuvad ka aastal 2018.

Kuuendat korda oli Pimedate Ööde filmifestivali laste- ja noortefilmide (Just Film) kavas laste õiguste programm, mis valmis koostöös Just Filmi, õiguskantsleri, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Lastekaitse Liiduga.

Valik avalikest aruteludest

Avalikkuse tähelepanu all oli erakoolide rahastamine. Riigikogu võttis 7. juunil 2016 vastu  seadusemuudatuse, millega asendati senine riigi kohustuslik erakooli tegevuskulude katmises osalemine kohaliku omavalitsuse vabatahtliku tegevuskulude katmises osalemisega.[51]

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel alustas 2017. aastal tööd kooliõpilaste tervisekaitse töörühm, mis arutab, kas erinevad laste tervise kaitseks seatud õppekorralduslikud piirangud on piisavalt hästi rakendunud.[52] Töörühma soovituste põhjal valmistatakse ette muudatused kehtivas õiguskorras.

Õiguskantsler[53] algatas arutelu, kas lapse spordiklubi vahetamisel on õigustatud küsida üleminekutasu. Arutelus osalesid mitu spordialaliitu, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Noorsootöö Keskus, Eesti Olümpiakomitee ning Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Trend

2017. aasta oktoobris said esmakordselt kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel osaleda ka vähemalt 16-aastased noored. Siiani on vaid üksikud Euroopa riigid taolist haruldast valimisõiguse laiendamist rakendanud. Muudatuse mõjust saab rääkida tulevikus, kuid valimisea langetamisega seotud riskide ennetamiseks aitas õiguskantsler koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga Haridus- ja Teadusministeeriumil koostada juhendi „Valimised ja kool: põhimõtted, kuidas tagada haridusasutuse neutraalsus KOV valimiste ajal“.[54] Üheks põhjuseks, miks laste ja noorte osalus on ühiskonnale vajalik, on lapse õiguste aspekt, mille kohaselt on lapsed täieõiguslikud ühiskonnaliikmed ning inimestena peavad neile laienema ka ühiskonnaelus ja -protsessides osalemise õigused.[55] Lastekaitse Liidu korraldatud kordusküsitlusest „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides“[56] selgus, et võrreldes 2006. ja 2013. aastaga on omavalitsused laste ja noorte kaasamise algatamise osas aktiivsemad ja kasutavad mitmekülgsemaid kaasamise vorme ning kanaleid, sealjuures on suurenenud otsesuhtluse osakaal. Siiski selgitavad omavalitsused oluliselt vähem laste ja noorte arvamust välja kohaliku kultuurielu, keskkonna ning kohaliku transpordi küsimustes. Küsitluses osalenud lastest ja noortest on 63% teadlikud oma õigusest avaldada arvamust kohaliku elu korraldamises. Mõnevõrra on võrreldes 2013. aastaga vähenenud laste ja noorte valmisolek kohaliku elu korraldamises kaasa rääkida. „Laste ja noorte osalemine enda ja ümbritseva elu korraldamisel ning vabatahtlikus tegevuses loob baasi tugeva kodanikuühiskonna arengule, milles noored on aktiivseks sotsiaalsete muutuste osapooleks,“ rõhutasid Dalia Doman ja Linda Tälli Lastekaitse Liidu Noortekogust oma ettekandes märtsis toimunud 13. linnade ja valdade päeval. Selleks, et laste ja noorte häälel oleks erinevates keskkondades arvestatavam kaal, on vaja anda panus nii üksikisiku, kogukonna kui ka riigi tasandil.

Soovitused

  • Tagada senisest efektiivsem ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendamine (sh laste sotsiaalsete põhiõiguste tagamine). Koguda süsteemselt statistilist teavet (sh esitada regulaarselt raporteid), mille analüüsile tuginevalt lapse õigusi tagavaid poliitikaid kujundada.
  • Suurendada laste võimalusi kaasa rääkida ühiskonda, kogukonda ja koolielu puudutavates küsimustes. Kaasata lapsi enam otsustusprotsessidesse kõikides keskkondades.
  • Süvendada multidistsiplinaarset koostööd, ning lastega töötavate uurijate, kohtunike ja teiste spetsialistide teadmisi ja oskusi lapsesõbralikust menetlusest (pakkudes neile mh koolitusi laste küsitlemise kohta).
  • Arendada koolisüsteemi tervikuna kaasava hariduspoliika efektiivsemaks rakendamiseks (sh korraldada koolitusi õpetajatele, kohandada vajalikku õpikeskkonda).
  • Tagada lastele, sh puuetega lastele ligipääs järjepidevatele tervishoiuteenustele, samuti tagada tugispetsialistide kättesaadavus koolides.
  • Teavitada ühiskonda senisest enam lapse õigustest, sh tutvustada nii täiskasvanutele kui ka lastele ja noortele ÜRO lapse õiguste konventsiooni. Suurendada inimõiguste hariduse mahtu erinevatel koolitasemetel ning lastega seotud ametialade täiendõppes.

_________________________

[1] Laste ja noorte kultuuriaasta (2017) raames toimus muuhulgas XII noorte laulu– ja tantsupidu „Mina jään” ja käivitus EV100 lastele mõeldud ürituste sari, elamustuur Laste Vabariik.

[2] ÜRO lapse õiguste konventsioon. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/24016

[3] Council of Europe Strategy for the Rights of the Child (2016-2021). Arvutivõrgus kättesaadav: https://rm.coe.int/168066cff8

[4] Tallinnas 3.-4. novembril 2017 Inimõiguste Instituudi, Lastekaitse Liidu, Välisministeeriumi ja Õiguskantsleri kantselei koostöös toimunud konverentsi Conference on Children’s Rights in the Migration Crisis and in the Digital Environment keskmes olid lapse õigused ja nende suurem kaasamine otsustusprotsessidesse ning lapse õigused digitaalses keskkonnas ning migratsioonikriisis. Loe lähemalt: http://childrensrights.humanrightsestonia.ee/

[5] Euroopa Nõukogu töötas välja 10-st indikaatorist koosneva hindamisvahendi, mille eesmärgiks on hinnata laste osaluse tagatust riigis kolmel erineval tasandil: osalemisõiguse kaitse, osaluse edendamine ja sellest teavitamine ning osaluse jaoks ruumi loomine. Kokku piloteerisid seda hindamisvahendit kolm riiki – Iirimaa, Rumeenia ning Eesti. Eestis piloteeris hindamisvahendit MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/et_laste_osalusprojekt_raport_2015_21_07_2015.pdf

[6] 2006. a otsuses asjas C-540/03 Euroopa Parlament vs. nõukogu tunnustas Euroopa Kohus põhimõtet, et hindamaks EL-i õiguse vastavust laste põhiõigustele, tuleb lähtuda ÜRO lapse õiguste konventsioonist, mis on liikmesriikidele siduv (otsuse p-d 35–37).

[7]EU Guidelines for the Promotion and Protection of the Rights of the Child Arvutivõrgus kättesaadav:

[8] ÜRO lapse õiguste konventsioon. Artikkel 44.

[9] MTÜ Lastekaitse Liit (2015). ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne. Eesti valitsusväliste

organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud. Tallinn, 2015. Arvutivõrgus kättesaadav:

http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/02/ÜRO-LAPSE-ÕIGUSTE-KONVENTSIOONI-TÄIENDAV-ARUANNE.pdf;

[10] Õiguskantsleri Kantselei. 2015. Eesti Vabariigi õiguskantsleri raport ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmisest Eesti Vabariigi kolmanda ja neljanda perioodilise aruande kohta. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/LÕK-i%20raport-eesti-FINAL.pdf

[11] Saar, H., Gornischeff, K. 2016. ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavast aruandest. Sotsiaaltöö 4, 2016.. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tai.ee/images/2016_4_31kuni37.pdf

[12] Komitee arutas Eesti kombineeritud teist kuni neljandat perioodilist aruannet (CRC/C/EST/2-4) oma 2167. ja 2169. kohtumisel (CRC/C/SR. 2167 ja 2169), mis peeti 17. ja 18. jaanuaril 2017, ning võttis oma 2193. kohtumisel, mis peeti 3. veebruaril 2017. Lõppjäreldused Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta. ÜRO Lapse Õiguste Komitee. CRC/C/EST/CO/2-4. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.sm.ee/et/lapse-oigused-ja-heaolu-0

[13] Saar, H. 2015.  Lapse õigused. Inimõigused Eestis 2014/2015. Inimõiguste Keskus. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/teemad/inimoigused-eestis/inimoiguste-aruanne/inimoigused-eestis-2014-2015/lapse-oigused/

[14] Kõre, J., Keskpaik, A. 2017. Regionaalareng ja sotsiaalne kaitse Eestis: seosed ja vastastikused mõjud. Sotsiaaltöö. 2016 erinumber. Arvutivõrgus kättesaadav: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/146789980772_ST2_eri_2016_web.pdf

[15] Eestis elas statistikaameti andmetel 2015. aastal ca 258 000 kuni 18-aastast last, moodustades 20% rahvastikust. Viimase kümne aastaga on laste arv vähenenud ligi 30 500 lapse võrra ehk ca 11%.

[16] Loe lähemalt: http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2014/01/kiri2-4.pdf

[17] Viira, A. 2017. Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja jätkusuutlik arendamine. Sotsiaalministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/kohaliku_tasandi_lastekaitsetoo_tulemuslikkuse_suurendamine_ja_jatkusuutlik_arendamine.pdf

[18] Nõukogusse kuuluvad Lastekaitse Liidu, Eesti linnade liidu, Eesti maaomavalitsuste liidu, Eesti õpilasesinduste liidu ja Eesti noorteühenduste liidu esindajad, samuti ka haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, justiitsminister, siseminister, rahandusminister ning Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudi direktorid. Nõukogu esimees on sotsiaalkaitseminister, kelle vastutusalasse kuulub lastekaitsepoliitika koordineerimine.

[19] Lastekaitseseadus. RT I, 06.12.2014.  Arvutivõrgus kättesaadav:  https://www.riigiteataja.ee/akt/LasteKS

[20] Seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring Eestis. 2016. Justiitsministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/raport.pdf

[21] Lastemaja (Barnahus) mudelit on Islandil kasutatud töös väärkoheldud lastega juba 1998. aastast.  Loe Lastemaja teenusest lähemalt: http://www.tai.ee/images/Lastemaja.pdf

[22] Loe lähemalt: https://www.ispcan.org/

[23] Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus. RT II, 03.11.2016, 1. Arvutivõrgus kättesaadav:

[24] Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon. RT II, 26.09.2017, 2. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/203112016001

[25] Töölepingu seadus. RT I 2009, 5, 35. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv

[26] General comment No. 19 (2016) on public budgeting for the realization of children’s rights. Artikkel 4.

[27] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-15-17

[28] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-179-16

[29] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-26-16

[30] Arvutivõrgus kättesaadav: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-2-1-35-16

[31] Arvutivõrgus kättesaadav: 3-2-1-128-16

[32] Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-3-1-19-17

[33] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-166950

[34] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-162220

[35]  Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-170838

[36] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-160313

[37] Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-177226

[38] Ülekaaluliste kooliõpilaste arv on 2006–2014 kasvanud 7,4%-lt 11,3%-ni.

[39] Kreitzberg, M. 2017. Puuetega inimeste arv, suundumused ja osatähtsus rahvastikus. Sotsiaaltöö, 3/2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tai.ee/images/uudiskirja_Puuetega_inimeste_arv.pdf

[40] Riigikontroll. 2.11.2016. Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel. Arvutivõrgus kättesaadav:

            https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2414&FileId=13823

[41] Kraas, K., Tammiste, B. 2016. Seksuaalkuritegusid toime pannud alaealistele mõeldud erisekkumise vajaduse ja võimaluste analüüs. Kriminaalpoliitika analüüs. Justiitsministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/seksuaalkuritegusid_toime_pannud_alaealiste_erisekkumiste_vajaduse_ja_voimaluste_analuus_2016.pdf

[42] Kuritegevus Eestis 2016. Alaealiste kuritegevus. Lk 24-53. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_est_web_0.pdf

[43] Ibid.

[44] Osila, L., Turk, P., Piirits, M., Biin, H., Anniste, K., Masso, M. 2016. Asendushoolduselt elluastuvate noorte uuring. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Asendushooldus/asendushooldus_loppraport_praxis_final.pdf

[45] Projekti „Noored valimisvalvurid“ on algatanud Eesti Noorteühenduste Liit koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga, Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantseleiga ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga.

[46] Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/05/%C3%9CRO-Lapse-%C3%95iguste-Komitee-%C3%9Cldkommentaar-nr-12-Lapse-%C3%B5igus-olla-%C3%A4ra-kuulatud-eesti-keeles.pdf

[47] Aastal 2016 registreeriti alaealiste ärakasutamisjuhtumeid (§ 175) 8–18aastaste laste suhtes 59-l korral. Suurema osa ärakasutamisjuhtumeid panid kurjategijad toime Facebooki, Skype’i, veebikeskkondade ja muude suhtlusvõrgustike (nt Snapchati, VKontakte) veebi-kaamera vahendusel, kasutades eri kasutajakontosid ja -nimesid.

[48] Kriminaalpoliitika koduleht. Sotsiaalkampaania 1ELU alaleht. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuriteoennetus/sotsiaalkampaania-kutsub-markama-inimkaubandusega-seotud-juhtumeid

[49] Loe lähemalt: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuriteoennetus/valmis-luhifilm-noortega-seotud-inimkaubanduse-juhtumitest

[50] Loe lähemalt lastekaitsetöötajate täiendkoolitustest Tervise Arengu Instituudi kodulehelt: http://www.tai.ee/et/tegevused/koolituskeskus/koolitused/lastekaitsetootajate-koolitused

[51] Erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus – RT I, 16.06.2016, 1;

[52] MTÜ Lastekaitse Liit küsitlusest „Sinu lapse koolikott“ selgus, et 85%-l õpilastest on koolikoti kogukaal üle sotsiaalministri määrusega nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ kehtestatud piirmäära. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/05/Uuring-Sinulapsekoolikott.pdf

[53] Aruandeperioodil pöörduti õiguskantsleri poole muuhulgas laste õiguste kaitseks suhetes meediaga; küsimustega mis puudutasid: kontrolltööde korraldamist koolides; kas ja mis vanuses võib lapsi ajutiselt üksi koju jätta; kas koolide kehtestatud piirangud nutiseadmete kasutamisele on põhiseaduspärased; hariduslike erivajadustega laste õpet, jne. Vt. täiendavalt: Õiguskantsleri aastaülevaade 2015/2016. Arvutivõrgus kättesaadav:  riigi järjepidevat ja jõulistseles kohus rõhutab, etus inud ema suhtes, kus kohus leidis, et tal olt algatatudhus ja alaealiste riigi järjepidevat ja jõulistseles kohus rõhutab, etus inud ema suhtes, kus kohus leidis, et tal olt algatatudhus ja alaealiste http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2016/lapsed-ja-noored

[54] Loe lähemalt: https://www.hm.ee/sites/default/files/kool_ja_valimised_pohimotted.pdf

[55] Farthing, R. 2012. Why Youth Participation? Some Justifications and Critiques of Youth Participation Using New Labour’s Youth Policies as a Case Study. Youth&Policy. Nr 109. September 2012. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.researchgate.net/profile/Rys_Farthing/publication/298745098_Why_Youth_Participation_Some_Justifications_and_Critiques_of_Youth_Participation_Using_New_Labour’s_Youth_Policies_as_a_Case_Study/links/56eab5c108ae8c97677b9fa9/Why-Youth-Participation-Some-Justifications-and-Critiques-of-Youth-Participation-Using-New-Labours-Youth-Policies-as-a-Case-Study.pdf

[56] MTÜ Lastekaitse Liit. 2017. Kordusküsitluses „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides“, osales  49 kohalikku omavalitsust, 856 last ja noort (kellest 698 olid eesti ja 158 vene emakeelega). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2017/10/Laste-osalus-ja-kaasamine-otsustusprotsessidesse-3.pdf


Autorid

  • Helika Saar töötab MTÜ-s Lastekaitse Liit lapse õiguste programmi koordinaatorina. Lastekaitse Liidus alates 2009, eelnevalt töötanud juristina, sh nõunikuna Euroopa Parlamendis. Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja omandanud teise magistrikraadi Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudist sotsiaalteaduste alal. Lastekaitse Liidus koordineerinud erinevaid eestkoste ja lapse õigustega seotud siseriiklikke ja rahvusvahelisi projekte, sh koostanud ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendava aruande (2015) sisulise analüüsi.

  • Kiira Gornische on MTÜ Lastekaitse Liit projektijuht, tegeledes erinevate huvikaitse projektide ning algatustega. Tema eestvedamisel loodi Tartu Ülikoolis interdistsiplinaarne lapse õiguste ja heaolu õppemoodul. Ta on omandanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas magistrikraadi ning õpib hetkel Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö doktorantuuris, keskendudes lapsesõbraliku õigusemõistmise temaatikale.