8. peatükk

Sooline võrdõiguslikkus

Autor: Marianne Meiorg

Eesti on rahvusvahelisel tasandil juba aastaid olnud soolise võrdõiguslikkuse eestkõneleja, olles mitme rahvusvahelise algatuse entusiastlik toetaja. Näiteks on Eesti aktiivselt osalenud UN Womeni töös ning ÜRO Inimõiguste Nõukogusse kandideerimisel oli soolise võrdõiguslikkuse eest seismine üks olulisemaid punkte Eesti kampaanias. Eesti jätkas sama joont ka vaadeldaval perioodil, aastatel 2016-2017. Eesti prioriteediks Euroopa Nõukogu eesistumisel 2016. aastal oli sooline võrdõiguslikkus, mistõttu toimus 2016. aasta juunis ka Tallinnas kõrgetasemeline konverents, kus vaadati üle Euroopa Nõukogu soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja hinnati selle senist mõju ja selle tulevikku.[1] Samamoodi on sooline võrdõiguslikkus üks olulisemaid märksõnu ka Euroopa Liidu eesistumise ajal.[2] Nii on Eesti eesistumise ajal töö- ja pereelu ühitamine olnud mitmel erineva tasemega kohtumisel oluliseks teemaks[3] ning läbirääkimisi alustatakse ka uue töö- ja pereelu direktiivi üle.[4]

Tõesti, kui varem sai Eesti valitsust kritiseerida selle üle, et nende välispoliitika ja sisepoliitika läksid soolise võrdõiguslikkuse teemal suures osas lahkus, siis viimase kahe aasta areng näitab ka sisepoliitikas uusi tuuli. Kuigi uuringud näitavad, et muutused ühiskonnas on visad tulema, siis viimaste aastate poliitilised ja seadusandlikud muudatused on teinud lausa hiigelsamme edasi.

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

Kahtlemata üheks suurimaks arenguks soolise võrdõiguslikkuse teemal on „Heaolu arengukava 2016-2023“ ja selle rakendusplaani vastuvõtmine 30. juunil 2016.[5] Arengukava alaeesmärk nr 4 tegeleb soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja saavutamisega. See kaardistab praeguse olukorra ning sätib paika eesmärgid, milleni püüeldakse selle olukorra parendamisel ja näeb ette konkreetsed meetmed nende eesmärkide saavutamiseks.[6] Probleemid, millega soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb, on otsustus- ja juhtimistasandite naiste väike osakaal võrreldes meestega, sooline palgalõhe, soostereotüübid ja nende taastootmine, mis mõjutab ka naiste võimalusi tööturul, võrdõigusvoliniku vähene võimekus, puudulik soolõime, ametnike ja teiste asjakohaste spetsialistide vähene teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest ja naiste vähene teadlikkus oma õigustest ja võimalustest oma õiguste eest seista.

Kuid vahest kõige tähtsam on asjaolu, et arengukava näeb ette ka nende meetmete rahastamist riigieelarvest, Euroopa struktuurifondidest ja Norra finantsmehhanismi vahenditest, mis tagab tegelikkuses nende meetmete rakendumise ja eesmärkide saavutamise. Kahjuks on rahastus täies mahus hetkel tagatud üksnes 2020. aastani, mil Euroopa struktuurifondide käesolev periood lõpeb. 27. septembril 2017 tunnistas partneritele korraldatud arutelupäeval Rait Kuuse, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler, et ilmselt tähendab see arengukavas millestki loobumist, kuid ei täpsustanud, mis valdkonnas ja mis määral.

Arengukava tulemusel on juba käima lükatud reaalsed tegevused. Üks olulisemaid nendest on Sotsiaalministeeriumi plaan anda Tööinspektsioonile uus kohustus – teostada riiklikku järelevalvet sama ja võrdväärse töö eest naistele ja meestele makstava tasu võrdsuse põhimõtte järgimise üle. Selleks töötab Sotsiaalministeerium välja soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise eelnõu, mis peaks valmima 2017. aasta lõpuks.[7] Paralleelselt töötab Tööinspektsioon välja võrdse töötasu ja palgalõhe metoodikat ning samaaegselt juba ka nõustab tööandjaid võrdse töötasu edendamises.

Eelmine inimõiguste aruanne ennustas, et pärast Norra/EMÜ finantsmehhanismi perioodi lõppu tuleb päevakorrale ka traditsiooniline võrdõigusvoliniku institutsiooni alarahastatus. Voliniku 2016. aasta ülevaade demonstreeribki rahastuse vähenemist ning 2018. aasta rahastuse vähenemine on eelkõige riigieelarve osas.[8]

Seadusandlikud arengusuunad

Soolise võrdõiguslikkuse seaduses viimase kahe aasta jooksul olulisi sisulisi muudatusi ei ole tehtud, kuid see-eest tehti märkimisväärseid samme vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muutmise suunas. Märtsis 2017 kiitis uuendusettepanekud heaks Vabariigi Valitsus[9] ning septembris esitati eelnõu, mis sisaldas esimest gruppi uuendusettepanekutest Riigikogule.[10] Järgmised sammud on selle eelnõu vastuvõtmine Riigikogus ning teise eelnõu väljatöötamine ülejäänud uuendusettepanekutest.[11]

Üks olulisemaid praktilisi tulemusi vanemahüvitise süsteemi muutmisel on muuhulgas ka soolise võrdõiguslikkuse edendamine. Esiteks üritatakse seda saavutada läbi süsteemi paindlikumaks muutmise, võimaldades vanemahüvitise saamise ajal mõlemal vanemal teatud piirini ka osalise ajaga töötada ning võtta puhkust ja hüvitist katkendlikult vastavalt vajadusele. See tagab, et vanem ei jää vanemapuhkuse ja hüvitise jooksul tööturult täielikult eemale ning töö- ja pereelu on võimalik paremini ühendada.[12] Teiseks pikendatakse hüvitatud isapuhkuse perioodi kümnelt päevalt kolmekümnele, olenemata töötamise lepingulisest vormist. See motiveerib ja võimaldab ka meestel lapse sünni korral koju jääda – kas koos emaga või ema asemel. Kolmandaks, mõlemal vanemal saab olema õigus võtta aastas 10 päeva tasustatud lapsepuhkust (kokku 20 päeva). Seega loob uus süsteem vähemalt võrdsed võimalused mõlemale vanemale lapse eest võrdselt hoolitsemiseks. Neljas suur muudatus on lapsendatud lapsega peredele ja hooldusperedele võrdsete puhkuste ja hüvitiste süsteemi loomine.

Paindlikkus vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemis ning isadele senisest soodsamate tingimuste loomine lapsega koju jäämiseks on uuringute kohaselt suurendanud isade osalust lapse hooldamises.[13] See omakorda loob loodetavasti naistele tööturul paremad võimalused, kuna tööandja ei saa enam eeldada, et naine on see, kes lapsega tingimata koju jääb, mistõttu ei ole noored naised enam niivõrd haavatavas positsioonis tööle kandideerimisel.[14]

Nii nagu vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi uuendamisel, on ka elatisabi fondi loomisel kaudselt soolisele võrdõiguslikkusele positiivne mõju. Statistika kohaselt on enamik üksikvanemaid naised (92% kõikidest üksikvanematest,[15] mistõttu mõjutavad elatisabi küsimused eelkõige naisi ja nende lapsi. Elatisabi fond loodi 2016. aastal vastu võetud ja jõustunud uue perehüvitiste seadusega, mis koondab senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused.[16] Fond, mis tagab elatise ka juhul, kui teiselt vanemalt ei õnnestu elatist reaalselt saada, on oluline samm meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse tagamisel, mille nimel ka „Heaolu arengukava 2016-2023“ soolise võrdõiguslikkuse alaeesmärk töötab ning seob selle tõhusalt ka laste heaolu suurendamise eesmärgiga, mille eest seisab „Laste ja perede arengukava 2012–2020“.[17] Elatisabi fondi loomise näol on tegemist olulise arenguga, kuna nagu ka Sotsiaalministeerium märgib: „Iga neljas laps elab Eestis üksikvanemaga perekonnas, neist omakorda iga neljas laps ei saa mingil hetkel elatisabi ühelt vanemalt kätte.“ Seega on fondil ühiskondlikult potentsiaalselt väga suur positiivne mõju.

Naistevastase vägivalla ennetamises ja selle vastu võitlemises oli 2016. ja 2017. aasta märgiline. 2017. aastal jõudis lõpuks Riigikogusse ratifitseerimiseks Istanbuli konventsioon, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada naistevastast vägivalda ja perevägivalda. Konventsioon sai allkirjastatud juba 2014. aastal, kuid kuna Eesti seadusandluse konventsiooniga kooskõlla viimine võttis aega, siis jõuti selle ratifitseerimiseni alles ligi kolm aastat hiljem.[18] Konventsiooni eesmärgi saavutamiseks nõuab see erinevate naistevastaste ja perevägivalla vormide kriminaliseerimist ja aktiivset tegelemist sellist vägivalda soodustavate algpõhjustega (sh soopõhise diskrimineerimisega). Äramärkimist vajab kindlasti asjaolu, et ratifitseerimise vastu hääletasid ainult Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmed.[19]

Konventsiooni ratifitseerimisprotsessiks kulunud kolme aasta jooksul muudeti mitut seadust. Kõige suurema uuenduskuuri sai ohvriabi regulatsioon – sätestati ühtsed nõuded tugiteenuste osutamiseks ning korrastati tugiteenuste rahastust üldiselt.[20] Samuti muudeti karistusseadustikku, kuhu lisati uued süüteo koosseisud: naise suguelundite sandistav moonutamine, seksuaalne ahistamine, ahistav jälitamine ja sundabielu.[21] Samuti andis ratifitseerimise seaduse seletuskiri teada, et konventsiooni elluviimiseks vajalikud seadusandlusest välja jäävad tegevused on lisaks valitsuse tegevusprogrammile[22] sees ka vägivalla ennetamise strateegias[23] ja heaolu arengukavas[24] ning eelnevalt juba ka kriminaalpoliitika arengusuundades.[25]

Soolise diskrimineerimise vaidlused

Võrdõigusvoliniku poole pöördunute arv on jõudsalt tõusnud, kusjuures ka soolist diskrimineerimist puudutavate kaebuste arv on tõusnud, mis näitab teadlikkuse suurenemist nii voliniku institutsioonist, kui soolisest võrdõiguslikkusest. Kui 2015. aastal oli soolise diskrimineerimise teemal pöördumisi 70,[26] siis 2016. aastal oli sellel teemal pöördumisi juba ligi 160.[27] Kuigi ülevaade nende pöördumiste sisust puudub, väärib äramärkimist asjaolu, et volinik on 2016-2017 tehtud arvamustest avaldanud kolm, mis on sooga seotud.

Üks avaldatud arvamustest puudutab Eesti Haigekassa erinevat meditsiiniliste toimingute hinnastamist sõltuvalt sellest, kas patsient on transsooline või mitte – sünnihetkel ühe soomääratlusega ja meditsiinilise toimingu ajal teise juriidilise soomääratlusega inimese jaoks oli hind teine kui inimese jaoks, kelle sünnisugu ja juriidilise sugu on samad.[28] Volinik tuvastas selles soolise diskrimineerimise.

Teised kaks arvamust puudutasid konkreetse soo, kui kutsenõude, õiguspärasust erinevates olukordades. Mõlemas arvamuses andis volinik oma arusaama erandist, mille kohaselt sugu saab pidada kutsenõudeks. Ministeeriumile antud arvamuses soovitas volinik vältida abstraktse reegli sätestamist ning eelistada pigem reeglit, mis võimaldab võtta arvesse konkreetset olukorda.[29] Mitme voliniku poole pöördumise põhjal avaldas volinik üldised juhised töökuulutuste koostamiseks, märkides, et kandideerijalt konkreetse soo nõudmine on üldjuhul ikkagi soolise võrdõiguslikkuse seadusega vastuolus.[30]

Töövaidluskomisjonides arutatud sooga seotud diskrimineerimisvaidluste arv langes 2015. aasta kolmeteistkümnelt 2016. aastal kaheksale.[31] Enamus nendest olid seotud kas raseduse või perekondlike kohustustega – mõlemad teemad on soolise võrdõiguslikkuse seadusega kaetud.[32]

Töövaidlusmisjonide juhtumistest ühel juhul tuvastas komisjon ka diskrimineerimise raseduse tõttu. Komisjoni otsus kaevati edasi kohtusse ning kohus tühistas nii diskrimineerimise tuvastamise, kui ka töötaja kasuks mõistetud diskrimineerimishüvitise 3000 €. Komisjon oli leidnud, et katseajal töölepingu üleütlemine oli tühine, kuna selle põhjuseks ei olnud hinnang töötaja tööle, vaid tööandja soovimatus raseda töötajaga töösuhet jätkata. Kohus aga leidis, et töölepingu ülesütlemise otsus oli tehtud enne, kui tööandja oli teada saanud töötaja rasedusest ning ülesütlemise põhjendused olid kooskõlas seadusega.[33]

Kohtutes tuli märksõnaotsingu tulemusel vaadeldava perioodi jooksul välja kuus kohtuasja, mis puudutasid diskrimineerimist soo, raseduse või perekondlike kohustuste tõttu. Nendest ainult ühes asjas tuvastati võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine seoses alla kolmeaastast last kasvatava isiku koondamisega.[34] Kahjuks kohtuotsus ei viita soolise võrdõiguslikkuse seadusele ning lähtub oma otsuses üksnes töölepingu seadusest ja selle paragrahvi 89 lõikest 4, mis kohustab tööandjat lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest. Kohus viitab töölepingu seaduse koondamist puudutavatele sätetele, mis annavad alla kolmeaastast last kasvatavale töötajale eelisõiguse. Sellele eelisõigusel on kaks erandit: kui koondatavate seas on teisigi alla kolmeaastast last kasvatavaid töötajaid – sel juhul ta peab nende seas valiku tegema, või kui tegemist on koondataval ametikohal ainukese töötajaga, mis juhul peab tööandja tõendama, et tegemist on tõesti „unikaalse ja võrreldamatu“ ametikohaga.[35] Mainitud juhul kumbki eranditest ei pädenud.

Statistika ja uuringud

21. märtsil 2017 esitles Sotsiaalministeerium järjekorras viiendat soolise võrdõiguslikkuse monitooringut.[36] Seekord ei küsitud küsimusi soolise vägivalla teemal, mis on arusaadav, kuna Norra/EMÜ finantsmehhanismi perioodil uuriti seda teemat mitme uuringuga. Samuti jäi monitooringust välja seksuaalvähemuste teema. Samas lisandusid sooline palgalõhe ja selle lahenduseks pakutavad erinevad meetmed ning valimiskäitumise teema.

Monitooring näitas, et üldiselt soolist võrdõiguslikkust soositakse – mehed ja naised peaksid jagama vastusust töös ja pereelus võrdsemalt –, kuid traditsioonilised soorollid on visad muutuma. Tegelik rollide jaotus peres on endiselt suuresti traditsiooniline ning suurem osa vastajatest tunnetab naisel kahekordset töökoormust – erinevalt mehest töötab ta nii kodus kui tööl. Üldiselt peetakse meeste positsiooni – nii ühiskonnas tervikuna kui tööelus – paremateks kui naistel.

Uue teema – soolise palgalõhe – puhul leidis enamik inimesi, kes olid sellest kuulnud , et see on suur probleem. Palkade avalikustamise osas siiski üksmeelt ei olnud, kuid kindlalt pooldati palganumbri/vahemiku märkimist töökuulutuses. Kuigi sooline lõhe tulemusliku palgarääkimise osas eelmise monitooringuga võrreldes oli kadunud, siis palga kujunemisele kaasa rääkimise võimalust ja valmisolekut palga tõstmise küsimiseks hinnati meeste puhul kõrgemaks kui naiste puhul. See kinnitab ka „Tööelu-uuringu 2015“ tulemusi.[37]

Hea uudisena statistika rindelt tuleb ära märkida palgalõhe vähenemist. 2017. aasta aprillis teatas Statistikaamet, et palgalõhe on kolmandat aastat järjest vähenenud.[38] 2016. aasta oktoobris oli see 20,9%. Huvitaval kombel oli palgalõhe samal tasemel nii era- kui avalikus sektoris, seega avalikule sektorile omased palgaastmestikud ilmselgelt palgalõhet ära ei hoia. Kahjuks ei tähenda üldise palgalõhe vähenemine ühtlast vähenemist – oli ka sektoreid, kus palgalõhe hoopis suurenes.

Soolise palgalõhe teemal tasub mainida ka Statistikaameti poolt välja töötatud ja 2016. aastal avaldatud „Palgalõhe statistika strateegiat 2016–2023“.[39] Palgalõhet on probleemina üha enam teadvustatud, mida näitab ka viimane soolise võrdõiguslikkuse monitooring ning selle vastu võitlemiseks on valitsusväline sektor aina suuremat survet avaldamas (vt alajaotist „Olulisemad avalikud arutelud“) ja riik on hakanud ka reaalseid samme tegema (vt alajaotist „Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad“).[40] Seetõttu on täpne ja detailne statistika palgalõhe kohta üha suureneva tähtsusega, et tagada selle vastu võitlemise meetmete asjakohasus ja tõhusus.

Hea praktika ja olulisemad avalikud arutelud

Viimastel aastatel on kahtlemata suurimaid arutelusid tekitanud just sooline palgalõhe. Selle tulemusel on riigiasutused hakanud astuma reaalseid samme palgalõhe vastu võitlemisel. Eespool sai nimetatud heaolu arengukava, mille soolise võrdõiguslikkuse programmis on ühe oluliseima valupunktina toodud sooline palgalõhe ning samuti sai mainitud Statistikaameti koostatud „Palgalõhe statistika strateegiat 2016–2023“.

Sotsiaalministeerium on juba mitu aastat toetanud võrdse kohtlemise päeva tähistamist, mille eesmärk on tõsta avalikkuse teadlikkust soolisest palgalõhest.[41] Kuid lisaks avalikkuse teavitamisele on Sotsiaalministeerium aina enam hakanud rääkima vajadusest võtta konkreetseid samme palgalõhe vähendamiseks. Nii näiteks on plaanis anda Tööinspektsioonile õigus teostada tööandjate üle sellekohast järelevalvet (vt alajaotist „Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad“). Viimane soolise võrdõiguslikkuse monitooring uuris ka inimeste avatust palkade avalikustamisele (vt alajaotist „Statistika ja uuringud“). Seega on selge, et erinevate jõulisemate meetmete peale mõeldakse ja neid aegamööda ka tutvustatakse.

Lisaks on riigile surve avaldamiseks loodud palgalõhe vastu!plaan, mille allkirjastasid viis organisatsiooni 2017. aasta aprillis.[42] Selle plaaniga pakuti välja kuus meedet, mis aitaksid kaasa palgalõhe vähendamisele Eestis. Järgmise sammuna tegid palgalõhe vastu!plaanile allakirjutanud organisatsioonid ettepanekuid perehüvitiste seadusega seoses, keskendudes just vajadusele muuta isade rolli laste eest hoolitsemisel senisest aktiivsemaks.[43]

Nagu peatüki sissejuhatuses sai mainitud, siis Eesti on EL-i eesistujana aktiivselt tegelenud töö- ja perelu ühitamise teemaga. See on üle kandunud ka Eesti sisepoliitikasse ning sealt ongi pärit üks positiivne initsiatiiv, mida tasub esile tuua. 2. veebruarist 2017 saavad tööandjad taotleda peresõbraliku tööandja märgist.[44] Märgise annab välja Sotsiaalministeerium ning selle saamiseks peab tööandja läbima programmi, mille käigus hinnatakse tööandja avatust ja tema poolt võimaldatavaid töö- ja pereelu ühitamise võimalusi ning konsulteeritakse tööandjaid peresõbralike võimaluste loomisel. Seega ei tähenda see tingimata valmisprodukti, vaid just tööandja soovi areneda. 2017. aasta septembriks oli märgise saanud juba 43 tööandjat.[45] Ühelt poolt on tegemist tegevusega, mis pandi paika juba laste ja perede arengukavaga 2011. aastal ning selle üldine eesmärk on luua naistele ja meestele võrdsemad võimalused töö-, pere- ja eraeluks (meede 5.1.).[46] Teiselt poolt on paremate töö- ja perelu ühitamise võimaluste loomine kasulik ka organisatsioonidele endile, muutes nad pikas perspektiivis paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks.[47]

Suurt tähelepanu pälvis 2016. aasta juunis avalikuks tulnud vägivallajuhtum, mis oli jäänud ka teatri turvakaamerate vaatevälja. Lindistuses oli näha, kuidas toonane teatrijuht Tiit Ojasoo peksis avalikkuses siiani anonüümseks jäänud teatris NO99 sel ajal töötanud naissoost näitlejat käte ja jalgadega.[48] Juhtumi kohta algatas politsei ka kriminaalmenetluse, mis lõppes ohvri ja vägivallatseja kokkuleppega.[49] Kuigi algselt teatri nõukogu keeldus asja arutamast, kuna nende arvates oli tegemist eraasjaga,[50] siis avalikkuse survel võeti juhtum ikka arutamiseks.[51] Reaktsioonina juhtumi ilmsikstulekule tegid kümme Riigikogu liiget ka pöördumise kultuuriministrile, millega nõudsid Ojasoo tagandamist teatrijuhi kohalt.[52] Kurioosse asjaoluna võib välja tuua seda, et pöördumisele kirjutasid alla nii Mart kui Martin Helme, kes mõlemad võtsid aasta hiljem jõuliselt sõna naistevastase vägivalla tõkestamise Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise vastu, kusjuures Mart Helme ka hääletas selle vastu (Martin Helme jättis kohalolekule vaatamata üldse hääletamata).[53] Ojasood küll teatrijuhi kohalt ei tagandatud, kuid ta loobus sellest ise.[54]

Äramärkimist väärib ka aruandeperioodil aset leidnud kirglik arutelu aasta ema konkursi teemal.[55] Nimelt ilmnes 2017. aasta hiliskevadel, et aasta ema kandidaadil peab olema vähemalt kaks last ja ta peab olema üles kasvatanud need oma abikaasaga. Avastatud nüanss tekitas elavat arutelu Virginia Woolf Sind Ei Karda Facebooki-grupis, mis jõudis kiiresti ka meediaväljaannetesse, kuna leiti, et selline konkursitingimus on juba ammu ajast ja arust ning mitte-abielulises kooselus või üksikvanemana lapsi kasvatavaid emasid halvustav. Kuna Eesti Naisliit ei olnud nõus tingimusi muutma ega suutnud ka rahuldavalt ajale jalgu jäänud tingimusi põhjendada, korraldati lõpuks alternatiivne aasta ema konkurss. Positiivne on, et kogu arutelu tulemusena sai Eesti muusikamaastik ühe ühiskonnakriitilise ja samas meeleoluka laulu võrra rikkamaks. Naised Köögis said arutelust inspiratsiooni ja kirjutasid rekordilise kiirusega loo „Aasta ema“.[56]

2017. aastal tekitas suurt arutelu ka seksuaalse ahistamise teema, mis küll selle aruande aruandlusperioodist välja jääb. Samas leidis elav arutelu aset 2017. suvel, kui jõustus karistusseadustiku muudatus, mis sätestas uute süüteokoosseisudena ahistava jälitamise ja seksuaalse ahistamise. Septembri alguses jõudis Eesti Ekpressi vahendusel lugejateni üks lugu taolisest ahistavast jälitamisest, mille osas oli politsei juba menetlust alustanud.[57] Kuna mõiste ahistav jälitamine tekitas inimestes selle loo tulemusel mõnevõrra elevust, avaldas veebikonstaabel Maarja Punak postituse nii ahistava jälitamise kui seksuaalse ahistamise sätetest ja julgustas inimesi nende alla käivatest tegevustest politseid teavitama.[58]

Soovitused

  • Tagada, et Euroopa struktuurifondide praeguse perioodi rahastuse lõppedes ollakse 2020. aastal selleks valmis ning et „Heaolu arengukava 2016-2023“ tegevusi, sh soolise võrdõiguslikkuse programmi alla käivaid, ei hakataks võimaliku rahastuse puudumise tõttu kärpima.
  • Jätkata palgalõhe vastu võitlemisel jõulisemate meetmetega kõiki osapooli kaasates. Teadlikkuse tõstmine on oluline, kuid üksnes sellega tegelemine ei ole siiani tulemusi toonud ning palgalõhe on endiselt märkimisväärne.
  • Perehüvitiste seaduse jätkuval väljatöötamisel viia sisse jõulisemad meetmed isade aktiivse rolli tõstmisel laste eest hoolitsemisel.

______________________________________

[1] Välisministeerium. 27.05.2016. Eesti prioriteedid Euroopa Nõukogu eesistumisel. Arvutivõrgus kättesaadav: http://vm.ee/et/eesti-prioriteedid-euroopa-noukogu-eesistumisel

[2] Lepik, O. 11.05.2017. Eesti jätkab eesistumise ajal soolise võrdõiguslikkuse edendamisega. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/eesti-jatkab-eesistumise-ajal-soolise-vordoiguslikkuse-edendamisega

[3] Volmer, K. 03.03.2017. Iva ja volinik Jourová arutasid töö ja pereelu ühitamise põhimõtteid ELis. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/iva-ja-volinik-jourova-arutasid-too-ja-pereelu-uhitamise-pohimotteid-elis ja Peets, S. 20.07.2017. ELi ministrid arutavad töö- ja pereelu ühitamise meetmeid (EPSCO). Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/eli-ministrid-arutavad-too-ja-pereelu-uhitamise-meetmeid-epsco

[4] Lepik, O. 15.06.2017. Eesti alustab eesistumise ajal töö ja pereelu ühitamise direktiivi läbirääkimistega. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/eesti-alustab-eesistumise-ajal-too-ja-pereelu-uhitamise-direktiivi-labiraakimistega

[5] „Heaolu arengukava 2016–2023“ ja selle rakendusplaani aastateks 2016–2020 heakskiitmine. – RT III, 05.07.2016, 18.

[6] Sotsiaalministeerium. 2016. Soolise võrdõiguslikkuse programm (SK03). Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Ministeeriumi_arengukava_ja_tooplaan/soolise_vordoiguslikkuse_programm.docx

[7] Sotsiaalministeerium. 2016. Ministeeriumi arengukava ja tööplaan. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Ministeeriumi_arengukava_ja_tooplaan/tooplaanid_2017.bdoc

[8] Pakosta, L. 04.04.2017. Riigikogu põhiseaduskomisjonile voliniku tööst 2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2017/04/aastaaruanne-2016.pdf

[9] Lepik, O. 02.03.2017. Valitsus jõudis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi kaasajastamises kokkuleppele. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/valitsus-joudis-vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-kaasajastamises-kokkuleppele

[10] Sotsiaalministeerium. 27.09.2017. Perehüvitiste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Eelnõu toimiku number: 17-0830. Arvutivõrgus kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3854a43e-003e-4d53-b9b1-0ca62e112ab6

[11] Detailsemat muudatuste sisu ja edasist arengut saab jooksvalt jälgida sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine

[12] Vseviov, H. 25.08.2016. Kas vanemapuhkuste muudatustega saaks parandada naiste positsiooni tööturul? Arvutivõrgus kättesaadav: https://somblogi.wordpress.com/2016/08/25/kas-vanemapuhkuste-muudatustega-saaks-parandada-naiste-positsiooni-tooturul/#more-298

[13] Vseviov, H. 09.09.2016. Isade osalemine lapse kasvatamisel on kasulik kogu perele. Arvutivõrgus kättesaadav: https://somblogi.wordpress.com/2016/09/09/isade-osalemine-lapse-kasvatamisel-on-kasulik-kogu-perele/#more-332

[14] Volmer, K. 09.02.2017. Valitsus arutas paindlikumat vanemapuhkust. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/valitsus-arutas-paindlikumat-vanemapuhkust ja Lepik, O. 09.08.2016. Huvigrupid toetavad paindlikumat vanemapuhkust. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/huvigrupid-toetavad-paindlikumat-vanemapuhkust

[15] Tõnurist, A. 30.01.2014. Üksikvanematest Eestis. Arvutivõrgus kättesaadav: https://blog.stat.ee/2014/01/30/uksikvanematest-eestis/

[16] Perehüvitiste seadus. – RT I, 08.07.2016, 1 … RT I, 24.12.2016, 1.

[17] „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ ning selle rakendusplaani aastateks 2012–2015 heakskiitmine. – RT III, 24.10.2011, 2.

[18] Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus. – RT II, 26.09.2017, 1.

[19]Riigikogu. Hääletustulemused 20.09.2017 14:41. Arvutivõrgus kättesaadav: https://goo.gl/5389Zg

[20] Ohvriabi seaduse muutmise seadus. – RT I, 04.11.2016, 2.

[21] Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. – RT I, 26.06.2017, 69.

[22] „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019“ kinnitamine. – RT III, 29.12.2016, 1.

[23] „Vägivalla ennetamise strateegia 2015‒2020“ ja selle rakendusplaani aastateks 2015‒2018 heakskiitmine. – RT III, 03.03.2015, 1.

[24] „Heaolu arengukava 2016–2023“ ja selle rakendusplaani aastateks 2016–2020 heakskiitmine. – RT III, 05.07.2016, 18.

[25] Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 heakskiitmine. – RT III 2010, 26, 51.

[26] Pakosta, L. 22.03.2016. Riigikogu põhiseaduskomisjonile voliniku tööst 2015. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2016/08/2015-aastaaruanne-Riigikogu-PSK.pdf

[27] Pakosta, L. 04.04.2017. Riigikogu põhiseaduskomisjonile voliniku tööst 2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2017/04/aastaaruanne-2016.pdf

[28] Pakosta, L. 18.01.2016. Arvamus nr 43. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2016/02/Arvamus-nr-43_Taastava-Kirurgia-Kliinik-AS.pdf

[29] Pakosta, L. 02.09.2016. Voliniku arvamus õigusest värvata vaid ühest soost inimesi juhul, kui eriseaduses puudub vastav reservatsioon. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2016/09/Voliniku-arvamus-õigusest-värvata-vaid-ühest-soost-inimesi-juhul-kui-eriseaduses-puudub-vastav-reservatsioon.pdf

[30] Pakosta, L. 07.07.2016. Voliniku arvamus diskrimineerivatest töökuulutustest. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2016/07/Arvamus_diskrimineerivad_töökuulutused_07072016.pdf

[31] Tööinspektsioon. Töövaidluskomisjoni menetluses olnud ebavõrdse kohtlemisega seotud töövaidlusasjad. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.ti.ee/est/meedia-trukised-statistika/statistika/toovaidlused/

[32] Ehala, K. 01.2017. Töövaidluskomisjoni menetluses olnud ebavõrdse kohtlemisega seotud töövaidlusasjad perioodil 01.01.2016 – 31.12.2016. Arvutivõrgus kättesaadav:  http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Statistika-toeoeonnetused/Ebavordse_kohtlemise_vaidlused_2016.pdf

[33] Tartu Maakohus. Otsus nr 2-16-7990. 21.10.2016.

[34] Tartu Ringkonnakohus. Otsus nr 2-16-562/19. 28.11.2016.

[35] Tartu Ringkonnakohus. Otsus nr 2-16-562/19. 28.11.2016), lk 5.

[36] Turu-uuringute AS. 11.2016. Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2016. Elanikkonna küsitlusuuringu raport. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/soolise_vordoiguslikkuse_monitooringu_raport_2016.pdf

[37] Kaldmäe, L. (toim.). 2017. Eesti tööelu-uuring 2015. Artiklite kogumik. – Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 1/2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/eesti_tooelu_uuring_2015.pdf, lk 51.

[38] Maasoo, K. 28.04.2017. Sooline palgalõhe vähenes kolmandat aastat järjest – pressiteade nr 45. Statistikaamet. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/pressiteade-2017-045

[39] Statistikaamet. 2016. Palgalõhe statistika strateegia 2016 – 2023. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Sotsiaal/Norra/palgalohe_statistika_strateegia_2016-2023.pdf

[40] Vt ka „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019“ kinnitamist. – RT III, 29.12.2016, 1, punkti 2.3 ja 10.9.

[41] Lepik, O. 13.04.2016. Täna tähistatakse võrdse palga päeva. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/tana-tahistatakse-vordse-palga-paeva ja Peets, S. 10.04.2017 Täna, 10. aprillil, tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/tana-10-aprillil-tahistatakse-eestis-vordse-palga-paeva

[42] Eesti Inimõiguste Keskus. 10.04.2017. Allkirjastasime palgalõhe vastu!plaani. [WWW] https://humanrights.ee/2017/04/allkirjastasime-palgalohe-vastuplaani/

[43] Eesti Inimõiguste Keskus. 7.09.2017. Palgalõhe vastu!plaan esitas ettepanekud perehüvitiste seadusesse. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/2017/09/palgalohe-vastuplaan-esitas-ettepanekud-perehuvitiste-seadusesse/

[44] Sotsiaalministeerium. 02.02.2017. Tänasest saab hakata taotlema peresõbraliku tööandja märgist. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/tanasest-saab-hakata-taotlema-peresobraliku-tooandja-margist

[45] Lepik. O. 12.09.2017. 43 tööandjat sai peresõbraliku tööandja algmärgise. Arvutivõrgus kättesaadav: http://sm.ee/et/uudised/43-tooandjat-sai-peresobraliku-tooandja-algmargise

[46] „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ ning selle rakendusplaani aastateks 2012–2015 heakskiitmine. – RT III, 24.10.2011, 2.

[47] Vt nt O’Connell, P. J. ja Russell, H. 2005. „Equality at Work? Workplace Equality Policies, Flexible Working Arrangements and the Quality of Work. The Equality Authority“. Iirimaa. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.ihrec.ie/download/pdf/equality_at_work.pdf, lk 24-26.

[48] Ibrus, K. 10.06.2016. Avalikkus taunib NO99 olematut reaktsiooni Ojasoo vägivallale. – Päevaleht. Arvutivõrgus kättesaadav: http://epl.delfi.ee/news/eesti/avalikkus-taunib-no99-olematut-reaktsiooni-ojasoo-vagivallale?id=74772837

[49] Talve, T. 11.06.2016 Kriminaalasjast pääsenud Ojasoo peab pool aastat täitma ohvri soove. – Õhtuleht. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.ohtuleht.ee/739031/kriminaalasjast-paasenud-ojasoo-peab-pool-aastat-taitma-ohvri-soove

[50] Saavik, S. 09.06.2016. Arro: NO99 nõukogu pole Ojasoo vägivallatsemist arutanud. – Eesti Rahvusringhääling. Arvutivõrgus kättesaadav: https://etv.err.ee/v/eesti/bb06ffc6-f99a-4fef-ad36-7a8394762572/arro-no99-noukogu-pole-ojasoo-vagivallatsemist-arutanud

[51] Luts, P. ja Nael, K. 10.06.2016. Ojasoo peab ametis jätkamiseks läbima psühholoogilise nõustamise programmi. – Eesti Rahvusringhääling. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/561454/ojasoo-peab-ametis-jatkamiseks-labima-psuhholoogilise-noustamise-programmi

[52] Helend-Aaviku, K. 15.06.2016. Riigikogulased soovivad näitlejannat peksnud Tiit Ojasoo ametist lahkumist. – Õhtuleht. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.ohtuleht.ee/739577/riigikogulased-soovivad-naitlejannat-peksnud-tiit-ojasoo-ametist-lahkumist

[53] Riigikogu. 28.10.2017. Hääletustulemused 20.09.2017 14:41. Arvutivõrgus kättesaadav: https://goo.gl/5389Zg

[54] Nõmm, G. 16.06.2016. Tõnis Arro ei välista, et NO99 lõpetab tegevuse. – Eesti Rahvusringhääling. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.ohtuleht.ee/741533/tonis-arro-ei-valista-et-no99-lopetab-uldse-tegevuse

[55] Nt Kriit, K. 18.04.2017. Facebook-i postitus. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.facebook.com/groups/WoolfEiKarda/permalink/1640091076019160/

[56] Naised köögis. 2017. Aasta ema. Arvutivõrgus kättesaadav: https://soundcloud.com/naised/aasta-ema

[57] Tuul, M. 13.09.2017. Väsimatu sariahistaja Leo jälitab ühe ja sama ettevõtte naistöötajaid. – Eesti Ekspress. Arvutivõrgus kättesaadav: http://ekspress.delfi.ee/kuum/vasimatu-sariahistaja-leo-jalitab-uhe-ja-sama-ettevotte-naistootajaid?id=79464034

[58] Punak, M. 22.09.2017. Facebook-i postitus. Veebikonstaabel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.facebook.com/veebikonstaabel.maarja/posts/1430734917022886


Autor

  • Marianne on töötanud võrdse kohtlemise teemadel, sh soolise võrdõiguslikkuse teemadel, alates õigusmagistrikraadi omandamisest Nottinghami ülikoolist Suurbritannias. Käesoleva aasta suvel omandas ta ka teise magistrikraadi soouuringute alal Kesk-Euroopa Ülikoolist Ungarist. Tal on laialdane kogemus inimõiguste teemal uuringute ja analüüsidega nii Euroopa Liidu kui Eesti institutsioonidele, mh ka koostöös erinevate mõttekodadega Eestis ja mujal, sh Eestis asuv Praxis ja Balti Uuringute Instituut ja Belgias asuv Milieu Ltd. Ta on hetkel EIGEnet liige, soolise võrõdiguslikkuse eksperte koondav võrgustik Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi juures.