Võtmeteemad
- ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee avaldas soovitused Eestile.
- COVID-19 kriis tõi esile puuetega inimeste õiguste kaitse murekohad.
- Tehiskeskkonnale ja teenustele ligipääsetavusele pööratakse aina enam tähelepanu.
- Teovõime piiramise süsteem vajab kaasajastamist.
- Võrdse kohtlemise seadus diskrimineerib endiselt puudega inimesi.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad
2021. aasta märtsis kaitses Eesti ÜRO puuetega inimeste õiguste komitees esimest riigi raportit ÜRO puuetega inimeste konventsiooni (PIK)[1] täitmisest. 5. mail 2021. aastal avaldas komitee ettepanekud Eesti riigile.[2] ÜRO hinnangul tuleks keskenduda PIK artiklile 12 „võrdne tunnustamine seaduse ees“. Eestis puudub teovõime piiramisel toetatud otsustamise mehhanism ja enamasti määratakse inimestele, kes intellektipuude või psüühikahäire tõttu vajavad otsustamisel ja asjaajamisel tuge, eestkoste kõikide tegevuste jaoks. Näiteks kaotavad tuhanded täisealised inimesed seetõttu valimisõiguse, ilma et kohus süveneks inimeste tegelikku võimekusse. Seoses artikliga 19 „iseseisev elu ja kogukonda kaasamine“ leiab ÜRO, et Eestis on liiga levinud väiksemate erihoolekandeasutuste rajamine. Need kujutavad endast ikkagi institutsioone, isegi kui tingimused neis on vanadest suurtest hooldekodudest oluliselt paremad. Komitee leiab, et erihoolekannet vajavatele inimestele on ainult iseseisev elu vabalt valitud asukohas koos vajalike tugiteenustega sobiv lahendus. ÜRO ettepanekutes on selgelt jälgitav Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) poolt esitatud variraporti[3],[4] mõju.
21. mail 2021. aastal võttis Riigikogu vastu pikaajalise strateegia „Eesti 2035“.[5] Esmakordselt on strateegias puuetega inimeste kaasamise teema laienenud valdkondadeüleseks, olles varasemalt esinenud kitsa sotsiaalteemana. Näiteks on ruumi ja liikuvuse teemas esile tõstetud universaaldisaini põhimõtet ning rõhutatud kõigile ligipääsetava ühistranspordi olulisust.
2019–2021 töötas Riigikantselei juures ligipääsetavuse rakkerühm.[6] Rakkerühma lõpparuande ettepanekud kiideti valitsuses heaks 2. septembril 2021. aastal. Tegevuste elluviimine on erinevate ministeeriumide ülesanne, koordineerivat rolli täidab Sotsiaalministeerium. Rakkerühma peamine mõju seisneb ligipääsetavuse teema tõstmises valitsusasutuste jaoks senisest oluliselt kõrgemale tasandile, valdkondadeüleseks.
Seadusandlikud arengusuunad
Alates 2021. aasta 1. maist on muutumatu või progresseeruva seisundiga lastel võimalik puue tuvastada kuni 16-aastaseks saamiseni. Varem pidid ka need lapsed iga kolme aasta tagant puuet korduvtaotlema, mis oli peredele suur halduskoormus. Sama seadusemuudatusega loodi võimalus maksta puudetoetust teatud juhtudel lastele, kellel puuet pole määratud, kuid kelle harvikhaigusega kaasnevad olulised lisakulud.[7] Leevendusena puudega laste peredele kehtestati 2020. aasta eriolukorra ajal erivajadusega lapse vanema erakorraline toetus.[8] Alates 2020. aasta 1. detsembrist ei pea enam abivahendi kaarti taotlema ega seda kaasas kandma, sest kogu info inimese abivahenditehingute kohta liigub e-keskkonna kaudu.[9] Tegemist on olulise sammuga lihtsustamaks puudega inimeste jõudmist vajaliku abini. Alates 2021. aasta 1. jaanuarist laiendati viipekeele kaugtõlketeenuse saajate ringi senistele tööealistele lisaks ka laste ja eakateni. Viipekeele tava-tõlketeenuse kättesaadavus on aga endiselt üle Eesti ebaühtlane ning sageli ka ebapiisav.
2021. aastal alustas Riigikogu meediateenuste seaduse muutmist ning kooskõlastusringil käis toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu ehk EL-i ligipääsetavuse direktiiv. Mõlema seaduse loodetav jõustumine tulevikus aitaks kaitsta puudega inimeste õigusi ligipääsul infole, teenustele ja toodetele.
Seoses ühekordsete joogikõrte turule toomise piiramisega EL-is on kerkinud liikumispuudega inimeste õigustatud mure iseseisvat söömist ja joomist võimaldavate kõrte kättesaadavuse üle tulevikus. Vastav eelnõu[10] on koostatud ja siseriiklikud lahendused on õiguskantsleri nõuniku sekkumise toel võimalikuks saanud, kuid vajalik oleks küsimuse EL-i ülene lahendus.
Kahjuks on endiselt muutmata võrdse kohtlemise seadus, millele on teravalt osutanud ka ÜRO. Seaduse kohaselt on laiem kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi või nahavärvuse tõttu ja kitsam kaitse usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Puuetega inimesed vajavad diskrimineerimise eest kaitset ka hariduse, sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas, avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuses. Samalaadselt põhjendamatult on puue kui tunnus välja jäetud diskrimineerimist käsitlevast paragrahvist karistusseadustikus (§ 152).
Kohtupraktika
Potentsiaalselt suure mõjuga KOV-i tasandi sotsiaalkaitsele on 2019. aasta 9. detsembril avaldatud Riigikohtu otsus, milles selgitati õiguskantsleri Narva linna sotsiaalteenuseid puudutavat taotlust lahendades, et KOV peab arvesse võtma inimeste põhiõigusi ning täitma sellele seadusega pandud kohustust tagada sotsiaalteenuste osutamine.[11]
2021. aastal käsitles Riigikohus korduvalt COVID-19 viiruse tingimustes videosilla kaudu toimunud ärakuulamist kinnisesse austusse paigutamise menetluses. Lahendites leiti, et isiku ärakuulamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 536 mõttes ei saa pidada videosilla vahendusel toimuvat. Ka pandeemia tingimustes on ärakuulamiseks vajalik vahetu kohtumine kohtunikuga, mille käigus on võimalik saada lisateavet isiku psüühikahäire kohta, et kujundada siseveendumus kinnisesse asutusse ravile paigutamise õigustatuse kohta.[12],[13],[14]
Kuulmispuudega vanglatöötaja töölt vabastamise juhtumis pöördus Riigikohus Euroopa Kohtu poole selgitamaks, kas siseriiklik õigusakt, mis kehtestab vanglateenistuse ametniku tervisenõuded, on kooskõlas EL-i õigusega. 2021. aasta 15. juulil avaldatud otsuses leidis Euroopa Kohus, et riigisisesed õigusnormid, mis sätestavad, et vanglateenistusest on täielikult välistatud ametnik, kelle kuulmine ei vasta kuulmise miinimumtasemele kehtestatud nõuetele, ilma et need normid annaks võimaluse kontrollida, kas ametnik on võimeline täitma oma teenistuskohustusi vajaduse korral pärast mõistlike abinõude võtmist, on vastuolus EL-i direktiiviga 2000/78.[15] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 2021. aasta 29. septembril otsustanud anda kohtuasja lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.[16]
Statistika ja uuringud
EPIKoda viis 2020. aastal läbi uuringu puudega inimeste toimetulekust COVID-19 esimese laine ajal. Selgus, et koolide sh erikoolide kontaktõppe ning sotsiaalteenuste sulgemine eriolukorra ajal põhjustas nii puudega laste vanemate kui puudega täisealiste lähedaste hoolduskoormuse järsu tõusu kombinatsioonis tööturul püsimajäämise raskustega. Kogeti suuri raskusi ka plaanilisele ravile pääsemisel.[17] EPIKoja uuringu soovituste mõjul tegi valitsus COVID-19 teise laine piirangutes puuetega inimestele mitmeid erisusi, näiteks jäid avatuks sotsiaalhoolekande asutused ning haridusliku erivajadusega lastele jätkus kontaktõpe. Valitsuse pressikonverentsidel tagati eesti viipekeele tõlge, 2020. aasta sügisel lisandusid Terviseameti pressikonverentsidele subtiitrid.
2021. aastal avaldatud uuringus kaardistati täisealise elanikkonna tegevuspiiranguid ja hooldusvajadust. Ilmnes, et teenuste kättesaadavuse parandamiseks on vajalik pikaajalise hoolduse valdkonna rahastuse suurendamine ning et enam tuleks arendada kodus elamist toetavaid teenuseid koos nende mahtude suurendamisega. Võrdsustamaks abi saamise võimalusi üle Eesti, tuleb välja töötada ühtsed toetuste ja teenuste standardid.[18]
Mõttekojal Praxis valmis täiskasvanud erivajadustega inimeste abivajaduse hindamise ja toetavate teenuste pakkumise uuring[19] ning Riigikontrollil audit hariduse tugiteenuste kättesaadavusest,[20] mille kohaselt peab ligi kolmandik lasteaias ja veerand põhikoolis käivatest tuge vajavatest lastest ja noortest, keda on kokku üle 8400, toime tulema vajalikust oluliselt väiksema abiga, seda mujalt hankima või sootuks abita jääma.
Lootustandvad ja head tavad
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on edukalt käivitanud hoonete ligipääsetavuse järelevalve, mis tõstab nii projekteerijate, ehitajate kui ka hoonete haldajate teadlikkust ligipääsetavusest.[21] Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on edendanud oma ligipääsetavuse alast pädevust sedavõrd, et on võtmas ligipääsetava ruumiloome eestvedaja rolli avalikus sektoris. Suurepäraseks ligipääsetavuse näiteks on RKAS Tartu riigimaja.[22] 2020. aastal taasavati peale renoveerimist meremuuseumi Paks Margareeta, mille hoone ja ekspositsioon on kujundatud koostöös EPIKojaga ligipääsetavaks liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega külastajatele.[23] Tänu uuele nutirakendusele MovieReading saavad nägemispuudega inimesed nautida kinos uusi eesti filme.[24]
3. detsembril 2020. aastal, rahvusvahelisel puuetega inimeste päeval avaldas EPIKoda COVID-19 kriisist inspireeritud sotsiaalsete lühifilmide kampaania „Terve elu eriolukorras“, mis kutsus vaatama epideemiast tulenevatele elumuutustele puuetega inimeste ja krooniliste haigete pilguga.[25]
Pärnumaa Ühistranspordikeskuse eestvedamisel ühendati Pärnumaal 2018–2021 ühis- ja sotsiaaltransporditeenus. Sotsiaaltransporditeenuse maakonnaülene korraldamine on oluliselt parandanud teenuse kättesaadavust puudega inimestele.[26]
2021. aasta kohalike valimiste eel astus Vabariigi Valimiskomisjon tänuväärse sammu valimiste ligipääsetavuse tagamiseks. Näiteks on valimised.ee lehel avaldatud nõuded, juhised ja kontroll-lehed jaoskonnakomisjonidele, ning valijale oluline info on avaldatud ka eesti viipekeeles.[27]
Olulisemad avalikud arutelud
Aastad 2020 ja 2021 on avalike arutelude mõttes kandnud COVID-19 pitserit. Tähelepanu keskpunkti tõusid hoolekandeasutuste teenuse kvaliteet, COVID-19 piirangute rakendamise õiguspärasus ja võrdne kohtlemine, ning puudega inimeste ja omastehooldajate ligipääs vaktsineerimisele. Näiteks selgus, et digiregistratuur, mille kaudu vaktsineerimisele pääseb, ei olnud ligipääsetav nägemispuudega inimestele.[28] Avaliku diskussiooni teemaks on olnud ka puudega inimeste parkimiskaartide väärkasutus, mis on eriti aktuaalne Tallinnas.[29],[30]
Suundumused ja tulevikuvaade
Vajaliku ettevalmistusega töötajate nappus üldhooldus- ja erihoolekandeasutustes on veelgi süvenenud. Krooniline tööjõupuudus isikuhoolduses on puuetega inimeste õiguste kaitse seisukohalt kõige ohtlikum tulevikutrend. Lisaks hooldekodudele ei jätku inimesi puuetega laste tugiisikuteks ega puudega täisealiste isiklikeks abistajateks. Puuetega inimestele valmistab muret ka jätkuv ebaselgus sotsiaalhoolekandelise vastutuse jagunemisest riigi ja KOV-i tasandite vahel tulevikus. Seadus kohustab KOV-e abivajadust hindama ja vajalikku abi osutama, kuid praktikas sõltub abi saamine nii abivajaja elukohast, valla või linna rahakotist kui ka poliitilistest prioriteetidest.[31]
Juhtumikirjeldus
2020. aastal pöördus EPIKoja poole lapsevanem, kelle liikumispuudega laps ei pääsenud õppima kodule lähimasse riigigümnaasiumi, ehkki tema õppetulemused ja head tulemused sisseastumiseksamil oleks seda võimaldanud. Eitavat otsust põhjendati asjaoluga, et õpilane ei olnud vastuvõtuvestluse ajal võimeline kirjeldama muid valikuid juhuks, kui ta ei osutu valituks ainsasse gümnaasiumi, kuhu ta saab iseseisvalt liikuda. Lahendust otsiti EPIKoja eestvedamisel Haridus-ja teadusministeeriumi ametnikega, kaasatud oli võrdõigusvolinik ning õiguskantsleri nõunik. Volinik koostas juhtumi kohta arvamuse, milles leidis, et kool käitus liikumispuudega lapse suhtes diskrimineerivalt. Laps pääses õppima alles pärast ajakirjanduses ilmunud lugu, millele järgnes haridusministri sekkumine.[32]
Soovitused
- Muuta võrdse kohtlemise seadust, et puuetega inimesed oleksid diskrimineerimise eest kaitstud kõigis ühiskonnaelu valdkondades.
- Tagada puuetega inimestele vajaduspõhine sotsiaalkaitse üle Eesti, rakendades ühtset abivajaduse hindamise metoodikat ning sotsiaalhoolekandeseadusele vastavat riiklikku järelevalvet KOV-ide üle.
- Kaaluda ÜRO PIK artiklile 12 sätestatud deklaratsiooni tagasivõtmist ja üleminekut asendatud otsustamiselt toetatud otsustamisele.
- Tagada ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande soovituste elluviimine.
- Kindlustada kvalifitseeritud personal isikuhoolduses.
[1] ÜRO. 2012. Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll, Riigi Teataja, 04.04.2012.
[2] ÜRO. 2021. Rahvusvahelise monitooringumehhanismi ettepanekud riigile: ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee soovitused.
[3] EPIKoda. 2019. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport.
[4] EPIKoda. 2020. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraporti täiendused.
[5] Vabariigi Valitsus. 2021. Strateegia “Eesti 2035“.
[6] Riigikantselei. 2021. Ligipääsetavuse rakkerühm.
[7] Vabariigi Valitsus. 2020. Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus 146 SE.
[8] Sotsiaalkindlustusamet. 2021. Erivajadusega lapse vanema erakorraline toetus.
[9] Sotsiaalkindlustusamet. 2020. Alates 1. detsembrist kaob täielikult paberil abivahendi kaart, 27.11.2020.
[10] Keskkonnaministeerium. 2021. Jäätmeseaduse, pakendiseaduse tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu.
[11] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.12.2019. a otsus kohtuasjas nr 5-18-7.
[12] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21.04.2021. a määrus kohtuasjas nr 2-20-11920
[13] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2021. a määrus kohtuasjas nr 2-20-10639.
[14] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.05.2021. a määrus kohtuasjas nr 2-20-17226.
[15] Euroopa Liidu Kohtu 15.07.2021. a eelotsus XX vs. Tartu Vangla kohtuasjas nr C-795/19.
[16] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29.09.2021. a määrus kohtuasjas nr 5-19-29.
[17] EPIKoda. 2020. Puudega inimeste toimetulek kriisiajal.
[18] Turu-uuringute AS. 2021. Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring.
[19] SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. 2020. Täiskasvanud erivajadustega inimeste abivajaduse hindamine ja toetavate teenuste pakkumine.
[20] Riigikontroll. 2020. Hariduse tugiteenuste kättesaadavus, 30.11.2020.
[21] Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. 2021. Ligipääsetavus.
[22] Sotsiaalkindlustusamet. 2021. Tartu riigimaja ligipääsetavust tutvustav video. (link tühjale kaustale)
[23] Sotsiaalministeerium. 2021. Kuidas suurendada oma projektis ligipääsetavust? (Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskus), 18.01.2021.
[24] Nõmm, G. 2021. Vaegnägijateni jõudsid nelja eesti filmi kirjeldustõlked, 01.10.2021.
[25] EPIKoda. 2020. Ülemaailmne puuetega inimeste päev 2020: terve elu eriolukorras, 03.12.2020.
[26] MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus. 2021. Sotsiaatransporditeenuse korraldusmudelite testimine.
[27] Vabariigi Valimiskomisjon. 2021. Valimiste ligipääsetavus.
[28] Liive, R. Nägemispuudega inimesed on hädas digiregistratuuri kasutamisega, Tervisegeenius, 24.05.2021.
[29] Lepassalu, V. 2021. Invaliidide tänavad – sajad terved juhid pargivad puuetega inimeste kohale, Pealinn, 21.06.2021.
[30] Gnadenteich, U. 2021. Pooled invakaartide kasutajad osutusid terveteks inimesteks, Postimees, 16.06.2021.
[31] EPIKoda. 2020. KOV erinumber.
[32] Vainküla, K. 2020. Ratastoolipoiss Marko jaoks ei leitud koolis kohta, kuni sekkus minister, Eesti Ekspress, 30.06.2020.
