Võtmeteemad
- Kohtusüsteem toimis järjepidevalt ja tõhusalt ka pandeemiaolukorras.
- Peamised seadusandlikud arengusuunad seondusid menetlusnormide kohandamisega pandeemiaolukorrale ja kohtute töökoormuse ühtlustamisega.
- Avalikes aruteludes pälvisid suurimat tähelepanu kohtutoimikute ja kohtulahendite avalikkuse küsimused ning sideandmete (liiklus- ja asukohaandmete) kasutamisega seonduv.
- Suurima probleemina joonistub välja haavatavas positsioonis olevate isikute õiguste ja huvide ebapiisav kaitse kohtumenetlustes.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad
Positiivse arenguna võib esile tuua asjaolu, et veel 2019. aastal poliitilisel tasandil diskussioonides kõlanud ideed prokuratuuri ja kohtusüsteemi võimalikest reformidest, mis oleks kahandanud prokuratuuri ja kohtute sõltumatust, ei ole alates 2020. aasta algusest enam aktuaalsed olnud.
2020. aasta alguses jõudis lõpule 2019. aastal alanud ja algselt Vabariigi Valitsuses erimeelsusi tekitanud uue riigi peaprokuröri ametissenimetamise protsess ning sellele ametikohale nimetati varem kohtuniku ja Tartu Ülikooli kriminaalõiguse õppejõuna töötanud Andres Parmas.[1]
Kohtusüsteemi tegevust mõjutas märkimisväärselt 2020. aasta kevadel puhkenud COVID-19 pandeemia. Eesti välisminister Urmas Reinsalu teatas 2020. aasta märtsis ootamatult Euroopa Nõukogule Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (IPKK) artikli 15 aktiveerimisest, kuid Riigikohus reageeris sellele kiiresti omapoolse avaldusega, milles toonitati, et IPKK artikli 15 kohaldamisel kehtib endiselt Eesti Vabariigi põhiseadus ja seeläbi ka õigus õiglasele kohtupidamisele.[2] Positiivse asjaoluna tuleb märkida, et pandeemia algusest peale lähtus riik üldiselt põhimõttest, et kohtusüsteemi töö ei tohi katkeda[3] ning kohtutes rakendati kiiresti pandeemiaolukorraga kohanemiseks vajalikke meetmeid, millest olulisim oli videoistungite ulatuslik rakendamine kõigis kohtumenetluse valdkondades ja võimaluse korral kirjalike menetluste kohaldamine. Tänu sellele jäi riigis 12.02.2020 kuni 17.05.2020 kehtinud eriolukorra ja sellele järgnenud tervishoiualase hädaolukorra mõju kohtupidamisele suhteliselt tagasihoidlikuks.[4]
2020 ja 2021. aastal nimetati justiitsministri poolt 7-aastaseks ametiajaks ametisse esimese astme tsiviil- ja süüteomenetluse asju käsitlevate maakohtute uued esimehed: Harju Maakohtus Astrid Asi, Pärnu Maakohtus Toomas Talviste ja Viru Maakohtus Liina-Naaber Kivisoo.
Seadusandlikud arengusuunad ja avalikud arutelud
Perioodile 2020–2021 on iseloomulikud mitmed kohtumenetluste seadusi hõlmavad muudatused, mis olid ühelt poolt suunatud pandeemia tingimustes kohtupidamiseks vajaliku paindlikkuse võimaldamisele ja teiselt poolt erinevatele kohtukorralduslikele meetmetele, mille eesmärk oli vähendada kõige suurema koormusega kohtute (eelkõige Harju Maakohtu) koormust, suunates kohtuasju teistesse kohtutesse. Muudatuste praktilist mõju hinnata on veel vara, kuid eelduslikult peaks need mingil määral tõstma õigusemõistmise kättesaadavust ja lühendama menetlusaegu seni kõige enam ülekoormatud kohtutes.
Laiemat avalikkust suuremal määral mõjutav seadusandlik algatus puudutab kohtumenetluse avalikkust. Avalike debattide järel on hetkel kooskõlastamisel Justiitsministeeriumi juhtimisel valminud seaduseelnõu,[5]mis reguleerib senisest täpsemalt menetlusosaliseks mitteolevate isikute juurdepääsu kohtuasjade toimikutele ning suurendab nende kohtulahendite hulka, mis kuuluvad internetis avaldamisele (mh nähakse ette ka jõustumata kohtulahendite avaldamine internetis). Isikuandmete kaitse eesmärgil nähakse ette jõustumata lahenditest isikuandmete eemaldamine. Eeldatavasti jõuab eelnõu Riigikokku veel 2021. aasta jooksul.
Tulenevalt Euroopa Kohtu ja Riigikohtu otsustest algas avalik debatt muudatuste üle (vt lähemalt allpool, alajaotusest „Kohtupraktika“), mis on vajalikud sideandmete kogumisel, ja kohtumenetlustes kasutamise tingimuste üle, kuid praeguse hetke seisuga ei ole poliitilist kokkulepet selles küsimuses saavutatud ja pole teada, millal ja milliseid muudatusi seadustes tehakse. Kehtiva siseriikliku õiguse kohaselt jätkub Eestis kõigi inimeste sideandmete (nn liiklusandmete) üldine talletamine sideettevõtjate poolt (ingl k data retention) – vaatamata nii Euroopa Kohtu kui ka Riigikohtu lahenditele, milles on konstateeritud selliste andmete üldise talletamise kohustuse vastuolu ELi õigusega – ning hoolimata asjaolust, et valitseb segadus selles osas, millistel juhtudel ja kuidas peaks õiguskaitseorganitel olema võimalik neid andmeid oma valdusse saada ja kasutada. Privaatsuse kaitse tagamise seisukohast on seadusandlik olukord mitterahuldav.
Kohtupraktika
02.03.2021 tegi Euroopa Kohus eelotsuse kohtuasjas nr C-746/18, milles võeti kaks põhimõttelist seisukohta Eesti siseriikliku õiguse ja praktika kohta: (i) õiguskaitseorganite juurdepääs liiklus- ja asukohaandmetele ilma, et see juurdepääs piirduks menetlustega, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmine, on vastuolus ELi õigusega, ja (ii) riigisisesed õigusnormid, mis annavad prokurörile, kelle ülesanne on juhtida kohtueelset kriminaalmenetlust ja vajaduse korral esindada hilisemas menetluses riiklikku süüdistust, pädevuse anda ametiasutusele kriminaaluurimise läbiviimiseks liiklus- ja asukohaandmetele juurdepääsu luba, on vastuolus ELi õigusega.[6]
18.06.2021 tegi Riigikohus eelviidatud eelotsusetaotlusega seotud kohtuasjas otsuse, milles asus seisukohale, et prokuratuuri loa alusel sideettevõtjatelt nõutud liiklus- ja asukohaandmed on tõendina lubamatud ning õiguskaitseorganid ei või seni kehtinud korras selliste andmete saamiseks uusi päringuid teha.[7]
Viidatud kohtulahendid on Eesti jaoks märgilise tähendusega privaatsusõiguse kaitsel, kuid kahjuks ei ole riik siiani suutnud välja töötada ja rakendada privaatsusõiguse riive lõpetamiseks vajalikke muudatusi seadustes.
22.06.2021 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse kohtuasjas R.B. vs. Eesti, milles tuvastas IPKK artiklite 3 ja 8 rikkumise tulenevalt sellest, et Eesti riik ei suutnud tagada efektiivseid meetmeid seksuaalkuriteo ohvriks langenud lapseealise kannatanu huvide kaitsmiseks kriminaalmenetluses.[8] Lahend on oluline lapseealiste kannatanute haavatava positsiooni nõuetekohaseks arvesse võtmiseks ja selliste kannatanute vajaduste ja huvide tõhusamaks kaitsmiseks tulevikus.
Statistika ja uuringud
World Justice Project’i „Rule of Law Index 2020“ uuringu tulemuste kohaselt omistati Eestile skoor 0,81 ja 10. koht riikide edetabelis[9] (tulemus on identne 2019. aasta uuringu tulemustega).
Euroopa Komisjoni 2021. aasta „Rule of Law Report“ tõi Eesti osas esile kohtusüsteemi head toimimist pandeemia tingimustes ja kõrget digitaliseeritust.[10]
„The 2021 EU Justice Scoreboard“ näitas Eesti kohtusüsteemi jätkuvat kuulumist Euroopa tõhusaimate ja kiiremaid menetlusi võimaldavate hulka.[11]
Aastatel 2020–2021 avaldati kolm olulist Riigikohtu praktika analüüsi: „Kinnisesse lasteasutusse paigutamine“,[12] „Psüühikahäirega isiku kinnisesse asutusse paigutamine“[13] ja „Välismaalaste asjad Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas 2020: õiguste tõhusam kaitse“,[14] mis juhtisid tähelepanu vajakajäämistele vastavalt laste, psüühikahäiretega isikute ja välismaalaste suhtes kohaldatud meetmete rakendamise praktikas vastavate isikute õiguste tagamise aspektist.
Lootusandvad ja head tavad
Kindlasti väärib tunnustamist Eesti kohtusüsteemi töö efektiivne jätkamine pandeemia tingimustes, milleks olid juba varem loodud head eeldused kohtute suhteliselt hea digitaliseerituse tõttu ning mis tagati kiire kohanemisega nii õigusaktide muutmise kui praktiliste lahenduste operatiivse kasutuselevõtuga. Inimeste juurdepääs kohtupidamisele, õigus oma kohtuasja läbivaatamisele mõistliku aja jooksul ja õigus tõhusale õiguskaitsele kohtus jäid tagatuks ka ajal, mil riigis kehtis eri- või hädaolukord.
Suundumused ja tulevikuvaade
Olulisi muudatusi kohtusüsteemis ei ole ette näha ning kohtusüsteemi stabiilsust tuleb pidada positiivseks. Kohtupidamise valdkonnas on riigi tähelepanu jätkuvalt keskendunud kohtusüsteemi efektiivsusele ja menetlusaegade lühendamisele ning samal ajal on surve all kohtutele riigieelarvest eraldatavad vahendid (olulisi kärpeid on seni suudetud vältida). Sellisel lähenemisel võib pikemas perspektiivis olla negatiivne mõju õigusemõistmise kvaliteedile.
Soovitused
- Tõhustada inimeste privaatsuse kaitset side- ja asukohaandmete säilitamise ja andmetele juurdepääsu korraldamise valdkonnas, viies Eesti siseriiklik õigus kiiremas korras kooskõlla asjassepuutuva EL õigusega.
- Tõhustada haavatavas positsioonis olevate isikute õiguste ja huvide kaitset kohtumenetlustes nii seadusandlike kui praktiliste meetmetega.
- Hoolitseda selle eest, et kohtusüsteemi efektiivsuse suurendamise poole püüdlemine ei tooks kaasa õigusemõistmise kvaliteedi halvenemist.
[1] Justiitsministeerium. 2020. Valitsus nimetas riigi peaprokuröriks Andres Parmase, 09.01.2020.
[2] Riigikohus. 2020. Õiglane kohtupidamine on tagatud ka artikli 15 kohaldamisel, 30.03.2020.
[3] Eesti Kohtud. 2020. Kohtud jätkavad tööd, 15.03.2020.
[4] Justiitsministeerium. 2020. Kohtud kohanesid eriolukorraga kiiresti ja hästi, 15.05.2020.
[5] Justiitsministeerium. 2021. Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus), 29.09.2021.
[6] Euroopa Liidu Kohtu 02.03.2021. a otsus kohtuasjas nr C‑746/18.
[7] Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.06.2021. a otsus kohtuasjas nr 1-16-6179.
[8] Euroopa Inimõiguste Kohtu 22.09.2021. a otsus R.B. vs. Eesti, kohtuasjas nr 22597/16.
[9] Maailma Justiitsprojekt. 2020. Rule of Law Index. [Õiguskindluse indeks].
[10] Euroopa Komisjon. 2021. 2021 Rule of Law Report – Country Chapter on the rule of law situation in Estonia. [2021 õiguskindluse aruanne – riiklik peatükk õiguskindlusest Eestis].
[11] Euroopa Komisjon. 2021. The 2021 EU Justice Scoreboard. [2021. aasta ELi õiguse tulemustabel].
[12] Riigikohus. 2020. Kohtupraktika analüüs “Kinnisesse lasteasutusse paigutamine”.
[13] Riigikohus. 2021. Riigikohtu praktika ülevaade “Psüühikahäirega isiku kinnisesse asutusse paigutamine”.
[14] Riigikohus. 2021. Välismaalaste asjad Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas 2020: õiguste tõhusam kaitse.
