Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 4 keelab orjanduse ja sunniviisilise töö. Siinkohal ei hõlma orjus ainult mõiste ajaloolist tähendust, vaid tegemist on laiema kontseptsiooniga, mis hõlmab ka inimkaubandust.
Inimkaubandus on kuritegu ning tegemist on inimõiguste ränga rikkumisega. Inimkaubandusvastane Euroopa Nõukogu konventsioon, mis jõustus Eestis 1. juunil 2015. aastal, defineerib inimkaubandust kui isiku värbamist, vedamist, üleandmist, majutamist või vastuvõtmist tema ärakasutamise eesmärgil. Sealjuures tähendab ärakasutamine teise isiku prostitutsioonile sundimist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilisele tööle alistamist, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundite eemaldamist.[1]
Inimkaubandus on Eestis probleemiks, kuna Eesti on nii lähte-, transiidi- kui ka sihtriigiks naiste seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil. Lisaks alistatakse sunnitööle eesti päritolu inimesi nii meie kodumaal, mujal Euroopas, kui ka Austraalias. Peamiselt kasutatakse inimeste tööjõudu omakasupüüdlikult ära ehitustel, puhastustöödel, sotsiaalhoolekande sektoris ning hooajatöödel.[2]
Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad
Aastatel 2016–2017 jätkas Eesti riik 2014. aasta lõpul valminud „Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015-2020“ elluviimist, mis seab inimkaubanduse tõkestamise üheks prioriteetideks. Arenguperioodil korrastatakse töövahendajate ja tööandjate järelvalvesüsteemi, mille eesmärkideks on kaitsta töötajaid seaduses sätestatud nõudeid rikkuvate töövahendajate eest ning avastada kontrollkäikudel inimkaubanduse juhtumeid, tagades senisest tõhusama rikkumiste tuvastamise.[3]
2016. aasta novembris ratifitseeris Eesti laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ehk Lanzarote konventsiooni. Konventsiooni eesmärkideks on lastevastase seksuaalkuritegevuse vastu võitlemine, lapsesõbraliku menetluspraktika ühtlustamine ning sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamine. Kuigi Eesti õigus oli juba konventsiooni nõuetega vastavuses, nõuab konventsiooni sätetele vastamine jätkuvaid pingutusi nii sotsiaal-, tervise-, haridus- kui õiguskaitsevaldkonnalt, kuna konventsiooni läbivaks põhimõtteks laste kaitsmisel on erinevate valdkondade integreeritus.[4] Seega on Lanzarote konventsiooni ratifitseerimine oluliseks edusammuks laste ja noorte inimkaubanduse vastu võitlemisel.
2017. aasta septembris ratifitseeris Riigikogu suure häälteenamusega Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ning tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni. Istanbuli konventsioon on kõige laiaulatuslikum naistevastase ja perevägivalla tõkestamist käsitlev rahvusvaheline leping, millega luuakse raamistik ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks. Samuti seab konventsioon prioriteediks naistevastase vägivalla ennetuse ning teadlikkuse tõstmise. Selleks on konventsiooniga ühinenud riik kohustatud korrapäraselt läbi viima teavituskampaaniaid ning koolitusi, töötama välja õppematerjale, pakkuma tugi- ja nõustamisteenust jne.[5] Istanbuli konventsiooniga ühinemine on oluliseks saavutuseks, sest erinevalt laste kaitset puudutavast seadusandlusest, oli Eestis eelnevalt ohtralt vajakajäämisi just naiste kaitsel.
Seadusandlikud arengusuunad
Viimaste aastate muudatused inimkaubandust puudutavas seadusandluses on seotud EL-i ohvrite direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse 2015. aastal ning Eesti ühinemisega Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga (Istanbuli konventsioon). Kuriteoohvritele senisest tugevama kaitse tagava EL-i ohvrite direktiivi kriteeriumitele vastamiseks ja Istanbuli konventsiooniga ühinemiseks viidi Eesti õigus vastavate nõuetega kooskõlla. Selleks viidi ellu olulised muudatused ohvriabi seaduses ja karistusseadustikus.
Ohvriabi seaduse muudatuse jõustumisega 2017. aasta jaanuaris tagatakse inimkaubanduse, seksuaalse väärkohtlemise ja naistevastase vägivalla ohvritele parem juurdepääs teenustele (nt ohvri nõustamine, turvalise majutuse ja toitlustuse tagamine, psühholoogilise abi andmine, tõlketeenuse võimaldamine).[6] Oluliseks positiivseks arenguks on seadusemuudatus, mille tulemusena ei käsitleta enam seaduse silmis inimkaubanduse ohvrina vaid isikuid, kelle suhtes toimepandud kuriteo kohta on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku alusel – inimkaubanduse ohver on nüüdsest ka isik, kelle Eestis või välismaal inimkaubanduse ohvrite abistamisega tegelev organisatsioon on eeltuvastanud ja esitanud Sotsiaalkindlustusametile sellekohase teate. Seega tagab muudatus kannatanutele juurdepääsu ohvriabi teenustele ka ilma kuriteoteadet esitamata ning abi saab rohkem isikuid. Lisaks võimaldab muudatus ohvritele abi mitte ainult kriminaalmenetluse ajal, vaid ka enne kriminaalmenetlust, mis omakorda tõhustab kurjategijate vastutusele võtmist. [7]
Samuti sätestati ohvriabi seaduse muudatusega seaduse tasandil naistevastase vägivalla ohvritele uus naiste tugikeskuse teenus, mis eelnevalt oli reguleerimata. Seadus kehtestab selged nõuded teenusele, mis sisaldab nii turvalist majutust kui ka nõustamisteenust. Muudatus võimaldab senisest paremini kontrollida teenuse kvaliteeti, tagada teenusele järjepidev riigi rahastus ning koguda usaldusväärset statistikat, mis on abiks ohvriabi valdkonna korrastamiseks. [8]
2017. aasta juunis jõustus karistusseadustiku muudatus, mis muutis karistatavaks inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmise. [9] Eelnevalt kehtiva seaduse järgi oli karistatav seksiost alaealiselt, samuti kupeldamine ja prostitutsioonile kaasaaitamine.
Kohtupraktika
2017. aastal Justiitsministeeriumi poolt avaldatud kriminaalpoolitika uuringu[10] kohaselt jõustus 2016. aastal kohtuotsus 16-s inimkaubandusega seotud kuriteos, millega mõisteti süüdi 29 isikut, neist 7 naist ja 2 juriidilist isikut. Inimkaubanduses (KarS § 133) mõisteti süüdi 11 inimest, kupeldamises (KarS § 133²) 7 inimest ja 2 juriidilist isikut, inimkaubanduse toetamises (KarS § 133¹) üks isik ning 8 inimest mõisteti süüdi alaealiste ärakasutamises inimkaubanduse eesmärgil (KarS § 175).
Inimkaubanduse kuritegudes (§ 133) mõisteti 2016. aastal kolmes eraldi kohtuasjas süüdi kokku 11 isikut, kes olid seotud vietnamlaste illegaalse Euroopa Liitu toimetamisega. Üldjuhul määrati süüdimõistetutele inimkaubanduse ja teiste kuritegude eest liitkaristusena vangistus kuuest kuust kuni nelja aastani, mida üldjuhul ei pööratud täielikult täitmisele. Lisakaristusena määrati neljale isikule riigist väljasaatmise kohustus koos kolme või viieaastase sissesõidukeeluga. Siinkohal võib näitena välja tuua kriminaalasja 1-15-7510,[11] milles kohus mõistis süüdi rahvusvahelises inimkaubanduse ketis osalenud isikud. Süüdistatavad toimetasid 2014. ja 2015. aastal ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone Vietnami kodanikke, kelle hulka kuulus ka alaealisi. Kasutades ära vietnamlaste haavatavat seisundit, sundisid süüdistavad kannatanuid tavapäratutel tingimustel tööle ning pidasid neid mitmel korral kinni ebasanitaarsetes olustikes.
Inimkaubanduse toetamise (§ 133¹) eest süüdi mõistetu oli samuti seotud vietnamlaste illegaalse üle piiri toimetamisega – talle mõisteti liitkaristusena kolmeaastane vangistus, millest kuulub koheselt ärakandmisele üks aasta.
Kupeldamise eest (§ 133²) süüdi mõistetud 7-le isikule määratud karistused jäid 2016. aastal vahemikku 3–4,5-aastat vangistust, mille suhtes kohaldati 3-5-aastast katseaega kriminaalhoolduse järelevalve all, vaid kahele isikule mõisteti reaalne vangistus. Kummalegi juriidilisele isikule määrati rahatrahv 20 000 eurot, mis jääb samuti tingimisi täitmisele pööramata, kui läbitakse edukalt kolmeaastane katseaeg. Lisaks konfiskeeriti kolmelt kurjategijalt kokku nii kodus kui firmades olevat vara koguväärtuses 278 754 eurot.
Inimkaubanduse eesmärgil alaealiste ärakasutamise (§ 175) eest määratud vanglakaristused jäid vahemikku ühest aastast ja neljast kuust kuni 5 aastani. Vangistus pöörati kogu ulatuses reaalselt täitmisele neil kurjategijatel, kel oli varasem karistus kandmata; vastupidisel juhul määrati tingimisi karistus 2-5-aastase katseajaga. Karistused sisaldasid mõnel juhul ka kohustust osaleda kriminaalhoolduse jooksul sotsiaalprogrammis, läbida omal kulul seksuaalsuunitlushäire raviprogramm või külastada seksuoloogi/psühhiaatrit. Üldjuhul keelati katseajal alaealistega suhelda, sh alaealiste sugulastega. Ühe juhtumi puhul oli enda 17-aastase tüdruksõbra kupeldajaks vaid 16-aastane meessoost isik, kellele mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust, millest kuulus koheselt ärakandmisele 8 kuud (kriminaalasi 1-16-2632[12]).
Viimaste aastate tähtsamatest kohtuasjadest võib esile veel tuua ohtralt avalikku tähelepanu ja meediakajastust pälvinud Assar Pauluse ja tema kuritegeliku ühenduse kaasuse, millega seoses süüdistatakse Pauluse grupeeringusse kuulunud Andres Vaiku ja Rainar Sood inimkaubanduses. Kohtuasjas 1-16-6717/7[13] tunnistas Harju Maakohus 2016. aasta septembris Assar Pauluse süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja ühendusega korduvas väljapressimises ning määras talle 7-aastase vangistuse; orjapidamises süüdistatavate Andres Vaigu ja Rainar Soo protsess pole seevastu veel tänaseni lahendit saanud. Süüdistuse järgi pidasid Soo ja Vaik aastatel 1996-2014 orjana meessoost isikut, keda sunniti vägivalda kasutades enda jaoks tööle ilma rahalist palka maksmata.[14]
2017. aasta kohtulahendite statistiline analüüsi avaldab Justiitsministeerium 2018. aastal. Sellegipoolest on võimalik välja tuua 2017. aasta märkimisväärsemad kohtukaasused meediakajastusele tuginedes.
2017. aasta juunis jõustus Viru maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsus kriminaalasjas, kus mõisteti süüdi vientamlasi smugeldanud kuritegelik ühendus. Süüdistuse kohaselt toimetas Igor Aleynikovi poolt juhitav kuritegelik ühendus 2015. ja 2016. aastal Venemaalt Eestisse kokku 51 Vietnami kodanikku. Kokkulepemenetluse tulemusena mõistis kohus Aleynikovile 5 aastat vangistust, teiste süüdistavate karistused jäid vahemikku 5 kuud kuni 4 aastat, millest osa tuleb kanda reaalselt, osa aga jäetakse tingimisi kohaldamata; lisaks konfiskeeriti süüdistatavatelt kuritegelikul viisil teenitud rahalist ning isiklikku vara.[15]
2017- aasta septembris leidis Eesti meedias kajastust juhtum, kus Pärnu politseinikel õnnestus päästa liikumispuudega mees, kelle olid vangistanud kaks Moldova kodanikku. Ohver sunniti kerjama vastu tema tahtmist, olenemata ilmast või kannatanu tervisest ning teenitud tulu omastati. Kurjategijad liikusid teadlikult linnast linna jälgede peitmise eesmärgil. Pärnu maakohus mõistis süüdi Nina Ibriani ja Octavian Birsani inimkaubanduses ning määras naisele kolm ja mehele viis aastat vangistust, millest mõlemal tuleb ära kanda aasta. Ülejäänud karistus jääb täitmisele pööramata, kui katseajal ei pane süüdimõistetud toime järgmist kuritegu. Süüdimõistetud jäävad ilma äravõetud rahast, peale selle mõistis kohus neilt välja 20 000 eurot kriminaaltulu ja ligemale 9000 euro suuruse tsiviilhagi kannatanu kasuks. Pärast vanglast vabanemist saadetakse moldovlased riigist välja ja neile kehtestatakse kümneks aastaks Eestisse sõidu keeld. [16]
Statistika ja uuringud
2017. aastal ilmunud kriminaalpoliitika uurimuse[17] andmetel registreeriti 2016. aastal inimkaubandusega seotud kuritegusid 94, mis on üheksa võrra enam kui 2015. aastal. 2016. aastal pandi inimkaubandusega seotud kuritegusid toime kaheteistkümnes maakonnas, puutumata jäid Hiiu-, Lääne- ja Põlvamaa. Lisaks registreeriti 2016. aastal 15 välismaalaste ebaseaduslikku üle piiri toimetamise kuritegu.
Viimasel paaril aastal on kõige levinum alaealiste ärakasutamine inimkaubanduse eesmärgil (2015: 63; 2016: 59). Selle kuriteoliigi paari viimase aasta statistika näitab, et palju korduvaid kuritegusid on toime pannud samad inimesed samade inimeste vastu. Nii 2015. kui ka 2016. aastal pandi suurema osa alaealiste ärakasutamisjuhtumeid toime veebikeskkondade ja muude suhtlusvõrgustike (nt Snapchat, VKontakte) vahendusel, kasutades veebikaamerat ning esinedes eri kasutajakontode ja nimede all.
2016. aastal kasvas inimkaubanduse paragrahvi alusel registreeritud kuritegude arv võrreldes 2015. aastaga märkimisväärselt : 2015. aastal registreeriti 4 inimkaubanduse kuritegu, 2016. aastal oli kuritegude arvuks 15. Neist üheksal korral oli tegemist rahvusvahelises mõõtmetes kuritegudega, mille toimepanijateks olid kaks Eesti organiseeritud kuritegelikku gruppi, kes tegutsesid koos teiste EL-i riikide ja Venemaa kurjategijatega eesmärgil toimetada vietnamlasi Venemaalt illegaalselt Euroopa Liitu. Eesti kurjategijate roll seisnes navigatsiooniseadmeid ja raadiosaatjaid kasutades vietnamlaste üle piiri toimetamises ja nende transportimises.
Kriminaalpoliitika uurimus näitab, et kupeldamise (KarS-i § 133²) kuritegude arv ei ole viimastel aastatel palju muutunud (2015: 17; 2016: 19). 2016. aastal leidis aset 12 samade isikute toime pandud kuritegu. Pooled 2016. aastal toime pandud kupeldamise kuriteod toimusid Narvas (10), peale selle Tallinnas (6), mõned Pärnumaal (2) ja Viljandimaal (1). Tallinn eristus teistest kohtadest sellega, et kupeldajad ei tegutsenud üksnes eraisikuna, vaid olid loonud selleks tarbeks firmad. Tallinnas olid bordellidena kasutuses saunad ja massaažisalongid, kuid Narvas mõjutati isikuid prostitutsiooniga tegelema e-posti ja isiklike kohtumiste kaudu.
2016. aastal esines üks tööalase ekspluateerimise juhtum, milles inimene toimetati töökohta ja teda ähvardati põgenemise korral. 2015. aastal oli neid kaks: ühes pandi inimesi ettevõttes ebainimlikel tingimustel tööle ja teises sunniti üht inimest töötama teise heaks nii kodus kui töökohal.
2017. aasta statistika inimkaubanduse olukorrast Eestis avaldatab Justiitsministeerium 2018. aastal kriminaalpoliitika aastauuringus.
Hea praktika
2017. aasta veebruaris algatas Eesti riik inimkaubanduse tõkestamiseks sotsiaalkampaania 1ELU, mille eesmärk seisnes inimkaubanduse ohvrite ja lähedaste teavitamises ning inimesi juhtumitest teada andma julgustamises. Tänavu suveni kestnud projekt keskendus tööalase ja seksuaalse ekspluateerimise ennetamisele ning laste kuritegevuslikul eesmärkidel ärakasutamise ärahoidmisele. Kampaania raames valmisid inimkaubandusega seotud juhtumeid selgitavad videoklipid, lisaks tegeleti koolides teavitustööga. Projekt valmis Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, MTÜ Living For Tomorrow, Eesti Inimõiguste Keskuse ja reklaamiagentuur Idea koostöö tulemusel.
2016. aasta detsembris viidi lõpule kaheaastane riikidevaheline projekt HESTIA – „Inimkaubanduse ja fiktiivsete abielude ennetamine: multidistsiplinaarne lahendus”, mille eesmärk seisnes inimkaubanduse ja fiktiivsete abielude seoste uurimises ning ulatuslike ennetustööde algatuses. Projekti raames viidi läbi laiahaardeline uurimustöö, korraldati üleriigilisi ümarlaudu ning kutsuti kokku mitmekülgne ekspertide rühm arutlemaks probleemi ulatuse üle rahvuslikul tasandil. Lisaks kasutatati uuringu tulemusi koolitusmaterjalide väljatöötamiseks, mis on suunatud inimkaubanduse suhtes haavatavate isikutega töötavatele professionaalidele; viidi läbi hulk koolitusi projekti partnerriikides. HESTIA-st võtsid osa Eesti, Iirimaa, Leedu, Läti, Slovakkia ja Soome. Projekti koordineeris Läti siseministeerium koostöös Euroopa Kriminaalpreventsiooni ja Kontrolli Instituudiga (HEUNI) Soomes, Iirimaa sisserändajate nõukoguga, vabaühendusega Caritas Lithuania, MTÜ-ga Living for Tomorrow Eestis, ühinguga Patvērums „Drošā māja” Lätis ning Slovakkia siseministeeriumiga. Kõigis viies riigis tuvastati erinevat liiki fiktiivseid abielusid ja neist tulenevat ekspluateerimist; mõned tuvastatud juhtumid hõlmasid väga selgeid jõu, sunni, pettuse ja ekspluateerimise tunnuseid ning mõned juhtumid olid selgelt määratletud inimkaubandusena.[18]
Mitmed mittetulundusühingud jätkasid ka 2016.-2017. aastal inimkaubanduse ohvrite ja nende lähedaste abistamise ning ennetustööga. MTÜ Living for Tomorrow pakub alates 2004. aastast inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõustamisliini ( +372 6607 320) tasuta teenust, samuti korraldas 2016. aastal MTÜ Living for Tomorrow koostöös Sotsiaalministeeriumiga loenguid kutsekoolides õppivatele noortele inimkaubanduse teemadel. Psühholoogilise, juriidilise ja sotsiaalse nõustamisteenuste ning varjupaigavõimaluse pakkumist jätkas ka MTÜ Eluliin (+ 372 655 6140).
Trendid
Inimkaubanduse ohvritele ning nende lähedastele tugiteenuseid pakkuva MTÜ Living for Tomorrow sõnul on viimase aja trendideks ekspluateerivad fiktiivsed abielud kolmandatest riikidest kodanikega erinevates EL-i liikmesriikides (peamiselt Iirimaal, Inglismaal, Küprosel) ning kolmandatest riikidest välistööjõu ärakasutamine/ekspluateerimine Eestis (peamiselt hooajatöödel, ehitusvaldkonnas, põllumajanduses). Samuti on aktuaalseks teemaks prostitutsiooni liikumine korteritesse bordellide sulgemise tagajärjel ning alaealiste prostitutsiooni kaasamine, mille puhul on tõstetud esile teravalt nõudluse probleem.
Soovitused
- Suurendada regionaalsel tasandil inimkaubanduse ennetustööd.
- Tõhustada nii Eesti kodanike kui võõrtööjõu õiguste kaitsmist.
- Pöörata tähelepanu ohvrite õiguste tagamisele menetlustes.
- Suurendada uurijatele ja prokuröridele pakutavate koolituste hulka paragrahvi 133 rakendamise ning kohtus tunnistavate ohvritega töötamise teemadel.
- Julgustada politseid ja tööinspektsiooni uurima inimkaubandust töösuhetes, sh värbajaid, kes tegelevad pettusega.
____________________________________
[1] Inimkaubandusvastane Euroopa Nõukogu konventsioon. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/223122014002
[2] U.S Department of State. Trafficking in Persons 2016 Report: Country Narratives.
Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.state.gov/j/tip/rls/tiprpt/countries/2016/258764.htm
[3] Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015-2020. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/vagivalla_ennetamise_strateegia_2015-2020_kodulehele.pdf
[4] Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. August 2016. Eesti ühineb lapsi seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest kaitsva konventsiooniga. Arvutivõrgus kättesaadav:
http://www.ekei.ee/et/uudised/eesti-uhineb-lapsi-seksuaalse-arakasutamise-ja-kuritarvitamise-eest-kaitsva-konventsiooniga
[5] Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon. Arvutivõrgus kättesaadav: https://rm.coe.int/168046253
[6] Ohvriabi seaduse muutmise seadus. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104112016002
[7] Riigikogu pressiteenistus. Oktoober 2016. Riigikogu kiitis heaks ohvriabi seaduse muudatused. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/pressiteated/sotsiaalkomisjon-et-et/riigikogu-kiitis-heaks-ohvriabi-seaduse-muudatused/
[8] Riigikogu pressiteenistus. Oktoober 2016. Riigikogu kiitis heaks ohvriabi seaduse muudatused. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/pressiteated/sotsiaalkomisjon-et-et/riigikogu-kiitis-heaks-ohvriabi-seaduse-muudatused/
[9] Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/126062017069
[10] Justiitsministeerium. Aprill 2017. Kuritegevus Eestis 2016. Inimkaubandus. Anu Leps Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_est_web_0.pdf
[11] Kriminaalasi 1-15-7510. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=177997887
[12] Kriminaalasi 1-16-2632. Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=179664266
[13] Kriminaalasi 1-16-6717/7. Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=190802000
[14] Prokurör: meil on kuritegelikule maailmale selge sõnum. Äripäev. 11.05.2015. Arvutivõrgus kättesaadav:
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/06/11/prokuror-meil-on-kuritegelikule-maailmale-selge-sonum
[15] Kohus mõistis vietnamlasi smugeldanud maffiagrupi süüdi. Postimees. Juuni 2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.postimees.ee/4140311/kohus-moistis-vietnamlasi-smugeldanud-maffiagrupi-suudi
[16] Martin Laine. Jalutu ori avastati Pärnu kaubanduskeskuse eest. Pärnu Postimees. September 2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://parnu.postimees.ee/4238299/jalutu-ori-avastati-parnu-kaubanduskeskuse-eest
[17] Justiitsministeerium. Aprill 2017. Kuritegevus Eestis 2016. Inimkaubandus. Anu Leps Arvutivõrgus kättesaadav:
http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_est_web_0.pdf
[18] Minna Viuhko, Anni Lietonen, Anniina Jokinen. Ja nad elasid õnnelikult kuni oma elupäevade lõpuni? Fiktiivsetest abieludest inimkaubanduseni, Projekt „Inimkaubanduse ja fiktiivsete abielude ennetamine: multidistsiplinaarne lahendus” (HESTIA). 2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://lft.ee/admin/upload/files/HESTIA%20report%20final%20EST.pdf
