Poliitiline ja institutsioonaalne areng
Aruandlusperioodil toimusid Eestis 2016. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimised.
1993. aastal oli Eestis 254 valda ja linna, sellest ajast on omavalitsusüksuste arv järk-järgult vähenenud. Kui 2013. aasta valimistel valiti 215 kohaliku omavalitsuse koossesisu siis möödunud, 2017. aasta valimistel oli 79 omavalitsusüksust.[1]
Omavalitsuste arv vähenes kahe aasta jooksul eelkõige läbiviidud haldusreformi tõttu, kus alla 5000 elanikkonnaga üksused pidid liituma. Omavalitsused, kes vabatahtlikult ei liitunud, liideti valitsuse korraldusega[2] ning ühegi omavalitsuse kaebust ühendamise vastu Riigikohus ei rahuldanud, seega toimusid ka kõik sundühendamised.
Seadusandlik areng
Inimõiguste Keskus on mitmes aruandes soovitanud Riigikogul kaaluda poliitilise välireklaami keelustamise mõistlikkust ning eesmärgipärasust valimiskampaania perioodil. 2017. aastal jõudis selle seisukohani ka õiguskantsler. Oma analüüsis jõudis õiguskantsler järelduseni, et osa valimisreklaami reegleid ei täida enam oma eesmärki ja tekitavad tarbetut lisakoormust politseile. Samuti on osaliselt internetti, sh sotsiaalmeediasse, kolinud valimiskampaania muutnud mõne keelu järelevalve sisuliselt võimatuks.[3] Õiguskantsler soovitas Riigikogul kaaluda kaotada poliitilise välireklaami keeld aktiivse agitatsiooni perioodil, sest see ei täida oma eesmärki, samuti soovitas ta kaotada valimispäeval aktiivse agitatsiooni keelu.
Lisaks tegi õiguskantsler ettepanekud valismiskampaaniate läbipaistvamaks rahastamiseks ning suuremaks kontrolliks. Õiguskantsler tegi ettepaneku anda erakondade rahastamise järelevalve komisjonile suurem jõud (anda neile õigus tutvuda kodanikuühenduste rahastamisallikatega, suurendada nende õigust erinevate dokumentide kättesaamiseks, ka kolmandatelt osapooltelt). Lisaks tuleks kõrvadada juriidilise isiku annetuse keelu põhiseadusvastane kõrvalmõju, mille tõttu piiratakse vabakonna ja eraõiguslike ajakirjandusväljannete väljendusvabadust. Poliitiliste jõudude rahastamise läbipaistvuse tagamiseks tuleb panna poliitikuid toetanud kodanikuühendustele kohustus anda rahastamisallikate kohta teavet järelevalveorganitele (erakonnaseadus sätestab, et teavet peavad andma üksnes erakonnad, valimisliidud ja nende nimekirjas kandideerinud isikud ning üksikkandidaadid).
Kohtupraktika
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis oma 18. mai 2017 otsuses[4] et valimisagitatsiooni keelu ajal välja pandud kandidaadi või partei nimi, kontaktandmed, kaubamärk, domeeninimi või tegevusala ei ole poliitiline välireklaam, erinevalt näiteks valimislubadustest. Seetõttu ei olnud Riigikohtul selles kaasuses võimalik lahendada poliitilise välireklaami keelu põhiseaduspärasuse küsimust.
Riigikohus käsitles ka avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt poliitikute tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud kulutuste küsimust. Oma 10. novembri 2016 otsuses[5] leidis Riigikohtu halduskolleegium, et valimiseelsel perioodil kohaliku omavalitsuse sõnumite esitamine kandideeriva võimuloleva erakonna liikmeid kasutades tõenäoselt mõjustas valijaid oma otsuse langetamisel. Seetõttu ei saanud seda pidada tavapäraseks teavituseks, vaid valimiskampaania tegemiseks, millega asetati üks kandidaat avalike vahendite abil teistest soodsamasse olukorda . Riigikohtu arvates võib taolisi olukordi lubades tekkida oht, et „avalikke vahendeid hakataksegi kasutama valimiskampaania teostamiseks teavituskampaania sildi all.“
Statistika ja uuringud
2017. aastal osales kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 58% valimisõiguslikest inimestest, kusjuures eelhääletajate osakaal oli 42,1%; 2013. aastal oli see veel 35,7%. Kandidaate oli kokku 14 784, nendest 60% olid mehed ning 40% naised.
Valituks saanutest olid 68,9% mehed ning 31,1% naised[6], protsentuaalselt pole kandideerinud ning valituks osutunud naiste hulk varem nii suur olnud.
Hea praktika
Alates 2009. aastast on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit[7] kõigil valimistel kutsunud esinduskogudesse pürgijaid järgima head valimistava, et kampaaniad oleksid sisukad ja eetilised ning aitaksid valijal teha tarka otsust. Koos valimistava vabatahtlike valvuritega jälgib ja kommenteerib EMSL valimistavast kinnipidamist. Valmiste valvurid on loonud positiivset meediakaja ning andnud aruteluplatvormi, seega on tegu jätkusuutliku tegevusega, mis on tõstnud inimeste teadlikkust sisutühjast ja ebaeetilistest kampaania elementidest.
Seoses sellega, et kohalike omavalitsuste valmistega avanes 2017. aastal esmakordselt võimalus valida 16- ning 17-aastastel, algatas Eesti Noorteühenduste Liit koostöös Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantselei ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga valimisaastal projekti „Noored valimisvalvurid“.
Projekt „Noored valimisvalvurid“ suunab noori vanuses 16-19 osalema oma kodukandi, olgu selleks linn või vald, valimiskomisjoni töös, proovima ametliku valimisvaatleja rolli või kaasa lööma valimiste valvurite tegemistes. Esmased tulemused näitavad, et noorte valimisaktiivsus oli väga madal (e-hääletusest võttis osa vaid 7,4% sellest valimisgrupist)[8] seega peaks seda sorti algatusi ka järgnevatel valimisperioodidel tegema.
Olulisemad avalikud arutelud
Poliitilise välireklaami keelust hakati aktiivselt rääkima peale Politsei- ja Piirivalveameti intervjuud Aktuaalsele Kaamerale, kus politsei väitis, et tõlgenduse järgi kuuluvad poliitilise välireklaami alla ka sotsiaalmeedias avaldatud kandidaatide portreepildid ja valimisloosungid. Politsei- ja Piirivalveameti ekspert ütles: „Seaduse järgi on aktiivse agitatsiooni ajal välireklaam keelatud ning poliitikud peaksid Facebookist valimispropaganda kustutama.“[9]
Samal päeval avaldas Inimõiguste Keskus pressiteate, kus sedastas, et õiguskaitseasutuse sekkumine vabadesse valimistesse riivaval ja valimisõigust ohustaval viisil just enne valimiste toimumist ei ole kooskõlas demokraatliku riigikorraga. Tundide jooksul muutis politsei ka oma seisukohta ning andis teada, et välireklaami keeld, ei laiene sotsiaalmeediale.[10]
Viiendal septembril 2017. aasta pressikonverentsil teatas Riigi Infosüsteemide Amet (RIA), et interneti teel hääletamiseks kasutataval ID-kaardil on avastatud turvarisk. Pressikonverentsil mainiti, et turvarisk on teoreetiline ning et e-valimiste toimumise otsustab Vabariigi Valimiskomisjon.[11] Juba päev hiljem, kuuendal septembril otsustas Vabariigi Valimiskomisjon, et e-hääletamine toimub kohalikel valimistel seadusepäraselt ja plaanikohaselt.[12] Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik sõnas, et peamine argument e-hääletamisega seaduse järgi edasi minna on fakt, et ühtegi reaalset turvaauku leitud ei ole, kogu ID-kaardi kiipi puudutav on hüpoteetiline.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) esitas seepeale e-hääletuse tühistamist nõudva kaebuse Riigikohtule,[13] kes otsustas kaebust mitte rahuldada. Riigikohus leidis, et neil pole alust kahelda valimiskomisjoni kogutud teabe piisavuses ja elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisusele antud hinnangu adekvaatsuses.[14].
Soovitused
- Muuta asjakohaseid seadusi nii, et valimiskeeld oleks vaid vangidel, kellele see on määratud täiendava karistusena.
- Kaaluda poliitilise välireklaami keelustamise mõistlikkust ning eesmärgipärasust valimiskampaania perioodil.
_____________________________
[1] Valimisringkonnad ning volikogude suurused KOV 2017. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.valimised.ee/et/kohalikud-valimised-2017/valimisringkonnad-ning-volikogude-suurused-kov-2017
[2] Rahandusministeerium. Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemised. Arvutivõrgus kättesaadav: https://haldusreform.fin.ee/vv-algatatud-uhinemised/
[3] Õiguskantsler. 16.11.2017. Ettekanne Riigikogule. Valimiskampaaniate rahastamise ning reklaami regulatsiooni ajakohasus ja põhiseaduspärasus. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Valimiskampaaniate%20rahastamise%20ning%20reklaami%20regulatsiooni%20ajakohasus%20ja%20põhiseaduspärasusest_0.pdf
[4] Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 18.05.2017. Kohtuotsus. Kohtuasja nr 3-4-1-3-17. Arvutivõrgus kättesaadav: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-4-1-3-17
[5] Halduskolleegium. 10.11.2016. Kohtuotsus. Kohtuasja nr 3-3-1-50-16. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-50-16
[6] Toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/toimunud-kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised
[7] Valimiste valvurid. Arvutivõrgus kättesaadav: https://heakodanik.ee/valimiste-valvurid/
[8] Pihlak, A. 22.10.2017. „Alaealised andsid keskmisest kaks korda vähem e-hääli, kas sellest saab teha järeldusi nende valimisaktiivsusest?“ Delfi. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.delfi.ee/news/kov2017/uudised/alaealised-andsid-keskmisest-kaks-korda-vahem-e-haali-kas-sellest-saab-teha-jareldusi-nende-valimisaktiivsusest?id=79867622
[9] Raiste, A. 13.09.2017. „Välireklaami keelu ajal tuleks ka Facebookist valimispropaganda kustutada“. ERR. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/618438/valireklaami-keelu-ajal-tuleks-ka-facebookist-valimispropaganda-kustutada
[10] Luts, P. (toim). 14.09.2017. „Politsei leebus: välireklaami keeld ei laiene sotsiaalmeediale“. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/618512/politsei-leebus-valireklaami-keeld-ei-laiene-sotsiaalmeediale
[11] Velsker, L. 05.09.2017. „ID-kaardi kiibis avastati teoreetiline turvarisk“. Postimees. Arvutivõrgus kättesaadav: https://tehnika.postimees.ee/4233255/id-kaardi-kiibis-avastati-teoreetiline-turvarisk
[12] Vabariigi Valimiskomisjon: e-hääletamine toimub. 06.09.2017. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.valimised.ee/et/uudised/vabariigi-valimiskomisjon-e-hääletamine-toimub
[13] Einmann, A. 12.09.2017. „Valimiskomisjon saatis EKRE e-hääletuse kaebuse riigikohtusse“. Postimees. Arvutivõrgus kättesaadav: https://poliitika.postimees.ee/4240715/valimiskomisjon-saatis-ekre-e-haaletuse-kaebuse-riigikohtusse
[14] Talvik, M. 21.09.2017. „Riigikohus ei rahuldanud EKRE kaebust valimiskomisjoni otsusele“. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-ei-rahuldanud-ekre-kaebust-valimiskomisjoni-otsusele
