Viimased neli aastat inimõiguste keskuse juhtimist on ilma liialduseta näidanud, et strateegiad ja tegevuskavad on suuna näitamiseks head, kuid välismõjudele reageerimisel, olgu selleks siis valitsuse vahetus, pandeemia või ettearvamatu idanaaber, toob edu dünaamilisus, kohanemisvõime ja suutlikkus kiiresti reageerida. Just tänu sellele, et keskus on end algusest peale üles ehitanud seda silmas pidades, saavutasime 2023. aastal mitmeid strateegilisi eesmärke – nt abieluvõrdsus, piirimonitooringu läbiviimine ja pagulaste heaolu parandamine kinnipidamiskeskuses. Aga toimus ka palju muud.

Jaanuaris alustas tööd inimõiguste keskuse uus kommunikatsioonijuht Ave, kes viis lõpule kuus kuud kestnud kommunikatsioonistrateegia väljatöötamise. Kuu lõpus korraldasime edukalt andmekaitseteemalise konverentsi “Artificial Intelligence and Human Rights. From Humane Artifacts to Artificial Human”. Konverentsil arutasid rahvusvahelised eksperdid tehisintellekti ja inimõiguste kokkupuutepunktide ning ohukohtade üle. Suurenenud klientide arvu tõttu alustas veebruaris tööd õigusnõustaja Olga, kasvatades pagulasvaldkonna tiimi kolmele inimesele. Kõik keskuse töötajad panustasid valimislubaduste analüüsi inimõiguste vaates, mis osutus meie kodulehel 2023. aasta enim loetud artikliks.

Märtsis saatsime oma ettepanekud koalitsioonileppe sõlmijatele ja laiendasime strateegilise hagelemise valdkonda. Kui varem tegeles keskus strateegilise hagelemise raames vaid rahvusvahelise kaitse ja võrdse kohtlemise teemadega, siis nüüdsest tegeleme kõigi inimõigusi puudutavate kaasustega. Aprillis rääkisime Euroopa noortega andmekaitse vajalikkusest ja valmistasime ette mitmekesisuse kuud. Mais tähistasime mitmekesisuse kuud ja avaldasime avaliku arvamuse uuringu LGBT+ teemadel, mis näitas, et Eesti inimesed on abieluvõrdsuseks valmis. Lisaks saatsime sotsiaalkaitseministrile oma arvamuse perekonnaseaduse muutmise eelnõu kohta.

Juunis tähistasime Pride’i kuud ja keskuse ühe pikaajalise strateegilise eesmärgi saavutamist: 20. juunil 2023. aastal kiitis Riigikogu heaks abieluvõrdsuse. Lisaks kohtus samal kuul kümneaastaseks saanud võrdse kohtlemise võrgustik, et arutleda riigi planeeritavate võrdse kohtlemise seaduse ja vaenukõnet puudutavate muudatusettepanekute üle. Suvel saavutasime ka teise eesmärgi, mille nimel oleme aastaid tööd teinud: saime volituse monitoorida Eesti piiri, et rahvusvaheline kaitse oleks veel paremini tagatud. Augusti lõpus pidasime koos nõukoguga keskuse strateegiaseminari.

Kooliaasta alguses tutvustasime noortele uut digiteadlikkuse õppeplatvormi Cybergram ja valmis ahistamist ennetav juhend keskuse töötajatele, klientidele ja koostööpartneritele. Sügisel esitasime riigile oma seisukohad vaenu piirava eelnõu kohta.

Enne aasta lõppu osalesime annetamistalgutel, tähistasime sünnipäeva ja avaldasime aruande „Inimõigused Eestis 2024“. Lisaks tänasime hea töö eest kaht kolleegi, Mari-Liisi ja Marleeni, kes leidsid uued väljakutsed. Ootused, et jõulupuhkus tuleb rahulik, läksid luhta, kui otsustasime võtta töösse keskuse ajaloo suurima ja keerulisima strateegilise kaasuse, mille käigus pöördusime väljendusvabaduse kaitseks kohtusse.

Kõige muu kõrval on aasta jooksul kulunud sadu töötunde nähtamatule tööle. Meie tegevust on kontrollinud kolm auditit, oleme kirjutanud kümneid projektiaruandeid ning taotlusi. Kogu viimase poolaasta vahetasime välja oma raamatupidamissüsteeme, kuhu – nagu ikka – kulus planeeritust palju rohkem aega ja närve.

Need on vaid mõned nopped meie aastast. Saame oma tööd teha tänu toetajatele, kellega koos suudame luua iga inimese inimõigusi austava Eesti.

Aasta 2023 arvudes

Tegelesime aktiivselt 13 projektiga, millest viis olid rahvusvahelised ja kaheksa riigisisesed. Tänu Norra Aktiivsete Kodanike Fondi toetusele, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga, saime valmis keskuse kommunikatsioonistrateegia.

Meie töös osales aasta jooksul 10 täistööajaga inimest. Kokku oli keskuse tegevustesse ekspertidena kaasatud üle kahekümne inimese.

Nõustasime aasta jooksul erinevates õigusküsimustes 1432 inimest. Pagulasvaldkonnas olid peamised teemad rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimine, kinnipeetavate rahvusvahelise kaitse taotlejate õigused ning kaitse saamine ja pikendamine ukrainlastele. Muude valdkondade hulka kuulusid andmekaitse, kooseluseaduse ja abieluvõrdsusega seotud küsimused ning mitmed ettevõtete ja organisatsioonide pöördumised, mis puudutasid ahistamisvastase poliitika kujundamist organisatsioonis.

Pagulasvaldkonna 19 strateegilisest kaasusest olime  aasta lõpuks võitnud viis, 11 kaasust liikus edasi 2024. aastasse. Märkimisväärne võit oli Riigikohtu otsus, et kinnipidamiskeskuses viibivad taotlejad võivad kasutada internetti ja mobiiltelefone. Võrdse kohtlemise ja laiemalt inimõiguste kaitse valdkonnas võtsime juurde kaks strateegilist juhtumit: väljendusvabaduse kaasus (meeleavaldus Palestiina toetuseks Tallinnas) ja andmekaitset käsitlev kaasus. Lõpplahenduseni ei ole jõudnud juhtum, mis käsitleb ahistamisest teavitamise õigust. Lõppes neli  kaasust: samast soost paaride õigus kanda ühist perekonnanime, kodakondsus kui inimõigus, Venemaalt pärit pagulaspere õigus lapsendada ja väljendusvabadus ning õigus teha petitsioone.

Koostasime üheksa uuringut, millest mahukamad olid seotud Ukraina pagulaste olukorraga Eestis ja õigusriigi küsimustega. Avaldasime inimõiguste aruande, mille sissejuhatuse kirjutas president Kersti Kaljulaid, ja avaliku arvamuse uuringu LGBT+ teemadel.

Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustikku kuulub juba 198 tööandjat, keda ühendab huvi erinevusi austava töökultuuri vastu. Kohtusime 44 organisatsiooni esindajaga, et uurida, kuidas neil mitmekesise ja kaasava töökeskkonna loomine läheb ja tegime uuringu, et teada saada, mida organisatsioonid on meiega koostööst saanud ja mida nad edaspidi meilt veelgi enam ootavad.

Avasime Euroopa mitmekesisuse kuul näituse inimeste isiklikest lugudest, mis oli vaatamiseks väljas üle kogu Eesti. Mitmekesisuse päeva tähistas koos meiega üle 55 organisatsiooni.

Korraldasime erinevaid koolitusi ja seminare võrdse kohtlemise, mitmekesisuse juhtimise, eelarvamuste, palgalõhe, rassismi ja pagulaste õiguste teemal. 2023. aasta meediakajastuste arv oli pea kaks korda suurem kui eelneval aastal. Aasta jooksul avaldatud arvamusartiklites juhtisime tähelepanu vaenukõne parema reguleerimise vajalikkusele ja üldisele inimõiguste olukorrale Eestis.

Aasta jooksul annetas inimõiguste keskusele 552 üksikisikut ja organisatsiooni summas 28 811 eurot. Kogutud annetustega katsime strateegiliste kaasuste õigusabikulud ja projektide omafinantseeringu. Lisaks suurendasime rahalist puhvrit, et keskuse töö ei jääks rahastuse katkemise korral seisma ja et saaksime ühiskonnas toimuvatele muutustele kiirelt reageerida.