Perede õigus kanda ühist perekonnanime

Kliendid: Heleri ja Kadri (nimed muudetud, tegelikud nimed EIK-ile teada)
Esindavad advokaadid: Liina Käis (vandeadvokaat), Tõnis Loorits (advokaat)

Kaasuse sisu: Eesti riik ei võimalda samast soost partneritega peredel, kes on sõlminud kooselulepingu, võtta ühist perekonnanime.

Ühiskondlik ja õiguslik probleem

Tänapäeva demokraatlikes ja inimõigusi austavates ühiskondades on inimese identiteet, sh tema rahvus- või usukuuluvus, soo- või seksuaalne identiteet ja muud identiteedi osad eelkõige inimese enda defineerida. Sellest peaks lähtuma ka nimede reguleerimine. Nimel on ka oluline osa inimese era- ja perekonnaelus ning see võib seonduda enda identifitseerimisega osana rahvuslikust, etnilisest või kultuurilisest grupist. Seega tuleb nimede reguleerimisel juhinduda inimõigustest, sealhulgas õigusest nimele, õigusest identiteedile ning õigusest era- ja perekonnaelu puutumatusele.

Kehtiv nimeseadus ei võimalda otseselt ühist perekonnanime registreeritud kooselu korral. Samas on Riigikohus mitmes lahendis kinnitanud, et perekonnapõhiõigus laieneb ka samast soost paaridele, kes elavad registreeritud kooselus. Seetõttu on meie hinnangul põhiseadusega (ja tõenäoliselt Euroopa inimõiguste konventsiooniga) vastuolus diskrimineeriv registreeritud kooselu väljajätmine ühise perekonnanime regulatsioonist, olenemata sellest, mida ütleb või ei ütle selle kohta kooseluseadus. Seda eelkõige olukorras, kus samast soost paaridel puudub Eesti seaduste alusel veel õigus abielluda.

Kaasuse peamine õiguslik argument: Kuivõrd kooselulepingu sõlminud inimesed elavad koos perekonnana ja sisuliselt ei erine nende suhe abikaasade omast, on elukaaslaste soov jagada ühist perekonnanime igati põhjendatud ning ühtlasi käsitletav mõjuva põhjusena NS § 171 lg 2 p-i 5 mõttes.

Ajajoon:

  • Heleri esitas 08. novembril 2021 Tallinna Perekonnaseisuametile uue perekonnanime andmise avalduse, mille kohaselt soovib kanda oma registreeritud elukaaslasega sama perekonnanime.
  • Tallinna Perekonnaseisuamet edastas avalduse menetlemiseks siseministeeriumile, et menetleda avaldust nimeseaduse (NS) § 171 lg 2 p 5 alusel ehk hinnata, kas esineb muu (seaduses nimetamata) mõjuv põhjus avaldaja perekonnanime muutmiseks.
  • 28. detsembril 2021 otsustas siseministeerium, et ei rahulda avaldust. Otsuse kokkuvõtliku põhjenduse kohaselt oli avaldus aluseks olev põhjus vastuolus nimeseaduse mõtte ja sätetega ning seetõttu puudus mõjuv põhjus selle rahuldamiseks.
  • 27. jaanuaril 2022 pöördus Heleri enda õiguste kaitseks kaebusega Tallinna Halduskohtusse.
  • Protsess lõppes kompromissiga, veebruaris 2023 sai perekond ühise perekonnanime.

Meediakajastused:


Strateegilise hagelemise kaasuste annetuskampaaniatest kogunenud raha kasutatakse õigusabikulude, riigilõivude, eksperttasude, kommunikatsiooni ja muude vaid otseselt kaasusega seotud kulude katmiseks. Juhul, kui vastava kaasuse annetuskampaaniaga koguneb raha planeeritust rohkem, kasutatakse seda järgmise strateegilise hagelemise kaasuse raames. Lisaks sõlmib Eesti Inimõiguste Keskus strateegilise hagelemise kliendiga lepingu, mis kohustab isikut tagastama keskusele tema kaasuse jaoks tehtud kulutused juhul, kui kohtuotsusega määratakse vastaspoolele kohustus hüvitada menetluskulud ja need on ka reaalselt hüvitatud. Tagastus on võrdväärne tegelikult tehtud ja kohtu poolt määratud menetluskulude summaga ning tagastatud raha kasutatakse järgmiste kaasuste kulude hüvitamiseks.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#strateegiline-hagelemine
Ostukorv