Klient: rahvusvahelise kaitse taotleja

Esindav advokaat: Karmen Turk, advokaadibüroo Triniti 

Kohtuasja nr: 5-23-16

Ühiskondlik probleem

Osad rahvusvahelise kaitse taotlejad majutatakse rahvusvahelise kaitse menetluse tagamiseks kinnipidamiskeskusesse, kus on piiratud võimalused välismaailmaga suhtluseks ja infovahetuseks. Kinnipidamiskeskuses viibivatel isikutele kehtib täiemahuline keeld kasutada vabalt internetti ja isiklikku mobiiltelefoni.

PPA põhjendab kinnipidamiskeskuses viibivate isikute suhtlusvõimaluste piiramist turvalisuse kaalutlustega. Ometi ei saa seda üldist ja laialdast piirangut pidada põhjendatuks ning nimetatud julgeolekuoht pole põhistatud. Kinnipidamiskeskuses viibijad ei ole kurjategijad, vaid inimesed, kes otsivad Eesti riigilt kodumaal tagakiusamise eest kaitset ning on riigi poolt kinnipidamiskeskusesse paigutatud konkreetse haldusmenetluse tagamiseks. Kinnipidamiskeskus ei ole karistuse kandmise koht ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise eesmärk pole suunata isikut õiguskuulekale käitumisele. Lisaks ei kasutata laialdasi teabe- ja suhtluspiiranguid täiendava meetmena nende suhtes, kes põhjustavad (konkreetse kaalutletud otsuse põhjal) ohtu riigi või KPK turvalisusele, vaid vahettegemata kõigi rahvusvahelise kaitse taotlejate suhtes, kes keskuses viibivad. Isikud viibivad kinnipidamiskeskuses erinevatel põhjustel, eri kestusega perioode ning nende isikutega seonduvad asjaolud on väga mitmesugused (mh isikute keeleoskus, nende perekondlikud suhted jne).

Kinnipidamiskeskuses võib maksimaalselt inimene viibida kuni 3 aastat. (Rahvusvahelise kaitse taotlejat on võimalik KPK-s kinni pidada VRKS alusel kuni 18 kuud. Hiljem, VSS-i alusel, on võimalik teda kinni pidada kuni 18 kuud, kokku on maksimaalne kinnipidamise aeg 36 kuud.)

Internetile ligipääs on vajalik põhiõiguste tagamiseks. Sõna- ja koosolekuvabaduse põhimõtete tagamiseks ei tohi inimestele seada piiranguid internetist info saamiseks, interneti teel arvamuse edastamiseks ja suhtlusvõrgustike loomiseks. Internetile ja mobiiltelefonile ligipääs tagavad ka distantsil era- ja pereelu teostamise. Juurdepääs internetile on igaühe õigus. Internetile ja mobiiltelefonile ligipääs on tänapäeval peamiseks vahendiks teabe kättesaamiseks ja edastamiseks ning distantsilt tähenduslike peresidemete hoidmiseks. Kuigi ligipääs internetile ei ole esmane, et füüsiliselt ellu jääda, on see vajalik eeldus elus edasi liikumiseks, produktiivsuseks ja sotsiaalseks integratsiooniks. Internetile ligipääs vähendab infosulgu sattumist (nt läbi tõlkerakenduste) ning hõlbsustab kas koduriiki naasmist või Eesti ühiskonnaga lõimumist. Suhtlemisest ja teabest, meelelahutusest ja perekonnast pikka aega eemal olemine mõjutab ka heaolu ja vaimset seisundit.

Lisaks on riigi poolt kehtestatud haldusmenetlusele omapärane kaasaaitamiskohustus, ehk isik peab enda õiguste tagamiseks saama teavet päritoluriigi kohta ning leidma materjale enda tagakiusamise tõendamiseks, et aidata kaasa enda rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusele tulenevalt VRKS § 11 lg-st 2.

Interneti kasutamise ning telefonile ligipääsu piiramisega rikutakse kaebaja põhiseaduse (PS) §-s 12, § 22 lg-s 1 § 44 lg-s 1, § 27 lg-s 1 ja § 37 esimeses lauses sätestatud põhiõigusi.

Kaasuse sisu

Rahvusvahelise kaitse taotleja, kes on kinnipidamiskeskuses viibinud kuid, pöördus EIK-i poole, et talle võimaldataks kinnipidamiskeskuses internetile ning isiklikule mobiiltelefonile ligipääs. Kuna kinnipidamiskeskus ei rahuldanud isiku soovi, siis pöördus EIK isiku nimel Halduskohtu poole. Halduskohus rahuldas kaebuses ja saatis asja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusse, kus leiti, et vastavate piirangute aluseks olevad normid pole põhiseadusega kooskõlas.

Ajajoon

1. Isik viibib Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kinnipidamiskeskuses (KPK) alates 03.08.2022 ning on rahvusvahelise kaitse taotleja.
2. Isik pöördus 06.09.2022 KPK poole avaldusega, et saada ligipääs veebiportaalile YouTube, isiklikule Google salvestusruumile ja e-posti teenuse mail.ru platvormile. Lisaks palus kaebaja luba kasutada rakendusi WhatsApp ja Telegram. Samuti soovis kaebaja välja trükkida arvutist dokumente, mis asusid kaebajale kuuluval andmekandjal.
3. KPK selgitas 04.10.2022 kirjas nr 15.7-9/424-2, et nad ei võimalda isikule taotletud viisidel internetile ligipääsu.
4. Isik pöördus 03.10.2022 KPK poole avaldusega isikliku mobiiltelefoni ja ühendusjuhtme väljastamiseks.
5. KPK vastas 10.10.2022 kirjaga nr 15.6-3/194-2 ning keeldus kaebaja taotluse rahuldamisest, tuginedes sisekorraeeskirja § 25 p-le 11.
6. 03.11.2022 pöördus EIK isiku nimel Tallinna Halduskohtu poole nõudes tagada kaebajale igapäevane ligipääs internetile täies ulatuses, alternatiivselt tagada ligipääs järgmistele lehtedele: veebiportaal YouTube, isiklik Google salvestusruum, e-posti teenus mail.ru ja rakendused WhatsApp ja Telegram ja nõudes tagada kaebajale igapäevane ligipääs isiklikule mobiiltelefonile ja ühendusjuhtmele igal ajal.
7. 20. märts 2023 Halduskohtu otsus tunnistada põhiseadusevastaseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lg 5 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 36³ lg 2 osas, milles need sätted ei kohusta kinnipidamiskeskust tagama kinnipidamiskeskuses viibivatele isikutele ligipääsu internetile; ja siseministri 16.10.2014 määrusega nr 44 kinnitatud „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja“ § 25 p 11. Samas otsuses saatis kohus asja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusse.
8. 20. juuni 2023 avaldas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuotsuse, kus tunnistab põhiseadusvastaseks ja kehtetuks siseministri määruse “Kinnipidamiskeskuse sisekorra eeskiri” § 25 p 11.

Meediakajastus

Riigikohtu otsus

Pressiteade

29.6.2023 Delfi: Digiõiguse jurist: internetile ligipääs on inimõigus ja see tuleb tagada ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele – Eesti Päevaleht (delfi.ee)

6.7.2023 ERR: Kohus: kõigile kinnipidamiskeskuse elanikele ei tohi mobiile keelata | Eesti | ERR

6.7.2023 Vikerraadio: Pärastlõunased uudised | Vikerraadio | ERR

Strateegilise hagelemise kaasuste annetuskampaaniatest kogunenud raha kasutatakse õigusabikulude, riigilõivude, eksperttasude, kommunikatsiooni ja muude vaid otseselt kaasusega seotud kulude katmiseks. Juhul, kui vastava kaasuse annetuskampaaniaga koguneb raha planeeritust rohkem, kasutatakse seda järgmise strateegilise hagelemise kaasuse raames. Lisaks sõlmib Eesti Inimõiguste Keskus strateegilise hagelemise kliendiga lepingu, mis kohustab isikut tagastama keskusele tema kaasuse jaoks tehtud kulutused juhul, kui kohtuotsusega määratakse vastaspoolele kohustus hüvitada menetluskulud ja need on ka reaalselt hüvitatud. Tagastus on võrdväärne tegelikult tehtud ja kohtu poolt määratud menetluskulude summaga ning tagastatud raha kasutatakse järgmiste kaasuste kulude hüvitamiseks.