Inimõiguste keskuse aasta 2021 arvudes ja piltides

Keskuse 2021. aasta jaanuaris vastu võetud uus strateegia on tulvil väljakutseid ja et viie aastaga kõik ambitsioonikad eesmärgid täituksid, tuli täistuuridel tööle asuda juba aasta alguses. Aasta tegevusplaani lähemalt vaadates oli selge, et ilma lisatööjõuta me kõike plaanitut ellu viia ei jõua. Hakkasime otsima assistenti. Motiveeritud kandidaate oli palju ja konkurss edukas – meie tiimiga liitus assistent Juss ning tema asemel aasta teises pooles Joosep.

Jaanuaris vahetus valitsus ja otsene oht inimõigustele oli möödas. Saatsime võrdse kohtlemise võrgustiku nimel koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade esindajatele ettepanekud inimõiguste edendamiseks Eestis. Samuti tutvustasime ÜRO Inimõiguste Nõukogus Eesti kolmanda korralise inimõiguste ülevaatuse eelistungil teistele maailma riikidele siinseid inimõiguste olukorra kitsaskohti.

Suve alguses lisandus keskuse tegevusvaldkonda kauaoodatud andmekaitse ja digiõiguste temaatika. Uus kolleeg Mari-Liis hakkas keskuses tegelema andmekaitseteemalise huvikaitsega igal tasandil – ta nõustab inimesi, kelle õigusi on rikutud; on partneriks riigile, tehes ettepanekuid ja kommenteerides seaduseelnõusid; otsib strateegilisi kaasusi, et inimõiguste rikkumised kohtu abil lõpetada, ning tõstab avalikkuse teadlikkust andmekaitsest.

Aasta lõpul täienes meie nõukogu kahe uue liikme võrra. Andi Hektor ja Toomas Käbin alustasid oma kolmeaastast tegevust panustamaks inimõiguste keskuse töösse. Detsembris tutvustasime keskuse uut logo ja inimõiguste päeval avaldasime järjekorras juba kümnenda inimõiguste aruande.

Üksi ei suudaks me oma strateegiliste eesmärkideni jõuda, kuid sellele saab kaasa aidata igaüks. Meie oleme vaid vahend, et kõik, kes soovivad, saaksid oma annetuse või vabatahtliku tööga olla osa inimõigusliikumisest, mille eesmärgiks on liikuda üheskoos iga inimese õigusi austava ühiskonna suunas. Tõeline rõõm on tõdeda, et teid on iga aastaga üha rohkem!

Keskuse aasta 2021 arvudes ja piltides

Avasime andmekaitse ja digiõiguste tegevusvaldkonna, tegelesime aktiivselt 16 eri projektiga, millest üheksa on rahvusvahelised ning seitse siseriiklikud. Alustasime arengukoostöö projektiga, mille kaudu saame panustada Ukraina kodanikuühiskonna võimestamisse. Meie töös osales aasta jooksul kokku kaheksa täistööajaga töötajat ja ülitubli praktikant Anna-Lisa. Lisaks koolitasime välja kolm uut inimõiguste saadikut ja meie nõukoguga ühines kaks uut liiget. Vabatahtlikuna oli valmis iga inimese inimõigusi austava Eesti loomisesse panustama 36 inimest.aasta kokkuvõtte visuaalidAastaringselt nõustasime juriidilistes küsimustes varjupaigataotlejaid, rahvusvahelise kaitse saajaid ja diskrimineerimise ohvreid, kokku 116 korral. Pagulasvaldkonnas jõudis 9 strateegilist kaasust meie abiga kohtusse. Võrdse kohtlemise ja laiemalt inimõiguste kaitse valdkonnas tegelesime tänu annetajatele kolme uue strateegilise kaasusega. 

keskuse aasta arvudes visuaalid

Avaldasime järjekorras viienda avaliku arvamuse uuringu LGBT õiguste teemadel. Uuring Eesti elanike hoiakutest tõi välja, et suhtumine LGBT kogukonda ja teemadesse on viimaste aastate jooksul tunduvalt paranenud. Seevastu tutvustasime inimõiguste päeval kümnendat inimõiguste aruannet, milles tõdesime, et aastatel 2020–2021 on inimõiguste olukord Eestis halvenenud. Aruandesse panustas 14 oma ala eksperti. Esmakordselt olid aruandes kajastatud sotsiaalsed inimõigused ja koroonapandeemia ajal rakendatud piirangud.

Viisime Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uurimisvõrgustiku jaoks läbi üheksa uuringut, mahukamad neist olid seotud COVID-19st tingitud piirangutega ja laste õigustega kriminaalmenetluses. Lisaks monitoorisime koostöös rahvusvaheliste partneritega vaenu levikut ühismeedias ja häkatonil otsisime võimalusi vaenu leviku pidurdamiseks.

keskuse aasta arvudes visuaalid

Aasta jooksul toimus kaks mitmekesisuse kokkuleppega liitumise üritust. Kevadel liitus kokkuleppega 10 Eesti ettevõtet ja organisatsiooni ning sügisel 7. Võrgustikus on juba 147 tööandjat, keda ühendab huvi erinevusi austava töökultuuri, innovaatiliste ideede ja mitmekesiste kogemuste toel saavutatud edu vastu. Valdkondlikel üritustel osales üle 300 inimese. Kuna huvi mitmekesisuse ja kaasatuse vastu aasta-aastalt suureneb, hakkasime aasta lõpul koolitama kuut uut mitmekesisuse nõustajat.

Euroopa mitmekesisuse kuu Eestis avas 6. mail vestlusõhtu Daryl Davisega. Mitmekesisuse päeva tähistas 12. mail üle 30 ettevõtte ja samal päeval toimus ka arutelu “Kuidas teha nii, et Eestis oleks kõigil hea olla?” Keskus korraldas aasta jooksul koolitusi ja seminare vaenukõnest, stereotüüpidest, palgalõhest, pagulaste kaasamisest, vägivallatust suhtlemistest ja paljudel teistel teemadel. Külastasime ka mitmeid koole ja täiendasime inimõiguste giidi kolme uue teemaga: vaenukuriteod ja vaenukõne, ränne ja varjupaik, ning lähisuhtevägivald.

keskuse aasta arvudes visuaalid

Aasta jooksul avaldatud arvamusartiklites juhtisime tähelepanu üldisele inimõiguste olukorrale Eestis ja vaenukõne piiramise vajadusele. Rohkesti meediakajastust leidsid nii inimõiguste aruanne, LGBT uuring kui ka meie strateegilised kaasused.

mõttepilv keskuse meediakajastustest
Keskuse meediakajastuste mõttepilv

Eelmisel aastal avasime ka e-poe, mille tootevalik täieneb kindlasti juba sellel aastal. Annetusi kogusime 2021. aastal 30% rohkem, kui aastal 2020. Aasta jooksul annetas inimõiguste keskusele 380 erinevat inimest ja organisatsiooni. Kogutud annetustega tasusime kahe strateegilise kaasuse õigusabi kulud ja andsime välja aruande “Inimõigused Eestis 2022”. Samuti on just tänu annetustele meil võimalik hoida rahalist puhvrit, et kriitilisel ajal ei jääks keskuse töö seisma ja saaksime koheselt reageerida ühiskonnas aset leidvatele muutustele.

Aitäh, et panustate inimõiguste arengusse Eestis!

aasta kokkuvõtte visuaalid

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#keskus
Ostukorv
  • Ostukorv on tühi.