Swedbank: Meil on suure tööandjana sotsiaalne vastutus seista võrdsuse teemade eest ühiskonnas

Mare Heinluht on juhtinud 3 aastat mitmekesisuse valdkonda Swedbankis ja teinud seda üle Baltikumi. Swedbank liitus Eesti mitmekesisuse kokkuleppega esimeste seas juba 2012. aastal, aktiivsemalt on ettevõte teemale tähelepanu pööranud viimased 5 aastat. Swedbankil on oma mitmekesisuse strateegia, mille raames tegeletakse näiteks töö- ja pereelu ühitamise teemaga, soolise tasakaalu väljakutsetega. Mitmekesisuse juhtimise teemal koolitatakse kõiki pangas töötavaid erinevate astmete juhte. Mare võttis valdkonnajuhi töö vastu, kuna enda sõnutsi on tal sees sisemine kompass, mis annab häiret, kui midagi on valesti.

Millega sa täpsemalt oma töös tegeled?

Mitmekesisus on üks Swedbanki personalitöö mitmest tähtsast strateegilisest valdkonnast. Meil on igaks aastaks konkreetsed eesmärgid ja tegevusplaanid.

Vaatame Swedbankis mitmekesisust laiemalt kui sooline võrdõiguslikkus. Tegeleme näiteks ka vanuse teemaga. Käivitasime mõni aeg tagasi seeniorkogemusega-digipraktikantide projekti, sest tundsime, et meie kliendinõustajad (vanasti öeldi tellerid) ehk eesliin ei peegelda meie klienti piisavalt. Kliendinõustajate hulgas oli palju noori, aga kontorit külastab tihti ka eakam inimene, kes tahaks, et meie digilahendusi tutvustaks talle ealiselt lähemal seisev inimene. Nii värbasimegi teadlikult eakamat sihtgruppi. See oli väga edukas projekt, sest vanemad inimesed suutsid tõesti eakamat klienti hästi ja empaatiliselt aidata.

Panga jaoks muutus kogu paradigma – praktikant ei pea enam olema noor ja tulema otse koolist, vaid on lihtsalt keegi, kes soovib teha karjäärimuudatust. See on muuseas ka parim võimalus organisatsiooni sisenemiseks – läbi praktika. Me ei turunda praktikavõimalusi enam vaid ülikoolides, vaid ka sotsmeedias, sihtides vanemaealist elanikkonda.

Mis on teie selle aasta eesmärgid?

2019. aastal plaanime pöörata ekstra tähelepanu vanemapuhkusel olevatele töötajatele ning tegeleda vähenenud töövõimega inimestele töö pakkumisega ja töökohtade kohaldamisega. Oleme mitmekesisuse ja alateadlike mõttevildakuste teemal koolitanud ära kõik oma juhid, eelmisel aastal ka projekti- ja valdkonnajuhid. Sel aastal hakkame taolisi koolitusi pakkuma kõigile töötajatele.

Mida annab mitmekesine kuvand ettevõttele?

Mitmekesisus aitab teha targemat ja paremat äri. Maailmas on seda teemat palju uuritud ja tõestatud, et see toob ärilist kasu. Mitmekesisus tõstab kliendirahulolu. Me oleme ju pank kõigile, kõikide vastu sõbralikud, teenindame hästi, mõistame klienti. Ka panga kui tööandja aspektist on see hästi oluline.

Ja kui mitte vaid kuvandist rääkida, siis sisuliselt annab mitmekesisuse edendamine õnnelikud ja produktiivsemad töötajad, kes tunnevad end tööl hästi. Erinevad inimesed ja nende erinevad vaatenurgad aitavad meil teha targemat ja paremat äri, näha võimalusi seal, kus muidu ei näeks ja paremini vastata meie väga laia kliendibaasi erinevatele ootustele ja vajadustele. Samuti on meil suure tööandjana sotsiaalne vastutus olla eeskujuks teistele ja seista võrdsuse teemade eest ühiskonnas.

Kes teile eeskujuks on?

Meile on eeskujuks pigem globaalsed ettevõtted. Eeskujudena võib mainida: Ikea, L’Oréal, Philips, Spotify. Kindlasti on ka Telial palju märkimisväärseid initsiatiive, näiteks tegelevad nad teadlikult neurodiversity teemaga, mis on maailmas üldiselt uus ja põnev suund.

Kas palkate erinevaid inimesi (rahvus, rass, usk, vanus jne) tööle vaatamata nende erinevustele või just nende erinevuste pärast? Kas mitmekesine tiim annab paremaid tulemusi?

See on tark viis teha äri, kui sul on mitmekesine meeskond. Ja teisalt ka Eesti tööjõuturu surve sunnib kõiki tööandjaid mõtlema sellele, kuidas tabada võimalikult suurt kandidaatide hulka.

Näiteks kampaaniaga „Tule, nagu oled!“ tahtsime öelda, et vaadake meie poole ka! Võib-olla on pangas ametikohti, mida sa ei osanud arvatagi. Tänapäeval on ju kõik pangad sisuliselt IT-ettevõtted.

See kampaania oli meie jaoks stereotüüpide murdmise püüe. Pankurite kohta liigub ju palju stereotüüpseid 1990ndatest pärit müüte, näiteks et pangas töötavad telleritena noored blondid neiud või et juhid on pintsakutes kuivikud härrad. Inimesed ei samastunud sellise kuvandiga ja see tekitas meie värbajatele raskusi – paljud potentsiaalsed töötajad tundsid, et nad ei sobi panka tööle. Inimesed tahavad olla need, kes nad on, mitte kohanduda rollidega.

Kas tööandja bränding on teil personali- või turundustiimi vastutusala?

Rohkem personaliosakonna oma, aga me teeme turundusega majasisesest koostööd. Näiteks kampaania „Tule, nagu oled!“ oli üks suur koostöö personali-, kommunikatsiooni- ja turundusosakonna vahel, kuhu oli loovagentuurina kaasatud ka Division ja produktsioonifirmana Kuukulgur.

„Tule, nagu oled!“ pälvis hiljuti Instari ja CV-Online’i värbamisturunduse seminaril KICKOFF tunnustuse. Kuidas see kampaania sündis?

See kampaania sündis 10 kuud! Ettevalmistusperiood kestis nii kaua. Lähtepunkt oli, et soovisime teha sotsiaalmeedia värbamiskampaania, mille keskmes oleks mitmekesisus ja meie enda töötajad. Esimesed kaks kampaaniaideed kriipsutasime maha, sest need ei tundunud piisavalt usutavad. Meie eesmärk oli olla päriselt siiras – mitte näida, vaid päriselt olla.

Produktsiooniperioodi vahe-etapis sai selgeks, et siit tuleb midagi head, mis väärib kindlasti pikaajalist kajastust kanalites, mis kõige paremini võimalikult laia sihtgruppi tabavad. Otsustasime kampaaniavideot näidata sotsiaalmeedias, teles ja kinodes, ning videos osalevate töötajate lugusid aitas meil erinevate meediakanalite kaudu rohkem avada kommunikatsiooniagentuur META. Asi, mis algselt sai tehtud Swedbanki tööandja brändiguks, töötas ka panga kui ettevõtte mainekampaaniana ja sai südamelähedaseks kõigile töötajatele.

Kas tegite seda kampaaniat vaid Eestis või kogu Baltikumis?

Ainult Eestis. Leedus tegime midagi sarnast, sama lähtepunktiga, aga mitte päris sama.

Kui tolerantsed olete oma töötajate välimuse suhtes? Kas kliendinõustaja võib olla tätoveeritud, pika habemega mees või kiilakas naine?

See on aegunud stereotüüp, et panga inimesed peavad olema klassikalises mõttes ilusad. Me ei korralda missivõistlusi ega vali inimesi välimuse põhjal tööle! Soeng on vaba, habe on OK. Tätoveeringud on lubatud.

Meie eesliin kannab vormirõivad, aga ka seda oleme muutmas – tuleb leebem rõivastus ehk osaline vorm, mida inimene saab ise kombineerida.

Mis puutub panga töötaja isiklikku ellu – kas siin on mingeid piiranguid? Võib ju vabalt olla nii, et inimene töötab päeval pangas, aga vabal ajal tegeleb erootilise massaažiga või toetab häälekalt rahvuskonservatiivset maailmavaadet. Midagi ebaseaduslikku ta ju seejuures ei tee.

Ma ei tea, et meil oleks selliseid dilemmasid olnud. Me oleme apoliitiline organisatsioon, töötajatel on õigus liituda ükskõik millise erakonnaga. Käärid tulevad sisse, kui keegi meie töötajatest peaks kuskil vihakõne pidama, näiteks õhutama rassiviha või kõnelema seksuaalvähemuste vastu – see ei ole enam OK, sest sa esindad pangas töötades alati ka panka ja panga väärtusi.

Aga mis siis saab, kui selline asi tuleb välja?

Siis me räägime selle inimesega. Üldiselt saavad inimesed rääkimisest hästi aru. Meil on avatud kultuuriga organisatsioon ja sotsiaalmeedia populaarsuse kasvades oleme töötajatele rääkinud, kuidas seda targalt kasutada.

Miks te olete liitunud Eesti Inimõiguste Keskuse algatatud mitmekesisuse kokkuleppega? Mida see teile annab?

See on hea võimalus praktikate jagamiseks. Sel teemal on kerge rääkida, aga ideid, mida päriselt teha, on raskem leida – näiteks mida teha, et lapsehoolduspuhkusel olevad töötajad tuleks tööle tagasi ja välismaalastel oleks hea su ettevõttes töötada.

17. aprillil toimub Eestis taas mitmekesisuse päev. Kuidas te seda tähistanud olete?

Eelmisel aastal toimus meie majas näitus Eesti suuga ja jalaga maalivate kunstnike töödest. Kunstnikud olid ise ka kohal. Varasemalt on Kari Käsper Inimõiguste Keskusest käinud meil mitmekesisuse teemal loengut pidamas. Samuti oleme sisemiselt oma töötajate mitmekesisust kommunikeerinud. Igal aastal loome selleks päevaks sotsiaalmeedia video. Näiteks 2017. aastal oli meil eriti äge video „Kas on ikka tore, kui kõik on sellised nagu sina?“.

Kuidas puuetega inimesi tööle värbate? Kas võimaldate liikumispuudega inimesel näiteks kodukontoris töötada?

Oleme lahenduste leidmisel loovad. Hetkel töötab meil kolm liikumispuudega inimest ja kohe on liitumas ka neljas. Me ootame, et nad endast märku annaks, meil on pakkuda neile tööd nii IT-valdkonnas kui ka kõnekeskuses. Oleme valmis ka ratastoolis kliendinõustajateks!

Intervjueeris: Silja Oja, Eesti Inimõiguste Keskus

#erinevus-rikastab #mitmekesisus #mitmekesisuse-kokkulepe #mitmekesisuse-paev