Swedbanki ja Eesti Inimõiguste Keskuse korraldatud konverentsil „Kes pääseb laua taha?” lavale jõudnud ettevõtjate, ekspertide ja ametnike sõnavõttudest jäi kajama harvaesinev üksmeelsus: tulevikus on edukas niisugune Eesti tööandja, kes suudab luua töökeskkonna, kuhu on võimalik kaasata erinevaid inimesi.
“Tänase konverentsi sõnum oli selge: mitmekesisus ei ole pelgalt ilus loosung, vaid Eesti majanduse jätkusuutlikkuse küsimus,” sõnas inimõiguste keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht Kelly Grossthal. “Eesti tööturg on liiga väike, et lubada inimeste kõrvalejätmist nende vanuse, soo, tausta või tervise tõttu. Head töökeskkonda väärib iga inimene ja seda igas Eesti nurgas ja igas sektoris, olgu tegu väikese maakonnakeskuse tootmisettevõtte või Tallinna tehnoloogiafirmaga.”
Kui konverentsi alustuseks selgus, et üle kümne protsendi Eesti tööealisest elanikkonnast on vähenenud töövõimega, et meil on kümneid tuhandeid inimesi, kes otsivad aktiivselt tööd seda leidmata, veel kümned tuhanded, kes on tööotsingutele käega löönud ja üle kahekümne tuhande noore, kes ei õpi ega tööta, võttis maad paras ehmatus. Positiivsena tõusis õhku võimalus: kui leiaksime viisi kaasata vähemalt osa neist inimestest tööturule, oleks sellel reaalne mõju Eesti majandusele – Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku sõnul võiks SKP tõusta lausa 4%!
Ekspertide soovitused tööandjatele lähtusid tänasest reaalsusest. Eesti iive on negatiivne, terviseprobleemidega ning pensioniealiste inimeste hulk tõuseb, tööealised mehed on omaks võtmas uue kontseptsiooni – hooliv maskuliinsus. Tööandja vaatest tähendab see seda, et tööturule on mõistlik hakata kaasama gruppe – erineva tausta, erineva emakeele, erinevas eas, erinevate vajadustega inimesi -, keda seni võib-olla kergekäeliselt kõrvale on jäetud.
Teadlikult uutest elanikkonnagruppidest värbamine võib esmapilgul olla harjumatu ja nõuda tööandjalt ekstra samme. Samas jäi konverentsi arutelus kõlama Wasa Resorti hotelli- ja vastuvõtu juht Maris Vaarma-Tõnissoni mõte, et erivajadustega inimeste kaasamisel on raske eelkõige algus – kui on häid näiteid, õnnestunud praktikaid, siis muutub erinevustega arvestamine lihtsamaks. Mitmekesise töökeskkonna loomisega oma organisatsioonides teadlikult tegelevad tööandjate sõnum oli aga vastupidine: see tähendab kriisikindlust. Täna mitmekesisusega tegelevad organisatsioonid on tõenäolisemalt need, mis on elujõulised ka tulevikus.
Vaata konverentsi salvestust
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan