Õigus võrdsele kohtlemisele on iga inimese põhiõigus. See on nii iseseisev õigus kui kehtib ka kõigi teiste inimõiguste rakendamisel, sest need peavad samuti kõigile võrdselt kehtima.

Eesti Inimõiguste Keskuse huvikaitsetegevus on suunatud võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusale rakendamisele erinevates valdkondades, kus see seni hästi ei toimi. See hõlmab nii üldist teavitustööd, et inimesed oma õigusi teaksid, koostööd ametiasutustega õiguse paremal rakendamisel ja strateegilist hagelemist, et luua pretsedente kohtu kaudu. Viimaste aastate üks enam kõneainet pakkunud väljakutse võrdse kohtlemise valdkonnas on olnud kooseluseaduse vastuvõtmine ja korrektne rakendamine. Selle korrektne rakendamine on üks inimõiguste keskuse huvikaitsetegevuse prioriteete, sest aitab mitte ainult LGBTIQ+ inimeste faktilist olukorda edendada, vaid edendab ka üldiselt inimõigusi ja sallivust toetavaid hoiakuid Eestis.

Mis on võrdne kohtlemine?

Kõik inimesed erinevad üksteisest oma väljanägemise, huvide ja tegevuste, valikute ja võimete poolest, aga on võrdselt inimesed.

Kõige üldisemalt tähistatakse võrdsuse mõistega suhet kahe või enama inimese või inimgruppide vahel mõnes eluvaldkonnas või -situatsioonis. Võrdsuse mõiste ei viita kõigi ühesuguseks tegemisele või ainult materiaalsete ressursside võrdsele ümberjagamisele. Võrdsus eeldabki õigust olla erinev.

Inimestevahelise võrdsuse eesmärgiks on ühesuguste õiguste, kohustuste, vastutuste ja võimaluste olemasolu. Kõigil peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks, oma erialal töötamiseks ning teenuste saamiseks sõltuvalt tema enda jõupingutustest.

Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et inimesi ei diskrimineerita tunnuse alusel, mis talle on omistatud. Diskrimineerimine leiab aset siis, kui mõne tunnuse alusel koheldakse ühte isikut teisest halvemini. Halvemini kohtlemine võib olla juba toimunud või leiab just antud hetkel aset või on teada, et tulevikus võidakse inimest halvemini kohelda.

Valdkondi, kus diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine võib aset leida, on erinevaid. See võib olla seotud tööga (töö saamisega, värbamiskriteeriumite seadmisega, edutamisega, töölepingu lõpetamisega, tasustamisega jne), haridusega (juurdepääs haridusele, kutseõpe, täiendõpe), organisatsioonide tegevusega (ühingutesse kuulumised, soodustuste andmine) või hoopis teenustega (sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenusega), sh ka avalikkusele pakutavate teenustega.