
Võrdne kohtlemine
Õigus võrdsele kohtlemisele on iga inimese põhiõigus. See on nii iseseisev õigus kui kehtib ka kõigi teiste inimõiguste rakendamisel, sest need peavad samuti kõigile võrdselt kehtima.
Eesti Inimõiguste Keskuse huvikaitsetegevus on suunatud võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusale rakendamisele erinevates valdkondades, kus see seni hästi ei toimi. See hõlmab nii üldist teavitustööd, et inimesed oma õigusi teaksid, koostööd ametiasutustega õiguse paremal rakendamisel ja strateegilist hagelemist, et luua pretsedente kohtu kaudu. Viimaste aastate üks enam kõneainet pakkunud väljakutse võrdse kohtlemise valdkonnas on olnud kooseluseaduse vastuvõtmine ja korrektne rakendamine. Selle korrektne rakendamine on üks inimõiguste keskuse huvikaitsetegevuse prioriteete, sest aitab mitte ainult LGBTIQ+ inimeste faktilist olukorda edendada, vaid edendab ka üldiselt inimõigusi ja sallivust toetavaid hoiakuid Eestis.

Strateegiline hagelemine
Strateegiline hagelemine tähendab ühiskondlikult oluliste juhtumite lahendamist kohtu- või kohtuväliste menetlustega.

Võrdse kohtlemise võrgustik
Võrdse kohtlemise võrgustik, koondab vabaühendusi, mille üheks oluliseimaks tegevuseks on oma sihtgrupi võrdsete õiguste tagamise eest seista.

Eesti elanike hoiakud LGBT teemadel
Keskus on tellinud LGBT õiguste kohta 6 avaliku arvamuse uuringut. Need viis läbi Turu-uuringute AS aastatel 2012, 2014, 2017, 2019, 2021, 2023.

Kooseluseadus ja selle rakendamine
Seadus lubab partneritel oma kooselu notari juures registreerida. Leping kaitseb mõlemat partnerit ja võimaldab mh reguleerida varasuhteid.
Mis on võrdne kohtlemine?
Kõik inimesed erinevad üksteisest oma väljanägemise, huvide ja tegevuste, valikute ja võimete poolest, aga on võrdselt inimesed.
Kõige üldisemalt tähistatakse võrdsuse mõistega suhet kahe või enama inimese või inimgruppide vahel mõnes eluvaldkonnas või -situatsioonis. Võrdsuse mõiste ei viita kõigi ühesuguseks tegemisele või ainult materiaalsete ressursside võrdsele ümberjagamisele. Võrdsus eeldabki õigust olla erinev.
Inimestevahelise võrdsuse eesmärgiks on ühesuguste õiguste, kohustuste, vastutuste ja võimaluste olemasolu. Kõigil peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks, oma erialal töötamiseks ning teenuste saamiseks sõltuvalt tema enda jõupingutustest.
Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et inimesi ei diskrimineerita tunnuse alusel, mis talle on omistatud. Diskrimineerimine leiab aset siis, kui mõne tunnuse alusel koheldakse ühte isikut teisest halvemini. Halvemini kohtlemine võib olla juba toimunud või leiab just antud hetkel aset või on teada, et tulevikus võidakse inimest halvemini kohelda.
Valdkondi, kus diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine võib aset leida, on erinevaid. See võib olla seotud tööga (töö saamisega, värbamiskriteeriumite seadmisega, edutamisega, töölepingu lõpetamisega, tasustamisega jne), haridusega (juurdepääs haridusele, kutseõpe, täiendõpe), organisatsioonide tegevusega (ühingutesse kuulumised, soodustuste andmine) või hoopis teenustega (sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenusega), sh ka avalikkusele pakutavate teenustega.
Materjalid

Avaliku arvamuse uuring LGBT teemadel (2023)

Võrdse kohtlemise käsiraamat

Avaliku arvamuse uuring LGBT teemadel (2021)

Juhend “Seksuaalse ja soolise ahistamise ennetamine töökohal”

Avaliku arvamuse uuring LGBT teemadel (2019)

Uuring: Ealine diskrimineerimine tööturul

Sõbraliku tööandja juhend

Töö- ja pereelu ühitamise parimad praktikad

Avaliku arvamuse uuring LGBT teemadel (2017)

Meedia ja vähemused

Lisaleht LGBT teemadest (2010)

Lisaleht puuetega inimestest (2011)

Lisaleht LGBT teemadest (2011)

Lisaleht eakatest (2012)

Lisaleht LGBT teemadest (2012)

LGBT uuringute analüüs

Uuring võrdsest kohtlemisest ministeeriumites

Uuring eakate olukorrast

Uuring roma noortest

Uuring kiusamisest koolis

Avaliku arvamuse uuring LGBT teemadel (2014)

Võrdse kohtlemise seadus

Avaliku arvamuse uuring LGBT teemadel (2012)
Projektid
Hetkel pole käimas selle teemaga seotud tegevusi
Inimesed

Kelly Grossthal
Strateegilise hagelemise valdkonna juht, võrdse kohtlemise ja väljendusvabaduse ekspert
kelly.grossthal@humanrights.ee
Egert Rünne
Juhataja
egert.rynne@humanrights.ee