Õigus võrdsele kohtlemisele on iga inimese põhiõigus. See on nii iseseisev õigus kui kehtib ka kõigi teiste inimõiguste rakendamisel, sest need peavad samuti kõigile võrdselt kehtima.

Õigust võrdsele kohtlemisele kaitsevad nii Eesti põhiseadus kui ka eraldi seadused, näiteks töölepingu seadus, võrdse kohtlemise seadus ja soolise võrdõiguslikkuse seadus.

Eesti Inimõiguste Keskuse huvikaitsetegevus on suunatud võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusale rakendamisele erinevates valdkondades, kus see seni hästi ei toimi. See hõlmab nii üldist teavitustööd, et inimesed oma õigusi teaksid, koostööd ametiasutustega õiguse paremal rakendamisel ja strateegilist hagelemist, et luua pretsedente kohtu kaudu.

Viimaste aastate üks enam kõneainet pakkunud väljakutse võrdse kohtlemise valdkonnas on olnud kooseluseaduse vastuvõtmine ja korrektne rakendamine. Selle korrektne rakendamine on üks inimõiguste keskuse huvikaitsetegevuse prioriteete, sest aitab mitte ainult LGBTIQ+ inimeste faktilist olukorda edendada, vaid edendab ka üldiselt inimõigusi ja sallivust toetavaid hoiakuid Eestis.

Mis on võrdne kohtlemine?

Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et inimesi ei diskrimineerita tunnuse alusel, mis talle on omistatud. Võrdse kohtlemise seaduses välja toodud 8 erinevat tunnust:

  • rahvus (etniline kuuluvus)
  • rass
  • nahavärvus
  • usutunnistus või veendumus
  • vanus
  • puue
  • seksuaalne sättumus

Lisaks on eraldi tunnusena toodud välja sugu, mille alusel on samuti diskrimineerimine keelatud ja seda reguleerib soolise võrdõiguslikkuse seadus.

Diskrimineerimine leiab aset siis, kui eelpool nimetatud tunnuse alusel koheldakse ühte isikut teisest halvemini. Halvemini kohtlemine võib olla juba toimunud või leiab just antud hetkel aset või on teada, et tulevikus võidakse inimest halvemini kohelda.

Diskrimineerimise puhul on väga oluline jälgida, et oleks võrdlusmoment kahe isikuga samalaadses olukorras. Võrrelda saab seda, kuidas koheldakse samas olukorras (nt töö saamisel) kahte erinevat isikut. Järgnevalt mõned näited sellest, kuidas võrrelda eelpool nimetatud tunnuste alusel võrdset kohtlemist:

  • puudega isik ja puudeta isik
  • mees ja nain
  • nooremaealine ja vanem inimene
  • tumedanahaline ja heledanahaline
  • usklik ja usku mitte tunnistav
  • kindla poliitilise veendumusega ja sellest erineva veendumusega/veendumuseta
  • seksuaalne sättumus: LGBT (lesbid, geid, bi- ja transseksuaalid) ja muu
  • eestlane ja muu rahvus

Valdkondi, kus diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine võib aset leida, on erinevaid. See võib olla seotud tööga (töö saamisega, värbamiskriteeriumite seadmisega, edutamisega, töölepingu lõpetamisega, tasustamisega jne), haridusega (juurdepääs haridusele, kutseõpe, täiendõpe), organisatsioonide tegevusega (ühingutesse kuulumised, soodustuste andmine) või hoopis teenustega (sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenusega), sh ka avalikkusele pakutavate teenustega.

Mõned näited elust selle kohta, kuidas võib diskrimineerimine esineda ning millal võiks tulla nõustamisele:

  1. Mitte-eestlane taotleb töökohta, kuid talle öeldakse, et koht pole enam vaba. Mõni minut hiljem pakutakse samas vanuses teisele inimesele tööintervjuud ja ehkki ta teatas, et tal puudub tööks vajalik koolitus ja kogemus, annab juhataja mõista, et ta võidakse tööle võtta.
  2. Ajalehes ilmub töökuulutus, kus vajatakse müügiesindajat, kes peab olema vanuses 20-35 aastat ja meesterahvas.
  3. Ettevõte saab töösoovijatelt CV-d ning valiku tegemisel jäetakse automaatselt kõrvale kõik need, kellel ei ole eestipärane nimi ja seda eeldusel, et tegemist on eesti keelt mittevaldava inimesega.
  4. Ettevõte peab koondama töötajaid ning esimesena koondatakse need töötajad, kes on viimase aasta jooksul viibinud haiguslehel.
  5. Ettevõttes on sama töö eest erinev tunnitasu meestöötajale ja naistöötajatele.
  6. Ettevõte eelistab meestöötajat naistöötajale eeldusel, et naised viibivad tihti lastega haiguselehel.
  7. Tööintervjuul küsitakse noorelt naiselt, kas ta mõtleb lähiaastatel pere juurdekasvu peale.
  8. Töö juures saadetakse naistöötajale seksuaalse alatooniga e-maile või sõnumeid.
  9. Ettevõte on sätestanud normi, et kõik naistöötajad peavad kandma vormiriietust, milleks on väga lühike seelik ja avara dekolteega pluus.
  10. Välismaa firma Eesti filiaali kõikidel töötajatel tõstetakse palka, välja arvatud sekretäril. Põhjenduseks tuuakse, et tema tööst ei sõltu firma käive.