Mis edasi?

Inimene, kes leiab, et tema rahvus, etniline päritolu, vanus, puue, usuline veendumus, seksuaalne sättumus või muu VõrdKS-is nimetatud keelatud diskrimineerimise alus on takistanud töölesaamist, kes on kannatanud ahistamise või muu diskrimineerimise tõttu, seisab sageli valiku ees, mida teha edasi. VõrdKS-i järgi on isikul, kes kahtlustab, et teda ühel või teisel alusel on ebasoodsamalt koheldud, oma õiguste kaitsmiseks mitu võimalust.

Diskrimineerimise kahtluse korral on järgmised õiguskaitse võimalused:

- esitada kirjalik taotlus oletatavale diskrimineerijale, et saada kirjalik seletus tema tegevuse kohta
- pöörduda võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole avaldusega
- algatada õiguskantsleri lepitusmenetlus, kui juhtum on aset leidnud erasektoris
- pöörduda õiguskantsleri poole avaldusega, kui juhtum on aset leidnud avalikus sektoris
- esitada kaebus töövaidluskomisjonile
- pöörduda kohtusse

Isiku õiguste kaitsmiseks on VõrdKS-is rida sätteid, mis peaksid toetama isikute pöördumist pädevate institutsioonide poole, kui nad tunnevad, et neid on diskrimineeritud, ahistatud või ohvristatud mõne keelatud diskrimineerimise aluse põhjal.

Politsei

Kui on kahtlus, et on toime pandud väär- või kuritegu, on kõige lihtsam pöörduda politseisse, sest väärteo- ja kriminaalmenetlust ei saa algatada üksikisik, süü tõendamise kohustus on riiklikul süüdistajal. Karistusseadustik sätestab mitu sätet, mis puudutavad otseselt võrdset kohtlemist:

- § 151 (vaenu õhutamise keeld) – avalikult vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele üles kutsumine seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kusjuures sellega peab olema põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale
- § 152 (võrdõiguslikkuse rikkumine) – inimese õiguste ebaseaduslik piiramine või inimesele ebaseaduslike eeliste andmine tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi alusel
- § 153 (diskrimineerimine pärilikkusriskide alusel) – inimese õiguste ebaseaduslik piiramine või inimesele ebaseaduslike eeliste andmine tema pärilikkusriskide alusel Kui tegemist on ahistamisega, võivad asjakohaseks muutuda ka teised sätted, mis puudutavad isiku kehalist puutumatust. See, mida need sätted endast kujutavad ning missugused teod nende alla lähevad, jääb praeguse käsiraamatu ulatusest välja, kuid huvi korral võib uurida karistusseadustiku kommenteeritud väljaannet.

VõrdKS-is sätestatu alusel võib diskrimineerimise ohver nõuda varalise ja moraalse kahju hüvitamist (VõrdKS § 24, 25), loodud on mitmed võimalused kohtuvälise kaebuse/avalduse esitamiseks (VõrdKS § 16, 17, 23). Inimesed, kes vajavad õigusi enda kaitsmiseks kõige rohkem, on sageli kõige vähem suutelised oma õigusi nõudma. Seetõttu võib isik pöörduda nende institutsioonide poole ise või teda võib esindada jurist või nn õigustatud huviga organisatsioonid (ametiühingud, vähemusrahvuste ühendused, puuetega inimeste organisatsioonid, usuühendused jms) (VõrdKS § 17 lg 1, ÕKS § 23 lg 2). Isik ei pea üksi tõendama diskrimineerimise toimumist (§ 8) ja kartma tagakiusamist pärast kaebuse esitamist (§ 3 lg 6).

Enne kui pöörduda asjakohaste institutsioonide poole
Selleks, et valida endale kõige sobivam variant oma õiguste kaitsmiseks, võiks läbi mõelda järgmised küsimused:

- Millist tulemust kaebuse esitaja soovib?
- Mis on kaebuse alus?
- Kas kaebuse esitamisega on kiire? Kui palju aega varuks on?
- Kas kaebuse esitajale laienevad võrdse kohtlemise seaduses kehtestatud kriteeriumid?
- Milline on edu saavutamise tõenäosus?
- Kas on hädavajalik saada just juriidiliselt siduvat probleemilahendust?
- Kas on piisavalt tõendeid diskrimineerimisfakti oletuse tekkimiseks?
- Kas kõnealusel juhul on vajalik professionaalse juristi osalus?
- Kas on võimalik saada hüvitist?
- Kas on võimalus kaebuse esitamiseks isikutegrupi nimel?
- Millised on võimalikud kulud ja väljaminekud eri õiguskaitsemehhanismide kasutamise korral?

Kuna asjakohaste institutsioonide kodulehed on piisavalt informatiivsed ja selgitavad samm-sammult kuidas nende poole pöörduda ning kuidas menetlus välja näeb, ei ole vajadust käesolevas käsiraamatus seda ümber kirjutada. Selle asemel on koostatud tabel, mis annab lühidalt infot asjakohaste institutsioonide kohta, nende poole pöördumise tähtaegade, vormi ning menetluse tulemuste kohta. Need on jaotatud kaheks: vaidlused töö- ja teenistussuhetes ning muudes õigussuhetes.

Kaebuse ja avalduse esitamise tähtajad ja tulemuse õiguslik siduvus koos lisakommentaaridega (lilla värvitooniga tekst tähistab menetlust, mida saab algatada või millest osa võtta esindusorganisatsioon kas koos ohvrit esindades või täiesti omal initsiatiivil).

Töö- ja teenistussuhted

Maakohus (www.kohus.ee)

tähtaeg:
- 30 kalendripäeva – töölepingu ülesütlemine (TLS § 106)
- 4 kuud – töösuhetest tulenevad õigused (ITLS § 6 lg 1)
- 3 aastat – töötasu (ITLS § 6 lg 3)
vorm: hagiavaldus
tulemus: siduv
kommentaarid:
- Erasektor.
- Samaaegselt ei tohi pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni ja kohtusse.
- Kui töösuhtes on tegu diskrimineerimisega (nt isikuga on lõpetatud tööleping, kuna tema seksuaalne sättumus on avalikuks tulnud), siis võib tähtaeg olla ka 1 aasta, sest seadustes ilmneva vastuolu korral tuleks lähtuda tõhusa õiguskaitse põhimõttest.
- Maksta tuleb riigilõivu.

Halduskohus (www.kohus.ee)

tähtaeg:
- 30 kalendripäeva – haldusakti tühistamine (HKMS § 46)
- 3 aastat – tekitatud kahju hüvitamiseks, haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamine (HKMS § 46)
vorm: hagiavaldus
tulemus: siduv
kommentaarid:
- Avalik sektor – ametiasutuse, ametniku või muu ametiisiku mingi üksikjuhtumi reguleerimiseks antud korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või muu õigusakti, aga ka halduslepingu (avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping) ja –toimingu puhul.
- Kaebuse võib esitada ükskõik millisesse Eesti haldus- või maakohtu kohtumajja (HKMS § 40).
- Üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu võib kaebuse esitada seadusega sätestatud tähtaja jooksul.
- Maksta tuleb riigilõivu.

Õiguskantsler (www.oiguskantsler.ee)

tähtaeg: 4 kuud – lepitusmenetlus (ÕKS § 356)
vorm: avaldus
tulemus: siduv
kommentaarid:
- Erasektor.
- Alates ajast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama väidetavast diskrimineerimisest.
- Esindajaks võib olla ka isik, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist (ÕKS § 23 lg 2).
- Lepitusmenetluse läbiviimine on rangelt vabatahtlik mõlemale poolele.
- Riigilõivu ei ole.

tähtaeg: 1 aasta – järelevalve menetlus (ÕKS § 34)
vorm: taotlus
tulemus: mittesiduv
kommentaarid:
- Avalik sektor.
- Nn järelevalve menetlus – et kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik järgib mh võrdse kohtlemise põhimõtet.
- Riigilõivu ei ole.

Töövaidluskomisjon (www.ti.ee)

tähtaeg:
- 4 kuud – töösuhetest tulenevad õigused (ITLS § 6 lg 1)
- 30 päeva – töölepingu ülesütlemine (ITLS § 6 lg 2)
- 3 aastat – töötasu (ITLS § 6 lg 3)
vorm: avaldus
tulemus: siduv
kommentaarid:
- Erasektor.
- Samaaegselt ei tohi pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni ja kohtusse.
- Vaidlused, mille rahalised nõuded on kuni 10 000 eurot.
  Avalduse võib esitada isik ise või tema esindajana isik, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist (ITLS § 14, p 21).
- Riigilõivu ei ole.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (www.svv.ee)

tähtaeg: Määratlemata tähtaeg – hinnangu saamine, kas on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet (VõrdKS § 17)
vorm: avaldus
tulemus: mittesiduv
kommentaarid:
- Era- ja avalik sektor.
- Volinik võib keelduda väga vanade asjade menetlusse võtmisest, sest inimese võimalus pärast arvamusega kohtusse minna on piiratud siiski 1-aastase tähtajaga.
- Voliniku poole võib pöörduda ka isik, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist (VõrdKS § 17 lg 2).
- Riigilõivu ei ole.

Mittetööalased suhted

Maakohus (www.kohus.ee)

tähtaeg: 1 aasta – diskrimineerimine, väär- ja kuriteod eraisikute poolt (VõrdKS § 25)
vorm: hagiavaldus
tulemus: siduv
kommentaarid:
- Erasektor.
- Maksta tuleb riigilõivu.

Halduskohus (www.kohus.ee)

tähtaeg:
- 30 päeva – haldusakti tühistamine, andmine või toimingu sooritamine (HKMS § 46)
- 3 aastat – avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine, haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamine (HKMS § 46)
- 1 aasta – üksikisiku või eraõiguslilku juriidilise isiku vastu (VõrdKS § 25)
vorm: hagiavaldus
tulemus: siduv
kommentaarid:
- Avalik sektor – ametiasutuse, ametniku või muu ametiisiku mingi üksikjuhtumi reguleerimiseks antud korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või muu õigusakti, aga ka halduslepingu (avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping) ja –toimingu puhul.
- Kaebuse võib esitada ükskõik millisesse Eesti haldus- või maakohtu kohtumajja (HKMS § 40).
- Üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu võib kaebuse esitada seadusega sätestatud tähtaja jooksul.
- Maksta tuleb riigilõivu.

Õiguskantsler (www.oiguskantsler.ee)

tähtaeg: 4 kuud – lepitusmenetlus (ÕKS § 356)
vorm: avaldus
tulemus: siduv
kommentaarid:
- Erasektor.
- Alates ajast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama väidetavast diskrimineerimisest.
  Esindajaks võib olla ka isik, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist (ÕKS § 23 lg 2).
- Lepitusmenetluse läbiviimine on rangelt vabatahtlik mõlemale poolele.
- Riigilõivu ei ole.

tähtaeg: 1 aasta – järelevalve menetlus (ÕKS § 34)
vorm: taotlus
tulemus: mittesiduv
kommentaarid:
- Avalik sektor.
- Nn järelevalve menetlus – et kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik järgib mh võrdse kohtlemise põhimõtet
- Riigilõivu ei ole.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (www.svv.ee)

tähtaeg: Määratlemata tähtaeg – hinnangu saamine, kas on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet (VõrdKS § 17)
vorm: avaldus
tulemus: mittesiduv
kommentaarid:
- Era- ja avalik sektor.
- Volinik võib keelduda väga vanade asjade menetlusse võtmisest, sest inimese võimalus pärast arvamusega kohtusse minna on piiratud siiski 1-aastase tähtajaga.
- Voliniku poole võib pöörduda ka isik, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist (VõrdKS § 17 lg 2).
- Riigilõivu ei ole.

Kahjunõude esitamine varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Isik, kes kahtlustab diskrimineerimist, saab nõuda:

diskrimineerimise lõpetamist (VõrdKS § 24 lg 1)
diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamist (VõrdKS § 24 lg 3)
mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamist.

Isik ei saa nõuda töölepingu või teenuste osutamise lepingu sõlmimist või ametisse nimetamist või valimist (VõrdKS § 24 lg 1).

tähtaeg: 1 aasta (VõrdKS § 25)
vorm: avaldus
tulemus: siduv
kommentaarid:
- Era- ja avalik sektor.
- Alates päevast, mil isik sai kahju tekkimisest teada või oleks pidanud sellest teada saama.
- Avaldus tuleb esitada kas töövaidluskomisjonile või kohtule.
- Maksta tuleb riigilõivu.

tähtaeg: 3 aasta (HKMS § 46)
vorm: hagiavaldus
tulemus: siduv
kommentaarid:
- Avalik sektor.
- Alates päevast, mil isik kahjust ja selle põhjustanud isikust teada teada sai või oleks pidanud teada saama, kuid mitte hiljem kui 10 aasta jooksul kahju tekitanud tegevusest.
- Kaebuse võib esitada ükskõik millisesse Eesti haldus- või maakohtu kohtumajja (HKMS § 40).
- Maksta tuleb riigilõivu.

Kokkuvõtteks