Kokkuvõtteks
Meie ühiskonnas elab erineva sooidentiteedi ja soolise eneseväljendusega inimesi, meid on igas vanuses, puuetega, erineva rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või seksuaalse sättumusega. Sama mitmekesine, erinevate oskuste, kogemuste, ideede ja nägemisviisidega on ka tööealine elanikkond. See, et kõigile peaksid olema tagatud võrdsed võimalused haridus- ja tööturul osalemiseks ning teenuste saamiseks, ei ole ainult põhiõiguste kaitsmise küsimus või moraalne otsustus, vaid jätkusuutliku ühiskonna hädavajalik eeldus. Ühiskonna sidusust mõjutab oskus ja tahe mitmekesisust hinnata, toetada ja parimal viisil rakendada. Rait Maruste on öelnud: „…viimase 50 aasta jooksul on Euroopa liikunud kindlalt inimväärikuse austamise, võrdsete võimaluste ja tähelepanu osutamise suunas. Selleks on rakendatud nii õigusloomet kui ka administratiivset ja kohtupraktikat. Lõppkokkuvõttes on
see ju ühiskonna sidususe küsimus, et igaüks tunneks end väärikalt ja rahulolevana, et ta ei tunneks end ebavõrdselt kohelduna ning kibestununa. Siis tunnevad inimesed, et ühiskond on nende suhtes õiglane ja nad on rahul.“[7]
Üksikisiku õiguste edukas kaitse kohtus, paremad seadused ja nende rakendamine on olulised, kuid samuti on vajalik, et võrdse kohtlemise teemasid osatakse märgata ka igapäevaselt. Loodamegi, et meie käsiraamatu kolmas versioon koos paljude näidetega aitas paremini mõista diskrimineerimise olemust, selle esinemist ja vältimise võimalikkust.
Autoritena jääme optimistlikult lootma, et ühiskonnas on mitmed arusaamad ja stereotüübid juba positiivses suunas muutumas ning sotsiaal-majanduslik, kultuuriline ja poliitiline keskkond hakkab üha enam toetama sallivust ja igaühe inimväärikuse austamist. Kindlasti ei toimu see iseenesest, vaid vajab aktiivseid ja eesmärgipäraseid tegevusi nii juristide ja õigusteadlaste, vabaühenduste ja erinevate valdkondade spetsialistide kui ka ametnike ja poliitikute poolt.
[7] Paris.