Mida teha?

Siit lehelt leiad lihtsad selgitused, kuidas vaenukuritegusid ja vaenukõnet ära tunda, ning kuidas edasi tegutseda, kui oled sellist tegu kogenud või juhtunud pealt nägema. Järgmine kord, kui näed või koged midagi, mis võib sinu arvates olla vaenukuritegu või eelarvamusest tulenev intsident, anna sellest kellelegi teada. Teata juhtunust politseile või küsi infot Eesti Inimõiguste Keskusest.

Tekstid ja videod valmisid osana projektist “Politsei ja vabaühenduste koostöö vaenukuritegudega võitlemiseks Eestis, Lätis ja Leedus”, mida kaasrahastas Euroopa Liit õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi (2014–2020) kaudu.

 

Kust saada ohvrina abi?

Kui sina või keegi su tuttavatest on olnud eelarvamusest tuleneva teo või vaenukuriteo sihtmärgiks, saad pöörduda erinevate asutuste poole, et saada infot, abi ja tuge.

Kui oled midagi sellist kogenud, peaksid pöörduma politseisse. Kui sa ei soovi seda kohapeale minnes või telefoni teel teha, võid juhtunust teada anda ka veebis aadressil politsei.ee.

Võid alati pöörduda ka Ohvriabi poole aadressil palunabi.ee. Isegi kui sa ei soovi politseile avaldust esitada, on Ohvriabi sinu jaoks olemas. Nende ööpäevaringne kriisitelefon on tasuta. Helista lihtsalt numbril 116 006. Kriisitelefonilt saab abi nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Ohvriabi töötajad pakuvad nõustamist ja lisainfot ning aitavad sul vajaduse korral suhelda ka teiste asutustega.

Peale selle on olemas teisi organisatsioone, nagu Eesti LGBT Ühing, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pagulasabi, naiste varjupaigad ja Eesti Inimõiguste Keskus, kust saad küsida infot või tuge.

Kui vajate kiiresti emotsionaalset või psühholoogilist tuge, võite helistada ka Eluliinile numbril 655 8088.

Sa ei pea jääma üksi – lihtsalt anna kellelegi märku, mis sinuga juhtus.

Ja pea meeles: sa ei ole ohver, vaid ellujääja.

Kuidas käituda pealtnägijana?

Vaenukuriteod on hirmutavad, kuid igaüks meist, kes näeb pealt sellist tegu, võib aidata. Seega, mida sa saad teha?

  • Esiteks veendu, et oled ise väljaspool ohtu. Ära söösta pea ees olukorda, mida ei suuda kontrollida.
  • Kui sa ei julge olukorda üksi sekkuda, leia teised tunnistajad, et nad endale appi kutsuda.
  • Hädaolukorra puhul helista kohe numbril 112, et abi jõuaks õigeks ajaks kohale.
  • Võid teha lärmi, et ründaja eemale peletada või anda ohvrile põgenemiseks aega.
  • Et kurjategijaid oleks hõlpsam kätte saada, püüa jätta meelde võimalikult palju üksikasju. Kui võimalik, tee pilti või märkmeid: aeg, koht, auto numbrimärk või ründaja riietus võivad kõik olla olulised.
  • Lisaks võid koguda teiste tunnistajate nimesid ja telefoninumbreid, et politseid hiljem aidata. Iga tunnistus, ka anonüümne, võib olla suureks abiks.
  • Mis kõige tähtsam: ole ohvri jaoks olemas, kui võimalik. Kui vaja, räägi temaga rahulikult ja abista teda, et saaksite koos otsustada, mida oleks õige järgmiseks teha.

Mitte keegi ei pea tundma end ohustatuna, eriti selle pärast, kes ta on. Aita märgata vaenukuritegusid ja nendest teada anda.