Mis on mitmekesisus ja kaasatus?

Mitmekesisus tähendab inimeste nähtavaid (nt vanus, nahavärvus) ja nähtamatuid (nt psüühiline erivajadus, seksuaalne identiteet) eripärasid, mis mõjutavad meie hoiakuid, käitumist ja otsuste tegemist suhetes iseenda ja teistega. Mitmekesisus on rohkemal või vähemal määral olemas igas inimkoosluses. Inimeste eripärad annavad igaühele unikaalse elukogemuse, sestap ka ainulaadsed viisid maailma kogeda, mõista ning tähendust ja väärtust luua.

Mitmekesisus on inimeste:

• sugu (naised, mehed, mittebinaarsed inimesed, transinimesed – sugu pole vaid binaarne mees-naine valik, vaid inimeste sooidentiteet võib olla sellest mitmekesisem),
• vanus,
• rahvus,
• emakeel,
• nahavärvus,
• seksuaalne identiteet,
• usutunnistus ja veendumused,
• terviseseisund, puue, vaimne tervis,
• haridus,
• perekonnaseis, peremudel, perekondlikud kohustused, lapsevanemaks olemine,
• staaž, tööstiil, juhtimisstiil, suhtlusstiil,
• ja palju muud.

Mitmekesisuse väärtustamine, erinevustega arvestamine ja hooliva töökeskkonna loomine suurendab töötajate motivatsiooni, tõhusust, loovust ja innovatsiooni. Lisaks peab 69% Eesti elanikest sellist tööandjat atraktiivseks. Veelgi enam – 69% Eesti elanikest eelistab mitmekesisusele ja võrdsele kohtlemisele tähelepanu pööravat organisatsiooni tööle kandideerimisel.

Kaasatus tähendab keskkonna loomist, kus kõiki inimesi ja nende panust väärtustatakse ja austatakse, sõltumata mis tahes omadustust või tunnustest, mis neil on või mida neil arvatakse olevat.

Tegu on läbiva põhimõttega, millest tuleb lähtuda kõigis organisatsiooni protsessides:

• juhtimine, sh väärtused
• värbamine,
• edutamine,
• koolituste pakkumine,
• töökeskkond ja -korraldus,
• organisatsioonikultuur,
• välis- ja sisekommunikatsioon.

Inimeste kaasatus tähendab, et organisatsioonis on läbi mõeldud ja paika pandud, kuidas kõiki inimesi kuulatakse ära, neil on hääl, nende vajadustega arvestatakse ja vajadusel kohandatakse töökeskkonda, et toetada töötajat ja tagada talle sobivaim töökeskkond. See lähtub sellest, et iga inimene on väärtuslik ning tööandja võimalus on pingutada, et luua töökeskkond, kus igaüks saab ennast teostada.

Seda tingivad ka muutused ühiskonnas, ettevõtluskeskkonnas ja tööjõuturul:

• vajalike eriteadmistega tööjõu puudus,
• vabad piirid – ülemaailmne konkurents piiratud tööjõule,
• elanikkonna vananemine,
• üha mitmekesisemad ja eriilmeliste vajadustega kliendid seoses elanikkonna ja sihtrühmade mitmekesisemaks muutumisega,
• kiirem liikuvus töökohtade vahel.

Seega aitab mitmekesisuse märkamine ja väärtustamine ning kaasava töökeskkonna loomine selliste väljakutsetega hakkama saada.

Praegu on Eesti ühiskonnas arenguruumi veel palju, kuna ebavõrdsust ühiskonnas ja töökeskkondades näitavad mitmed statistilised näitajad:

• palgalõhed: sooline, rahvuslik, vanuseline; sooline palgalõhe (17,7% (Statistikaamet, 2023),
• ametite ja valdkondade sooline segregeeritus,
• naisi on juhtivatel ametikohtadel vähem kui mehi. Eesti saja suurima käibega ettevõtete juhatustes on 247 inimest, kellest naised on vaid 23 (2023. aasta andmed).
• avalikus sektoris muust rahvusest töötajate osakaal 10% (osakaal rahvastikust 31%).
• vanuseline tõrjutus: 50–59-aastaste vanusegrupis hindab oma vanust olulisimaks takistuseks töö saamisel 83%, üle 60-aastaste seas juba üle 90%.

Mitmekesisuse väärtustamine ja võrdse kohtlemise tagamine aitaks neid lõhesid ühiskonnas vähendada.

Inimeste eripärade austamine tuleb ka Eestis kehtivatest seadustest:

• Põhiseaduse § 12: Kõik on seaduse ees võrdsed.
• Soolise võrdõiguslikkuse seadus keelab diskrimineerimise inimese soo tõttu.
• Võrdse kohtlemise seadus keelab diskrimineerimise töövaldkonnas rassi, rahvuse, päritolu, vanuse, puude, usulise
  veendumuse, seksuaalse identiteedi, perekondlike kohustuste täitmise, töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, keeleoskuse või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu.