Mis on ligipääsetavus ja kuidas seda tagada?

Kui lood ligipääsetava ja turvalise keskkonna eri- või lisavajadustega inimeste jaoks, siis võidavad sellest tegelikult kõik, sest selline keskkond on mugav kasutada ka neile, kel parasjagu pole erivajadust või puuet. Rääkimata sellest, et kunagi pole ette teada, millal, miks ja kellel võib ligipääsetavat keskkonda vaja minna. Siin avamegi lähemalt, mis on erivajadus, puue ja ligipääsetavus ning kuidas nendega töökeskkonnas arvestada.

Erivajadus või puue võib olla kaasasündinud (geneetiline, sünnitrauma tagajärjel tekkinud või seotud kromosoomihäiretega) või elu jooksul omandatud (keskkonnamõjude tulemusel, õnnetuse või mõne põetud haiguse tagajärjel). Näiteks diabeet võib põhjustada inimese nägemise olulist halvenemist. Ühiskonnas levivad negatiivsed hoiakud ja stigmad võivad veelgi süvendada erivajaduse või puude mõju, sest inimesel tuleb lisaks oma tervisele tegeleda ka väljapoolt tulevate mõjutustega.

Puue ja erivajadus

Eestis on keskmine, raske või sügav puue määratud umbes 120 000 inimesele, puuet tuvastab Sotsiaalkindlustusamet. Erivajadus tähendab laiemat terminit igasuguste vaimse ja füüsilise tervisega seotud eripärade kohta, mis võivad kaasa tuua ka vajaduse kohanduste järele töökeskkonnas. Samuti on erivajadustega arvestamine oluline klientide vaates – nii füüsiline kui digitaalne ruum peavad olema kõigile inimestele ligipääsetavad (ja täna see veel kindlasti paraku nii ei ole).

Mis on ligipääsetavus?

Ligipääsetavus kätkeb endas päris paljut – ehituslikku keskkonda, välialasid, infot ja kommunikatsiooni, sündmuseid, sisu ning teenuseid. Igas mõttes ligipääsetav elu-, töö- ja infokeskkond tähendab, et kõikidele inimestele olenemata nende vanusest, tervislikust seisundist või muust näitajast on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta.

Mõningaid näiteid ja seoseid ligipääsetavuse ning kohanduste kohta:

• Enamasti seostub ligipääsetavus esmalt (ja vahel ainult) ratastooli ligipääsetavusega. Muidugi on see oluline, kuid sellega ei saa piirduda. Pealegi – ratastooliga ligipääs parandab ka lapsevankri või tugiraamiga liikuva inimese olukorda. Tähtis on anda märku, kas sinu organisatsiooni ruumid on ratastooliga ligipääsetavad (sh invatualeti olemasolu).
• Kui pakume mingisuguseid teenuseid või kaupu, siis tuleb arvestada sellega, et kurt inimene ei saa helistada. Tema vajab muid lahendusi ühenduse pidamiseks.
• Teatrietendusel, kinoseansil, kontserdil, konverentsil või muul sarnasel sündmusel võib olla vajalik tagada kirjutustõlge (kirjutustõlk teeb kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on kuulmislangusega inimesel võimalik ekraanilt kohe lugeda), viipekeelne tõlge, kirjeldustõlge (visuaalsuse vahendaja ehk sõnalise kirjelduse abil luuakse ettekujutus visuaalsest objektist või tegevusest nägemislangusega inimesele). Kui selliseid tõlkeid pakutakse, tasub see kindlasti välja tuua. Kui ei pakuta, tuleb sedagi selguse huvides mainida.
• Vaegkuulja, kes loeb huultelt, vajab hästi valgustatud ruumi, et ta näeks huultelt lugeda.
• Psüühikahäirega inimene võib vajada osakoormusega tööd, samuti ei pruugi talle öösel töötamine sobida.
• Nägemislangusega inimene võib vajada, et keegi aitab tal toitu valida, võtta ja lauale viia. Samuti on talle oluline, et trepiastmed oleks selgelt tähistatud ja ruumid oleksid hästi valgustatud ning seal poleks pimedaid või hämaraid alasid. Uksed ja seinad võiksid olla erinevat värvi, et oleks võimalik ust seinast kergemini eristada. Liftis on vaja hääljuhiseid.
• Psüühikahäirega või neuroerinevustega (nt ATH-ga inimesed, autistid) inimesed võivad vajada vaikset ruumi, kus saab välisest stimulatsioonist puhata. Selline ruum võib olla kasulik ka kõigile teistele.
• Üritustel peaks olema teada, kes on inimene või inimesed, kelle poole saab abi saamiseks pöörduda ja kellele võib korralduse kohta tagasisidet anda.

Kuna ligipääsetavus on laiaulatuslik ja mahukas teema, siis pole siin võimalik sellest täielikku ülevaadet anda. Toome artikli lõpus lisamaterjale ja -soovitusi, kust saab edasi uurida.

Eraldi suur teema on digitaalne ligipääsetavus, kus heade lahenduste saamiseks tuleb samuti süveneda. Algust võib teha Eesti Pimedate Liidu kodulehel ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel.

Kindlasti tasub mõelda ka evakuatsiooni korralduse peale. Evakuatsioonihäire peaks olema eri meeltega tajutav (heli, valguse vilkumine, vibreerimine). Evakuatsioonitee peab samuti olema ligipääsetav, et iga inimene pääseks seda mööda majast välja. Päästeamet saab nõustada, kuidas seda kõige paremini korraldada.

Töökeskkond ja erivajadused

Ühiskonnas levivad mitmed väärarvamused erivajadustega inimeste kohta, mis mõjutavad ka tööandjaid ja erivajadustega inimeste võimalusi tööd saada ning tööl edeneda. Üheks suuremaks probleemiks on vähene teadlikkus – konkreetsest puudest, erivajadusest või psüühikahäirest teatakse väga vähe, kuid ei olda valmis end kurssi viima, kuidas sobiv ja mugav töökeskkond luua. Endiselt tuleb ette arvamust, et füüsilise erivajadusega inimesel on ilmselt ka intellektiga midagi valesti ehk ta pole intellektuaalselt eriti võimekas. Intellektipuudega inimeste puhul ollakse üllatunud, miks nad üldse tööd teha tahavad. Need ja mitmed teised väärarusaamad saavad erivajadustega inimeste värbamisel takistuseks, samuti ei julgusta need organisatsiooni füüsilist ja digitaalset keskkonda kohandama, mis tähendab, et erivajadustega kliendid ei saa samuti teenustest ja kaupadest osa.

Praktikute soovitused erivajadustega inimeste kaasamisel

• Tööandjal on vaja mõista, millega ta peab arvestama ja mis kohandusi tegema, et tagada erivajadustega inimeste kaasamine. Siin on abiks Eesti Puuetega Inimeste Koda või Ligipääsuke.
• Tööülesanded peavad juba töökuulutusel olema selged, sh töötingimused, millega tulevane töötaja peab arvestama. Kindlasti tuleb aga hoiduda diskrimineerivatest väljaütlemistest, pigem tuleb kirjeldada, mida töö tegemine töötajalt eeldab (nt ei ole sobilik öelda, et tööle on oodatud vaid terved ja tugevad mehed, vaid et töö eeldab suurte raskuste tõstmist).
• Tööle asumisel on kasulik, kui uuel töötajal on tugiisik või mentor, kes aitab tal sisse elada, tööl kohaneda ja vastab tema küsimustele.
• Tööandja peab pingutama, et töökeskkond ja õhustik oleks selline, et inimene tunneb ennast mugavalt ja turvaliselt, kui tal on vaja mõnest oma erivajadusest rääkida. Selleks saab tööandja ise märku anda, selgitades, et ta väga ootab infot vajaduste kohta, mis töötegemist mõjutavad. Samuti tasub julgustada, et selliste vajaduste väljendamine pole oht töökohal jätkamisele.
• Hea küsimus, mida tööandja saab kasutada, et mõista töötaja vajadusi töökeskkonna kohandusteks: kas sa soovid midagi välja tuua, mis aitaks meil paremini luua keskkonda, kus sul on hea tööd teha?
• Tihti võib tekkida küsimus, kas ja kuidas erivajadusega inimesele abi pakkuda. Oluline on siin mitte tormata abistama, vaid küsida, kas inimene vajab abi. Kui ta seda vajab ja väljendab, siis aita. Täpsemaid soovitusi saad lugeda siin.

Loe ja uuri lisaks:

• Ehitusseadustikku kuuluv määrus number 28 Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded ehitisele, mis kehtestab ligipääsetavuse miinimumnõuded avalikule ruumile ja avalikku teenust osutavatele asutustele (nt spaa, restoran, juuksur, kool, pood).
• Projekteerimisjuhend „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele”, kus on infot nii tekstide, taktiilsete plaanide ja makettide, juhtteede, kontrastide ja värvide jms osas.
• Eesti Puuetega Inimeste Kojal on ligipääsetavuse teemaline koolituskeskkond www.koolitus.epikoda.ee, mis sisaldab hulganisti videoid nii kasutajatelt kui ka mõne konkreetse teema puhul, nt mänguväljakud vms.
• Ürituste korraldamisel on abiks kontroll-loend, kus saadaval ligipääsetavate tõlgete tellimise info, siltide ja viitade soovitused.
• Tabijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti “Teenuste ligipääsetavusnõuded”

Tekst valmis seoses 19. septembril 2024 toimunud “Koolitusseminariga ligipääsetavusest”, kus oma kogemusi jagasid Kerti Kollom Seidelberg (kogemusnõustaja), Madis Laos (kogemusnõustaja, liikumise ja terviseedendaja), Helle Känd (Tartu Maarja Tugikeskuse juhataja), Maikel Mõttus (Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige, podcasti „Sandid hoos“ saatejuht), Külliki Bode (Eesti Vaegkuuljate Liidu esinaine).