12. peaükk

Puuetega inimeste olukord

Autor: Anneli Habicht

Võtmeteemad

  • ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (ÜRO PIK) variraporti esitamine ÜRO-le Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt
  • ÜRO PIK-i järelevalve mehhanismi loomine õiguskantsleri juurde
  • Võrdse kohtlemise seadus diskrimineerib jätkuvalt puudega inimesi
  • Puuetega inimeste õiguste olukord KOV-i tasandil on ebaühtlane ja nõrk
  • Jätkuvad probleemid tahtevastase ravi ja kinnisesse asutusse paigutamisega

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

2019. aasta keskel elas Eestis üle 157 000 puudega inimese, mis moodustas 12% elanikkonnast.[1]

Aastatel 2018–2019 on Eestis olukord puuetega inimeste õiguste valdkonnas võrreldes eelmise aruande perioodiga mõnevõrra paranenud. Hinnang põhineb eelkõige ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni[2]  täitmise järelevalve mehhanismi seadustamisel. Alates 2019. aasta 1. jaanuarist täidab ÜRO PIK artiklist 33 tulenevat konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid õiguskantsler.[3]

2018. aasta 1. märtsil avaldas Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) ÜRO PIK-i täitmise variraporti pika eestikeelse versiooni[4] ja 13.02.19. esitati variraport ÜRO-le puuetega inimeste õiguste komiteele.[5] Raportis juhitakse tähelepanu kitsaskohtadele ÜRO PIK-i täitmisel ning antakse soovitusi lahendusteks. 2019. aasta 9. aprillil kohtus EPIKoja esindus  komitee liikmetega, et raportit tutvustada ja komitee küsimustele vastata. Kohtumisel osales õiguskantsleri esindaja. Peale tutvumist riigi raporti[6] ja variraportiga koostas komitee soovitused, millele riik vastab 2020. aasta kevadeks.[7] Mitmed variraportis, samuti käesolevas artiklis käsitletud küsimused, on kajastatud riigile sõnastatud soovitustes.

Puudega inimesed ootavad endiselt ladusamat asjaajamist e-riigiga. Kuigi Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on astunud samme olukorra parandamiseks, ei ole käegakatsutavad tulemused veel puudega inimesteni jõudnud. Riigile olemasolevate andmete vahendamine eri asutuste vahel on abivajajate õlul, abi saamiseks tuleb täita hulk taotlusi. See tähendab inimestele suurt aja- ja energiakulu.

KOV-ide poolt pakutavad teenused ei vasta sageli puudega inimeste tegelikele vajadustele kättesaadavuse, mahtude ega sisu osas.[8] KOV-i sotsiaalteenuste, näiteks isikliku abistaja, tugiisiku ja sotsiaaltranspordi saamine sõltub ebaõiglaselt suurel määral puudega inimese enda võimekusest vajaliku abi taotlemisel, kuid see peaks sõltuma eelkõige abivajadusest. Üheks takistuseks on kõrge omaosaluse määr sotsiaalteenuste eest tasumisel – KOV-i tasandil 48% ja riigi tasandil 13%.[9]

2018. aastal käivitunud kodude kohandamise meede[10] on aidanud parandada puudega inimeste elukvaliteeti, kuid see eiole olnud kõigi abivajajate jaoks piisavalt paindlik.

ÜRO PIK-i artikkel 12 ratifitseeriti Eestis koos deklaratsiooniga.[11] Eesti on võtnud endale õiguse jätkata praktikat, mille kohaselt võib kohus määrata piiratud teovõimega isikule eestkostja.[12] Ehkki kehtiv õigus seab esikohale eestkostetava õigused, ei saa praktikas isiku õigusvõime ja teovõime teostamist ÜRO PIK-i tähenduses kirjeldada kui inimõiguste keskse lähenemisega süsteemi[13] Ka ÜRO soovitused rõhutavad vajadust kaaluda deklaratsiooni tagasivõtmist ja liikumist asendatud otsustamiselt toetatud otsustamise põhimõttele, mis väärtustab puudega inimese autonoomsust.[14]

Kahjuks ei olnud kõik valimisjaoskonnad kevadel 2019 toimunud Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel puuetega inimestele juurdepääsetavad. Ka puudega inimesel peab olema õigus otsustada valimisviisi üle – kas ta tahab valimisõigust teostada jaoskonda minnes, e-hääletamise või hääletamiskasti koju kutsumise teel.[15]

Seadusandlikud arengusuunad

Lisaks ÜRO PIK-i järelevalve seadustamisele, millega kaasnes puuetega inimeste nõukoja moodustamine õiguskantsleri juurde,[16] kehtestati 2018. aasta 3. juunil kolm aastat veninud ligipääsetavuse määrus.[17]

Alates 2018. aasta 1. jaanuarist teostab Andmekaitse Inspektsioon veebilehe ja mobiilirakenduse pidamise nõuete täitmise järelevalvet[18] ja alates 2019. aasta 1. jaanuarist  kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avalikkusele suunatud teenuse osutamisel ehitise vastavust puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele.[19]

Käivitati päeva- ja nädalahoiuteenus intellektihäirega täisealistele, samuti kujundati igapäevaelu toetamise teenus sobivaks autismispektri häirega inimestele. Mõlemad leevendavad senist teravat puudust spetsiifiliste teenuste järele.[20] Uute meelepuudega inimeste iseseisvat elu parandavate teenustena käivitas SKA 2018. aastal juhtkoera, kirjutustõlke ja viipekeele kaugtõlke teenused.[21]

2019. aastast kehtiv abivahendite rahastamise põhimõte tagab abivahendi igale õigustatud abivajajale kuni eelarveaasta lõpuni.[22] Abivahendeid saavad senisest suuremas ulatuses ka hoolekandeasutustes elavad inimesed. Alates 2018. aasta 1. juulist kehtib töölepinguseaduses tasustatud hoolduspuhkus,[23] mis laieneb küll vaid sügava puudega täisealise isiku pereliikmetele, kel on tööleping.

Puuetega inimeste tasuta hambaravi kättesaadavus laienes märgatavalt. Alates 2019. aasta 1. jaanuarist tasub puuduva suuhügieeni võimekusega vaimse ja füüsilise puudega isikutele hambaraviteenuste eest Haigekassa.[24]

Negatiivse mõjuga on võrdse kohtlemise seaduse muutmise järjekordne pidurdumine 2018. aastal. Seaduses on hierarhia, mille kohaselt on kõige laiem kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi või nahavärvuse tõttu ja aste madalam kaitse usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. EPIKoda on aastatel 2015–2018 korduvalt teinud ettepanekuid seaduse muutmiseks, et ka puuetega inimesed saaksid kaitse diskrimineerimisjuhtumite korral hariduses, sotsiaalhoolekandes-, tervishoius- ja sotsiaalkindlustuses, avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuses. Tänaseni ei kohtle võrdse kohtlemise seadus puuetega inimesi võrdselt kõigiga, millele viitab ka ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee.[25]

Alates 2018. aasta 1. veebruarist kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus tõi kaasa muudatused kaasava hariduse korralduses. [26]  Muudatus aitab küll kaasa kergema puudega laste kaasamisele haridusse, kuid ei taga suure abivajadusega lastele ÜRO PIK-ile vastavat juurdepääsu kaasavale, kvaliteetsele tasuta alg- ning keskharidusele võrdsetel alustel kogukonna teiste liikmetega. Näiteks ei mahu üks-ühele õpet vajavate laste õpetamine tavakoolis kehtestatud nn pearaha koefitsiendi „4“ sisse, mis võrreldes eelmise seaduse versiooniga tähendab kolme ja poole kordset langust. Erikoolides õppivate puuetega laste osakaal on küll kahanenud, kuid nende tavakoolidesse kaasamine on toimunud väga aeglaselt. Koolides ei ole piisavalt vajalike oskustega õpetajaid, abiõpetajaid ega tugispetsialiste,[27] nagu ka lasteaedades.[28]

Juurdepääsetava ühistranspordi visa areng tekitab puudega inimestele endiselt takistusi. Kuigi ühistranspordi seadus lubab toetada riigieelarvest kohandatud ühissõidukite soetamist või kohandamist, pole see kohustuslik.  Näiteks on enamik maakondade vahelisi liine teenindavatest bussidest ratastoolikasutajatele juurdepääsematud.[29] Ühistranspordi juurdepääsetavuse probleemile on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler.[30]

Puudega tallinlased on pahandanud 2019. aasta 1. juuli Tallinna Linnavolikogu sotsiaaltranspordi korda reguleeriva määruse üle. Määruse tingimused sotsiaaltranspordi saamiseks, näiteks tehniliste abivahendite kasutamise nõue, ei võimalda hinnata inimese tegelikku abivajadust. Ka Põhja-Tallinna Valitsus on puudega inimese vaiet menetledes leidnud, et sotsiaalabi eesmärgiks ei ole toetada ainult neid inimesi, kes kasutavad liikumiseks määruses nimetatud abivahendit, vaid kõiki raskendatud liikumisvõimalustega puudega inimesi.[31]

Positiivse arenguna tegi Riigikogu 2019. aasta 13. veebruaril otsuse oluliselt suurendada 2006. aastast muutumatuna püsinud puudega laste toetusi alates 2020. aasta 1. jaanuarist.[32]

Kohtupraktika

Riigikohtu 2019. aasta 5. septembri otsus ütleb, et töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsused tuleb põhjendada nii, et taotlused esitanud inimene otsustest aru saaks. „Selgitamine ei tähenda õigusaktide normide kopeerimist haldusaktis, vaid isikule arusaadavaks tegemist. Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks nii tehti“, sedastab Riigikohus.[33]

Riigikohus on teinud ka kaks otsust, mis selgitavad erihoolekande teenuse ja sundravi teenuse erisusi. Kohus leidis, et sotsiaalhoolekande seadusest ei tulene hoolekandeasutuse õigus osutada seal viibivale isikule tahtevastast ravi. Riigikohtu hinnangul saab erihoolekande teenusele paigutada üksnes isiku, kes tahtevastast psühhiaatrilist ravi ei vaja.[34]

Esineb KOV-e, kus kohustuslike sotsiaalteenuste osutamist reguleerivad aktid ei ole põhiseadusega kooskõlas. Näiteks on õiguskantsler pöördunud Riigikohtusse taotlusega tunnistada mitmed kohustuslikke sotsiaalteenuseid reguleerivate Narva Linnavolikogu määruste sätted kehtetuks. 20. septembriks 2019 ei olnud Riigikohus veel otsust teinud. Otsusel võib olla oluline mõju riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete jaotusele.[35]

Statistika ja uuringud, mis on ilmunud käsitletaval perioodil

Valdkonna olulisimaks uuringuks perioodil oli ÜRO PIK-i täitmise variraport.[36]

Tallinna Ülikoolis kaitstud Karin Hanga doktoritöö[37] avab probleemi, milleks on puuetega inimeste arvu ja osakaalu kasv ühiskonnas ning vajadus tõenduspõhisteks poliitikameetmeteks. Töö praktiliseks väärtuseks on hindamisvahend, mille võttis kasutusele SKA.[38]

Lootustandvad ja head tavad

Märgilise algatusena kohandati EPIKoja eestvedamisel esmakordselt kuulmis- ja nägemispuudega inimestele ligipääsetavaks 2019. aasta üldlaulu- ja tantsupidu koos teleülekannetega.[39] Algatusest loodetakse väärt eeskuju kultuurisündmuste korraldajatele.

Eestis seni vähekäsitletud inimõiguste aspektiga seotud algatusteks on  Eesti Inimõiguste Keskuse projekt „Politsei ja vabaühenduste koostöö vaenukuritegudega võitlemiseks Eestis, Lätis ja Leedus“, mis käsitleb puuetega inimeste vastu suunatud vaenukuritegude olemuse väljaselgitamist ning nende vastu võitlemist[40] ning MTÜ Eluliini ja Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu projekt puudega inimkaubanduse ohvrite märkamiseks ning esmaseks sekkumiseks.[41]

Riigikantselei juurde on moodustatud kõrgetasemeline ligipääsetavuse rakkerühm[42] ning sotsiaalministeerium (SoM) alustas katseprojektidega, mis hõlmavad  hoolduskoordinatsiooni, sotsiaaltransporti, erivajadusega laste jaisikukeskse erihoolekande teenuseid.[43] 2019. aastal alustati SoM-i tellimusel põhiliste ühistranspordi sõlmpunktide ligipääsetavuse analüüsi, mille käigus arvutatakse ka vajalike kohanduste maksumus.[44]  Projektide mõju on vara hinnata, kuid õnnestumise korral luuakse eeldusi puuetega inimeste õiguste tõhusamaks kaitseks nii riigi kui KOV-i tasandil.

Märgilise sündmusena andis Eesti Naisliit 2018. aastal aasta ema tunnustuse Eesti Invaspordi Liidu juhile Signe Falkenbergile.[45]

Olulisemad avalikud arutelud

Enim diskussiooni on tekitanud deinstitutsionaliseerimine. Tegemist on püüdega tuua puude tõttu tuge vajavate täiskasvanute abistamine suurtest hooldekodudest tavaeluga sarnastesse vormidesse. Kui enamik kohalikke kogukondi, kuhu uusi teenuskohti rajatakse, on võtnud toetava hoiaku, siis Keilas, Paides, Antslas ja Märjamaal on avaldunud vastuseis allkirjade kogumisest kuni kohtusse pöördumiseni.[46] Narva linnavalitsus asus seisukohale, et psüühilise erivajadusega inimesed võivad teistele ohtlikud olla ning seepärast peaksid erihooldekodud asuma linnast väljas.[47] Puuetega inimeste häält on avalikus diskussioonis võimendanud SoM, Hoolekandeteenused AS ning EPIKoda.[48]

Suundumused ja tulevikuvaade

Suundumusena ilmneb puudega inimeste aina parem teadlikkus ja aktiivsus oma õiguste kaitsel. Näiteks on vastavate õiguskantsleri poole pöördumiste arv suurenenud 62-lt 2018. aastal 67-ni 2019. aasta esimesel seitsmel kuul.[49] Võrdõigusvoliniku poole pöörduti 2018. aastal 28 ja  2019. aasta kaheksa kuu jooksul juba 40 korral.[50]

MTÜ Händikäpp käivitas 2019. aastal projekti eesmärgiga nõustada ja esindada kohtus puudega inimesi, kes on sotsiaalsüsteemiga suheldes kimpu jäänud. Kümme nägemispuudega inimest esitas projekti toel riigile nõude seoses asjaoluga, et nad ei saanud seitsme kuu jooksul kõrvalise abita kasutada DigiDoc4 tarkvara. Nõuet ei rahuldatud, misjärel pöörduti kaebusega Tallinna Halduskohtu poole.[51] Riik ei nõustunud mittevaralise nõudega, kuid pakkus hea tahte märgiks kompromissi, mille kohaselt ütlevad kaasuse kohtusse esitanud inimesed riigi infosüsteemi ametile (RIA) mittetulundusühingu nime, mille kontole kantakse 5550 eurot. RIA esindaja sõnul ollakse vahejuhtumist õppinud, et erinevate huvigruppidega peab senisest rohkem suhtlema. [52]

Puuetega inimeste aktiviseerumine oma õiguste kaitsel loob eeldusi nii teadlikkuse kasvuks kui puudega inimeste suuremaks kaasatuseks ühiskonda.


Juhtumikirjeldus

2019. aastal pöördus võrdõigusvoliniku poole nägemispuude ja diabeediga, juhtkoera kasutav inimene, kellele ei oldud valmis kohandama riigi rahastusel toimunud erivajadustega inimeste kogemusnõustajate koolitust. Pöörduja küsis koolitusmaterjale ekraanilugejaga loetavas vormis, luba einestada ka koolituse kestel ja osaleda juhtkoeraga, samuti võimalust koolitust lindistada. Koolitaja keeldus kohandustest, viidates koolituse metoodikale ning välistas koolitusel osalemise. Volinik leidis, et koolitaja käitus diskrimineerivalt ja pöördus lahenduse leidmiseks koolitaja, SoM-i ning Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poole. Pärast pikki läbirääkimisi võeti pöörduja koolitusele ning võimaldati osad palutud kohandustest. Lisaks koolitajaga kompromissi otsimise olulisusele leidis volinik, et riik peaks riigi rahastuse jagamisel seadma alati tingimuseks erivajadustega inimeste vajadustega arvestamise.[53]


Soovitused

  • Muuta võrdse kohtlemise seadust, et puuetega inimesed oleksid diskrimineerimise eest kaitstud kõigis ühiskonnaelu valdkondades.
  • Kindlustada puuetega inimestele võrdne, vajadustele vastav ligipääs sotsiaalkaitsele, rakendades ühtset abivajaduse hindamise metoodikat ning sisulist järelevalvet kohalikes omavalitsustes.
  • Viia ühistranspordi seadus vastavusse ÜRO PIK-iga.
  • Kaaluda ÜRO PIK-i artiklile 12 sätestatud deklaratsiooni tagasivõtmist ja üleminekut asendatud otsustamiselt toetatud otsustamisele.
  • Astuda samme, et psühhiaatriavaldkonnas ei kasutataks ülemääraseid ohjeldusmeetmeid ning et ravimite manustamine toimuks vaba ning teadva nõusoleku tingimustes

[1] Sotsiaalkindlustusamet. (2019).

[2] Riigikogu. 2006. Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll.

[3] Riigikogu. 1999. Õiguskantsleri seadus.

[4] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2018. Puuetega inimeste eluolu Eestis. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport.

[5] The Estonian Chamber of Disabled People. 2018. Shadow report on the Rights of Persons with Disabilities. The Estonian Chamber of Disabled People.

[6] OHCHR. 2015. Initial report submitted by Estonia under article 35 of the Convention, due in 2014.

[7] OHCHR. 2019. List of issues in relation to the initial report of Estonia.

[8] Rasu, A. 2017. Sotsiaalteenuste arendamine maakondades 2016–2020, Läänemaa Arenduskeskus.

[9] Sotsiaalministeerium. 2018. Erivajadusega inimeste poliitika põhimõtete ja abistamise kaasajastamise alusanalüüs.

[10] Sotsiaalministeerium. 2019. Erihoolekande teenuskohtade loomine ja puudega inimeste eluruumide kohandamine.

[11] Riigikogu. 2006. Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll.

[12] Õigusakt: Perekonnaseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017029

[13] The Estonian Chamber of Disabled People. 2018. Shadow report on the Rights of Persons with Disabilities. The Estonian Chamber of Disabled People.

[14] OHCHR. 2019. List of issues in relation to the initial report of Estonia.

[15] Õiguskantsler. 2019. Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.

[16] Õiguskantsler. 2019. Õiguskantsler kutsub kokku puuetega inimeste nõukoja.

[17] Riigikogu. 2018. Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele.

[18] Riigikogu.2018. Avaliku teabe seadus. Riigi Teataja.

[19] Riigikogu. Ehitusseadustik.

[20] Sotsiaalministeerium. 2017. Raske ja sügava intellektihäirega täisealistele luuakse päeva- ja nädalahoid, 13.11.2017

[21] Sotsiaalkindlustusamet. 2018. Abivahendid.

[22] Sotsiaalministeerium. 2017. Uus rahastamispõhimõte toob järgnevatel aastatel abivahendite hüvitamisse olulises mahus lisaraha, 17.04.2017.

[23] Riigikogu. 2018. Töölepingu seadus.

[24] Riigikogu. 2018. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu.

[25] OHCHR. 2019. List of issues in relation to the initial report of Estonia.

[26] Riigikogu. 2017.  Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 519 SE.

[27] Uuringu raport: Räis, M. L., Kallaste, E., Sandre, S.-L. 2016. Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus.

[28] Õiguskantsler. 2019.  Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.

[29] The Estonian Chamber of Disabled People. 2018. Shadow report on the Rights of Persons with Disabilities. The Estonian Chamber of Disabled People.

[30] Õiguskantsler. 2019. Õiguskantsleri pöördumine Riigikogu majandus- ja sotsiaalkomisjoni poole Juurdepääs ühistranspordile.

[31] Põhja-Tallinna Valitsus sotsiaalhoolekande osakonna otsus 14.08.2019 nr 19-04553.

[32] Riigikogu. 2019.  Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus.

[33] Riigikohus. 3-17-1110.

[34] Riigikohus. 2-18-5670 ja 1-10-8154.

[35] Õiguskantsler. 2018. Õiguskantsleri taotlus tunnistada Narva linnas kohustuslikke sotsiaalteenuseid reguleerivad määrused kehtetuks põhiseadusvastases osas.

[36] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2018. Puuetega inimeste eluolu Eestis. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport.

[37] Hanga, K. 2018. Developing an Initial Social Rehabilitation Needs Assessment Procedure and the Scope of Rehabilitation Services for Persons with Disabilities in Estonia.

[38] Tallinna Ülikool. 2018. Karin Hanga pälvis oma teadustööga riiklikul konkursis 3600-eurose peapreemia, 11.12.2018.

[39] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2019. Laulu-ja tantsupeo minu arm ligipääsetavus, 20.09.2019.

[40] Eesti Inimõiguste Keskus. 2018. Politsei- ja vabauhenduste koostöö vaenukuritegudega võitlemiseks Eestis, Lätis ja Leedus.

[41] MTÜ Eluliin.

[42] Riigikantselei. 2019. Ligipääsetavuse rakkerühm

[43] Sotsiaalministeerium. 2014. Struktuurivahendid sotsiaalvaldkonnas.

[44] Sotsiaalministeerium. 2019. Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs.

[45] Eesti Naisliit. Aasta emad.

[46] Mallene, L. 2019. Keila elanikud läksid puudega inimeste kodu pärast kohtusse. „Mitte meie naabrusesse!”, Delfi, 09.01.2019.

[47] Nikolajev, J. 2019. Narva linn tõrjub erihooldekodu linnast välja, ERR, 05.08.2019.

[48] Habicht, A. 2019. Vuih, puudega inimene!, Postimees, 13.08.2019.

[49] Õiguskantsleri kantselei.

[50] Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse voliniku kantselei

[51] Liive, R. 2019. Nägemispuudega inimesed esitasid vigase ID-kaardi tarkvara tõttu riigile 10 000-eurose nõude. Delfi, 31.07.2019.

[52] Liive, R. 2019. Riik sõlmis hea tahte märgiks nägemispuudega inimestega kompromissi, geenius.ee, 08.11.2019

[53] Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse voliniku kantselei


Autor

  • Anneli Habicht oli Eesti Puuetetega Inimeste Koja tegevjuht aastatel 2015–2021. Ta on ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise variraporti „Puuetega inimeste eluolu Eestis“ (2018) kaasautor ja –toimetaja ning käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ (2016) kaasautor.  Anneli on omandanud magistrikraadi cum laude Tallinna Ülikoolis andragoogika erialal 2015. aastal, tema magistritöö teema oli „Erivajadustega üliõpilaste kogemused kõrgkooliõpingutest“.

Ostukorv