11. peatükk

Lapse õigused

Autor: Helika Saar

Võtmeteemad

  • Laste osalemine erinevates otsustusprotsessides nii pere-, kooli-, kui ühiskondlikul tasandil.
  • Tendents, et vanuse lisandumisega laste subjektiivne heaolu väheneb, väheneb nii koolirõõm kui halvenevad vaimse tervise näitajad. 

Institutsionaalsed arengusuunad

Lapse õiguste konventsiooni tõhusus sõltub sellest, kui laialdaselt selles sätestatud lapse õiguseid tuntakse, mõistetakse ja rakendatakse.[1] Lapse õigus vägivallavabale ja toetavale keskkonnale on üks kesksematest õigustest lapse elus. Paraku36% täiskasvanutest ei pea laste füüsilist karistamist vägivallaks vaid kasvatusmeetodiks.[2] Murettekitavalt näitavad erinevad uuringud tendentsi, et vanuse lisandumisega laste subjektiivne heaolu väheneb, väheneb nii koolirõõm kui halvenevad vaimse tervise näitajad.

ÜRO Lapse Õiguste Komitee poolt riigile esitatud lõppjäreldusi[3] arutati Vabariigi Valitsuse poolt loodud lastekaitse nõukogu[4] 2018. aasta istungil ja määrati vastutavad ministeeriumid.

2018. aasta 1. jaanuaril jõustusid mitmed muudatused alaealiste õigusrikkujate kohtlemise süsteemis, et reageerida kiiremini ja tõhusamalt alaealiste õigusrikkumistele ning tegeleda intensiivsemalt lapse abivajadusega. Hakkas tööle kinnise lasteasutuse teenus, muudeti alaealiste õigusrikkumistele reageerimise süsteemi ning lõpetati alaealiste komisjonide tegevus ja kehtestati üldpõhimõte, et alaealisele võib karistuse mõista ainult siis, kui ühegi teise mõjutusvahendiga ei ole võimalik alaealist õigusrikkumisest hoiduma panna.

Alates aastast 2018 kujundati asenduskoduteenus ja perekonnas hooldamine ümber asendus- ja järelhooldusteenuseks, delegeerides vastutus omavalitsustele. Paraku viidi reform ellu kiirustades, sh puudusid analüüsid, mis võimaldaksid hinnata omavalitsustele vastutuse delegeerimise otsuse pikaajalist mõju asendushoolduse süsteemile tervikuna. Statistikaameti kohaselt elas asenduskodudes 2018. aastal 990 last, seega suundumus perepõhisele asendushooldusele vajab jätkuvalt riigi täiendavat tuge. Järelhooldusteenuse kättesaadavus ei ole piisav, teenuse sisu ei ole üheselt selge, teenuse maht ja ulatus sõltub omavalitsusest.

Seadusandlikud arengusuunad

Alates 2018. aasta 25. maist hakkas kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus, kus rõhutatakse, et lapse isikuandmed vajavad võrreldes täiskasvanu andmetega erilisemat kaitset.[5] Uue Eesti isikuandmete kaitse seaduse kohaselt kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkti a seoses infoühiskonna teenuste pakkumisega otse lapsele, mis sätestab, et lapse isikuandmete töötlemine on lubatud ainult juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane.[6]

Alates 2018. aasta 1. jaanuarist saab vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 1302-le kohaliku omavalitsuse üksus taotleda kohtult lapse paigutamist kinnisesse lasteasutusse. Rahvastikuregistri seaduse § 68 muudatus sätestab inimese kohustuse tagada oma elukoha andmete õigsus rahvastikuregistris, aga ka alaealiste laste ja eestkostetavate aadressi olemasolu ja õigsuse. Alates 2019. aasta 1. septembrist jõustusid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mis annavad koolidele võimaluse rakendada mõjutusmeetmeid õpilase suhtes, kelle kasutuses on koolis keelatud ese või aine. 

Edasiminekuna saab välja tuua 2019. aasta märtsis jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise seadusega[7] tehtud muudatusi, mis rõhutavad senisest selgemalt vajadust arvestada lastega seotud eestkoste- ja suhtlusõiguse kindlaksmääramise menetlustes alati lapsevanema vägivaldsusega nii teise vanema kui lapse suhtes.Selleks, et võtta üle Euroopa Liidu alaealiste menetlusõiguste direktiiv,[8] kiitis Vabariigi Valitsus heaks karistusseadustiku muutmise eelnõu, millega tagatakse edaspidi kuriteokahtluse alla sattunud laste individuaalne hindamine ning nende teadlikkus oma õigustest.[9]

Õiguskantsler[10] on palunud sotsiaalministril kaaluda seadusemuudatust, mis võimaldaks pöörduda alaealistel psühhiaatri poole ilma lapsevanema loata. Igal aastal on juhtumeid, milles abi otsivad lapsed ei saa abi, sest nende vanemad on kategooriliselt psühhiaatrilise abi vastu.[11]

Kohtumenetlus ja -praktika

Riigikohtu mitmed lahendid puudutasid aastatel 2018–2019 laste ülalpidamist ning hooldus- ja suhtlusõigusega seotud küsimusi. Eriarvamusi tekitas tsiviilkolleegiumi otsus, milles rõhutati, et kohtute diskretsiooni piiridesse mahub võimalus määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et laps viibib vaheldumisi kahe nädala kaupa kummagi vanema juures.[12] Pretsedendina algatas kohus ise vanema hooldusõiguse piiramise ja eestkostja määramise.[13] Riigikohus rõhutas, et enne vanemalt hooldusõiguse ära võtmist on vajalik põhjalik kaalumine,[14] kohus selgitas mh nii lepitusmenetluse,[15] lapse viibimiskoha[16] kui ka lapserööviga seonduvat.[17] Riigikohus tegi pretsedenditu otsuse koolikiusamise osas.[18]

Statistika ja uuringud

Vaatamata viimasel kümnendil tehtud ulatuslikele investeeringutele regionaalarengusse on Eesti piirkondlik ebavõrdsus ja selle süvenemine jätkuvalt suureks väljakutseks.[19] Piirkonniti erineb lastega leibkondade ekvivalentnetosissetulek ligi kaks korda, suhtelise vaesuse määr kolm korda.[20] Suureks probleemiks on lastekaitsetöötajate arvu vähenemine ja lastekaitsetöötajate suur voolavus. Seega on laste heaolu ja õiguste realiseerumine endiselt sõltuvuses sellest, millises omavalitsuses tema vanemad elavad. Statistika ja erinevad uuringud osutavad ebavõrdsusele tervises, erinevustele muu hulgas teenuste, tugispetsialistide, huvihariduse kättesaadavusel.[21] Ka Euroopa Liidu uue noortestrateegia loomisel tõid Eesti noored esile vajadust pöörata ühiskonnas rohkem tähelepanu muu hulgas võrdsele kohtlemisele,[22] kusjuures 81% vastanutest pidas ebavõrdsuse küsimust Eesti ühiskonnas oluliseks.

Tervise Arengu Instituudi andmetel on rasvunud laste arv Eestis kaheksa aasta võrdluses üha kasvanud, risikirühmaks on kehvemast majandusliku seisuga peredest noored (21%). Olukorras, kus leetrijuhtumite arv maailmas on suurim alates 2006. aastast ja WHO teatel on vaktsiinikõhklus üks kümnest terviseohust 2019. aastal, on Eestis vaktsineeritud laste arv langenud viimastel aastatel alla soovitatava taseme.[23]

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraporti „Puuetega inimeste eluolu Eestis“ kohaselt näitab puuetega laste arv viimasel kümnendil tugevat kasvutrendi. Praktilises elus kogevad puuetega lapsed puudulikku kaitset diskrimineerimise eest, vähest kaasamist ja abi ning piiratud juurdepääsu haridusele. Puudulik on ka vaimupuudega, samuti psüühikahäiretega lastele suunatud teenuste kättesaadavus. Puuetega laste õiguste teostamine on Eestis otseses sõltuvuses vanemate võimekusest ega ole kõigile võrdselt tagatud.[24]

Enamik Eesti lastest tunneb end internetis enesekindlalt ja turvaliselt, selgub EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringust-[25] 9–17-aastastest Eesti lastest kasutab internetti igapäevaselt 97%. Midagi häirivat on netikeskonnas näinud ligi kolmandik lastest ning küberkiusamist on pealt näinud ligi 40% lastest. Kiusamisega on kokku puutunud 23%, paraku ligi kolmandik lastest ei räägi kogetust kellelegi. Noored alustavad suitsetamisega hiljem, oluliselt on vähenenud vesipiibu tarbimine ning kasvanud on nende õpilaste osakaal, kes ei ole kunagi alkoholi tarvitanud.[26] Siiski on Eesti õpilased võrreldes teiste Euroopa ja Põhja-Ameerika õpilastega esimeste seas varase alkoholi proovimise, purju joomise ning suitsetamise ja kanepi proovimise poolest. Nii rahvusvahelise heaolu uuring Children´s World kui ka Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitavad tendentsi, et vanuse lisandumisega laste subjektiivne heaolu väheneb, väheneb nii koolirõõm kui halvenevad vaimse tervise näitajad.

Alaealised panid 2018. aastal toime 1124 kuritegu, mis on 10% rohkem kui 2017. aastal. Alaealiste kuritegude arv suurenes eeskätt varguste arvu tõusu tõttu. Sagenud on noortekampade vägivalla- ja vandalismijuhtumid.[27] Aasta lõpu seisuga oli vanglas 14 alaealist, nendest kümme süüdimõistetut ja neli vahistatut.[28]

Lapse õigus vägivallavabale ja toetavale keskkonnale on üks kesksematest õigustest lapse elus. Paraku 36% täiskasvanutest ei pea laste füüsilist karistamist vägivallaks vaid kasvatusmeetodiks.[29] Seksuaalkuritegude koguarv (2018. aastal – 505) on kümne aasta suurim ja suurenenud just alaealise kannatanuga seksuaalkuritegude sagenemise tõttu (koguarvust 87%), tõusnud on vägistamisjuhtumite arv (137).[30]

Võrreldes 2012. aastaga ei ole kasvanud lapse õigustest kuulnud täiskasvanute osakaal, lapse õigustest kuulnud laste osakaal on veidi kahanenud. Laste hinnangul pakutakse Eestis lastele hoolitsust ja kaitset ohu eest, kuid nende arvamuse kuulamist ja sellega arvestamist ei ole täiskasvanud veel eriti omaks võtnud, samuti jääb täiskasvanutel vajaka kriitilistel hetkedel laste mõistmist soodustavatest eluoskustest.[31]

Head tavad

Lapse õiguste konventsiooni tõhusus sõltub sellest, kui laialdaselt selles sätestatud lapse õiguseid tuntakse, mõistetakse ja rakendatakse.[32] Alljärnevalt on toodud hea tava näitena mõned lahendused ajavahemikust 2018–2019:

  • Kuldmuna grand prix läks 2019 dokumentaallavastusele „Südames sündinud”, mis oli osa TAI teavitusest eesmärgiga avada kasuvanemluse teemat ja julgustada inimesi kasuvanemaks saama. Lavastust saab nüüd vaadata täispikkuses portaalis.[33]
  • Lastekaitse Liidu algatusena koostöös Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga koondati vangla.ee lehele materjalid lastele ja lapsevanematele, kelle lähedane on vanglas.[34]
  • Õiguslik alus inimõiguste käsitlemiseks ja rakendamiseks Eesti haridussüsteemis ja koolides on olemas, kuid inimõiguste õpetamine sõltub sageli sellest, kui pädevad on õpetajad inimõiguse teemasid lõimitult käsitlema.[35] MTÜ Mondo andis välja metoodilise juhendi lapse õiguste käsitlemiseks koolis „Õigus olla laps“.[36]
  • Lastekaitse Liit on loonud programmide „Kiusamisest vabaks!“ ja „Targalt internetis“[37] ühendava digitaalsejuhendmaterjali, mis tutvustab koolieelsete lasteasutuste ja koolide õpetajale võimalusi „Kiusamisest vabaks!“ programmi raames oluliste teemade käsitlemist digikeskkondadega seoses.[38]
  • Politsei- ja Piirivalveamet võttis vastu ennetustöö kontseptsiooni[39] ja laste õiguste deklaratsiooni,[40] milles Eesti 100. sünnipäeval sõnastati tegevused, mida PPA teeb selleks, et iga laps saaks õnnelikult suureks kasvada. Prokuratuuri alaealistele spetsialiseerunud prokurörid sõlmisid 2018. aastal Narva-Jõesuus kokkuleppe kuriteo toime pannud alaealiste erikohtlemise kohta kriminaalmenetluses.[41] Õiguskantsler on koostanud seisukoha laste õiguste kohta esmasel kokkupuutel politseiga.[42] Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna eestvedamisel valmis lapsesõbraliku menetluse meelespea,[43] mis on mõeldud praktikutele, kes lastega erinevates menetlustes kokku puutuvad.

Suundumused ja tulevikuvaade

Kuigi Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg, 16-aastane koolitüdruk, kelle 2018. aasta augustis algatatud kooliõpilaste igareedesed kliimameeleavaldused on pannud aluse ülemaailmsele liikumisele #FridaysForFuture,[44] on paelunud tähelepanu meil ja mujal, näitavad uuringud[45] endiselt, et kui last ennast mõjutavates küsimustes saavad Eestis lapsed enamasti kaasa rääkida, on kogu pereringi puutuvate küsimuste korral kaasarääkimise kogemusi vähem ning koolieluga või laiemalt ühiskonnaga seotud teemadel veelgi väiksem. Isegi väga aktiivsed noored tunnetavad, et nende kaasamine on sageli pigem formaalne ja näiline.[46] Viimase vältimiseks peab laste ja noorte kaasamine muu hulgas kohalike otsuste tegemisse olema pidev ja süsteemne ega saa muutuda päevakajaliseks üksnes kord nelja aasta jooksul. Euroopa noorte küsitlusuuring näitab Eesti noorte leiget huvi sisepoliitika[47] vastu ja seda, et ärevad ajad muudavad noored ühiskondlikult aktiivseks.[48] 2018. aasta juunis toimunud noorte [eel]arvamusfestivali arutelude keskmes oli noorte arvamusvabadus, 2019. aasta arvamusfestvalil  kliimaarutelus osalenud noored väljendasid oma muret ökokriisi pärast.[49]

Kiusamine on vähenenud,[50] aga laste heaolu uuringu andmetel on narrimist kogenute osakaal isegi suurenenud.[51] Ebaturvaliste suhete tõttu on õpilased vähem rahul kaasõpilastega ja see vähendab ka koolirõõmu, mis osaliselt selgitab laste kooliga seotud rahulolu arvestatavat vähenemist pärast 4. klassi.[52] Koolikiusamine ei jää tihti kooliseinte vahele, vaid  tuleb lastega telefonides ja internetis koju kaasa. Eesti ühiskonna väljakutse on aidata erinevate tegevustega kaasa Eesti laste kooliturvatunde loomisele ja koolirõõmu suurendamisele.

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab, et ajas on kasvanud kooliõpilaste depressiivsus, 2017/2018 õppeaastal oli seda kogenud juba iga kolmas õpilane. Mida vanemaks lapsed saavad, seda kehvemini nad end tunnevad. Märgatavalt kehvemaks on muutunud 15-aastaste noorte vaimne tervis, kellest iga viies on aasta jooksul mõelnud ka enesetapule.

Positiivne on tõdeda, et perioodil 2018–2019 on nende teemadega eri tasanditel aktiivsemalt tegelema hakatud ja seda nii ennetuse kui ka sekkumise osas. Eri viisidel tõstetakse ühiskonna teadlikkust perevägivalla, kiusamise ja vaimse tervise probleemide negatiivsetest tagajärgedest ja rõhutakse varajase märkamise vajalikkusele.[53] 

Soovitused

  • Suurendada laste mõju ühiskonna kujundamisel, edendada laste osalemist erinevates otsustusprotsessides, seeläbi tugevdada ühiskonna sidusust.
  • Teavitada ühiskonda senisest enam lapse õigustest, sh suurendada inimõiguste hariduse mahtu erinevatel koolitasemetel ning lastega seotud ametialade täiendõppes.
  • Tagada senisest efektiivsem ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendamine, sh laste sotsiaalsete põhiõiguste tagamine. Pöörata rohkem tähelepanu ennetusele, varajasele märkamisele, vaimse tervise teenuste ja tugispetsialistide kättesaadavuse tagamisele. Panustada multidistsiplinaarse koostöö edendamisele.
  • Koguda süsteemselt statistilist teavet (sh esitada regulaarselt raporteid), mille analüüsile tuginevalt kujundada lapse õigusi tagavaid poliitikaid.

 

[1] Rajani, R., Petrén, A. 2005. Teadlikkuse tõstmine laste õigustest. Laste õigused. ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtete rakendamine praktikas, Lastekaitse Liit, lk 123‒138.

[2] Anniste, K., Biin, H., Osila, L., Koppel, K. ja Aaben, L. 2018. Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018, Praxis.

[3] Lapse Õiguste Komitee. CRC/C/EST/CO/2-4, 08.03.2017.

[4] Nõukogusse kuuluvad Lastekaitse Liidu, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu ja Eesti Noorteühenduste Liidu esindajad, samuti ka haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, justiitsminister, siseminister, rahandusminister ning Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudi direktorid. Nõukogu esimees on sotsiaalkaitseminister, kelle vastutusalasse kuulub lastekaitsepoliitika koordineerimine.

[5] Iro, M. 2018. Lapsed ja andmekaitse. Milliseid muudatusi toob kaasa EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus, Märka Last.

[6] Riigikogu. 2019. Isikuandmete kaitse seadus. RT I, 04.01.2019, 11.

[7] Riigikogu. 2019. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 19.03.2019, 2.

[8] Euroopa Liidu Teataja, L132/1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/800.

[9] Justiitsministeerium. 2019. Laste õigused kriminaalmenetluses on edaspidi paremini kaitstud, 14.05.2019.

[10] Õiguskantsler. 2019. Õiguskantsleri tegevused lapse õigustega seonduvalt perioodil 2018-2019.        

[11] Õiguskantsleri kiri nr 6-8/190575/1903391 sotsiaalministrile. Alaealise nõusolek psühhiaatriliseks raviks, 03.07.2019.

[12] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2018 määrus nr 2-17-3347.

[13] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.01.2019 määrus nr 2-18-3298.

[14] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.04.2019 määrus nr 2-18-3628.

[15] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.04.2019 määrus nr 2-17-9910.

[16] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.03.2019 määrus nr 2-17-11804.

[17] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.02.2019 määrus nr 2-18-10797.

[18] Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.2017 otsus nr. 3-14-52324.

[19] Kattai, K., Lääne, S., Noorkõiv, R., Sepp, V., Sootla, G., Lõhmus, M. 2019. Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regionaaltasandi arengus. Tallinna Ülikool.

[20] Raid, K. 2018. Eesti piirkondlik areng 2018. Statistikaamet.

[21] Eesti  Puuetega Inimeste Koda. 2017. Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2017.

[22] Eesti Noorteühenduste Liit. 2017. “Noored Euroopas – mis järgmiseks?”

[23] Vikat, M. 2018. Vanemad alahindavad rängalt koolilaste vaktsineerimise vajalikkust, Postimees, 21.08.2018.

[24] Eesti  Puuetega Inimeste Koda. 2018. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport „Puuetega inimeste eluolu Eestis”.

[25] Tartu Ülikool. 2019. EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuring.

[26] Ibid.

[27] Justiitsministeerium. 2018. Kuritegevus Eestis 2018.

[28] Info pärineb vestlusest Viru Vangla juhtkonnaga Viru Vangla vanglakomisjoni istungilt 24.09.2019.

[29] Anniste, K., Biin, H., Osila, L., Koppel, K. ja Aaben, L. 2018. Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018, Praxis.

[30] Justiitsministeerium. 2018. Kuritegevus Eestis 2018.

[31] Turk, P., Sarv, M. 2019. Lapse osalusõigusest laste ja täiskasvanute vaates. Statistikaamet.

[32] Rajani, R., Petrén, A. 2005. Teadlikkuse tõstmine laste õigustest. Laste õigused. ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtete rakendamine praktikas, Lastekaitse Liit, lk 123‒138.

[33] Dokumentaallavastus „Südames sündinud“.

[34] MTÜ Eesti Lastekaitseliit. 2019. Materjalid lastele ja lapsevanematele, kelle lähedane on vanglas.

[35] Balti Uuringute Instituut, Inimõiguste Keskus. 2017. Inimõigused ja inimõiguste alusväärtused Eesti koolis ja hariduspoliitikas.

[36] Mondo Maailmakool. Metoodiline juhend “Õigus olla laps”.

[37] Kiusamisvaba Kool ja Targalt Internetis

[38] MTÜ Lastekaitse Liit. 2019. Digitaalne juhendmaterjal: „Sõber Karuga targalt internetis“.

[39] Politsei- ja Piirivalveamet. 2018. Ennetustöö kontseptsioon.

[40] Politsei- ja Piirivalveamet. 2018. Laste õiguste deklaratsioon.

[41] Prokuratuur. 2018. Kuriteo toime pannud alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetluses. Alaealistele spetsialiseerunud prokuröride kokkulepe.

[42] Õiguskantsler. 2019. Lapse õigustest esmasel kokkupuutel politseiga.

[43] Justiitsministeerium. 2019. Lapsesõbraliku menetluse meelespea.

[44] Fridays For Future.

[45] Kutsar, D., Raid, K. 2019. Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates, Statistikaamet.

[46] Aksen, M., Kiisel, M., Saarsen, K., Koppel, H., Jaanits, J., Tammsaar, H., Rajaveer, L., Narusson, D., Trumm, E. 2017-2018. Noorte osalemine otsustusprotsessides, Tartu Ülikool.

[47] Kantar EMOR. 2019. Noorte valimiskäitumise uuring KOV valimiste kontekstis.

[48] ERR. 2018. Uuring: ärevad ajad muudavad noored ühiskondlikult aktiivseks, 31.05.2018.

[49] UNICEF. 2019. Europe Kids Want.

[50] Tervise arengu instituut. 2019. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring ja Tervise arengu instituut. 2019. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC), 2017/2018. a uuring, 07.05.2019.

[51] Murakas, R., Soo, K., Otstavel, S. 2019. Laste subjektiivne heaolu koolis. Kogumikus Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates”, Statistikaamet.

[52] Kutsar, D., Kasearu, K. 2017. Do children like school – crowding in or out? An international comparison of children’s perspectives. Children and Youth Services Review, 80, lk 140‒148.

[53] Näiteks lasteabitelefoni 116111 teavituskampaania „Aga mina HOOLIN ja märkan“.


Autor

  • Helika Saar töötab MTÜ-s Lastekaitse Liit lapse õiguste programmi koordinaatorina. Lastekaitse Liidus alates 2009, eelnevalt töötanud juristina, sh nõunikuna Euroopa Parlamendis. Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja omandanud teise magistrikraadi Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudist sotsiaalteaduste alal. Lastekaitse Liidus koordineerinud erinevaid eestkoste ja lapse õigustega seotud siseriiklikke ja rahvusvahelisi projekte, sh koostanud ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendava aruande (2015) sisulise analüüsi.