5. peatükk

Kogunemis- ja ühinemisvabadus

Autor: Alari Rammo

Võtmeteemad

  • Vabaühenduste rahastamine on korrastatud ja objektiivsemaks muudetud pärast Hasartmängumaksu Nõukogu kaotamist, aga “katuseraha” püsib.
  • Kodanikuaktiivsus väljendub nähtavamalt rohkearvuliste protestidena, vähem läbimõeldud ja teadliku kaasamisena.
  • Inimõiguste valdkonna vabaühenduste rahastamist on hakatud ründama.

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

Aruandeperioodil ametis olnud Jüri Ratase kahe valitsuse lubadustes ja tegevustes on temaatilisi muutusi vähe või ei ole lubadused oluliste mõjudega tegevusteks muutunud. Nagu viimased 15 aastat, on kodanikuühiskonna institutsionaalne areng seisnenud peamiselt kaasamise ja rahastamise korrastamises ning vabaühenduste võimekuse tõstmises. 2019. aasta sügisel peaks valmima järjekordne kodanikuühiskonna arengudokument, mille probleemikirjeldustes ega eesmärkides olulisi uuendusi ei paista olema.[1]

Seadusandlikud arengusuunad

2017. aasta lõpus valitsuses arutatud ettepanekuist vabakonda eraraha juurde tuua ei leidnud enamik kabineti toetust.[2] Ellu on viidud vaid tulumaksuseaduse muudatus, mis võimaldas 2019. aasta 1. juulist saada tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja varasema 4–11 kuu asemel 30 päeva jooksul.[3] Samuti lubati teostada 2020. aastast võimalus e-maksuametis suunata eraisiku maksutagastus otse annetuseks, ning analüüsida edasi ühiskondliku mõju osakute (SIB) võimalikku katsetamist. Eraannetuste maht küll kasvab igal aastal, olles aga selgitatav nii majanduskasvu kui maksusoodustustega.[4]

Eelduslikult suurema mõjuga on 2018. aasta oktoobris muudetud hasartmängumaksu seadus, millega kaotati otsuseid teinud, suuresti poliitikutest koosnev, nõukogu. Eelkõige hariduse ja sotsiaalvaldkonnas võimaldab muudatus ministeeriumitel leida pikemaajalised strateegilised partnerid. Haridus- ja Teadusministeerium valis enda partnerid läbipaistmatult otsustuskorras, Sotsiaalministeerium korraldas 2019. aastal kaks avalikku konkurssi. Muutus on üleminekuajal tekitanud vabaühendustes segadust ning avaldab negatiivset mõju organisatsioonidele, kes partnerite ringi ei pääse. Sotsiaalvallas säilis siiski projektitoetuste võimalus, uuendusena Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu.

Riigikantselei ja Siseministeeriumi tellimusel käivitus 2019. aasta suvel strateegilise partnerluse tugevdamise arenguprogramm, kus Vabaühenduste Liit ning Rakendusliku Antropoloogia Keskus peavad vähemalt kolmes ministeeriumis jõudma erinevate tegevuste abil edukama partnerluseni ning koostama käsiraamatu tulevikuks.

Rahastamise korrastamise eesmärgil esitas Vabaühenduste Liit 2018. aasta detsembris parlamendile kollektiivse pöördumise[5]katuseraha jagamise lõpetamiseks, mida Riigikogu järgmise koosseisu rahanduskomisjon arutas alles pool aastat hiljem, viimasel päeval enne suvepuhkust, aga (koalitsiooni)parteide toetust ettepanekule näha ei olnud.[6]

Kõiki juriidilisi isikuid tabas 2018. aasta septembris rahapesu regulatsioonist tulenev nõue määrata äriregistris tegelikud kasusaajad, kelleks mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul on pea alati juhtorgani liikmed. Vähese kasu, ent suure halduskoormuse tõttu pälvis kohustus eriti MTÜ-de ja usuühingute pahameele.[7]

Usuühingud pääsesid aga 2018. aastast ametlikult (praktikas ei nõutud seda varemgi) äriregistri avaldusele lisatavast üldkoosolekul osalenute allkirjalehe originaali postipanekust, kuna Justiitsministeerium avastas, et nõnda talletab riik põhiseadusevastaselt andmeid inimeste usuliste veendumuste kohta. Sellega, et sarnane bürokraatialeevendus kehtiks kõigile vabaühendustele, ei ole ministeerium nõustunud.[8] Mõningaid muudatusi võib oodata ühinguõiguse revisjoni tulemustest 2020. aastal, kuna revisjoni töörühm toetas pea kõiki vabaühenduste ettepanekuid regulatsioone vähendada ning ühtlustada.[9]

Kohtupraktika

Lõpplahenduse sai teadaolevalt esmakordne, 2016. aastal kohtule esitatud kaebus MTÜ Liivimaa Lihaveis sundlõpetamiseks seetõttu, et ühingu põhitegevuseks on majandustegevus. Kõik astmed üksnes menetlusse võtmise küsimuses läbinuna aga sisulise aruteluni ei jõutud, sest maakohus tuvastas teisel ringil, et OÜ-st avaldaja pole esitanud majandusaasta aruandeid ega tegutse enam MTÜ-ga samas valdkonnas, tuletades sellest võimaluse jätta avaldus läbi vaatamata. Maakohus ei leidnud ka õigusliku vormi kuritarvitamise asjaolusid, et sundlõpetamine ise algatada.[10]

Sisulisema tulemuseni jõudsid kohtud 2018. aasta oktoobris teises sundlõpetamise vaidluses, mis käis pealtnäha tehnilise küsimuse üle majandusaasta aruande esitamata jätmise tagajärgedest.[11] Väike naisteühendus Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubi kustutati äriregistrist, kuna viimane majandusaasta oli elektrooniliselt esitatud 2011. aastal ning osad paberil postiga. Vaidlus jõudis välja Riigikohtu üldkoguni, kes vaatab aastas läbi kõigest kolm-neli asja, sest tsiviilkolleegiumil tekkis küsitavusi regulatsiooni põhiseaduspärasusest.

Esiteks arutati, kas kohtunikuabil on õigust teha kustutamisotsust; teiseks, kas väikestelt klubidelt on põhjust nõuda aastaaruannet või kustutatakse nad registrist; ja kolmandaks, kas põhiseaduspärane on paberkandjal aruande mitte-vastuvõtmine sellest teadagi andmata ja uut tähtaega määramata. Vastused kahele esimesele küsimusele olid jaatavad, kolmandale aga eitav ja vastav kord tunnistati põhiseadusvastaseks.

Kohtuotsusest huvitavamad olid tavapäraselt eriarvamused, kus kuueteistkümnest riigikohtunikust kümme arutlesid viies eriarvamuses õigusemõistmise rolli üle registriasjades, aga leides ka, et ühetaoline aastaaruande esitamise kohustus võib riivata ühinemisvabadust. Iseäranis, kui tegu on organisatsioonidega, mille tegevuse või rahaasjade suhtes puudub avalik huvi. Kohtunike arvamusi jagas ühinguõiguse revisjoni toimkond ja pakkus lahendusi erandite kehtestamiseks, et vältida registrist kustutamist.[12]

Kohtusse ei jõudnud patendibüroo abil poeketi Prisma poolt esitatud ähvardus[13] kanade heaolu eest seisnud ühingu Nähtamatud Loomad vastu, mida võib pidada aeg-ajalt ettetulevaks vaigistuskaebuseks.[14] Poole aasta pärast teatas Prisma välismaine emafirma, et kogu grupp loobub puurikanamunade müügist.[15]

Edutu oli ka teine vaigistuskaebuse tunnustega, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esitatud avaldus Andmekaitse Inspektsioonile, et vaenukõnest teavitamise rakendus UNI-FORM rikub isikuandmete kaitse reegleid, sest vaenajate andmeid töödeldakse tagaselja. Väärteomenetlus lõpetati, kui inspektsioon isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisi ei tuvastanud.[16]

Statistika ja uuringud

2019. aastal valmisid kaks Siseministeeriumi tellitud mahukat uuringut vabatahtlikus tegevuses osalemisest[17] ja kodanikuühiskonna arengukava mõjudest.[18] Olulisi või uusi trende viimasest viiest aastast ei tuvastatud kummaski, mõnevõrra seletas näitajate muutusi parem metoodika. Jätkuvad trendid, kus ühinemisvabadus on üha vähem institutsionaalne, ehk siis MTÜ-dega ühinemise või püsivabatahtlikuks olemise asemel eelistatakse ajutisi, ühekordseid või mitteformaalseid tegevusi.

Positiivsena osaleb ligi pool elanikkonnast vabatahtlikus tegevuses ning valitsuse poolt kodanikuühiskonna arendamiseks tehtavaga ollakse üldjoontes rahul. Vabaühenduste võimekus oluliselt muutunud ei ole, maastikku iseloomustab endiselt suur killustumine ligi 23 000 registreeritud ühingu vahel.[19]

Lootustandvad ja head tavad

Kui ülal sai valitsus kriitikat eraraha ühiskonnaasjadesse kaasamise vähese soodustamise eest, lõid ettevõtjad 2018. aastal koos Heateo Sihtasutusega kaks erakapitalil põhinevat toetusfondi (avastades muuhulgas, et nende panus võidakse karmide piirangute tõttu maksustada). Haridusfondi[20] mahuks sai miljon eurot ja mõjufondil[21] pool miljonit, mõlemad peaksid tegutsema kolm aastat.

Viieks aastaks avanes 2019. aasta suvel järjekordne Euroopa Majanduspiirkonna raha, mis seekord Aktiivsete Kodanike Fondi nime all jagab vabaühendustele nii tegevuseks kui ka võimekuse tõstmiseks 3,3 miljonit eurot.[22] Ajutiselt pakub fond leevendust Kodanikuühiskonna Sihtkapitali pidevalt vähenevale eelarvele.

Olulisemad avalikud arutelud

Kodanikuaktiivsus oli aruandeperioodil endiselt nähtav ja avaldus suures osas protestidena. Jätkusid emotsionaalsevõitu arutelud nii metsanduspoliitika, Rail Balticu, Reidi tee kui eriti jõuliselt kavandatud tselluloositehase vastu. Viimast peeti lausa maamärgiks Eesti kodanikuaktivismi ajaloos,[23] ent sarnaseid tähelepanekuid kodanikuühiskonna ärkamise aasta kohta tehakse ikka ja jälle: näiteks 2012. aastat seoses reformierakonna rahastamisskandaalist alguse saanud sündmustejadaga[24] või 2006. aastat, mida Toomas Hendrik Ilvese presidendiksvalimise tõttu võrreldi uue laulva revolutsiooniga.[25]

Kogunemisvabadus on Eestis jätkuvalt hästi kaitstud ja seda sisustatakse agaralt. 2019. aastal tekkis valimiste järel mitmeid uusi kodanikuliikumisi nagu Kõigi Eesti, Jah vabadusele, ei valedele või Stenbocki hommikud, kes korraldasid ühekordseid või suisa iganädalasi proteste populistliku valitsuse vastu. Kõrgemat tähelepanu sai rahvusvahelise laine harjal kliimateema, kus meilgi aktiveerusid noored Fridays for Future egiidi all iganädalaste kliimastreikide korraldamisega eri linnades.[26] Esmakordselt toimusid marsid naiste ja teaduse toetuseks.

Inimõigustega tegelevate vabaühenduste seas hoiab ärevust ülal 2019. aasta valimiste ajast koalitsiooni kaasatud Eesti Rahvuskonservatiivne Erakond (EKRE). Partei varemgi välja öeldud nõudmisi lõpetada inimõiguste valdkonna MTÜ-de rahastamine hakkas vabakond pisut tõsisemalt võtma.[27] Kummatigi pole peale katse Rakvere volikogus[28] (vt „Juhtumikirjeldust“) rohkem samme astutud, kuigi ähvardustega on esinenud lisaks erakonna esimehele ka Riigikogu esimees[29] ja EKRE fraktsiooni aseesimees.[30]2019. aasta sügisel vallandus arutelu uue hooga, kui algas ilmselt koordineeritud kampaania, mille sõnumeid asusid toetama ka Isamaa ministrid.[31]

Suundumused ja tulevikuvaade

Mõistagi on iga protest kutsunud esile ka vastureaktsioone, teise leeri miitinguid, nii et nn kaevikusõdade lõppu näha ei ole. Pigem võitlusväli üha laieneb ning avalik võim ja ärisektor peavad leidma uusi ja nutikaid viise avaliku arutelu pidamiseks, et üldse midagi kuhugi ehitada või suuremaid reforme teha saaks. Mainitud tselluloositehase kõrval on kogukondi aktiveerunud kõikvõimalikud uued objektid, iseäranis süstlavahetuspunktide või erihooldekodude asukohad, mille järjekindel ja ilmselt teadmatusest ja hirmudest[32]tulenev tõrjumine naabrite poolt paljudes Eesti linnades võib tekitada ühiskonnas uusi probleeme.[33]

Küllap seisavad kirglikud arutelud ees ka ametisoleva valitsuse ideede üle otsedemokraatia võimalusi laiendada: valitsuse tegevusprogrammis on lubatud põhiseaduse muutmise kaudu tulevikus rohkem rahvahääletusi kasutada,[34] mille halvim tulevikustsenaarium võib olla populistlik autoritarism.[35]


Juhtumikirjeldus

2019. aasta suvel jõustusid kaks halduskohtu lahendit, milles ühes tunnistati õigusvastaseks Rakvere linnavolikogu 2018. aasta otsus jätta rahuldamata MTÜ Sevenbow rahataotlus kultuurikomisjoni otsustatud määras; ja teises tühistati 2019. aasta otsus, kohustades linna taotlust rahuldama.[37] Mõlemad vaidlused olid sarnastel asjaoludel: LGBTI+ filmifestivali taotlusi hindas kultuurikomisjon kõrgelt, ent volikogu vähendas summasid omatahtsi, milleks tal enda kehtestatud korra järgi kaalutlusõigust polnud. Rakvere linn otsuseid edasi ei kaevanud, ent volikogus Festhearti vastu enim sõna võtnud liige lubas kultuuri- ja spordiürituste korda muuta viisil, mis lubaks volikogul edaspidi kultuurikomisjoni ettepanekust mööda minna.[38] Juhtum on teadaolevalt esmakordne, kus haldusotsus on mõjutatud LGBT vaenust. Põhiseaduses sätestatud diskrimineerimiskeelu rikkumist kohus siiski ei käsitlenud.


Soovitused

  • Viia kaasamise, osalemise ja poliitikakujundamise läbipaistvuse edendamiseks ellu Avatud Valitsemise Partnerluse tegevuskavas arendatud õigusloome tõhustamise projekt.[36]
  • Analüüsida demokraatia seisu kohalikes omavalitsuses nii kaasamise kui ka rahastamise poolelt ja vajadusel pakkuda tuge.
  • Teha avaandmetena kättesaadavaks valitsuse poolt kogutav info (sh Registrite ja Infosüsteemide Keskuse oma), et muuta valitsemine läbipaistvamaks ja luua andmetele lisandväärtust.
  • Jõulisemalt soodustada annetamist ja filantroopiat maksupoliitikaga.

 

[1] Siseministeerium. Kodanikuühiskonna programm 2021-30.

[2] Hea Kodanik. Ettepanekud annetustesõbralikuks maksupoliitikaks.

[3] Maksu- ja tolliamet. 2019. Muutub tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja koostamise ja sealt kustutamise kord, 18.06.2019.

[4] Kübar, U. 2018. Urmo Kübar: keskmine annetaja kulutab kuus heategevuseks tassi kohvi maksumuse, Edasi, 13.12.2018.

[5] Rammo, A. 2017. Lõpetada katuseraha jagamine Riigikogus, 23.10.2017.

[6] Hea Kodanik. 2019. Riigikogu arutas katuseraha rahvaalgatust, jätkab sügisel, 10.06.2019.

[7] ERR. 2019. Usuühendused ei saa vabastust tegelike kasusaajate avaldamisest, 20.03.2019.

[8] Hea Kodanik. 2018. Usuühingud pääsesid üldkoosoleku allkirjalehest, 12.01.2018.

[9] Justiitsministeerium. 2019. Ühinguõiguse revisjon.

[10] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. 09 2017. määrus nr 2-16-17452.

[11] Riigikohtu üldkogu 2. 10 2018 otsus nr 2-17-10423.

[12] Justiitsministeerium. 2019. Ühinguõiguse revisjon.

[13] Joost, M. 2019. Prisma ähvardab loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kohtusse kaevata, Postimees Tarbija, 30.01.2019.

[14] Vikipeedia. 2019. Vaigistuskaebus.

[15] Prismamarket. 2019. S-Grupp loobub järk-järgult puurikanade munade müümisest, 26.07.2019.

[16] Andmekaitse Inspektsioon. 2018. 2.2.-6/17/2378, 18.04.2018.

[17] Käger, M jt. 2019. Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018, Balti Uuringute Instituut.

[18] Rikmann, E jt. 2019. Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine, Tallinna Ülikool, Balti Uuringute Instituut, Turu-uuringute AS 2019.

[19] Äriregister ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste register tegevusalati seisuga 01.09.2019.

[20] Heateo Haridusfond.

[21] Heateo Mõjufond.

[22] Active Citizens Fund Eestis.

[23] Kruup, K. 2019. Kodanikuühiskond tselluloosisõjas, Müürileht, 11.02.2019.

[24] Rammo, A. Kogunemis- ja ühinemisvabadus, Inimõigused Eestis 2012, Eesti Inimõiguste Keskus.

[25] Delfi. 2006. Laulev revolutsioon Ilvese toetuseks, 12.09.2006.

[26] Parksepp, A. 2019. Kliimastreik jõuab Eestisse. Reedel lähevad noored kooli asemel tänavale, Delfi, 12.03.2019.

[27] Olup, N-M. 2019. Mart Helme: feministeerium ja teised valitsusvälised organisatsioonid tegelegu oma rahaasjadega ise, Postimees, 28.03.2019.

[28] Ojaperv, A. 2019. Volikogu täitis kohtu otsuse ja toetab Festhearti rahaliselt, Virumaa Teataja, 30.08.2019.

[29] Postimees. 2019. Riigikogu esimees Henn Põlluaas ründas Postimeest ja inimõiguslast, juhtkiri, 07.04.2019.

[30] Adamson, S. 2019. Helle-Moonika Helme: LGBT ühingu rahastamine ei ole kindlasti prioriteet, Delfi, 06.09.2019.

[31] Nagel, L. 2019. Rahvastikuminister Riina Solman mõistab Varro Vooglaiu pahameelt LGBT ühingu toetuse osas: riigipoolne rahastus on paigast ära, Delfi, 11.10.2019.

[32] Väli, K. 2018. Kuidas möödus Sitsi süstlapunkti 365 päeva? Kas sealtkandi elanike hirm oli asjatu?, Õhtuleht, 27.09.2018.

[33] Sepper, M-L. 2019. Kui puudevaenulikkusest saab kuritegu, Sirp, 14.06.2019.

[34] Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-23.

[35] Saarts, T. 2019. Esindusdemokraatia 21. sajandil – hääbumine või teisenemine?, Vikerkaar.

[36] Riigikantselei. 2019. Õigusloome tõhustamine, 27.03.2019.

[37] Grossthal, K. 2019. Jõustusid Festheart filmifestivali kohtuotsused, Inimõiguste Keskus, 24.07.2019.

[38] Ojaperv, A. 2019. Volikogu täitis kohtu otsuse ja toetab Festhearti rahaliselt, Virumaa Teataja, 30.08.2019.


Autor

  • Alari Rammo on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna ning on omandanud õigusteaduste magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolist. Ta on töötanud Riigikogu Kantseleis, ärisektoris ja ajakirjanikuna, alates 2004. aastast vastutanud peamiselt vabaühenduste liidus huvikaitse eest. Veel on ta abiks Arvamusfestivali, Kinoteatri ja Terve Eesti Sihtasutuse tegemistes.