Võtmeteemad
- Väljendusvabadust ebamõistlikult piirav ning ebatõhus poliitilise välireklaami keeld on plaanis kaotada.
- Arutatakse vangide valimisõiguse teemadel.
- E-valimiste turvalisuse ning läbipaistvuse tagamine on luubi all.
- Rahvusvähemuste ning puuetega inimeste võimestamine muutub olulisemaks.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad
2019. aastal kutsus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo kokku elektroonilise valimissüsteemi ja elektroonilise hääletamise töörühma, mille eesmärgiks on hinnata elektroonilise valimissüsteemi ja elektroonilise hääletamise infosüsteemi protsesside ja turvameetmete vastavust kehtivatele küberturvalisust ja valimiste korraldamist käsitlevatele regulatsioonidele. Töörühm esitab aruande, mis sisaldab hinnangut ja ettepanekuid süsteemi turvalisuse tagamise ning avalikkuse teadlikkuse tõstmise osas.[1]
Õiguskantsleri seaduse kohaselt täidab õiguskantsler alates 1. jaanuarist 2019. aastast puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid.[2] Seda rolli täites pöördus õiguskantsler enne 2019. aasta valimisi valla- ja linnavolikogude esimeeste ning linnapeade ja vallavanemate poole palvega määrata valimisjaoskondadeks vaid hooned, mis on kõigile valijatele juurdepääsetavad.[3]
ODIHR-i valimiste ekspertrühm koostas 3. märtsil 2019. aastal toimunud Riigikogu valimiste kohta aruande. Kuigi aruanne hindas toimunud valimisi väga hästi korraldatuks, tõi see välja kümme soovitust, kuidas valimisi veel kaasavamalt ning turvalisemalt korraldada. Soovitustes oli kõige suurem rõhk pandud e-hääletuse turvalisuse ja läbipaistvuse tagamisele. Lisaks soovitati vaadata üle jaoskonnakomisjoni liikmete esitamise kord, et eemaldada sealt igasugune ebaselgus jaoskonnakomisjoni liikmete maksimaalse arvu osas. Samuti soovitatakse kaaluda meetmeid tagamaks õigeaegsed ja tõhusad lahenduse kõikidele valimistega seotud küsimustele. Eraldi toodi välja ka soovitus valimised puuetega inimestele paremini ligipääsetavaks teha ning kaasata muukeelset elanikkonda poliitilisse ellu märksa strateegilisemalt.[4]
Seadusandlikud arengusuunad
Eesti Inimõiguste Keskus on juba 2014. aastast soovitanud Riigikogul kaaluda poliitilise välireklaami keelustamise mõistlikkust ning eesmärgipärasust valimiskampaania perioodil,[5] sama on teinud ka õiguskantsler.[6] 2019. aastal otsustas Vabariigi Valitsus olukorra lahendada ning saatis seaduseelnõu põhiseaduskomisjoni. Seaduseelnõuga tühistatakse valimisagitatsiooni piirang valimispäeval ja poliitilise välireklaami keeld, samas valimisrahu on jätkuvalt tagatud hääletusruumides.
17. septembril otsustas põhiseaduskomisjon[7] saata valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (valimispäeval valimisagitatsiooni piirangu ja välireklaami keelu kaotamine) eelnõu (51 SE)[8] Riigikogu täiskogu istungile.
Kohtupraktika
2019. aastal toimunud Riigikogu valimistega lahendas valimiskomisjon 30 kaebust, seoses Euroopa Parlamendi valimistega üheksa kaebust. Riigikohus jättis ühe erandiga kõik Vabariigi Valimiskomisjoni otsused jõusse.[9] Erandiks oli kaasus, kus Vabariigi Valimiskomisjon otsustas kaebuse läbi vaatamata jätta, kuna nende väitel ei jõudnud kaebus nendele õigeks ajaks. Riigikohus otsustas, et Euroopa Parlamendi valimistel kehtivad samad reeglid, mis kõigil teistel menetlustel, kui kaebuste tähtaeg jääb nädalavahetusele lükkub see järgnevale tööpäevale.
Enamike kaebuste sisuks olid vangide valimis- ja kandideerimisõigused, e-hääletuse turvalisuse küsimused ning kandidaatide registreerimise küsimused.[10] Kui eelnevad kaebamiste põhjused on olnud aastast-aastasse sarnased, siis tulenevalt rahvastikuregistri seaduse[11] muudatustest, mille tulemusel inimesed ei olnud kantud valijate nimekirja oli see uus olukord, kus kohus pidi oma otsuse tegema.[12] Olukorda kajastas ka õiguskantsler, kes tõdes, et kuna valijate nimekirjad koostatakse rahvastikuregistri andmete alusel, jäid inimesed, kes ei olnud oma andmeid uuendanud, valijate nimekirjast välja. Samas saab valimiste ajal elukoha registreerida lihtsustatud korras – valimiste ajal esitatud elukohateate alusel kantakse inimese aadress rahvastikuregistrisse viivitamata, vajadusel ka linna ja linnaosa või valla täpsusega. Seejärel kantakse inimene ka valijate nimekirja.[13]
Statistika ja uuringud
2019. aasta valimistel pääses Riigikogusse rekordarv naisi – 29,[15] mis näitab, et naiste esindatus täitevvõimus on kasvanud, sama ei saa väita vähemusgruppide kohta, kelle esindatus on demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) hinnangul avalikus ja poliitilises elus ikka veel madal. Lisaks tuleks demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo arvates muuta olukorda, kus suur hulk kodakondsuseta inimesi ei saa valida ning neile tuleks anda täielik valimisõigus.[16]
Lootustandvad ja head tavad
Õiguskantsleri, riigi valimisteenistuse ja Eesti Puuetega Inimeste Kojaga koostöös tehti erivajadustega valijatele vajalik informatsioon senisest kättesaadavamaks ja lihtsalt leitavaks. Valimiste kodulehele[17] lisati erivajadusega valijale vajalik teave. Liikumiserivajadusega valijad said kasutada valimisjaoskondade kaardirakendust, mis võimaldas hõlpsalt leida oma valimisjaoskonna asukohta ja saada teavet sellele juurdepääsu kohta. Kaardirakendus näitas, kas jaoskonda oli võimalik iseseisvalt siseneda ratastooli ja näiteks ka lapsevankriga.[18]
Olulisemad avalikud arutelud
Avalik arutelu tekkis nagu igal valimisperioodil, kus e-hääletamine on lubatud olnud, selle turvalisuse ja vaadeldavuse teemal. Kui eelnevatel aastatel on e-hääletamise kahtluse alla pannud Keskerakond, siis seekord tuli suurim kriitika Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt. Näiteks väitis EKRE aseesimees Martin Helme ETV „Esimeses stuudios“, et e-valimised ei ole tema hinnangul usaldusväärsed ja kontrollitavad.[19] Sekkuma pidigi valimisteenistus (RTV), kes kinnitas, et e-hääletamise toimingud on vaadeldavad ja kontrollitavad. E-hääletamise vaatlemine algab koolitusprogrammiga, kus selgitatakse osalistele kõiki üksikasju ja tehnilisi detaile. Lisaks vaatlejatele kontrollivad e-hääletamise toiminguid ka sõltumatud infosüsteemide audiitorid, häälte töötlemise ja kokkulugemise korrektsus on matemaatiliselt kontrollitav.[20]
2018. aasta suvel oli tähelepanu all vangide valimisõigus. Kuna Riigikohus leidis 2015. aastal, et keeld, mille kohaselt ei või ükski vanglakaristust kandev kinnipeetav parlamendivalimistel hääletada, on põhiseaduse ning Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga vastuolus, siis hakkas justiitsminister lahendust otsima. Lahenduseks pakkus minister, et valida saaks väike grupp inimesi, kes kannavad trellide taga kuni üheaastast vanglakaristust. Sellega sooviti vältida valimisõiguse andmist kõigile kinnipeetavatele.[21] Eesti Inimõiguste Keskuse juhi Kari Käsper vastas ministrile, et väljatoodu on küll edasiminek, kuid tasuks kaaluda valimisõiguse laiendamist veel rohkem. Näiteks oleks õigustatud valimisõiguse äravõtmine nendelt, kes on korda saatnud demokraatiavastaseid kuritegusid. Ühtlasi oleks proportsionaalne valimisõiguseta jätta ka pikaaegsed vangid, kes niipea ühiskonda ei naase.[22]Kuigi minister lubas, et põhiseaduskomisjon võtab ettepaneku arutlusele 2018. aasta sügisel, siis seda ei juhtunud ning mingeid muutuseid kokkuvõttes vangide valimisõigusega ei toimunud.
Suundumused ja tulevikuvaade
Välireklaami keelu üldine kaotamine ning valimisagitatsiooni piirangu leevendamine tundub olevalt üldine suundumus järgneva kahe aasta jooksul. Samuti aitab pikaajaliselt puuetega inimese ligipääsetavust valimistele tagada õiguskantsler, kes alates 2019. aastast täidab puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid.
Üleüldist paigalseisu ning tahtmatust tegeleda nii vangide valimisõiguse kui ka mittekodanike hääleõigusetuse problemaatikaga on oodata ka tulevikus.
Juhtumikirjeldus
2019. aasta Riigikogu ning Euroopa Parlamendi valimistel said vaegnägijad, kes soovisid e-hääletada ning kasutasid macOS operatsioonisüsteemiga Apple’i arvutit halva üllatuse osaliseks, kui selgus, et ekraanilugeja ei suudagi valimisrakenduse sisu lugeda. „Võtsin hommikul enda arvuti lahti ja pidin tõdema, et ei saagi mõneminutilist toimingut teha, sest rakendus ei tööta,” ütles Eesti Pimedate Liidu juht Jakob Rosin. „Eesti Valimisteenistus on probleemist teadlik, kuid ei oska öelda, millal olukord lahenduse leiab, kuna tegu on nende sõnul spetsiifilise veaga, mille lahendamiseks kulub kaua aega.“[14]
Soovitused
- Kaasata aktiivsemalt poliitilisse ellu rahvusvähemusi
- Muuta asjakohaseid seadusi nii, et valimiskeeld oleks vaid vangidel, kellele see on määratud täiendava karistusena
- Panustada valimispunktide ning e-valimiste ligipääsetavusele
[1] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2019. Kinnitati e-valimiste töörühma kooseis, 21.06.2019.
[2] Õiguskantsler. Puuetega inimeste õigused.
[3] Õiguskantsler. Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019. Uued ülesanded.
[4] Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo. (2019). Eesti Riigikogu valimised 3. märts 2019, ODIHR valimiste eksperdirühma aruanne.
[5] E. Rünne. 2015. Inimõigused Eestis 2014 – 2015, õigus vabadale valimistele.
[6] Madise, Ü. 2019. Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja karistusseadustiku muutmise eelnõu, 17.06.2019.
[7] Riigikogu. 2019. Põhiseaduskomisjon toetas poliitilise välireklaami keelu tühistamist, 17.09.2019.
[8] Riigikogu. 2019. Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus (valimispäeval valimisagitatsiooni piirangu ja välireklaami keelu kaotamine) 51 SE, 19.11.2019
[9] Õiguskantsler. Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.
[10] Riigikohus. Riigikohtu lahendid
[11] Riigikogu.2000. Rahvastikuregistri seadus RT I, 17.11.2017, 16
[12] Riigikohus. 2019. Valimiste ajal on rahvastikuregistrijärgse elukoha puudumisel võimalik nõuda enda elukoha viivitamatut registrisse kandmist, 26.03.2019.
[13] Õiguskantsler. Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.
[14] Palgi. G. 2019. Valimisrakendus diskrimineerib osa vaegnägijatest, 16.05.2019.
[15] Ots. M. 2019. Riigikogusse pääses rekordilised 29 naist, ERR, 04.03.2019.
[16] Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo. (2019). Eesti Riigikogu valimised 3. märts 2019, ODIHR valimiste eksperdirühma aruanne.
[17] Vabariigi Valimiskomisjon.
[18] Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019. Uued ülesanded.
[19] Olup, N,M. 2019. Martin Helme: e-valimised on sisuliselt loto, Postimees, 19.03.2019.
[20] Vabariigi Valimiskomisjon. 2019. E-hääletamise toimingud on vaadeldavad ja kontrollitavad, 20.03.2019.
[21] Mihkels, D. 2018. Tapjad nöökisid riiki. Reinsalu pakub lahendust, Eesti Päevaleht, 14.08.2019.
[22] Voltri, J. 2018. Reinsalu tahab anda valimisõiguse kuni aastast karistust kandvatele vangidele, ERR, 14.06.2018.
