2022. aasta algas strateegiliselt, juba planeeritud tegevustega. Keskuse eesmärk oli (ja on) liikuda sellise avatud ühiskonna suunas, kus inimõigused on olulised ja riiklikult tagatud ning iga inimene teab, et tema ja teiste õigused väärivad kaitsmist. Aasta näitas, kui olulised on demokraatlik ühiskonnakord, inimõiguste järgimine ja rahvusvahelise kogukonna roll nende tagamisel.

Veebruaris kinnitasime oma aastase tegevuskava ja eesmärgid. Kuu lõpus tuli need aga kõrvale heita, sest Venemaa oli alustanud täiemahulist sõda Ukraina vastu. Märtsist maini keskendusime Ukrainast saabuvate põgenike nõustamisele ja abistamisele. Kaasasime kaheksa vabatahtlikku, koordineerisime oma tööd nii ÜRO pagulasameti kui ka teiste partneritega. Alates suvest laiendasime koostööd Eesti Pagulasabiga, et tagada Ukraina pagulaste heaolu Eestis. Aasta lõpuni korraldasime koostöös Ukraina pagulaste kogukondadega Eesti eri paigus üle saja ürituse (link), hoidsime silma peal pagulaste elamistingimustel, tegime kindlaks põgenike sotsiaalsed ja õiguslikud murekohad ning otsisime neile lahendusi.

Keskuses leidis aasta jooksul aset ohtralt sisemisi muudatusi. Kolisime suuremale pinnale ning ütlesime head aega ja suur tänu kolleegidele, kes panustasid aastaid oma tööga sellesse, et iga inimese inimõigused oleksid Eestis kaitstud. Pagulasvaldkonna jurist Markus, kommunikatsioonijuht Mirjam ning mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht Liina liikusid edasi uute eesmärkide suunas. Nende asemele tulid uued kolleegid, kes oma valdkonda ning inimõiguste kaitset Eestis edendada soovivad. Märtsis liitus meiega kogukonna kaasaja Marleen, kes aasta alguses tegeles inimõiguste saadikutega, kuid aasta lõpus juba Ukraina kogukonnaga Eestis. Juunis liitusid Ukraina kogukonna koordinaator Diana ning sotsiaalmeediaekspert Elisabeth, augustis-septembris aga Ukraina kogukonna kaasajad Oleksandra ja Yulia, pagulasvaldkonna jurist Kertu ning mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht Helen. Aasta lõpus leidsime kaua oodatud kommunikatsioonijuhi, kelleks sai Ave.

Aasta oli keeruline, aga suutsime prioriteedid kiirelt ümber rihtida, suurenenud töökoormusega harjuda, meeskonda laiendada ning – mis kõige tähtsam – uutele väljakutsetele vastu astuda ja abivajajaid aidata.

Sügisel jõudsime koos nõukoguga laiemalt keskuse strateegia ja eesmärkide peale mõelda ning tehtut analüüsida. Aasta lõpu poole alustasime kommunikatsioonistrateegia loomist. Detsembris – inimõiguste keskuse 13. sünnipäeval – pikendas nõukogu keskuse juhataja volitusi kolme aasta võrra, et saaksime oma 2024. aastani kestva strateegia edukalt ellu viia.

Keskus ei saaks oma tööd teha ilma toetajateta. Vabatahtlikud, inimõiguste saadikud, kõik annetajad – meie mõju on palju suurem tänu teile! Aitäh, et olete igal ajal meiega! Me hindame seda väga.

Keskuse aasta numbrites ja piltides

Tegelesime aktiivselt 18 projektiga, millest kaheksa olid rahvusvahelised ja kümme riigisisesed. Tänu Norra toetuste Aktiivsete Kodanike Fondile, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga saime laiendada ja tugevdada nii keskuse üldtegevust kui ka kommunikatsiooni ning strateegilise hagelemise suunda.

Meie töös osales aasta jooksul 12 täistööajaga inimest. Kokku oli möödunud aastal keskuse tegevustesse töölepinguga kaasatud 16 inimest. Lisaks olid meie kõrval 50 eksperti (kellest pea 35 Ukraina kogukonna liikmed), kes panustasid meie töösse ühekordsete käsunduslepingute alusel. Kaasasime kolm uut inimõiguste saadikut. Vabatahtlikuna oli iga inimese inimõigusi austava Eesti loomisesse valmis panustama 20 inimest. Lisaks tulid meile kevadel seoses Ukraina teemadega appi 149 inimest.

Eelmise aasta mahukaim tegevus oli Ukraina põgenike abistamine nii nõu, jõu kui ka kogukondade võimestamisega. ÜRO pagulasameti toel ja koostöös Eesti Pagulasabiga korraldasime Ukraina kogukonnale 122 üritust, millest 25 viisid ellu kogukonnaliikmed ise. Kokku osales üritustel üle 3000 Ukraina põgeniku. Pagulaste süstemaatilistest probleemidest aru saamiseks ja nende lahendamiseks intervjueerisime üle 400 põgeniku ning kaardistasime nende elamistingimusi üle Eesti.

 Pagulasvaldkonna töö kasvas ka õigusabivaldkonnas: 2022. aastal nõustasime 20 korda rohkem inimesi kui eelnevatel aastatel keskmiselt. Kokku nõustasime aasta jooksul üle 2000 inimese ning tegelesime 18 strateegilise pagulasvaldkonna kaasusega.

Aasta ringi nõustasime ka diskrimineerimise ohvreid, kokku 104 korral. Põhiteemad olid ahistamiskaasused, töökohal diskrimineerimine ja kooseluseadust puudutavad küsimused. Võrdse kohtlemise ja laiemalt inimõiguste kaitse valdkonnas jätkasime tänu annetajatele viie strateegilise kaasusega. Seisame selle eest, et igaüks saaks ahistamisest teavitada (link), et väljendusvabadus oleks kaitstud (link) ja kõik pered saaks kanda ühist perekonnanime (link).

Korraldasime Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uurimisvõrgustiku jaoks 12 uuringut, millest mahukamad olid seotud inimõiguste harta, Euroopa vahistamismääruse ning Ukraina pagulaste olukorraga Eestis. Lisaks seirasime koostöös rahvusvaheliste partneritega vaenu levikut ühismeedias ning avaldasime selle kohta uuringu (link). Konverentsidel (link) ja noorteseminaridel otsisime võimalusi vaenu leviku pidurdamiseks. Samuti avaldasime koos partneritega kodulehe (link), mis õpetab vaenuvabalt suhtlema. Uuendasime ka võrdse kohtlemise käsiraamatut (link), avaldasime uuringu euroskeptitsismist (link) ning lisasime inimõiguste giidi (link) uusi huvitavaid materjale.

Aasta jooksul toimus kaks mitmekesisuse kokkuleppega liitumise üritust. Kevadel liitus kokkuleppega rekordarv organisatsioone (kokku 24) ning sügisel veel kuus. Võrgustikku kuulub juba 178 tööandjat, keda ühendab huvi erinevusi austava töökultuuri, uuenduslike ideede ja mitmekesiste kogemuste toel saavutatud edu vastu. Koos võrgustikku kuuluvate organisatsioonidega tähistasime ka mitmekesisuse kokkuleppe 10. sünnipäeva. Mitmekesisuse märgise sai endale 49 organisatsiooni ja valdkondlikel koolitustel-seminaridel ja teistel üritustel osales üle 400 inimese.

 Euroopa mitmekesisuse kuu avasime Eestis 3. mail tänavafotograafianäitusega põlvkondadevahelisest mitmekesisusest. Samuti korraldasime paneeldiskussiooni (link), kus vestlesime tuntud Eesti tööandjatega eri põlvkondade ja töökeskkonna teemal. Mitmekesisuse päeva tähistas koos meiega üle 30 ettevõtte.

Aasta jooksul avaldatud arvamusartiklites juhtisime tähelepanu Ukraina pagulaste olukorrale, üldisele inimõiguste olukorrale Eestis ning andmekaitse olulisusele. Samuti korraldasime andmekaitse olulisusest teadlikkust tõstva videokampaania (link), mille klipid on jõudnud üle 285 000 vaatajani.

Lõime annetajate platvormi ning korraldasime annetajate hulgas uuringu, et oma toetajaid paremini tundma õppida. Aasta jooksul annetas inimõiguste keskusele 395 inimest ja organisatsiooni. Kogutud annetustega katsime strateegiliste kaasuste õigusabi kulusid ning suure halduskoormuse kasvuga kaasnenud ootamatuid kulusid. Just tänu annetustele on meil võimalik hoida rahalist puhvrit, et keskuse töö kriitilisel ajal seisma ei jääks ja saaksime ühiskonnas toimuvatele muutustele kiirelt reageerida.