2020 – aasta, mis ei olnud igav

Aasta 2020 oli inimõiguste keskusele kõike muud kui igav. Aasta alguses sai keskus uue juhi, peagi asusid tööle ka kaks uut kolleegi. Siis tuli COVID-19 kriis, mil aasta tegevus- ja ajakavad lendasid prügikasti ning kodust sai uus kontor. Suvel otsustasime strateegilise hagelemise valdkonda laiendada ja lisaks võrdse kohtlemise ning pagulasteemadele otsustasime võidelda ka sõnavabaduse eest. Juulis tabas meid suur ehmatus, kui olime jäänud poliitmängude keskele ja meie rahastamine ajutiselt katkes. Ka seegi olukord lahenes.

Sügisel korraldasime esmakordselt virtuaalselt rahvusvahelise vaenukõne teemalise konverentsi, LGBT-kogukonna vastase vaenu fookusega konverentsi ja vaenukõne tuvastamise ning modereerimise häkatoni. Enne uut aastat saime aga valmis oma järgmise viie aasta strateegia ja tegevuskava 2021. aastaks. Püüdsime aasta jooksul teha enda poolt kõik, et planeeritud üritused ühel või teisel viisil siiski toimuda saaksid. Kahjuks pidime ära jätma igakevadise mitmekesisuse päeva.

2020. aasta näitas, et isegi kui see oli paljuski üksiolemise aasta, siis keskus ei olnud üksi. Tunneme üha rohkem oma toetajate tuge. Inimeste, kellele inimõigused ja Eesti areng korda lähevad, toetust. Seega – suur tänu, kes te aitate meid vabatahtlikena, annetate meile või ütlete lihtsalt “aitäh!” See teeb meid suuremaks.

Aasta 2020 numbrites

Aasta jooksul oli meil käimas 15 erinevat projekti – kümme rahvusvahelist ja viis kodumaist. Keskmiselt panustas kokku seitse täiskohaga töötajat keskuse arengusse ja igaühe jaoks sõbralikuma Eesti loomisse. Meie töötajad käisid kolmel välislähetusel jaanuaris ja veebruaris, kui piirid veel lahti olid. Edaspidi kohtusime erinevate partnerorganisatsioonidega veebis. Aasta jooksul toimus rahvusvaheliste partneritega üle 130 asjaliku virtuaalkohtumise ja õppisime tundma vähemalt kümmet erinevat koosoleku pidamise digiplatvormi.

inimõiguste keskuse aasta 2020

Aastaringselt nõustasime juriidilistes küsimustes varjupaigataotlejaid, rahvusvahelise kaitse saajaid ja diskrimineerimise ohvreid, seda 116 korral. Pagulasvaldkonnas jõudis 11 strateegilist kaasust meie abiga kohtusse. Võrdse kohtlemise ja laiemalt inimõiguste kaitse valdkonnas tegelesime tänu annetajatele viie strateegilise kaasusega. Neist leidsid positiivse lõpu kaks kaasust – juhtum, kus Tallinna linn kohtles puudega noormeest vääritult, ja Darja ning Jana kaasus, milles notar peab paari taotluse uuesti käsile võtma. Ülejäänud kaasused veel kestavad.

Viisime läbi 13 uuringut vähemuste õigustest, diskrimineerimisest, romade heaolust, vaenukuritegudest ning COVID-19 mõjudest inimõiguste olukorrale. Aasta lõpus esitasime koos teiste võrdse kohtlemise võrgustiku liikmetega ÜRO-le variraporti inimõiguste olukorra kohta Eestis.

inimõiguste keskuse aasta 2020

Samuti korraldasime erinevaid koolitusi – näiteks pagulaste, vaenukõne, inimõiguste ja võrdse kohtlemise teemadel – nii meie inimõiguste saadikutele kui huvilistele väljaspool organisatsiooni. Kokku toimus koolitusi seitse. Samuti külastasime nii virtuaalselt kui kohapeal 12 erinevat kooli, kus rääkisime noortele inimõiguste olulisusest.

Seminare ja teisi suuremaid avalikke üritusi korraldasime 13. Muu hulgas koordineerisime Võrdse kohtlemise lava Arvamusfestivalil, korraldasime kaks rahvusvahelist konverentsi vaenukõnest ja rääkisime isejuhitavast organisatsioonist. Koroonaviirusele vaatamata õnnestus meil korraldada viis inimõiguste vestlusõhtut ja kohtuda kohalike kogukondadega, kui külastasime veebruaris Raplat, märtsis Narvat, Kuressaaret ja Pärnut ning septembris Tapat. Kokku osales keskuse korraldatud üritustel üle 850 inimese.

inimõiguste keskuse aasta 2020

Mitmekesisuse kokkuleppega liitus aasta jooksul 23 uut organisatsiooni ja kokku on nüüd liitunuid juba 136. Kvaliteedimärgisega “Austame erinevusi” sai tunnustatud kokku 32 tööandjat, kes on võtnud fookusesse mitmekesisuse ja kaasatuse edendamise oma organisatsioonis. Kümnete organisatsioonide esindajate teadlikkust sai tõstetud teemadel nagu: LGBT töötajate heaolu, isejuhtiv organisatsioon, võrdne kohtlemine, ning teistel mitmekesisuse harudel.

Läinud aastal ületas inimõiguste keskuse tegevus korduvalt ka uudisekünnist. Aastal 2020 mainis meedia meid pea 230 korral, ise kirjutasime olulistel teemadel 16 arvamusartiklit. Lisaks filmisime erinevatel puhkudel kokku 24 videot – muu hulgas vaenukõnest ja -kuritegudest, tegime intervjuud mitmekesisuse märgisega tunnustatud organisatsioonidega ning panime kokku õppevideod inimõiguste saadikutele.

inimõiguste keskuse aasta 2020

Saame keskuses paljusid tegevusi ellu viia tänu vabatahtlikele ja inimõiguste saadikutele. Aasta lõikes osales meie töös keskmiselt kaheksa vabatahtlikku. Samuti liitus keskusega Ida-Virumaalt, Lääne-Virumaalt ja Harjumaalt kokku neli uut inimõiguste saadikut ja nüüd kuulub võrgustikku kaheksa inimõiguste saadikut üle Eesti.

Me oleme siiralt tänulikud, et sel paljude jaoks majanduslikult raskel aastal meie annetuste summa drastiliselt ei vähenenud. Lisaks oleme saanud juurde 53 püsiannetaja. Aitäh, et panustate inimõiguste arengusse Eestis!

inimõiguste keskuse aasta 2020

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#keskus