Eesti vabaühendused esitasid ÜRO-le inimõiguste olukorra variraporti

Eesti peaks tagama alaealistele psühhiaatrilise abi kättesaadavuse, muutma avaliku ruumi ligipääsetavamaks, kriminaliseerima vaenukõne ja leevendama naiste koormust mitteametlike hooldajatena. Need ja mitmed teised inimõiguste kitsaskohad toob välja ühisaruanne, mille Eestis inimõigustega tegelevaid vabaühendusi liitev võrgustik ÜRO inimõiguste nõukogule esitas.

Variraporti koostas võrdse kohtlemise võrgustik vastukaaluks riigi korralisele aruandele esmakordselt, kuid enamik välja toodud probleeme on samad, millele ÜRO inimõiguste nõukogus korduvalt ka varem tähelepanu on pööratud. Iga probleemi juures toob raport välja ka võimalikud lahendused. “Oleme aruandes teinud hulgaliselt soovitusi riigile, mis aitaksid Eesti inimeste elusid päriselt paremaks teha. Nende abil saab luua paremat koolikeskkonda, parandada teenuseid ja nende kättesaadavust inimestele, kes vajavad abi, samuti pakkuda tõhusamat kaitset diskrimineerimise eest,” ütles aruande koostaja Kadi Viik.

Raporti kirjutamisel olid aluseks valdkonna ekspertide hinnangud ja Eesti inimeste kogemuslood. “Kohtusime omavalitsusjuhtidega ja kohalike elanikega viies maakonnas ning kogusime inimeste lugusid veebiküsitlusega, et saada paremat pilti, kuidas Eesti inimesed inimõiguste olukorda näevad. Päris mitmed teemad ja ettepanekud said kajastatud ka ühisaruandes, nagu koolides tugiteenuste kättesaadavuse laiendamine ja vaenukõne kriminaliseerimine,” rääkis võrdse kohtlemise võrgustiku koordinaator Uljana Ponomarjova. “Riikliku olukorra hindamiseks on väga oluline suhelda lisaks spetsialistidele ka inimestega kogukondades üle Eesti, sest inimõigused puudutavad meist igaüht,” lisas ta.

Mais 2021 toimub ÜRO inimõiguste nõukogus kolmas korraline ülevaatus, kus rahvusvahelisel tasandil hinnatakse Eesti riigi tegevust inimõiguste tagamisele ja kaitsmisele. Ülevaatuse aluseks on omavahel sõltumatud aruanded. Oktoobris esitas ÜRO-le ühisaruande võrdse kohtlemise võrgustik, kuhu kuuluvad Eesti Inimõiguste Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti Puuetega inimeste Koda, MTÜ Oma Tuba/Feministeerium, Eesti LGBT Ühing, Eesti Vegan Selts, Eesti Noorteühenduste Liit ja Eesti Üliõpilaskondade Liit. Aruanne on täismahus avalik nii eesti- kui ingliskeelsena.

Võrdse kohtlemise võrgustiku projekti VÕIVIK rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mille operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#inimoigused-eestis #uro-inimoiguste-ulevaade #vorgustik

Seotud uudised