Eesti pagulaspoliitikas napib inimlikkust
Hiljuti on Õhtulehes ilmunud kaks artiklit* nigeerlasest Abioyest, keda inimõiguste keskus kohtus esindab. Nimelt ei pea politsei- ja piirivalveamet teda … Loe edasi
Hiljuti on Õhtulehes ilmunud kaks artiklit* nigeerlasest Abioyest, keda inimõiguste keskus kohtus esindab. Nimelt ei pea politsei- ja piirivalveamet teda … Loe edasi
Eesti Inimõiguste Keskus viib koostöös partneritega Lätist, Leedust, Horvaatiast, Rumeeniast ja Bulgaariast läbi projekti “Aktiivsed Euroopa kodanikud vaenukõne vastu”. Rahvusvahelise … Loe edasi
Miks on vaja erinevustega arvestada? Mis kasu on erinevate inimgruppide kaasamisest töökohal, hariduses või ühiskonnas laiemalt? Mida tähendab tunda end … Loe edasi
Inimõiguste keskus asub kohtus kaitsma juba kümnendi koos perega Eestis elanud Mohammedit, kellele riik ei anna kodakondsust. Nimelt ei või … Loe edasi
Turvalises ja inimõigusi austavas ühiskonnas pole diskrimineerimisel kohta, kuid sellele vaatamata on juhtumeid, kus koduomanik keeldub oma korterit või maja … Loe edasi
Turvalises ja inimõigusi austavas ühiskonnas pole diskrimineerimisel kohta, kuid sellele vaatamata on juhtumeid, kus koduomanik keeldub oma korterit või maja … Loe edasi
Olukorras, kus riik paneb puudega isikule kohustuse olla tööturul aktiivne, tuleb selleks pakkuda ka piisavalt tuge, kirjutab inimõiguste keskuse strateegilise … Loe edasi
OpCode projekti raames valmis teine sotsiaalmeedias leviva vaenukõne analüüs. Sel korral oli fookuses naistevastane vaen. Terve jaanuari monitoorisid eksperdid Rumeenias, … Loe edasi
Vaenukõne piiramine ei tähenda, et sõnavabadus kaob, ja on eksitav, kui räägitakse viha piiramise eelnõust, kirjutab inimõiguste keskuse juht Egert … Loe edasi