Eesti Inimõiguste Keskus toob välja mõned küsimused ja vastused seoses kooseluseaduse eelnõuga, mida parasjagu Riigikogus menetletakse. Viimati uuendatud juunis 2014.

Kellele on kooseluseadus mõeldud?

Kooseluseadus võimaldab registreerida kooselu kahel täisealisel inimesel, kes elavad koos. See kaitseb neid ja nende lapsi võimalike probleemide puhul.

Kas kooseluseadus pakub kaitset vaid samasoolistele paaridele?

Ei, kooseluseadus annab võimaluse saada seaduse kaitse kõikidele peredele, sealhulgas kahest samast soost inimesest ja nende lastest koosnevale perele. Kui erisoolistel paaridel on võimalik valida ka abielu vorm, siis samast soost inimestel ja nende peres kasvavatel lastel on seaduse kaitse saamiseks kooseluseadus mitmete küsimuste puhul ainus võimalus.

Kui palju on Eestis peresid, mille moodustavad kaks samast soost inimest (ja nende lapsed)?

See info ei ole teada. EL põhiõiguste ameti hiljutise LGBT inimeste uuringu kohaselt elab 29% küsitlusele vastanud Eesti LGBT inimestest koos elukaaslasega ning 26% on suhtes, aga ei ela koos.

Kas samasooliste peredes kasvavad lapsed?

Jah, kuid nende perede arv ei ole täpselt teada. EL põhiõiguste ameti LGBT inimeste uuringu kohaselt ütlesid 14% Eesti vastajatest, et nende leibkonnas kasvavad alaealised lapsed. Sama uuringu kohaselt ütlesid 36% vastanutest, et nad on lapse vanemad või seaduslikud eestkostjad.

Kas põhiseadus nõuab kooseluseaduse vastuvõtmist?

Jah, selles osas, mis puudutab samast soost inimeste kooselu reguleerimist. Õiguskantsler on juba 2011. aastal leidnud oma märgukirjas justiitsministrile, “et samasooliste isikute vaheline püsiv kooselu kuulub perekonnapõhiõiguse kaitsealasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata. Seetõttu on kooskõlas põhiõiguste tagamise põhimõttega vajalik luua selliste õigussuhete reguleerimiseks kohane õiguslik raamistik.” Samale järeldusele on tulnud ka Eesti Inimõiguste Keskuse LGBT õiguste teemaline seireanalüüs.

Kas kooselu registreerimise võimalus muudaks LGB inimeste elu paremaks?

Jah, EL põhiõiguste ameti LGBT inimeste uuringu kohaselt nõustus 90% Eesti LGBT inimestest, et abiellumise või kooselu registreerimise võimalus võimaldaks neil mugavamalt oma elu LGBT inimesena elada.

Euroopa Nõukogu poolt tellitud uurimuses nenditakse, et olukorras, kus samasooliste paaride kooselu ei reguleerita erisooliste paaridega võrdsetel alustel, ei ole esimeste inimõigused täielikult tagatud.

Kas Eesti elanikud on samast soost inimeste registreeritud kooselu poolt või vastu?

2012. aasta mais ja juunis Turu-uuringute AS poolt läbi viidud avaliku arvamuse uuringu raames selgus, et samasooliste registreeritud partnerluse pooldajaid oli sama palju kui vastaseid (mõlemaid 46%). Samas tuleb märkida, et inimõiguste küsimustes ei ole rahva enamiku arvamus määrav, sest kõigile inimestele tuleb igal juhul tagada inimõiguste võrdne kaitse (sh seksuaalvähemustele).

Kuidas mõjutab kooseluseaduse vastuvõtmine abielu?

Ei mõjuta. Abieluga seonduvaid perekonnaseaduse sätteid ei kavatseta teadaolevalt muuta, seega säilib abielul praegune õiguslik tähendus ka pärast kooseluseaduse vastuvõtmist.

Eesti Inimõiguste Keskus on küll väljendanud seisukohta, et “abielu institutsiooni muutmine sooneutraalseks on tõhusaim ja sobivaim vahend tagada samasooliste paaride võrdne kohtlemine võrreldes erisooliste paaridega,” aga praegusel ajal selles osas avalikku debatti ei peeta.

Kas kahest samast soost inimesest moodustuv perekond erineb oluliselt erisooliste perest?

Ei, uuringud on näidanud, et suhted kahe samast soost inimese vahel ei erine oluliselt kahe erinevast soost inimese suhetest (nii psühholoogilisel, emotsionaalsel kui sotsiaalsel tasandil).

Mis on peresisene adopteerimine?

Peresisene adopteerimine tähendab, et ühel registreeritud kooselu partneril on võimalik adopteerida teise partneri laps, saades niimoodi lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. See on lapse parimates huvides.

Kuidas mõjub lastele see, et nad kasvavad samast soost vanematega peres?

Enamik erinevates maailma riikides tehtud teadusuuringutest on näidanud, et lastel, kes kasvavad samast soost vanematega peres, ei ole koolis rohkem probleeme kui erisooliste vanematega peres kasvavatel lastel. Samuti ei ole erinevusi kognitiivsete või füüsiliste võimete osas, neil pole madalam enesehinnang ega rohkem psüühilisi probleeme kui erisooliste vanemate peres kasvaval lapsel.

Austraalias tehtud uuringute kohaselt on lesbidest vanematega peres kasvav laps mitmeti paremas olukorras kui kahe erinevast soost vanemaga peres kasvav laps.

Kas kooseluseadus on laste parimates huvides?

Jah. Laste huvides on, et nad saavad kasvada võimalikult tugevas ja stabiilses peres. See eeldab, et last kasvatavad vanemad saavad olenemata soost abielluda või oma kooselu registreerida. Seda kinnitab ka näiteks Ameerika Pediaatrite Akadeemia tehniline raport.

Laste õigusi käsitlev uurimus tõdeb, et juba praegu elavad vähem kui pooled lapsed Eestis niiöelda traditsioonilistes peredes ning seetõttu on laste õigusliku kaitse parimates huvides tagada kõigile perekondlikele vormidele võrdne tunnustus ja kaitse.

Vaata veel:

Infoleht LGBT perekonnaelu õigusliku regulatsiooni kohta (Eesti Inimõiguste Keskus)

LGBT Rights: Frequently Asked Questions (ÜRO) (inglise keeles)

Kui arvad, et see analüüs on kasulik, anneta meile aadressil anneta.humanrights.ee, et saaksime sama teha ka tulevikus.