Teemade kaardistus
Pakkusime harjutusena välja hulga teemasid, mida eksperdid hindasid relevantsuse järgi. Kõige enam peeti oluliseks isikuandmete kaitse üldmäärusega seotut: selle korrektset rakendamist. Samuti peeti probleemseks profileerimist ja tehisintellektil põhinevaid lahendusi avalikus sektoris. Olulise teemana tõusis esile ka väljendusvabadus internetis.
Teise grupi moodustasid teemad nagu lausjälitus ja sellega seonduv side- ja muude andmete kasutamine julgeolekuasutuste poolt. Samuti erasektoris levinud profileerimine. Eraldi märgiti ka näotuvastust kui eriti inimõigusi riivavat tehnoloogiat. Samuti toodi läbivalt esile digitaalset lõhet ja sellest põhjustatud ilmajäetust, millega Eestis pole piisavalt tegeletud.
Vähem peeti relevantseks eraldi keskendumist targa linna lahendustele, tarkadele piirivalvelahendustele, droonide kasutamisele jälituseks, julgeolekuasutuste piiriülesele koostööle. Leidis mainimist, et masinkäitumise temaatika võib seada universaalsuse ja kohalikud tavad ja seadused konflikti. Nende teemade osas on Eestis tõenäoselt veel vähe teadmisi, või on need liiga kitsad. Võimalik, et neid peeti ka juba kaetuks laiemate teemadega.
Kindlasti ei saa seda teemade kaardistust pidada ammendavaks. Digitaalõiguste valdkond on kiiresti arenev ning uued teemad võivad kiiresti tekkida ning ka kaduda. Samas võib täheldada, et digitaalõiguste valdkonnas tõusevad esile Eestis samad mõttekohad, mis Euroopas ja mujal maailmas. Sellele lisanduvad Eesti e-valitsemise spetsiifikat puudutavad teemad, mida pole mujal veel kuigi palju proovitud, nagu näiteks profileerivad ja tehisintellekti kasutavad proaktiivsed või ettehoolitsevad avalikud teenused.
Huvitav on, et ohtu nähakse peamiselt riigi tegevuses, erasektori inimõigusi ohustav tegevus aruteludes palju mainimist ei leidnud. See võib olla seotud sellega, et inimõigusi ohustavad suurte korporatsioonide ülemaailmsed platvormid nagu Google, Facebook, YouTube ja Twitter, mis pole Eestis eraldi kanda kinnitanud ning kellest ehk ei peeta jõudu üle käivaks. Kohalikud ettevõtted on oma tegevuses suhteliselt märkamatud ning nende põhjustatud ohtusid ei osata nii konkreetselt ette näha.