Teema 1: profileerimine ja riik

Kirjeldus

Riik kasutab üha enam inimeste profileerimist, ristkasutades erinevates riigi andmebaasides sisalduvaid andmeid. Seda tehakse erinevates olukordades, näiteks proaktiivsete teenuste puhul, poliitikakujundamist toetavaks andmeanalüüsiks, aga ka julgeoleku valdkonnas.

Proaktiivsed (ka ennetavad või ettehoolitsevad) teenused on uut tüüpi avalikud teenused, mida riigiasutus osutab omal initsiatiivil. See tähendab, et erinevalt traditsioonilistest avalikest teenustest, mille jaoks peab inimene pöörduma riigi poole, ei ole selliste teenuste puhul inimese tahteavaldus vajalik. Proaktiivsed teenused on väidetavalt kasulikud, sest need muudavad teenuste kasutamise inimese jaoks lihtsamaks ja ajasäästlikumaks. Need toimivad inimese jaoks “nähtamatult” ning käivituvad konkreetsete elusündmuste puhul (näiteks lapse sünd).

Teenuste korraldamise ja teabehalduse aluste kohaselt on proaktiivne teenus “otsene avalik teenus, mida asutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. Proaktiivne teenus osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul.” Eestis proaktiivseid teenuseid praegu veel vähe, aga suundumus on neid üha rohkem kasutada, sealhulgas kasutades tehisintellekti abi.

Ühe esimese näitena alustas Sotsiaalkindlustusamet sünnitoetuse automaatset pakkumist, mille puhul peavad vanemad vaid pakkumise aktsepteerima. Proaktiivseid teenuseid plaanib käivitada näiteks ka Töötukassa tööturuteenuste osas.

Suurandmete ja riigi andmebaasidega seonduvaid teemasid on rohkem kui vaid proaktiivsetesse avalikesse teenustesse puutuv. Eksperdid tõid välja näiteks vähese järelevalve riigi andmekogude üle, eriti kui neid kopeeritakse andmeaitadesse. On juhtunud ka, et infotehnoloogised arendused, mis võimaldavad isikuandmeid kasutada, on tegemisel veel enne, kui õigusaktides see “legaalseks muudetakse”.

Jube lahe on teha mingi järjekordne register jne, selle asemel, et mõelda, äkki saab sama tulemuse saavutada teistmoodi. – fookusgrupis osalenud ekspert

Profileerimine julgeoleku valdkonnas on varjatum ning kontroll nende teostatava jälituse üle seda olulisem.

Võimalused ja ohud

Inimõiguste mõttes on võivad profileerimise teel pakutavad teenused jõuda senisest enam inimesteni, kes varem ei olnud teadlikud teenuse kasutamise võimalusest. See eeldab siiski süsteemi muutmist täisautomaatseks, viisil, mis ei eelda inimese nõusolekut või ka aktsepteerimist. Kuigi Eestis ei ole olukorda eraldi analüüsitud, on tõenäoline, et marginaliseeritud gruppide seas on avalike teenuste kättesaadavus väiksem. Kui profileerimist kasutatakse viisil, mis viib toetused ja riigi teenused enam nendeni, kes varem erinevatel põhjustel neid vajasid, aga ilma jäetud oli, aitab see kahtlemata kaasa tagada õigust võrdsele kohtlemisele.

Samas tekib iga uue andmekogu puhul oht inimese õigusele eraelu puutumatusele ning õigusele isikuandmete kaitsele. Tekib küsimus, millistel tingimustel ja kas inimesel on õigus ka proaktiivseid teenuseid mitte saada. Ohtu satub inimese autonoomia ja valikuvabadus.

Kas riik peaks ütlema, et sa peaksid ümber õppima, millal vereproove andma. Kui proaktiivne peaks olema riik? – fookusgrupis osalenud ekspert

Õigust mitte olla diskrimineeritud võib samas profileerimine ka ohustada, kui kasutatavad andmed on ebatäpsed või ebatäielikud. Sageli unustatakse tehisintellekti alusel profileerimisel ära, et ajaloolised andmed võivad olla juba eelarvamuslikud, samuti võib programmeerija eelarvamusi sisaldada loodav algoritm.

IT lahendused võivad võimendada ja teha olemasolevad probleemid struktuurseteks. – fookusgrupis osalenud ekspert

Lahendused ja soovitused

  1. Luua isikuandmete kasutamise terviklahendus, kus kodanik näeb lihtsalt ja selgelt (visualiseerituna), millised riigi teenused tema isikuandmeid kasutavad ja kuidas ning kus ta saab vajadusel nõustuda või loobuda isikuandmete kasutamise nõusolekust või esitada vastuväiteid automatiseeritud töötlemisele. Sellisel lahendusele võiks liita ka erasektori organisatsioonid, kes isikuandmeid kasutavad. Nii saaks igaüks “suure pildi” suurest osast oma isikuandmete kasutamisest.
  2. Analüüsida igasugust tehisintellekti kasutavat otsusetegemist inimõiguste seisukohast, lähtudes eesmärgist, et tehisintellekti abil tehtavad otsused peaksid vähendama, mitte kristalliseerima diskrimineerimist.
  3. Julgeoleku valdkonnas profileerimist kasutades keelata profileerimine eriliiki tunnuste alusel.
  4. Analüüsida plaanitavaid ja juba toimivaid andmekogusid võimalikult väheste isikuandmete kasutamise põhimõtte seisukohast.
Ostukorv
  • Ostukorv on tühi.