Teema 3: Väljendusvabadus internetis

Kirjeldus

Digitaalõiguste valdkonnas on üheks suuremaks väljakutseks väljendusvabaduse tagamine sotsiaalmeedias viisil, mis ei soodustaks samas valeuudiste levikut, terrorismi, laste kuritarvitamist või vaenu õhutamist.

Ühest küljest on sotsiaalmeedia platvormid toonud erakordsed võimalused omavahel suhelda ning olla püsivas kontaktis inimestega, kes võivad elada tuhandete kilomeetrite kaugusel. Need on aidanud inimestel organiseeruda, samuti on sotsiaalmeedia platvormid pannud aluse ning aidanud kaasa ettevõtluse arengule. Ligipääs infole ja kättesaadava info laius on võtnud hoomamatult suured mõõtmed.

Sotsiaalmeedia platvormid ise ei ole aga piisavalt pingutanud, et oma platvormidel reeglite järgmist tagada. Facebooki süüdistatakse selles, et aitas Myanmaris kaasa Rohingyade genotsiidile. Facebook, Twitter ja YouTube annavad valimatult platvormi neile, kelle eesmärgid on inimõiguste mõtte vastased.

Omaette probleem on inimõiguste üle otsuste tegemise andmine suurkorporatsioonidele nagu Facebook ja Google, kelle jaoks lõpuks on kõige olulisem siiski nende enda maine ja äri, mitte inimeste põhiõigused. Vaid käputäis suuri korporatsioone, mis asuvad peamiselt USAs, kontrollivad täna platvorme, kus enamik inimestest oma väljendusvabadust kasutab. Neil on enneolematu võim vaigistada või võimendada.

Praegu toimub sotsiaalmeedias ebasobiva sisu eemaldamine peamiselt kümnete ja kümnete tuhandete töötajate abil, kes kasutajate teavitatud sisu üle vaatavad ja siis vastavalt ettevõtete sise-eeskirjadele sisu kas eemaldavad või mitte. Sotsiaalmeediaplatvormide reeglid võivad olla või näida diskrimineerivad või ebaõiglased, sest nad rakendavad oma reegleid sageli ebaselgete kriteeritumite alusel. Ühest küljest peavad nad kontrollima kooskõla enda eeskirjadega, teisalt ka nende reeglitega, mis kehtivad riikides, kus nende platvormi kasutatakse, ning lõpuks muidugi ka universaalsete inimõigusnormidega.

Võimalused ja ohud

Sotsiaalmeedia on loonud uued võimalused väljendusvabaduse kasutamiseks, samuti ühinemisvabaduseks ja info saamiseks. Sotsiaalmeedia kaudu saab lihtsalt ja kiirelt reageerida inimõiguste rikkumistele.

Sotsiaalmeedia ohustab õigust elule, vabadusele ja turvalisusele, kui võimaldab levitada näiteks terroristlikku sisu, laste seksuaalset kuritarvitamist või õhutada genotsiidile või vaenule. Ohustatakse ka õigust tervisele ja õiglastele töötingimustele, sest töötamine sisu modereerijana ei pruugi hästi mõjuda vaimsele tervisele. Samuti võidakse ohustada õigust võrdsele kohtlemisele.

Lahendused ja soovitused

1. Pöörata senisest enam tähelepanu sotsiaalmeediaplatvormide inimõigustest kinnipidamisele. Kasutada teiste riikide eeskujul võimalusi survestada platvorme inimõigustest ja Eesti Põhiseadusest ning teistest seadustest kinni pidama.
2. Suurendada teadlikkust sotsiaalmeedia kasutamisega seotud ohtudest ja viisidest ennast kaitsta, eelkõige laste ja noorte seas.